1-17-8705 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Katerin Hovi (

§ 199lg 2 p-de 4, 7 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.05.2017.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. 04.12.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Simmo Laane vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Tartu Vangla Simmo Laan vabanemist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. On kursis, et katseaeg on järelejäänud karistusest pikem. Vangistuses viibib korda ja kannab karistust varguse eest, millele suunas teda alkohol ja rahapuudus. On läbinud sotsiaalprogrammid 12 sammu ja eluviisitreening, sh 12 sammu läbis omal soovil. Vangistuse jooksul on teinud järeldused: tuleb loobuda alkoholist ja parandada peresuhteid. Arvab, et vangla on tema käitumist negatiivselt mõjutanud. Ütles kohtule, et „homme otsustab, kuhu elama läheb“. Hiljuti sõlmis suusõnalise kokkuleppe tööleminekuks, arvatavasti läheb tööle ettevõttesse X OÜ. Arvab, et läheb elama naise juurde xxx, kelle aadressi kohtule öelda ei soovinud. Tunnistab, et tal on palju võlgnevusi ja probleemid alkoholiga, mistõttu vajadusel võib isegi ravile minna. Uuesti vanglasse sattuda ei taha. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Simmo Laane tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Katerin Hovi, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Simmo Laane tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Simmo Laane vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Simmo Laan kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Simmo Laan temale mõistetud vangistusest ära kandnud peaaegu 3 aastat ja 4 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtuistungil avaldatust ja vangla materjalidest lähtuvalt on isiku vabanemisjärgne elukoht ebaselge. Vangla materjalidest nähtub, et Simmo Laan on andnud vanglale eksitavat informatsiooni, olles varasemalt maininud, et soovib elama asuda Rootsi Kuningriiki ja Ameerika Ühendriikidesse. Kohtuistungil avaldas ühe võimalusena asuda elama naise juurde xxx, kelle aadressi avaldada ei soovinud. Seega pole kriminaalhooldajal seda võimalik eelnevalt kontrollida. Kokkuvõttes puudub isikul kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Hoolimata elukoha puudumisest pole kohtu hinnangul ka teised ennetähtaegse vabastamise eeldused isiku puhul täidetud. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Simmo Laane puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Põhjuse nii arvata annab tema eelnev elukäik. Simmo Laant on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vangistuses on ta teist korda. Kuritegude ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine, hoolimatus, puudulikud probleemide lahendamise oskused ja grupimõju. Soodusteguriks on osutunud ka alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine. Kuivõrd kuriteod on enamasti toime pandud planeeritult, grupis ja sõltuvusainete mõju all ning samaliigiliste kuritegude muster on kordunud, pole näha, et Simmo Laan oleks oma tegudest ja nendega kaasnenud tagajärgedest õppinud. Kohtule ei nähtu senise vangistuse pinnalt, et süüdlase mõttemaailmas oleks toimunud olulist nihet positiivsema elukorralduse suunas. Kuriteod on kordunud. Isikul on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Materjalidest nähtuvalt kinnipeetav olnud vanglaametnikega suhtlemisel üleolev, ülbe ning manipuleeriv. Isiku puhul on märgatud subkultuurseid tõekspidamisi, mistõttu ei väärtusta ta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Ka ei hinda ta kriitiliselt toime pandud kuritegusid. Järelikult ei arvesta ta jätkuvalt teistega, lähtub vaid iseenda soovidest ja huvidest. Selline olukord viitab suurele tõenäosusele, et vabanedes kordub ühiskonnas kehtestatud reeglite ja normide painutamine ning kohandamine oma tahte saavutamiseks. See aga loob jätkuva ohu uute kuritegude toimepanemiseks. Samuti ei nähtu vangla iseloomustusest ega süüdlase ütlustest, millised on need motiveerivad pidepunktid, mille nimel vabaduses eriliselt pingutada ning mis võiks hoida uute kuritegude toimepanemisest. Ehkki isikut ootab vabanedes elukaaslane A. K., pole Simmo Laanel laiemat toetavat lähiringkonda: ema ja õdedega ta ei suhtle ja isaga puuduvad suhted sootuks. Kriminaalhooldaja on välja toonud kinnipeetava ema arvamuse, mille kohaselt on läbisaamine pojaga muutunud pealiskaudseks. Ema hoiab pojast distantsi, sest oma tervisest tulenevalt ei soovi ta uusi muresid. Ka potentsiaalne töökoht ei maandaks riske piisavalt, sest töökoht oli kinnipeetavalt olemas ka enne vangistust. Seega pole see selliseks uueks positiivseks asjaoluks, millele võiks ennetähtaegse vabastamise otsuse langetamisel tugineda. Kinnipeetaval on olnud kokkupuuteid nii alkoholiga kui narkootikumidega, kuid tõsist sõltuvust pole tuvastatud. Isik on tunnistanud, et on olnud perioode, kus on alkoholi ja narkootikume pikemat aega tarvitanud. Ehkki alkoholiprobleemi isik osaliselt tunnistab, siis narkoprobleemi õigustab asjaoluga, et see pole tema tervist kuidagi rikkunud. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbiviija tagasiside kohaselt mõistab Simmo Laan enda alkoholitarvitamist, kuid loobumise või vähendamise mõtteid pole. Pigem on näha puudusi probleemide lahendamise oskuses ja alkoholitarbimist võivad soodustada kuritegelikud hoiakud. Siit nähtuvalt võib kinnipeetaval ka tulevikus esineda probleeme keelatud ainetega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Simmo Laan tuleb jätta vabastamata temale Harju Maakohtu 18.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8705 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ning tema suhtes tuleb määrata tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks lühem tähtaeg, kui see on vangistusseaduse § 76 lg
3. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik