MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust.
a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. 04.12.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Simmo Laane vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Tartu Vangla Simmo Laan vabanemist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. On kursis, et katseaeg on järelejäänud karistusest pikem. Vangistuses viibib korda ja kannab karistust varguse eest, millele suunas teda alkohol ja rahapuudus. On läbinud sotsiaalprogrammid 12 sammu ja eluviisitreening, sh 12 sammu läbis omal soovil. Vangistuse jooksul on teinud järeldused: tuleb loobuda alkoholist ja parandada peresuhteid. Arvab, et vangla on tema käitumist negatiivselt mõjutanud. Ütles kohtule, et „homme otsustab, kuhu elama läheb“. Hiljuti sõlmis suusõnalise kokkuleppe tööleminekuks, arvatavasti läheb tööle ettevõttesse X OÜ. Arvab, et läheb elama naise juurde xxx, kelle aadressi kohtule öelda ei soovinud. Tunnistab, et tal on palju võlgnevusi ja probleemid alkoholiga, mistõttu vajadusel võib isegi ravile minna. Uuesti vanglasse sattuda ei taha. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Simmo Laane tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Katerin Hovi, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Simmo Laane tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Simmo Laane vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Simmo Laan kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Simmo Laan temale mõistetud vangistusest ära kandnud peaaegu 3 aastat ja 4 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtuistungil avaldatust ja vangla materjalidest lähtuvalt on isiku vabanemisjärgne elukoht ebaselge. Vangla materjalidest nähtub, et Simmo Laan on andnud vanglale eksitavat informatsiooni, olles varasemalt maininud, et soovib elama asuda Rootsi Kuningriiki ja Ameerika Ühendriikidesse. Kohtuistungil avaldas ühe võimalusena asuda elama naise juurde xxx, kelle aadressi avaldada ei soovinud. Seega pole kriminaalhooldajal seda võimalik eelnevalt kontrollida. Kokkuvõttes puudub isikul kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Hoolimata elukoha puudumisest pole kohtu hinnangul ka teised ennetähtaegse vabastamise eeldused isiku puhul täidetud. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.