← Eesti

2-20-14531/12

Obsah (11)§ 468§ 440§ 444§ 162§ 168§ 174§ 138§ 139§ 150§ 178§ 630

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbiv

§ 468lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, sest pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. Kohtu selgitused  30.11.2020 võttis kostja hagi õigeks. Kuna kostja võttis kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt

§ 440lg-le 1 rahuldab kohus hagi.

 Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kuna pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud, siis ei saa pooled taotleda otsuse täiendamist nende osadega.  Kohus määrab õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostjal oli võimalik käesoleval juhul kohtumenetlust vältida ja kostja on andnud oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Kostja ei ole väitnud, nagu oleks hageja esitanud kohtule hagi ennatlikult või põhjendamatult. Hageja kinnitusel on pooled kohtueelselt sõlminud kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks, millest kostja aga kinni ei pidanud. Kohus märgib, et kostja ei ole ka hagi õigeks võttes esitanud põhistatud vastuväidet ega tõendeid selle kohta, nagu ei andnuks kostja oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tulenevalt

§ 162lg 1 kostja kanda.

 Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 275 eurot (vastavalt 07.12.2020 e-kirjale) ja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 275 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 275 eurot ning menetluskuludelt (275 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.  Hagejal on võimalik esitada kohtule taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks (

§ 150lg 2 p 3).

 Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 2

(3) Poolte kokkuleppel võib apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobuda (

§ 630lg 2).

Pooled loobusid vastavalt 07.12.2020 e-kirjas ja 10.12.2020 e-kirjas apellatsiooni esitamise õigusest.  Kohus selgitab, et käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 1).

 Kostja väljendas 10.12.2020 soovi saada kokkuleppele hagejaga maksegraafiku osas ja nägi reaalset võimalust asuda seda täitma alates jaanuarist, hiljemalt veebruarist järgmisel aastal. Hageja omakorda on märkinud, et kui kostja soovib pärast kohtuotsuse tegemist vältida täitemenetluse algatamist, on kostjal võimalik pöörduda kohtuotsuse täitmise osas hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks Kohus selgitab, et võimalik kokkuleppe või maksegraafiku sõlmimine nõude tasumise kohta tuleb pooltel omavahel kooskõlastada ja kokku leppida. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.