KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8209 (16230104288) Menetlus kohtus statsionaarse psühhiaatrilise sundravi a

) § 86 kohus määras:

1. Asendada X. X. Harju Maakohtu
2. oktoobri 2016.a. määrusega kohaldatud ja Tartu Maakohtu
3. juuli 2019.a. määrusega muudetud statsionaarne psühhiaatriline sundravi ambulatoorse psühhiaatrilise sundraviga pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.
4. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Sikuti Advokaadibüroo kaudu riigi õigusabi tasu 114 eurot (s.h käibemaks 19 eurot) vandeadvokaat Mart Sikutile tema poolt X. X. kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. Jätta kaitsjale väljamõistetud tasu riigi kanda.
6. Toimetada käesolev määrus kätte X. X., tema kaitsjale, eestkostjale ja Sihtasutus XXX Psühhiaatriakliinikule.
7. Määruse jõustumisel asendada avalikustatud kohtulahendis X. X. nimi ja isikuandmed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu.
8. ASJAOLUD 1.
9. Harju Maakohtu 04.10.2016 määrusega kriminaalasjas nr 1-16-8209 lõpetati X.X. suhtes KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus

§ 200

lg 1 –

§ 25

lg 2 järgi inkrimineeritud teo osas ning tema suhtes kohaldati statsionaarset psühhiaatrilist sundravi kuni isiku tervenemiseni või tema ohtlikkuse äralangemiseni (tl 6-8). Tartu Maakohtu

1. juuni 2017 määrusega asendati X.X. kohaldatud statsionaarne psühhiaatriline sundravi ambulatoorse sundraviga (tl 20-24). Tartu Maakohtu
2. juuli 2019.a. määrusega asendati Tartu Maakohtu
3. juuni 2017 määrusega kohaldatud ambulatoorne psühhiaatriline sundravi statsionaarse psühhiaatrilise sundraviga (tl 51-56). X.X. viibib sundravil SA XXX Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas. 1.
4. SA XXX Psühhiaatriakliinik on esitanud kohtule esildise, milles taotletakse X.X. vaimse seisundi paranemisega talle kohaldatud statsionaarse sundravi asendamist ambulatoorse sundraviga. Koos esildisega on kohtule esitatud: 1) arstliku komisjoni arvamus ambulatoorse sundravi võimalikkuse kohta (tl 78-83p); 2) X.X. vägivallariski hindamine (tl 89-90); 3) ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi raviplaan (tl 87); 4) X.X. nõusolek ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks (tl 88). 1.
5. Arstliku komisjoni arvamuse kohaselt on X.X. kontrollitud keskkonnas käitunud rahulikult, ta ei ole olnud agressiivne ega vägivaldne. X.X. on tekkinud osaline haiguskriitika ning arusaam narkootiliste ainete tarvitamise kahjulikkusest ja nende mõjust tema haigusele ja käitumisele, ta mõistab ambulatoorse sundravi tingimusi ja on valmis jätkama ravi ambulatoorselt. 1.
6. Ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi raviplaaniga nähakse ette külastuste sagedus, ravimite kasumine ja raviprotseduuride eesmärk ja sagedus ambulatoorse sundravi korral. X.X. on andnud nõusoleku ambulatoorse psühhiaatrilist sundravi kohaldamiseks. Nõusolekus on märgitud kohustused, mida ravialune peab täitma ravi eesmärkide saavutamiseks ning nende mittetäitmise tagajärjel võidakse ambulatoorne sundravi asendada statsionaarse sundraviga. Ambulatoorse sundravi kohaldamiseks on koostatud raviplaan. 1.
7. X.X. on esitanud kohtule avalduse asja lahendamiseks ilma tema osavõtuta, ühtlasi palus talle kohaldada ambulatoorset sundravi (tl 112). Prokurör asja läbivaatamisel kohtus avaldas, et materjalidest nähtub, et X.X. viibib statsionaarsel sundravil alates 25.09.
8. Ravil viibides on tema käitumine olnud rahulik, ei ole olnud agressiivne ega vägivaldne, tema psüühiline seisund on stabiilne, tal tekkinud haiguskriitika, on motiveeritud ravi jätkamiseks nii medikamentoosselt kui ka psühhoteraapiana. X.X. on väljas ootamas toetav pere ja isikul on ka adekvaatsed tulevikuplaanid. Materjalide pinnalt leiab prokurör, et X.X. suhtes võib statsionaarse sundravi lõpetada ja jätkata seda ambulatoorsena. X.X. kaitsja asja läbivaatamisel kohtus avaldas, et on vestelnud X.X., kes avaldas, et soovib minna elama oma XXX X.X. juurde XXX, mis tähendab, et tal on olemas kontrolliv sotsiaalvõrgustik, kes on abiks ravimite võtmisel. Kaitsja toetab esitatud taotlust ja palub X.X. kohaldada ambulatoorset sundravi.
9. KOHTU PÕHJENDUSED 2 2.
10. Kohus, tutvunud raviasutuse esildisega ja kohtutoimikus olevate kirjalike tõenditega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et SA XXX Psühhiaatriakliiniku esildis X.X. kohaldatud statsionaarse psühhiaatrilise sundravi asendamiseks ambulatoorse sundraviga kuulub rahuldamisele. 2.
11. KrMS § 4021 lg 1 kohaselt sundravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri või arstliku komisjoni arvamust arvestades võib asendada statsionaarse sundravi ambulatoorsega või ambulatoorse sundravi statsionaarsega, kui seda on taotlenud ravil viibiva isiku lähedane KrMS § 71 lõike 1 tähenduses, seadusjärgne esindaja, tervishoiuteenuse osutaja või kaitsja, arvestades KrMS § 4021 lõikes 4 nimetatud erisusi. KrMS § 4021 lg 3 kohaselt psühhiaatrilise sundravi kohaldamise muutmise otsustab tervishoiuteenuse osutaja asukoha järgne kohus määrusega prokuröri ja kaitsja osavõtul. Statsionaarse sundravi asendamisel ambulatoorse sundraviga kutsutakse istungile ka ravil viibiv isik ja tema eestkostja, kuid nende mitteilmumine ei takista asja arutamist. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise muutmist otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi.

§ 86

lg 1 kohaselt kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Vastavalt

§ 86

lg 12 psühhiaatrilist sundravi võidakse kohaldada ambulatoorse ravina, kui psühhiaatrilisele sundravile allutamisel ei kujuta isik ohtu endale ja ühiskonnale ning on tõenäoline, et isik peab kinni ravirežiimist.

§ 86

lg 3 kohaselt psühhiaatrilist sundravi kohaldatakse kuni isiku tervenemiseni või isiku ohtlikkuse äralangemiseni. Ravi lõpetamise määrab kohus. Vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 17 lg 1 on psühhiaatrilise sundravi eesmärgiks on psüühikahäire ravi, psüühikahäirest tuleneva ohtlikkuse vähendamine ning isiku toimetuleku taastamine iseseisvaks toimetulekuks ühiskonnas. Psühhiaatrilise sundravi osutajale esitatavad nõuded, psühhiaatrilise ravi nõuded ja tervishoiuteenuse osutaja töökorralduse kohtu poolt

§ 86lõike 1 alusel määratud psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel kehtestab sotsiaalminister (Ps

AS § 17 lg 2). 2.3. Harju Maakohtu 04.10.2016 määrusega kriminaalasjas nr 1-16-8209 lõpetati X.X. suhtes KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus

§ 200

lg 1 –

§ 25

lg 2 järgi inkrimineeritud teo osas ning tema suhtes kohaldati statsionaarset psühhiaatrilist sundravi kuni isiku tervenemiseni või tema ohtlikkuse äralangemiseni. Tartu Maakohtu

1. juuni 2017 määrusega asendati X.X. kohaldatud statsionaarne psühhiaatriline sundravi ambulatoorse sundraviga, mis Tartu Maakohtu
2. juuli 2019 määrusega asendati statsionaarse psühhiaatrilise sundraviga. X. X. viibib SA XXX Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas. Raviasutuse esildisest nähtub, et X.X. vaimne seisund on paranenud, mistõttu taotletakse statsionaarse psühhiaatrilise sundravi asendamist ambulatoorse psühhiaatrilise sundraviga. Raviasutuse arstliku komisjoni arvamuse kohaselt on patsiendil on diagnoositud F25.0 Maniakaalne skisoafektiivne häire, mis temal väljendub meeleolu tõusu, suurusmõtete, ebaadekvaatse käitumise näol. Anamneesis ka depressiivsed episoodid. Kaasnevana on diagnoositud F12.2 Sõltuvus kannabinoididest ning F19.1 Mitmete psühhoaktiivsete ainete (alkoholi, stimulandid, hallutsinogeenid) kuritarvitamine. Meditsiinilistes dokumentides kirjeldatud seisundite ja patsiendil avaldunud kliinilise pildi alusel antud diagnoosid on põhjendatud ning diagnostilised kriteeriumid on täidetud. X. X. on statsionaarsel sundravil alates september
3. Kontrollitud keskkonnas tema käitumine on olnud rahulik, ta ei ole olnud agressiivne ega vägivaldne. Viimase 6 kuu jooksul tema psüühiline seisund on olnud stabiilne, ta 3 on vastu võtnud ravimeid ning tal on tekkinud osaline haiguskriitika ning arusaam narkootiliste ainete tarvitamise kahjulikkusest ja nende mõjust tema haigusele ja käitumisele. Sundravi osakonnas ta on järginud ravirežiimi ja osalenud aktiivselt osakonna tegevustes. Tal ei ole olnud konflikte kaaspatsientide ega personaliga. Talle on teostatud vägivalla riskihindamine ja on hinnatud, et üldine vägivalla riskitase on mõõdukas, seda eelkõige seoses ravi järgimise ja narkootikumide tarvitamisega, kuna narkootikumide tarvitamise järgselt on kohati loobunud ravist, mis on põhjustanud haiguse ägenemise haigusliku seisundi. X. X. on motiveeritud jätkama ravi ambulatoorselt. Ta on huvitatud medikamentoosse ravi ja psühhoteraapia jätkamisest. Eelnevast tulenevalt komisjon arvab, et X. X. vajab ravi jätkamist ambulatoorselt ja teeb ettepaneku asendada statsionaarne psühhiaatriline sundravi ambulatoorsega. Kohtul ei ole alust kahelda arstliku komisjoni arvamuse usaldusväärsuses. X. X. sundravi muutmist, s.o psühhiaatrilise sundravi jätkamist ambulatoorses vormis toetasid kohtus ka tema kaitsja ja prokurör. Raviasutuse poolt on kohtule esitatud ravil viibiva isiku suhtes kohaldatava ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi raviplaan ning ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise nõusolek. Sundravil viibiv isik X. X. on avaldanud nõusolekut tema suhtes ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks ja on kinnitanud, et tuleb määratud ajal arsti vastuvõtule ja osaleb määratud raviprotseduuridel ning lubab vajadusel seirata oma käitumist, kontakte ja toimetulekut. Kohus järeldab, et X.X. on psühhiaatrilise sundravi mõjul tervenenud määral, mis võimaldab temale

§ 86

lg 12 alusel asendada statsionaarse psühhiaatrilise sundravi ambulatoorse psühhiaatrilise sundraviga, kuna isik ei kujuta ohtu endale ja ühiskonnale ning on tõenäoline, et isik peab kinni ravirežiimist. 2.

1. Kuna kohtumääruse põhjendav osa sisaldab X. X. terviseandmeid, siis on põhjendatud analoogia korras KrMS § 4081 lg-st 2 tulenevalt kohtulahendi avalikustamisel X. X. nimi ja isikuandmed (isikukood ja elukoht) asendada tähemärgiga. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt sundravi kohaldamise muutmise menetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. X. X. kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on sundravil viibivale isikule kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust summas 114 eurot (s.h käibemaks 19 eurot). Kaitsja esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Õigusabi on X. X. isikut silmas pidades antud hüvitamiskohustuseta, mistõttu tuleb õigusabi osutanud kaitsja tasu jätta riigi kanda. Määruse vaidlustamine ja jõustumine Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
2. peatüki §-des 383 –
3. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5