Obsah (7)

§ 179§ 175§ 63§ 64§ 65§ 871§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Ainar Koik Krimin

§ 179

lg 11 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, ning

§ 175

lg 11 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 63

lg 2,

§ 64lg 1 alusel mõisteti, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Igor Laurile Pärnu Maakohtu 13.08.

1. a mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta ja 3 kuu, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 11 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.04.
2. Karistusaeg lõpeb 03.03.
3. 09.12.2020 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid Igor Laurile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab isiku suhtes karistusjärgse kontrolli rakendamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Igor Lauri selgitas istungil, et tema hinnangul on karistusjärgse käitumiskontrolli taotlus üleliigne. Eestisse ta elama jääda ei plaani ning kuritegudega on teinud lõpparve. Prokuröri hinnangul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik, kuna süüdlasel puudub kindel elukoht. Prokurör palub taotlus jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Igor Lauri ja prokuröri, leiab, et Igor Lauri suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.

§ 871

lg 1 p 1 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli esimene eeldus, et isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega karistusseadustiku

1. peatüki 1., 2.,
2. või
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. või
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine. Käesoleval juhul on Igor Lauri karistatud karistusseadustiku
9. peatüki
10. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest.

§ 871

lg 1 p-st 2 tulenevalt on nõutav, et isik on kandnud mõistetud vangistuse ära täies ulatuses. Kuna käitumiskontrolli kohaldatakse vabanemise järgselt ehk pärast vangistust, siis on ka see eeldus täidetud. Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll

§ 871

lg 1 kohaselt kehtestada

§ 75

järgi.

§ 75

lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7). Vangla andmetel puudub isikul vabanemisel kindel elukoht. Ka kohtuistungil avaldas Igor Lauri, et kindel elukoht tal puudub ja võimalusel suundub välismaale elama, kuhu on talle pakutud ka tööd. Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel ja kontrollitud vabanemisjärgne elukoht Eesti Vabariigis. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub kindel ja kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga Eesti Vabariigis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Einar Tulbi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik