← Eesti

3-19-885/20

Obsah (6)§ 2§ 3§ 6§ 53§ 54§ 5

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) tähenduses järelevalve riikliku finantsjärelevalve subjektide üle ning muu hulgas

-is ja krediidiandjate ja -vahendajate seaduses (KAVS) ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tegevuse üle (

§ 2lg 1).

Seda tehakse finantssektori stabiilsuse, usaldusvääruse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärkidel, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust (

§ 3lg 1).

FI ülesandeks on muu hulgas rakendada õigusaktides ettenähtud meetmeid (

§ 6lg 1 p 3) ja tema tegevusele kohaldatakse korrakaitseseadust (Kor

S)

-is nimetatud seadustes ja Euroopa Liidu (EL) õigusaktides sätestatud erisustega (

§ 6lg 4). Kor

S § 26 lg 1 kohaselt on korrakaitseorganil oma pädevuse piires õigus teha toiminguid, millega teavitatakse avalikkust või isikut ohu ennetamisest, ohu kahtlusest, ohust või korrarikkumisest. FI avaldatud teade on käsitatav korrakaitselise teabetoiminguna (HMS § 106). Kuigi hoiatusteates ega vastustaja vastuses pole õiguslikule alusele viidatud, tuleneb see õigus KorS § 26 lg-st 1. Hoiatusteadet tuleb käsitleda tervikuna, mitte lausete kaupa. Hoiatusteate eesmärgiks saab pidada Eesti klientide ja investorite huvide kaitsmist nende vahendite säilimisel (

§ 3lg 1).

Kohtu hinnangul puudub vajadus analüüsida, kas väide kaebajatel KAVS-i kohaste tegevuslubade puudumisest vastab tõele või mitte. Ei vaielda selle üle, et FI 2

(9)3-19-885 avalikustab oma kodulehel andmed nende ettevõtjate kohta, kellel on Eesti tegevusluba või kui esineb põhjendatud kahtlus, et vastavad äriühingud pakuvad vaatamata tegevusloa puudumisele Eesti tarbijatele selliseid teenuseid. Kuna hoiatusteatega võib kaasneda kaebajate õiguste riive (äriühingute maine kahjustamine), pidi vastustaja enne hoolikalt tuvastama, kas teadaolevad asjaolud kogumis annavad alust kahtluseks, et kaebajad osutavad Eestis tarbijatele ebaseaduslikult teenuseid. Veebilehe registreerimisest ja tegevusloa puudumisest ei saa järeldada piisava kahtluse olemasolu. Vastustaja
  1. aprilli
  2. a vastusest tulenevalt ei nähtunud FI-le veebilehelt ega sellel avaldatud tingimustest üheselt konkreetset teenuse osutajat. Kui vastustajale jäi veebilehte uurides selgusetuks, milline äriühing selle kaudu teenust osutab, tulnuks asjaolusid enne hoiatusteate tegemist hoolikamalt kontrollida. Vastustaja pole ära näidanud asjaolusid, mis annaksid alust põhjendatud kahtluseks, et veebilehel võidakse ebaseaduslikult teenuseid osutada Eestis. Tekkinud kahtlus pole piisavalt veenev, et juhtida sellele avalikkuse tähelepanu. Vaatamata sellele, kas praegusel juhul pidada hoiatusteate ajendiks olnud asjaolusid piisavateks veebilehe www.nexo.io kaudu Eesti tarbijatele teenuse osutamise kohta põhjendatud kahtluse tekkimiseks, ei ole kohtu hinnangul vaidlusaluse teate väljendusviis kooskõlas ohukahtlusel põhineva hoiatuse eesmärgiga. Teate formuleerimisel tulnuks selgemini kasutada sõnastust, millest oleks väljaloetav üksnes ohukahtluse esinemine, sõna „teadaolevalt“ viitab pigem sellele, et FI hoiatuses avaldatud teave on juba teada (st tõenditest selgunud). Kahtlust väljendaksid väljendid „on piisavalt alust arvata“, „on tekkinud kahtlus“, „tõendite esialgsest analüüsist võib järeldada“. FI pidanuks enne hoiatusteate avaldamist andma puudutatud isikutele võimaluse esitada tekkinud kahtluse kohta oma vastuväited (HMS § 40 lg 2). HMS § 40 lg-s 3 sätestatud erandid, mis lubaksid ära kuulamata jätmist, ei ole kohaldatavad.
  3. FI esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu otsuse ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. FI arvates on halduskohus ekslikult jätnud hindamata hoiatusteate laused ja andnud sellele kui tervikule väära tähenduse. Hoiatusteade oli avaldatud vaid eesti keeles ja Eesti kohta, kaitstes võimalike ebaseaduslike teenuste osutamise eest üksnes Eestis. Olukord, kus Eestis registreeritud ettevõtjal on veebileht, mille kaudu osutatakse luba vajavaid teenuseid, on igal juhul piisav, et Eesti avalikkust teatega hoiatada. Ei ole tähtis, et kaebajatel võis olla õigus osutada sellist teenust üksnes mõnedes riikides. Kaebaja Nexo Services OÜ Eestis registreeritud veebileht on Eestis kättesaadav ja Eestis asuvatel inimestel on võimalik sealt teenust saada. FI tuvastas enne ohukahtluse. Avalikkus või isikud, kellele hoiatusteade on mõeldud, ei hinda seda, kui põhjendatud on kahtlus, vaid et konkreetsel juhul võib olla oht. Kogu hoiatusteade ei ole faktiväide. FI pidi tegutsema võimalikult kiiresti, et tagada õiguspärane käitumine finantsturul ja hoida ära võimalikud õigusrikkumised, mis võiksid tekitada kahju – seetõttu ei pidanud FI võimalikuks kaebajaid ära kuulata.
  4. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  5. jaanuari
  6. a otsusega FI apellatsioonkaebuse rahuldamata, halduskohtu otsuse muutmata ja asendas selle põhjendused oma otsuse põhjendustega. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised. Halduskohus selgitas õigesti FI järelevalve eesmärki – Eesti klientide ja investorite huvide kaitsmine nende vahendite säilimisel (

§ 3

lg 1).

§ 6

lg 4 sätestab, et FI tegevusele kohaldatakse korrakaitseseadust

-is,

-is nimetatud seadustes ja nende alusel antud õigusaktides ning EL-i õigusaktides sätestatud erisustega.

võimaldab FI-l kontrollida, ega keegi ei tegutse krediidiandjana või vahendajana ilma tegevusloata. KAVS §-des 3 või 4 nimetatud teenuse osutamine ilma tegevusloata on korrarikkumine. KorS § 5 lg 6 kohaselt on ohukahtlus olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et pannakse toime korrarikkumine, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud. FI saab kasutada korrakaitseabinõusid ka kahtluse korral, kui FI-l puuduvad tõendid sündmuse toimumise kohta. FI kahtlust saab pidada põhjendatuks ja järelevalvemenetlus oli õigustatud. Veebilehel nexo.io on pakutavat teenust selgitatud kui krüptoraha tagatisel krediidi andmist ja et Nexo kohesed krüptoraha tagatisel laenud on kättesaadavad üle 3

(9)3-19-885 maailma. Eestis krediidiandja ja -vahendajana tegutsemisele viitab see, et vaidlusalune veebileht on Eestis kättesaadav ja selle pidaja ei ole Eestis sellele juurdepääsu piiranud. Veebilehe eestikeelse versiooni puudumisest ei saa järeldada, et laenu Eestis ei pakuta, sest vaatamata asjaolule, et kaebajate väitel tegutsevad nad muu hulgas Bulgaarias, Põhja-Makedoonias ning Maltal, ei ole veebileht ka nendes keeltes kättesaadav. Nexo Services OÜ on Eesti äriühing ja hoiatusteate avaldamise ajal oli domeen registreeritud tema nimele, millest saab järeldada, et tegevus toimub vähemalt osaliselt ka Eestis.

§ 53

, mis sätestab FI tegevuse avalikustamise, ei saa mõista nii, et mingit muud teavet veebilehel avaldada ei ole lubatud, tegemist ei ole erinormiga KorS § 26 lg 1 suhtes. Pole mõistlikku põhjust mõista seda sätet piiranguna avaliku teabe seaduse suhtes näiteks osas, mis puudutab asutuse töötajaid, kontaktandmeid jms.

§ 54

lg 1 järgi ei ole finantsjärelevalve tegemiseks korraldatav menetlus avalik.

§ 54

lg 2 kohaselt on finantsjärelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud järelevalve tulemusi kajastavad dokumendid iga liiki andmekandjal konfidentsiaalsed.

-i eelnõu 630 SE seletuskirja 6. ptk-s põhjendatakse menetluse kinnisust sellega, et see on vajalik vältimaks finantsturu ebaadekvaatseid reageeringuid informatsioonile ja selle kaudu ebasoodsaid arenguid turul ja et FI-le ei ole valdavas osas kohaldatavad avaliku teabe seaduse sätted. Seega saab järelevalvemenetluse kohta teavet avaldada vaid erandina, need sätted on erisus KorS § 26 lg 1 suhtes.

§ 54

lg 3 sätestab, et teave ei ole konfidentsiaalne, kui see on avalikustatud

§ 2

lg-s 1 nimetatud seadustes või nende alusel antud õigusaktides ettenähtud korras või kui avalikustatava teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha andmeid konkreetse isiku kohta. Ükski

§ 2

lg-s 1 viidatud seadus ei näe ette tegevusloata krediidi andmise ega vahendamise kahtluse korral teabe avaldamist.

§ 54

lg 5 esimene lause näeb ette, et FI-l on õigus täielikult või osaliselt avalikustada väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt või -leping, kui see on ette nähtud

§ 2

lg-s 1 nimetatud seaduses või on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsuru õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. Nendes seadustes nähakse ette, et haldusaktide ettekirjutused avaldatakse rikkumise tuvastamise korral, mitte pelgalt ohu või ohukahtluse korral. FI mõjutusvahendiks saab

-i ja KAVS-i kohaselt olla ettekirjutuse tegemine tegevusloata isikule tema majandustegevuse peatamiseks või tehingute või toimingute tegemise keelamiseks või piiramiseks. FI saab avaldada vaid haldusakte (ettekirjutusi), millega on tõenditele tuginedes tuvastatud keelatud tegevus. Ohukahtlusest teavitamist erandina

§ 54

lg-test 1 ja 2

ei võimalda ja KorS § 26 lg-t 1 ei ole võimalik kohaldada. Seetõttu on FI hoiatusteate avaldamine õigusvastane ja halduskohus eksis, kui leidis, et avaldamine ei ole põhimõtteliselt välistatud, kui järelevalve subjekt enne ära kuulatakse ja teate sõnastus viitab vaid kahtluse olemasolule. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. FI esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu otsused ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. FI väited on järgmised: 1) ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 54

lg-tes 1 ja 2 sätestatut: hoiatusteade ei ole automaatselt finantsjärelevalve tegemine. FI teeb järelevalvet subjektide üle (finantssektoris tegutsemisõiguse saanud isikud, kaebajatel seda õigust polnudki), kuid

§ 2

lg 2 laieneb lisaks veel nendele tegevustele, mis on eriseadustes, nt KAVS-is reguleeritud. KAVS-ist ei tulene kohustust teha hoiatusteadet, KAVS puudutab loa saanud isikuid (kaebajatel luba polnud), kaebajate suhtes ei toimunud riiklikku finantsjärelevalvet

§ 2

lg 2 tähenduses ega KAVS-i tähenduses ja puudub

§ 54olustik, puudub konfidentsiaalne info.

Viidatut toetab üheselt mh finantsjärelevalve rahastamist puudutav

-i

  1. jagu, kus järelevalvetasu maksmise kohustus on üksnes isikutel, kes on vastavalt eriseadustele saanud tegevusloa tegutseda finantssektoris, ja menetlustasu (
  2. jagu) on seatud sellele isikule, kes on esitanud taotluse või taotlenud toimingu tegemist ja kelle kohta peab FI sellisel juhul menetlustoiminguid tegema (mh krediidiandja ja -vahendaja); 4

(9)3-19-885 2) hoiatusteade on kas KorS § 26 lg 1 kohaldamisalas, mida

§ 6

lg 4 kohaselt FI tegevusele kohaldatakse (hoiatusteade on

-is reguleerimata meede: hoiatada avalikkust võimalikest ohtudest, mis lähtuvad finantssektoriga külgnevatest isikutest/teenustest), või siis HMS § 106 lg 1 tähenduses haldusorgani tavapärane toiming (

§ 6lg 3 alusel kohaldatakse HMS-i sätteid).

Hoiatusteade ei ole haldusakt: ei ole regulatiivne, info põhineb avalikel andmetel; hoiatusteatest ei tulene käske ega keelde; 3) alternatiivselt leiab FI, et kui hoiatusteatele ka kohalduksid

§ 54

lg-d 1 ja 2, siis rakenduks sellele

§ 54

lg 5 (investorite huvi kaitse) ja see oleks seaduspärane: FI-l on õigus täielikult või osaliselt avalikustada väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt või leping. FI leiab, et veebilehe nexo.io oli registreerinud Eesti ettevõtja (see pole tavakasutajale nähtav, domeen oli .io) ja Nexol puudus tegevusluba tarbijakrediidi andmiseks või vahendamiseks, kuid veebilehel pakutakse tarbijatele krediiti. 9. Kaebajad paluvad vastuses kassatsioonkaebusele jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata. Kuigi kaebajad ei nõustu ringkonnakohtu põhjendustega osas, milles leiti, et FI kahtlus korrarikkumise ohu kohta oli piisavalt põhjendatud, jõudis ringkonnakohus kaebajate arvates siiski õigele lõppjäreldusele. Kaebajate arvates leidis ringkonnakohus õigesti, et kontroll selle üle, kas krediidiandja või -vahendaja tegutseb ilma tegevusloata, on finantsjärelevalve. FI oli hoiatusteate andmisega leidnud, et kaebajad osutavad krediidi andmise ja vahendamise teenust, kuid rikuvad KAVS § 10 lg-test 1 ja 2 tulenevat kohustust omada tegevusluba.

-i eelnõu (630 SE I) seletuskirja p-s 3.2 on selgitatud, et FI järelevalve alla kuuluvate finantssektoris tegutsevate ettevõtjate ring ja tegevused on seadustes ammendavalt sätestatud, ning loetletud seadused, mille alusel FI teeb järelevalvet. Sellest nimekirjast puudus KAVS seetõttu, et see seadus võeti vastu ja jõustus oluliselt hiljem, kehtivas

§ 2lg 1 redaktsioonis on KAVS sees.

FI järelevalve alla kuuluvad tegevused, mis on KAVS-is sätestatud: krediiti anda ja vahendada võib üksnes isik, kellel on tegevusluba, järelikult kuulub krediidi vahendamine ilma tegevusloata ka FI järelevalve alla. Asjasse puutumatu on FI väide, et järelevalvetasu maksmise kohustus on üksnes tegevusloa omajatel ning menetlustasu kohustus toimingu tegemise taotlejatel, see on FI tegevuskulude üks katteallikas, millel ei ole tähtsust finantsjärelevalve mõiste sisustamisel. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et hoiatusteate avaldamine oli finantsjärelevalve kohta teabe avaldamine, mida

§ 54lg-d 1 ja 2 ei võimalda.

Isegi kui hoiatusteate avaldamine ei olnud finantsjärelevalve, oli see õigusvastane. FI-l endal puudub kindel arusaam selle kohta, milline on vaidlusaluse hoiatusteate õiguslik tähendus. Seda näitab see, et ta avaldas teate, ilma et oleks põhjalikult analüüsinud, mis on selle tegevuse õiguslik alus ja kas see on õiguspärane.

§ 6lg-st 4 tuleneb, et FI tegevusele kohaldatakse mh Kor

S-i ja

-i ning selles nimetatud seadusi ja nende alusel antud õigusakte, nende õigusaktide hulka kuuluvad ka HMS ja

§ 53

lg 4 alusel antud määrus nr 10, mille § 13 lg 1 kohaselt tuleb FI-l tagada veebilehel talle teadaolevate andmete õigsus. Sellist kohustust ei vähenda ka hoiatusteates kasutatud sõna „teadaolevalt“. FI tegevus peab vastama ka

§ 5

lg 1 nõuetele, mis kohustab teda tegutsema avatult ja läbipaistvalt ning rakendama häid juhtimistavasid, st ka seda, et avalikkusele avaldatud info peab olema kontrollitud ja faktiliselt õige, seda eriti olukorras, kus avaldamisega võib kaasneda isikute au ja hea nime riive. FI oli teate avaldamisel leidnud, et isegi olukorras, kus kaebajad Eestis krediiti ei vahenda ega paku, piisab teate avaldamiseks subjektiivsest kahtlusest, teave põhines üksnes eeldusel ja kolmanda isiku vihjel. FI ei ole menetluse käigus esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks teates sisalduvat väidet, ega ole tõendamiskoormist täitnud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg-s 1 nõutaval viisil. Veebilehe ajutiselt registreerinud isiku asukoht ei tähenda, et isik sooviks selle lehe kaudu teenust osutada asukohariigi tarbijatele; ei ole ka mõistlik eeldada, et isik oleks pidanud Eestis oma veebilehele juurdepääsu piirama. Lisaks on FI jätnud kaebajad ära kuulamata. Ebaõige on ka FI käsitlus, et isegi kui hoiatusteate avaldamine on finantsjärelevalve, siis kohalduks ikkagi

§ 54

lg 5 ja teade oleks õiguspärane.

§ 54lg 5 sisaldab kinnist loetelu selle kohta, mida on 5

(9)3-19-885 võimalik avaldada – väärteoasja lahend, haldusakt või -leping –, seega vaidlusalust hoiatusteadet see loetelu ei sisalda ja

§ 54lg 5 erand ei rakendu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Vaidluse objektiks on vastustaja
  2. märtsil
  3. a kaebajate kohta hoiatusteate avaldamine FI veebilehel. Halduskohus leidis, et vaidlusalune teade on käsitatav korrakaitselise teabetoiminguna (HMS § 106), mille tegemise õigus tuleneb KorS § 26 lg-st 1, kuid FI-l tekkinud kahtlus ei olnud piisavalt veenev, et hoiatusteade avaldada, ja isegi kui see oleks olnud veenev, ei kuulatud enne avaldamist ära kaebajaid ega kasutatud hoiatusteates sõnastust, mis oleks kooskõlas ohukahtlusel põhineva hoiatuse eesmärgiga. Ringkonnakohus seevastu leidis, et FI kahtlus korrarikkumise ohu kohta oli põhjendatud, kuid ohukahtlusest teavitamine oli õigusvastane, sest tegemist oli finantsjärelevalvega ja selle kohta teabe avalikustamine ei ole lubatud. Vastustaja palub jätkuvalt jätta rahuldamata kaebajate nõue FI
  4. märtsi
  5. a hoiatusteate avaldamine lõpetada ja see veebilehelt eemaldada. Seetõttu on Riigikohtul vaja võtta seisukoht selle kohta, mis liiki on vaidlusalune teade, milline menetlus toimus ja kas teate avaldamine oli õiguspärane.
  6. FI
  7. märtsil
  8. a avaldatud teade kandis pealkirja „Teade Nexo ja Credissimo tegevuse kohta“. Kolleegiumi arvates on selline teade toiming. Kuna toiming riivab kaebajate õigusi, avaldades mõju nende mainele, siis peab sellel toimingul olema õiguslik alus (HMS § 107 lg 1). Teates ei viidatud ühelegi õiguslikule alusele. Siiski tuleb analüüsida, kas kehtiv õigus võimaldas hoiatusteadet avaldada. 12.

§ 2

lg 2 on sõnastatud nii, et sätestab

-i tähenduses ammendavalt finantsjärelevalve subjekti mõiste, sidudes selle isikuga, kellele pädev organ on

§ 2lg-s 1 nimetatud seaduse alusel andnud tegutsemise õiguse vastaval tegevusalal.

Ei vaielda selle üle, et kaebajatel pole Eestis vastaval tegevusalal tegevusluba, mistõttu nemad ei ole finantsjärelevalve subjektid

§ 2lg 2 kohaselt.

Siit ei saa aga veel teha ammendavaid järeldusi finantsjärelevalve olemuse kohta, mis on otsustavad praeguse vaidluse lahendamisel. 13.

§ 2

lg-st 1 tuleneb, et finantsjärelevalve subjektide üle järelevalve tegemine on üksnes osa riiklikust finantsjärelevalvest.

§ 2

lg 1 sätestab, et riiklik finantsjärelevalve on järelevalve finantsjärelevalve subjektide üle ning finantsjärelevalve seaduses, krediidiasutuste seaduses, krediidiandjate ja -vahendajate seaduses, kindlustustegevuse seaduses, investeerimisfondide seaduses, kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru seaduses, liikluskindlustuse seaduses, makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses, pandikirjaseaduses ja väärtpaberite registri pidamise seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tegevuse üle. Kolleegium järeldab sellest, et finantsjärelevalve

§ 2

lg 1 mõttes hõlmab järelevalvet kõigi tegevuste üle, mida selles sättes nimetatud seadused reguleerivad, ja seda sõltumata formaalsete eelduste täidetusest, nt loanõude järgimisest. Krediidi andmisele ja vahendamisele pole sellest põhimõttest erandit tehtud. 14.

§ 2

lg-s 1 loetletud seaduste hulgas on KAVS, mis reguleerib krediidi andmist ja vahendamist ning järelevalvet kõigi krediidiandjate ja -vahendajate tegevuse üle (KAVS § 1 lg 1). KAVS §-d 3-6 reguleerivad krediidi andmist ja vahendamist. FI on teate andmisega teavitanud, st on sisuliselt leidnud, et kaebajad osutavad KAVS § 5 lg 1 ja § 6 lg 1 kohast krediidi andmise ja vahendamise teenust. KAVS § 5 lg-s 1 ja § 6 lg-s 1 sätestatud krediidiandja ja -vahendaja mõisted on seotud tegutsemisega krediidi andmise valdkonnas, mitte tegevusloa olemasoluga. Seda järeldust toetab ka KAVS § 2, mis räägib seaduse kohaldamisalast ega maini tegevusluba. KAVS § 10 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab aga krediidiandjana ja -vahendajana tegutsemiseks olema tegevusluba. Krediidi andmine või vahendamine tegevusloata on keelatud. FI teates on avalikkuse tähelepanu juhitud 6

(9)3-19-885 sellele, et Nexol puudub tegevusluba tarbijatele krediidi andmiseks. Kolleegiumi arvates ei sõltu see, kas isik on finantsjärelevalve subjekt, formaalse loa olemasolust – kui tegevusluba on vastava teenuse pakkumiseks seaduse järgi nõutav, siis on seda teenust ilma loata pakkuv isik igal juhul järelevalve subjekt.
  1. Kolleegium on seisukohal, et finantsjärelevalve ei ole seostatav sellega, kas isikul, kelle üle järelevalvet tehakse, on järelevalvetasu maksmise kohustus. Järelevalvetasu on FI tegevuse rahastamise üks katteallikas. Tegevuse rahastamise katteallikast või järelevalvetasu maksmise kohustuse olemasolust või selle kohustuse täitmisest ei sõltu finantsjärelevalve mõiste sisustamine.
  2. Finantsjärelevalve ka tegevusloa nõuet eiravate teenusepakkujate üle on kooskõlas lisaks ka

§ 3

lg-s 1 ja KAVS §-s 80 sätestatud järelevalve eesmärkidega.

§ 3

lg 1 kohaselt tehakse finantsjärelevalvet finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust. KAVS § 80 ütleb, et järelevalve eesmärk on tagada krediidiandja või -vahendaja asutamise, tegevuse, sealhulgas krediidi andmise, krediidi vahendamise või nõustamisteenuse osutamise, ning krediidiandja ja -vahendaja juhtide ja töötajate teadmiste, oskuste ja kogemuste vastavus seadusele ja teistele õigusaktidele, pidades eelkõige silmas tarbijate huvide ja õiguste kaitset.

  1. Finantsjärelevalvealuste isikute ring hõlmab põhimõtteliselt kõiki krediidiandjaid ja -vahendajaid, kelle registrisse kantud asukoht on Eesti, ja KAVS § 2 lg-s 8 nimetatud krediidiandjaid ja vahendajaid (KAVS § 81 p 1). Ka järelevalvemeetmete adressaatide ring ja meetmete kohaldamise alused on sõnastatud piisavalt laialt, et kõrvaldada ka neid ohte ning rikkumisi, mis ei ole seotud tegevusloa alusel tegutsevate ettevõtjatega. Ettekirjutusi saab teha KAVS-i mistahes normide rikkumise või rikkumise ohu korral (KAVS § 90 lg-d 1 ja 2). Ettekirjutused võivad muu hulgas hõlmata majandustegevuse peatamist, tehingute või toimingute tegemise keelamist (KAVS § 91 lg 1 p-d 1 ja 2), st võimaldavad laia sekkumist ja ei ole seotud ainult tegevusloa peatamise või kehtetuks tunnistamisega. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral saab mh rakendada sunniraha (KAVS § 95).
  2. Kolleegium leiab, et eeltoodud sätetega poleks kooskõlas ning finantsjärelevalve eesmärki (

§ 3

lg 1 ja KAVS § 80) ei saaks täita ja oleks ebamõistlik, kui FI saaks teha finantsjärelevalvet ja kohaldada haldusmeetmeid üksnes isikute suhtes, kes täidavad tegevusloa nõuet, kuid rikuvad muid nõudeid. Finantssektori stabiilsus ja usaldusväärsus, isikute õigused ja vabadused ei ole tagatud, kui finantsjärelevalvet saaks teha ainult nõutava tegevusloaga isikute suhtes. Oluline on, et finantsjärelevalve oleks terviklik. Kolleegium ei pea tõenäoliseks, et seadusandja on spetsialiseeritud ja erivolitustega varustatud järelevalve näinud ette ainult leebemate rikkumiste jaoks, mille puhul vähemalt tegevusloa kohustust on järgitud, ja soovinud jätta reguleerimata või reguleerida üksnes väga üldist järelevalvet selliste rikkujate üle, kes eiravad kogu õiguslikku raamistikku, mis tagab finantsstabiilsust, ja ähvardavad süsteemi laiemalt. 19. Kui FI-l tegevusloata isikute üle järelevalvepädevus puuduks, siis peaks kohalduma KorS kui üldseadus. KorS § 6 lg 2 kohaselt oleks praegusel juhul pädevaks korrakaitseorganiks politsei. Sellisel juhul tekiks küsimus sellest, kas politsei suudaks oma muu tegevuse kõrval teha järelevalvet finantsvaldkonnas sama pädevalt ja tõhusalt kui FI. Ka ei saa pidada mõistlikuks olukorda, kus politsei rakendab finantsvaldkonnas KorS § 26 hoiatamise meedet. Tekiks situatsioon, kus sisuliselt sama õigusnormi rikkumine või samasisuline õiguse või õigushüve ohustamine alluks kahele 7

(9)3-19-885 erinevale järelevalverežiimile, milles nii järelevalveorgan kui ka järelevalvemeetmed oleksid erinevad ainuüksi seepärast, et ühel juhul on isikul tegevusluba ja teisel juhul seda pole. Selline tõlgendus võib viia olukorrani, kus rikkuja saab valida, millise järelevalverežiimi ta oma õigusrikkumisega esile kutsub. 20. Kolleegium näeb järelevalvet reguleerivate seaduste üldist loogikat selles, et järelevalve ulatuse ja subjektide määramisel tuleb võtta aluseks see isikute ring, kelle suhtes kehtib keeld, mitte piirata järelevalvet ainult nendega, kellele loareservatsiooniga tegevus on lubatud. Sellest loogikast lähtub kolleegium ka

-i tõlgendamisel.

  1. Nexo Services OÜ asukoht on Eesti. Ringkonnakohus on leidnud, et kuivõrd Nexo Services OÜ on Eesti äriühing ning hoiatusteate avaldamise ajal oli domeen registreeritud tema nimele, siis saab sellest järeldada, et kontserni tegevus toimub vähemalt osaliselt ka Eestis. Kuigi vaidlusaluses teates viidati lihtsalt Nexole kui krediidivahendajale ja Credissimole kui krediidiandjale, siis vastustaja
  2. aprilli
  3. a vastuses kaebajatele selgitatakse, et FI-le ei nähtunud veebilehelt www.nexo.io üheselt ja selgelt teenuseosutajat, kuivõrd veebilehel kasutati kord üldiselt Nexo Groupi, kord aga Credissimo nime. FI lähtus sellest, et veebileht oli registreeritud Eestis registrisse kantud Nexo Services OÜ-le.
  4. Tulenevalt eelnevast, nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et praegusel juhul oli tegemist finantsjärelevalvega. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hoiatusteate avaldamine oli finantsjärelevalve kohta teabe avaldamine, mida

§ 54

lg-d 1 ja 2 ei võimalda.

§ 6lg 4 järgi kohaldatakse FI tegevusele Kor

S-i, mh

-is sätestatud erisustega. See tähendab, et kuigi KorS võib olla põhimõtteliselt kohaldatav, peab arvestama

-is sätestatud tingimustega ja finantsjärelevalve eripäraga. Teabe avaldamise puhul kohalduvad

§ 54lg-tes 1 ja 2 toodud piirangud (vt ka haldusasi 3-15-2079/28, p 18). Seepärast praegusel juhul Kor

S § 26 ei kohaldu.

§ 54

on erinorm ja seadusandja on ammendavalt reguleerinud, millistel juhtudel on finantsjärelevalve teabe avaldamine lubatud.

§ 54lg 1 sätestab, et FI tehtav finantsjärelevalve ei ole avalik.

Lõige 2 näeb ette, et finantsjärelevalve käigus finantsjärelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud teave, sealhulgas andmed, dokumendid ja muu teave, finantsjärelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumendid iga liiki andmekandjal on konfidentsiaalsed. Lõike 3 järgi ei ole teave konfidentsiaalne, kui see on avalikustatud

§ 2

lg‑s 1 nimetatud seadustes või nende alusel antud õigusaktides ettenähtud korras või kui avalikustatava teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha andmeid konkreetse isiku kohta. Järgnevad lõiked reguleerivad teabe avalikustamist ja konfidentsiaalse teabe edastamist teistele asutustele. 23.

§ 54

võtab üle mitu Euroopa Liidu õigusakti, näiteks direktiivid 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude kohta; eelkäijaks direktiiv 2004/39/EÜ), 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse kohta) ja 2013/36/EL (krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta; eelkäijaks direktiiv 2006/48/EÜ). Direktiivid sisaldavad ka mõningaid erinorme. Direktiivid ja neid tõlgendav Euroopa Kohtu praktika näevad ette ametisaladuse hoidmise kohustuse, reguleerides detailselt konfidentsiaalse teabe kasutamist, teabevahetust järelevalve- ja muude asutuste vahel, samuti kolmandate riikidega, ning andmete avaldamist ja avalikustamist (vt lähemalt haldusasi 3-15-2079/28, p-d 19–21). Saladuse hoidmine menetluse kestel on reegel ja teabe avalikustamine erand. 24. Kolleegiumi arvates ei ole

§ 54

lg 5 kohaldamine praeguses asjas võimalik, sest avaldatud hoiatus pole haldusakt, vaid toiming.

§ 54lg-s 5 on kasutatud kitsaid ja kindla tähendusega 8

(9)3-19-885 termineid: väärteoasja lahend, haldusakt või -leping, mistõttu pole nende laiendav tõlgendamine õigustatud. Seega, kuivõrd see loetelu ei sisalda vaidlusalust teadet, siis

§ 54lg 5 erand ei rakendu.

25. Iseenesest ei välista kolleegiumi seisukohad, et mõnes muus olukorras, kus FI täidab

§ 6

lg 1 p 8 alusel muid seadusest tulenevaid ülesandeid, mis on vajalikud finantsjärelevalve eesmärgi saavutamiseks, võib FI avaldada oma koduleheküljel teateid

§ 53

lg 4 kohaselt ja järgides

§ 5lg 1 nõudeid.

26. Kolleegium mõistab tarvidust võimalikult vara teavitada Eesti avalikkust ja tarbijaid põhjendatud ohust ka enne järelevalvemenetluse lõppu. Finantsjärelevalve hõlmab kogu FI tegevust selle raames (vt

§ 2

lg‑d 1 ja 2), et ennetada ohtu, selgitada see välja, tõrjuda rikkumist ja kõrvaldada see, tagamaks

§ 3

lg‑s 1 sätestatud eesmärkide saavutamine (

§ 6lg 4, Kor

S § 2 lg 4). Kuigi KorS ei kohaldu ja

selliste hoiatusteadete avaldamist ei võimalda, ei ole kolleegium veendunud, et seadusandja tahtis välistada klientide ja investorite hoiatamist ning ohu korral teavitamist järelevalvemenetluse kestel. Samuti ei ole kolleegium kindel, et konfidentsiaalsuse eesmärgid ohust teavitamise vajaduse puhul, kus määravaks võib saada muu hulgas hoopis ohu kohta infot andnud allikate kaitse, on samad, mis järelevalvemenetluses nt toimikule ligipääsu ja range ametisaladuse kaitsmise kohustuse korral. Seetõttu juhib kolleegium seadusandja tähelepanu sellele, et kui seaduses on lünk, siis tuleb täiendada teabe avaldamise aluseid

-is, luues nii hoiatusteate avaldamisele õigusliku aluse.

  1. Eeltoodut silmas pidades tuleb FI kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsuse resolutsioon jääb muutmata, kuid täiendada tuleb kohtuotsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
  4. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud FI kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebajad on taotlenud vastustajalt kassatsioonimenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist. Need koosnevad 870 euro suurustest õigusabikuludest. Kolleegium peab kulusid põhjendatuks ja mõistab selle summa kaebajate kasuks FI-lt välja. (allkirjastatud digitaalselt) Eriarvamus: 3-19-885/21 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.