1/5 2-20-15036
) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.
lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.
lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t
nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.
lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-s või nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS (viitenumbrita). Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Julianus Inkasso OÜ esitas 14.10.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse N J ja S D vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Viru Maakohus 28.06.2011 tsiviilasjas nr 2-10-32621 tehtud kohtuotsusega rahuldanud S AS hagiavalduse ja mõistnud N J S AS kasuks välja võlgnevuse ja menetluskulud kokku summas 4 172,94 eurot. Kohtuotsuse punkti 3 kohaselt lisandub nõudele viivis 7% aastas summalt 3523,98 eurot alates 2/5 2-20-15036 07.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. S AS edastas nõude sissenõudmiseks 10.10.2011 kohtutäiturile Andrei Krek ja palus pöörata täitmisele TMS § 2 lg 1p 1alusel. Kohtutäitur on algatanud täitemenetluse nr 066/2011/
Kostjad kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjaid hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tagaseljaotsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 alusel. Hagimaterjalid toimetati kostjatele kätte 10.11.2020. Kostjad ei ole tähtaegselt vastust hagile esitanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Perekonnaseaduse (PKS) § 211 kohaselt kui enne käesoleva seaduse jõustumist abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumist 3/5 2-20-15036 käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Kooskõlas eeltooduga kuuluvad kostjate kui abikaasade vahelistele varaliste suhetele kohaldamisele PKS-s toodud varaühisuse kohta käivad sätted. PKS § 33 lg 3 kohaselt sama paragrahvi lg 1 nimetamata muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. PKS § 38 sätestab, et ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasade vahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut. PKS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt saab ühisomandis olevat asja jagada selliselt, et asi jagatakse omanike vahel reaalosadeks, asi antakse ühele või mitmele ühisomanikule, pannes kohustuse maksta teisele ühisomanikule välja tema osa rahas, müüa asi avalikul või ühisomandike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomandike vahel vastavalt nende osa suurusele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Riigikohus on märkinud, et kolleegium leiab, et hageja korteri ühisvarana jagamise nõude saaks rahuldada juhul, kui oleksid täidetud TMS § 14 lg 2 sätestatud ühisvara jagamise nõude eeldused. /.../ Hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel tuleb kõne alla juhul, kui hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist. /.../ TMS § 14 lg 2 viitab, et sissenõudja saab sissenõude pöörata võlgniku osale ühisomandist (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 2-18-1611). Kohus on seisukohal, et vastavad eeldused on täidetud, mistõttu kuulub hagi osaliselt rahuldamisele.
lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Viru Maakohtu 15.10.2020 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu jääb jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagiavalduse tagaseljaotsusega, poolte ühisomand tuleb lõpetada ja kinnistu müüa avalikul enampakkumisel. MENETLUSKULUD Vastavalt
Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannavad kostjad.
lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 300 eurot, hagi tagamise taotluse esitamiselt 50 eurot, kokku 350 eurot. 4/5 2-20-15036 Lisaks on hagejal lepingulise esindaja tasu summas 460 eurot. Hageja on oma taotluses ja ka arvel esitanud erinevaid summasid (1380 eurot, 460 eurot, arvel 552 eurot). Kohus leiab, et arvestades käesolevat menetlust, siis on põhjendatud mõista välja lepingulise esindaja tasu summas 230 eurot (tunnihind 115 eurot x 2) . Käesolev vaidlus ei ole õiguslikult keeruline ning vajalik ei olnud esitada analüüsi. Võttes arvesse, et kostjad hagile ei vastanud, siis ei olnud vajalik analüüsida ka kostjate seisukohti. Seega leiab kohus, et kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks 580 eurot, mille kohus mõistab solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt
lg 4.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.