Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Asjaolud ja menetluse käik T. M. esitas 15.10.2020. a Tartu Maakohtule hagi H. M. vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu on sõlmitud XX.XX.XXXX (abielukanne nr XXX). Hagi kohaselt poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud XXXX.a. Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja abikaasad kooselu ei taasta. 10.11.2020.a kohtuistungil jäi T. M. avalduse juurde ja soovib lahutust. Hageja on 20 aastat koos elanud uue mehega. Hagejal ja kostjal ühiseid lapsi ei ole. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus kuulas kostja ära kohtuistungil telefoni teel. Kostja selgitas, et ammu oleks pidanud ära lahutama. Kostja on hetkel kodus seoses haigete põlvedega. Kostja on samuti abielu jooksul koos elanud teise naisega, kellega on ka ühised lapsed. Kostja on lahutusega nõus. Kohtu põhjendused, menetluskulude jaotus Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Osundatud sätete alusel ning poolte esitatud asjaoludest lähtuvalt kohus leiab, et põhjendatud on hagi rahuldamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud eeltoodust erinevalt, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa vajadusi. Hageja on soovinud abielunaise staatust ja samas olla abieluvälises suhtes uue elukaaslasega nagu ka kostja. Selline käitumine on mõlema poole poolt amoraalne. Arvestades hagi rahuldamist peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot, mis on hageja poolt juba tasutud (Maakohtu kassa sissetuleku order 15. 10. 2020 nr 1NK0001954). Kostja hüvitab pool tasutud riigilõivust hagejale. /digitaalselt allkirjastatud/ Andrus Miilaste Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.