1-21-570/7

(20267000865)Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpill Prokurör Ringkonnaprokurör Küllike Kask Kriminaalasi Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse lahendamine X1 suhtes süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 7 järgi Süüdistatav X1, elukoht: ;emakeel: eesti keel; töökoht: Kaitsja: Vandeadvokaat Ants Nõmmik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §§-de 145, 202, 206, 262 lg 5 Lõpetada X1 suhtes kriminaalmenetlus KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustel. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada X1 tasuma kindla summana riigituludesse 440 (nelisada nelikümmend) eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 01.03.2021.a. Kindel summa riigituludesse tuleb tasuda Rahandusministeerium a/a nr: EE062200221059223099 SWEDBANK; EE221700017003510302 LUMINOR PANK; või EE571010220229377229 SEB PANK. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99921900000041. Selgituseks märkida: kindel summa riigituludesse, kriminaalasja number, isiku nimi. Selgitada, juhul kui isik ei täida endale võetud kohustusi, uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6 järgi. Määrus saata täitmiseks X1 ja teadmiseks kaitsjale ning ringkonnaprokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p 10 järgi ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja menetles kriminaalasi nr 1-21-37, milles alustati menetlust KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustel selles, et X1ut süüdistatakse varguse toimepanemises grupis, mis seisnes selles, et tema viibides 10.08.2020.a eeluurimise käigus täpselt tuvastamata kellajal, kuid öisel ajal 1

(3)X Sindi linn Tori vald Pärnumaa asuva väliujula territooriumil koos X2, võtsid X1 ja X2 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tahtlikult ja eelnevalt kooskõlastatult ära X poolt renditud X OÜ-le kuuluva plastkäimla, millise viisid X1ule kuuluva sõiduki Mercedes Benz reg märgiga X ja tema poolt renditud järelhaagisega seni tuvastamata kohta. Sellise tahtliku teoga tekitasid X1 ja X2 X OÜ-le varalise kahju 780 eurot. Seega X1 oma tahtliku teoga, s.o võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 18.01.2021 eelistungil esitas süüdistatava X1 kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik taotluse X1 suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel. Lääne Ringkonnaprokuratuur nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega ning on esitanud vastavasisulise taotluse kohtule. Pärnu Maakohtu 26.01.2021 määrusega on eraldatud kriminaalasjast 1-21-37

(20267000865)kriminaalasi süüdistatava X1 suhtes eraldi menetlusse, lahendamaks prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks X1 suhtes KrMS § 202 alusel. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, § 274 lg 5 ringkonnaprokurör taotleb:

1. Kohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 20267000865 kriminaalmenetlus X1 suhtes.
2. Kohustada X1: 2.
3. Tasuma kindla summana riigituludesse 440 eurot; 2.
4. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 01.03.
5. Maakohtu seisukoht Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest seadus näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelses uurimises ei ole X1 käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. X1 on varem kriminaalkorras karistamata isikuks, ta on toime pannud teise astme kuriteo, milles ta enda süüd tunnistab ja on kannatanule tekitatud kahju hüvitanud. X1 käitumises puudub ka avalik menetlushuvi. Karistusregistri andmetel puuduvad kahtlustataval kehtivad kriminaalkaristused. Ta ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki kuritegu, millest võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning ta on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Samuti puuduvad X1 tegevuses KarS § 58 tähenduses karistust raskendavad asjaolud. Kergendavateks asjaoludeks võib lugeda süü tunnistamise ja kahju vabatahtliku hüvitamise. Arvestades kõik 2

(3)eeltoodut nõustub kohus nõustub prokuröri järeldusega, et üld- ja eripreventiivsetest vajadusest ei ole X1u kriminaalkorras karistamine vajalik. X1 on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist ning antud kriminaalasja arvestades on isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti tuleb arvestada, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles isiku süü ei ole suur, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Nagu ülalpool märgitud, on süüdistatav on hüvitanud ka kannatanule tekitatud kahju. Eeltoodu alusel kohus rahuldab ringkonnaprokuröri taotluse ja lõpetab X1 suhtes antud asjas kriminaalmenetluse, pannes X1 kohustuse tasuda kindla summana riigituludesse 440 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 01.03.2021. Kui X1 ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustust, uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 kohaselt prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 3