Obsah (7)

§ 436§ 497§ 459§ 231§ 230§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3229 Tsiviilasi A E hagi T E, T E va

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et: - Harju Maakohtu 22.12.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-4136 mõisteti hagejalt välja kummagi kostja ülalpidamiseks igakuine elatis alammääras; Hagejal on alates 20.10.2019 lisaks kostjatele veel üks ülalpeetav – poeg H E; Osa kostjate ülalpidamiskuludest on kaetud riigi poolt makstava lastetoetusega.
2. Laste isa A E taotleb kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamist 200 euroni lapse kohta. 11.

§ 497

kohaselt võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses, kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud muutuvad. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks

§ 459

lg 1 järgi on üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Eeltoodu võib olla tingitud ka asjaolust, et hageja ülalpidamisel on veel lapsi ja nende vajadused on võrreldes varasema kohtulahendiga muutunud ja/või vanema varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude esinemist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus varasemast kohtulahendist ei nähtu, et 4 kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Elatise suuruse muutmisel tuleb sellisel juhul sisuliselt arvestada samade asjaoludega, nagu elatise väljamõistmiselgi, s.t lähtuda lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist (vt ka Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12).

1. Kohus analüüsib esmalt kostja vältimatuid vajadusi, seejärel vanemate majanduslikku seisukorda ning viimaks teeb järelduse, millises ulatuses hageja kostjale ülalpidamist andma on kohustatud.
2. PKS §-de 96 ja 97 järgi on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Vabariigi Valitsuse
3. detsembri
4. a määruse nr 115 järgi on
5. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot.
6. Hageja on tuginenud mh väitele, et lapse vajadused kuus ei võrdu PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise määraga. PKS § 101 lg-1 sätestatud suuruses peaks kostjate igakuise ülalpidamiskulude suurus olema ca 1168 eurot, mis on ebareaalne, arvates kostjate tegelikku elulaadi. Lapsed käivad tavakoolis, kus toitlustusele kulusid ei ole, Erivajadusi, mis tingiks lisakulusid, lastel samuti ei ole. Lapsed elavad koos emaga 3toalises korteris, jagades omavahel tuba. Korvpalli treeningukulud katab Tallinna linn. Tallinna linna elanikena on kostjatel võimalik ühistranspordiga liigelda tasuta. Hageja leiab, et lapse põhjendatud vajadused on ca 375 eurot ühe lapse kohta kalendrikuus.
7. Kostjad hageja seisukohaga ei nõustu. Kostjad on esitanud kulude eelarve (tlk 29), mille kohaselt on kulutused ühele lapsele 776 eurot/kuus, seega peaks hageja tegelikult maksma elatist 388 eurot. Kostjad on elatise hulka arvestanud kodumasinad (külmkapp, tolmuimeja, lastevoodi) järelmaksud (17 eurot kuus), arvuti (50 eurot kuus), jalgratta hooldus (44 eurot kuus) kuus ühe lapse kohta. Kohus leiab, et kodumasinate, arvuti ja jalgratta hoolduskulud ei ole elatise osana põhjendatud, see ei ole jooksev kulu lapse esmaste ülalpidamiskulude rahuldamiseks. Lastevoodi arvelt nr 11 81213222 (tlk 112) nähtub, et tasumisele kuuluv summa on 0 eurot, arvele ei ole lisatud maksegraafikut ja kohus ei saa hinnata voodi järelmaksu suurust. Kohus selgitab, et suuremad/kallimad ühekordsed ostud lapse kasvatamiseks tuleb vanematel enne ostu läbi rääkida, kas ost on lapsele vajalik ning kui palju on vanemad valmis ostule panustama. Elatise eesmärgiks ei ole tekitada olukordi kus vanem ostab kalli asja ära ja seejärel paneb teise vanema raha tasumise fakti ette. Sellisel viisil elatise väljamõistmine tooks endaga kaasa olukorra, kus teisel vanemal tegelikult puuduks ülevaade raha põhjendatud kasutamisest, mis ei ole kooskõlas kostjate huvidega. Lapsevanem võib vabatahtlikult lapse jaoks raha kõrvale panna ja teha lisakulusid. Seda ei saa arvestada elatise määramisel. Samuti ei ole põhjendatud transpordikulud 40 eurot, sest kostjate elukoht on Tallinnas ja Tallinnas on ühistransport tasuta. Põhjendatud ei ole meelelahutuse 5 kulud 40 eurot/kuus, sest elatise hulka on juba arvatud: taskuraha 20 eurot, teater/kino/ekskursioonid 10 eurot, sünnipäevakulu 30 eurot, laagrid 150 eurot aastas, võistlused 50 eurot, huviringid 31 eurot.
8. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi, samuti kostjate vastuväiteid nendele, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida

§ 231

lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et kostjate põhjendatud ülalpidamiskulud on ca 197 eurot kuus (388 eurot, millest on maha arvatud kodumasinate/lastevoodi järelmaksud 17 eurot, arvutikulu 50 eurot, jalgratta hoolduskulu 44 eurot, transpordikulu 40 eurot, meelelahutuskulu 40 eurot). 17. Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas

§ 436

lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

§ 230

lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel (vt ka RKTKo 3-2-1-35-17, p 24).

1. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud
2. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on 7–12aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus 385 eurot (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf). Uuringu autorid leidsid, et uus miinimumelatis
3. aasta lõpu seisuga oleks kas 343/2 = 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 388/2 = 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Seega on praegusel ajal ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 193 eurot kuus. Kuna on üldteada, et
4. a märtsikuus algas majanduskriis, mis toob kaasa erinevate teenuste ja varade hinnalanguse, ei ole põhjust eeldada kulude tõusu lähimas tulevikus (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-8143).
6. a lõppraporti uuringu autorid tõid välja, et põhimõtteliselt on kõige suuremad lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades. Madalamad ülalpidamiskulud kahe ja enamalapselistes leibkondades on selgitatavad otseste elamiskulude (toit, eluase jms) jagunemisega suurema arvu leibkonnaliikmete vahel (mastaabisääst), samuti on nooremal lapsel võimalus kasutada vanematest lastest jäänud mänguasju, riideid jms. Kuna kostjad on poisid, siis kostjatel tekkivaid kulutusi on võimalik vähendada mastaabisäästuga.
7. Samuti palub hageja arvestada lastele makstava peretoetusega. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2019 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kostja saab peretoetust summas 60 eurot kuus. Kuna peretoetused on otseselt suunatud lapse vajaduste katmiseks, peaksid need olema ka miinimumelatisest maha arvestatud. Seda mõtet toetab ka perehüvitiste seaduses sõnastatud eesmärk: 6 „peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.“
8. Kostjate ülalpidamiskulud ca 197 eurot kuus on kooskõlas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud
9. a lõppraportiga „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“.
10. Hageja tugineb elatise vähendamise hagis PKS § 102 lg 1 ja lg
11. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvesse võtta vanema varalist seisundit ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikest kuludest, mis vastab tema võimalusele ülalpidamist anda.
12. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (Riigikohtu
13. märtsi
14. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18).
15. Hageja on seisukohal, et tal puudub varaline võimekus kostjatele nõutud ulatuses (so miinimummääras) elatist anda. Hageja jääks ise äärmiselt halba majanduslikku olukorda ning kahjustaks enda tavalist ülalpidamist. Kohus on tuvastanud, et hageja töötab ettevõttes X OÜ-s x ametikohal (tlk 10 tööleping).
16. aastal oli hageja netosissetulek 1390 eurot. Töölepingu punkt 6.
17. kohaselt on alates 01.01.2018 hageja brutopalk 1 815, 35 eurot (tlk 14). Kuivõrd hageja töötab ettevõttes, mis pakub turvateenuseid erinevatel üritustel, ei ole riigis kehtestatud eriolukorra tõttu tööandjal enam töötajatele, sealhulgas hagejale piisavas mahus tööd pakkuda. Seda väidet kinnitab kohtule esitatud tööandja teatis hageja töötasu ajutise vähendamise kavast (tlk 59). 17.03.2010 teatas tööandja hagejale, et perioodil 01.04.2020 – 01.07.2020 on hageja töötasu vähendatud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani (s.o brutotasuni 584 euroni). Hageja pangakonto väljavõte tõendab, et hageja töötasu on oluliselt alandatud, sest mai kuus 2020.a laekus hagejale töötasuna 450, 38 eurot. Kohtuistungil 02.06.2020 kinnitas hageja, et koos töötukassa toetusega on hageja töötasu hetkel 1550 eurot. Töötukassa toetust saab 2 kuud ja ei ole teada, kas riigi poolt tuleb lisameede peale 01.07.
18. Hagejale kuulub ½ kaasomandist asukohaga x, ½ 7 kaasomandist kuulub hageja elukaaslasele H P . Kodu soetamiseks on võetud Kredexi käendusel elukaaslasega kahasse kodulaen summas 108 900 eurot. Hagejale kuulub liisinglepingu alusel ka perekonna ainuke sõiduvahend Mazda 6 (
19. a, reg nr x), mille hinnanguline turuväärtus on ca 5000 eurot ja laenujääk 2400 eurot.
20. Miinimumpalk on kasvanud kiiremini kui keskmine brutokuupalk. Aastatel 2012‒2019 kasvas miinimumpalk kokku 86%, kuid keskmine brutopalk 56%. See tähendab, et keskmist palka teeniva vanema jaoks moodustas elatis üha suurema osa kogu sissetulekust. Kohtule on ustutav, arvestades hageja sissetulekut 1550 eurot ning laenukohustusi ja liisingumakseid ja laste arvu, et hageja enda ja 3 lapse ühetaoline ülalpidamine PKS § 101 lg 1 mõistes käib hagejale üle jõu. Seda väidet kinnitab ka kostjate vastus, et elatise võlgnevuse tõttu algatati 2018.a hageja suhtes täitemenetlus.
21. Laste ema K P töötab x OÜ-s ja tema sissetulek oli märtsi kuus 2020.a. summas 1396, 40 eurot. Kohus ei nõustu K Pi käsitlusega, et hageja palgast peab jaguma hageja ja 3 lapse jaoks ülalpidamist ühetaoliselt, so 398 eurot (1592.06 eurot :4). Riigikohus on
22. oktoobri
23. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 (punkt 11) selgitanud, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sisalduv sõna „ühetaoliselt“ ei tähenda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-119-15, p 11). Kohtu arvates tuleb vanema käsutuses olevad vahendid jaotada selliselt, et vanemale ja lapsele oleks tagatud ligikaudu sarnane elatustase.
24. Hageja kolmanda lapse H E´u ülalpidamiskulud on keskmiselt 655 eurot kuus (tlk 63). Ülalpidamiskulusid suurendab hetkel asjaolu, et laps kasutab mähkmeid ja ta ei saa veel süüa ülejäänud perega sama toitu (igapäevaselt tuleb pakkuda lapsele kunstpiima ja beebile sobivat tahket lisatoitu). Vanematel tuleb teha mitmeid ühekordseid üsna kalleid oste nagu lapse vann, voodi, madrats, turvahäll, lapsevanker jne. Kuivõrd hageja elatise maksmise kohustus on ebamõistlikult suur, lasub H E´u ülalpidamiskohustus eeskätt tema emal, H P ´il. Hageja elukaaslase ja kolmanda lapse H E´u ema H P ´i sissetulekuks on vanemahüvitis summas 1586,92 eurot ja lapsetoetus summas 60 eurot. Hageja on vähendanud enda osalust lapse H. E´u ülalpidamises 200 eurole. Kuna on üldteada, et
25. a märtsikuus algas majanduskriis, mis toob kaasa erinevate teenuste ja varade hinnalanguse, ei ole põhjust eeldada kulude tõusu lähimas tulevikus (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-8143). Arvestades asjaolu, et hagejal on lisaks kahele kostjale veel üks ülalpeetav alaealine laps, võib elatise väljamõistmine PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras kahjustada nii hageja enda kui temaga koos elava lapse toimetulekut.
26. Võttes arvesse eeltoodut, mõistab kohus hagejalt välja kostjate kasuks elatise 200 eurot kuus lapse kohta alates 27.02.2020.a. kuni kostjate täisealiseks saamiseni, kuna see arvestab hageja enda ja hageja kõigi laste huve ning kostjate tegelikku ülalpidamisvajadust. 8 Menetluskulud 29.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 9