1-20-9522/5

(19930000204)Kohtunik Teet Olvik Kriminaalasi Prokuratuuri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Määruse sisu Kriminaalmenetluse lõpetamine Kahtlustatav X1, isikukood: x, xxx. Advokaat Anu Toomemägi Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, kohus määras: KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus x1 suhtes. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada x1 tasuma hiljemalt 29.06.2021.a riigituludesse 1000 (üks tuhat) eurot. Rahaline kohustus tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank; EE221700017003510302 Luminor Bank; EE567700771003819792 LHV Pank või EE571010220229377229 SEB pank. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: x1, 1-20-9522, rahaline kohustus. Kohus selgitab, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega, kui isik ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi. Kohtumäärus edastada kahtlustatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ning Maksu- ja Tolliametile. Edasikaebamise kord Tulenevalt KrMS § 385 p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. 1 1-20-9522 Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas on x1 esitatud kahtlustus KarS § 3891 lg 1 - 22 lg 3 järgi selles, et tema olles alates 21.03.2018 x juhatuse liige, osutas nii füüsilist kui ainelist kaasabi, aidates x nimelt näilike müügiarvete ja aktide vormistamise ja edastamisega tahtlikult kaasa x ja juhatuse liikmele x2 maksuhaldurile
2. aasta märtsi- (summas 4327,84 eurot), aprilli- (summas 2875,60 eurot), mai(10 618,80 eurot), juuni- (summas 16 977,40 eurot), juuli- (summas 8 600,00 eurot), augusti(summas 25 829,98 eurot), septembri- (summas 15 798 eurot), oktoobri- (summas 18 966 eurot) ja novembrikuu (summas 6 977,30 eurot) ning
3. aasta jaanuari- (summas 15 934 eurot), veebruari(summas 8 831,20 eurot), märtsi- (summas 8 366,40 eurot), aprilli- (summas 8845,00 eurot), juuni(summas 11 801,00 eurot), juuli- (summas 29 631,60 eurot), augusti- (summas 14 266,90 eurot), septembri- (summas 29 910,30 eurot) ja oktoobrikuu (summas 12 091,28 eurot) käibedeklaratsioonides Maksu- ja Tolliametile valeandmeid osaühingu maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel varjati käibemaksukohustust kokku 250 648,60 eurot (maksuarvetus, 31.03.2020, 2 kd. tl 154-173) . X1, olles x juhatuse läige, leppis x juhatuse liikme x2, eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas, kuid enne
4. aasta märtsikuud kokku selles, et x1 hakkab x nimelt vormistama ja väljastama tegelikkusele mittevastavaid arveid ja akte selleks, et x saaks neid kajastada oma raamatupidamises sisendkäibemaksu hulgas, millega tekiks x maksukohustuse vähendamise võimalus. X1, olles x juhatuse liige, oli teadlik, et x puudub tegelikkuses reaalne majandustegevus ning osutades füüsilist kaasabi vormistas ja väljastas x näilike tehingute kohta perioodil märts 2018 kuni november 2019 x nimelt kokku järgmised 65 vale sisuga müügiarvet. Müügiarvetel näidatud tehinguid, millega x soetas x teenuseid ja/või kaupu, reaalselt ei toimunud. Vale oli arvetel näidatud kauba/teenuse nimi, hind ja tasumisele kuuluv käibemaksu summa. X1 esitas x vale sisuga arved x eesmärgiga aidata kaasa sisendkäibemaksu summa mahaarvamisele ja sellega käibemaksukohustuse vähendamisele. X1 lisas x raamatupidamisse menetlusega tuvastamata isiku poolt maksupettuse ahelasse kaasatud „variettevõtete" näilikke arveid järgmiselt: perioodil märts kuni juuli 2018 x (registrikood x), perioodil august kuni november 2018 x (registrikood x), perioodil jaanuar kuni aprill 2019 x (registrikood x), perioodil juuni 2019 x (registrikood x), perioodil juuni kuni oktoober 2019 x (registrikood x), perioodil oktoober 2019 x (registrikood x) ning perioodil oktoober 2019 x (registrikood x). Jätmaks väliselt mulje müügitehingute toimumisest, kooskõlastatult x2 korraldas x1 vaimsel kaasabil x näilike müügiarvete alusel osutavat x
5. ja x pangakontole ülekantud rahaliste vahendite edasikandmise raamatupidamise teda ära kasutades, "variettevõtete" x, x, x, x ja x pangakontodele, kust ülekantud summad lõpuks sularahas välja võeti. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 kohaselt maksustamisel näilikku tehingut arvesse ei võeta. x ja x vahelised tehingud on kõik näilised ja ei oma reaalset majanduslikku sisu. x nimel ja tema huvides tegutsenud juhatuse liige x2 käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisega varjas tahtlikult maksukohustust x arvete alusel 250 648,60 euro võrra, millega tekitas x Vabariigile varalise kahju. Seega on alus kahtlustada, et x1 selles, et osutades füüsilist ja ainelist kaasabi, aitas kaasa maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjati maksukohustust enam kui suurele kahjule vastava summa võrra. Eelkirjeldatud tegevus vastab KarS § 3891 lg 1 ja § 22 lg 3 sätestatud kuriteole. 29.12.2020.a saabus Pärnu Maakohtule prokuröri taotlus lõpetada kriminaalmenetlus x1 suhtes eelviidatud kahtlustuses KrMS § 202 alusel. Prokurör taotleb x1 kohustamist tasuda riigituludesse 1000 eurot hiljemalt 29.06.2021.a. Koos menetluse lõpetamise taotlusega edastati kohtule ka x1 ja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vahel sõlmitud kompromissleping avalik-õigusliku nõudeavalduse osas. Kahtlustatav ja tema kaitsja on kriminaalmenetluse lõpetamise ja nimetatud kohustusega nõustumist kinnitanud oma allkirjadega. 2 1-20-9522 Kohtu seisukoht KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. X1 süüks pandava KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Arvestades sanktsiooni määra, sh antud teo eest on võimalik mõista ka rahaline karistus, võib järeldada, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väiksemaks. Kohtu hinnangul viitavad väiksemad sanktsioonimäärad ilmselgelt ka väiksemale süüle. Samuti oli x1 puhul tegemist kaasaaitaja mitte täideviijaga. Seega tuleb järeldada, et x1 süü ei ole antud kuriteo toimepanemisel suur. Samuti on kohus seisukohal, et antud kriminaalmenetluses puudub avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul on isik aru saanud oma tegude keelatusest ja asunud neid heastama, sh kahtlustatav on sõlminud kompromisslepingu, mis on kinnitatud kohtumäärusega, maksusumma tasumiseks. Tegude keelatusest arusaamine omakorda annab aluse arvata, et tulevikus x1 sarnaseid kuritegusid toime ei pane. Samuti on x1 kriminaalkorras karistamata. Neil asjaoludel võib asuda seisukohale, et kahtlustatav suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta. Tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks üld- ega eripreventiivset eesmärki. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik antud juhul saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohustuse panemisega täidab riik antud juhul piisavalt karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine. Kohustuse panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Samuti on x1 sõlminud maksusumma tasumise osas kompromissi. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning isik on nõustunud kohustuse määramisega, on võimalik kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpetada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et KrMS § 202 lg 1 tunnustel tuleb lõpetada kriminaalmenetlus x1 suhtes. Kohus nõustub prokuröri taotletud kohustuse määramisega, mistõttu tuleb x1 kohustada tasuma hiljemalt 29.06.2021.a riigituludesse 1000 eurot. X1 seotud asitõendid on tagastatud. X1 suhtes kehtivat tõkendit ei ole. X1 oli kahtlustatavana kinni peetud 26.11 kuni 27.11.2019.a. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 3