Obsah (8)

§ 445§ 162§ 174§ 138§ 207§ 146§ 179§ 219

Tsiviilasi nr 2-19-15051 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2020, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-15051 Tsi

) § 3141 lg-te 1 ja 2 alusel menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 10.12.2020 (tlk 216). Seega oli viimane päev vastamiseks 15.12.

1. Kostja ei ole seisukohta esitanud. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja menetluskulud jätta kostja kanda.
3. Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23.11.2007 Haagi protokolli art 3 lg 1 alusel tuleb antud asjas kohaldada hagejate kui ülalpidamiskohustuse suhtes õigustatud isikute elukoha järgi Eesti õigust. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Sünnitunnistuste ja rahvastikuregistri väljavõtetega (tlk 14-17, 37-38) on tõendatud, et kostja on alaealiste hagejate isa. Seega on kostja kohustatud andma hagejatele ülalpidamist. PKS § 100 lg 1 I lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 100 lg 2 I lause kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vastavalt PKS § 101 lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuutasu alammäär oli Vabariigi 3/6 Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 § 1 alusel 540 eurot alates 01.01.2019 ja on Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 alusel 584 eurot alates 01.01.
4. Seega oli miinimumelatis 270 eurot kuus alates 01.01.2019 ja on 292 eurot kuus alates 01.01.
5. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Riigikohus on leidnud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu 09.06.2017 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-35-17, p 27).
6. Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja hagejatega koos alates
7. a ning ei ole alates sellest ajast ka laste elus osalenud ega neid üleval pidanud; hagejate ema on nõudnud kostjalt elatise maksmist korduvalt suuliselt, samuti 28.01.2019 Messengeri vestluses (tlk 19-20). Hagejad paluvad mõista kostjalt enda kasuks välja elatise miinimumsummas alates 01.01.2019, s.o ka aja eest üheksa kuud enne hagiavalduse esitamist.
8. Kostja on üldsõnaliselt väitnud, et hagiavalduses toodu ei ole õige. Lisaks on kostja märkinud, et on keeldunud raha maksmisest, sest tegi kulutusi hagejatega kokkusaamisele, mis aga ei toimunud. Hagejate avaldatu põhjal on alust arvata, et kostjale makstakse lastest tulenevalt XXX peretoetust, mille ta on teatud perioodidel edasi kandnud hagejate ema kontole. Kohus nõustub hagejatega, et peretoetuse laekumine hagejatele ei ole tagatud.
9. Kostja ei ole kohtu korduvatele selgitustele ja tähtaegadele vaatamata esitanud hagile nõuetekohast vastust (vt 26.02.2020 määrus, mille kostja sai koos tõlke kätte 02.03.2020 (tlk 93-95, 109); 22.04.2020 kiri, mille kostja sai koos tõlkega kätte 04.05.2020 (tlk 130-131, 136); 28.08.2020 ettepanek võtta esindaja ning täiendav tähtaeg hagile vastamiseks (tlk 166); 05.11.2020 määrus, mille kostja sai koos tõlkega kätte 10.11.2020 (tlk 189-190, 198)). Kohus selgitas kostjale 05.11.2020 määruses, et kui ta on vaidlusalusel perioodil täitnud osaliselt või täielikult oma ülalpidamiskohustust, tuleb tal esitada selle kohta konkreetsed taotlused, asjaolud, arvestus ja tõendid. Samuti selgitas kohus, et saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt Riigikohtu 28.03.2018 otsus kohtuasjas nr 2-16-11905, p 23). Lisaks märkis kohus, et alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist on võimalik vähendada alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-174-16, p 13); kui kostja leiab, et arvestada tuleb ka võimalikku peretoetust, tuleb tal esitada selle kohta konkreetsed taotlused, asjaolud, arvestus ja tõendid. Kostja ei ole esitanud ühtegi konkreetset ja asjakohast taotlust, asjaolu või tõendit, mis annaks alust jätta temalt elatis miinimumsummas alates 01.01.2019 välja mõistmata.
10. Hagejad on palunud
11. a septembri 29 päeva eest mõista välja elatise summas, mis vastab terve kuu elatisele. Samas on nad palunud eraldi välja mõista veel elatise alates hagi esitamisest, st ka 30.09.2019 eest. 30.09.2019 eest elatise kahekordselt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kummagi hageja nõue tuleb jätta rahuldamata 9 euro ulatuses (270 / 30).
12. Eeltoodut arvestades tuleb mõista kostjalt välja elatis kummagi hageja kasuks järgmiselt: - 2430 eurot 01.01.–30.09.2019 eest (9 kuud * 270 eurot); 4/6 - 4314 eurot 01.10.2019–31.12.2020 eest (3 kuud * 270 eurot + 12 kuud * 292 eurot); - igakuiselt 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (J. C. Y. puhul kuni XX.XX.XXXX ja C. J. Y. puhul kuni XX.XX.XXXX).
13. Hagejate taotluse ja

§ 445lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka otsuse täitmise viisi ja korra.

Kostjal tuleb tasuda elatis iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel päeval hagejate ema kontole. Hagejate taotletu vastab PKS § 100 lg-le 4, mille kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Selline täitmise viis ja kord on põhjendatud ja võimalik määrata üksnes edasiulatuva elatise kohta. Menetluskulud 18. Hagi jäi kummagi hageja puhul rahuldamata vaid ühe päeva elatise ulatuses. Sisuliselt on kohus hagi siiski rahuldanud.

§ 162lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

19.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel tuleb kindlaks määrata ka menetluskulude rahaline suurus. 20. Hagejate menetluskuluks on tõlgikulu kokku 186,01 eurot. Hagejate ema kontolt on makstud ettemaks 115 eurot, 11,01 eurot ja 60 eurot (tlk 200-201), mille arvelt on tasutud tõlgikulu 13.01.2020 määruse alusel 126,01 eurot, 26.05.2020 määruse alusel 56,51 eurot ja 30.11.2020 määruse alusel 3,49 eurot (tlk 79, 143, 209).

§ 138

lg-te 1, 2, § 143 p 1 järgi on tõlgikulu menetluskulu.

§ 207

lg 2 I lause kohaselt osaleb iga hageja või kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Puuduvad andmed, mis annaksid alust pidada hagejate osa menetluskulus muuks kui võrdseks. Seega tuleb mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja menetluskulu 93,01 eurot. 21.

§ 146

lg 1 p 3 järgi kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.

§ 179

lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Riik on seoses menetlusdokumentide kostja jaoks tõlkimise ja tõlgi kohtuistungil osalemisega kandnud kulusid kokku 206,89 eurot – 01.04.2020 määruse alusel 65,17 eurot ning 30.11.2020 määruse alusel 90 eurot ja 51,72 eurot (tlk 117, 209). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt mõista riigi kasuks välja tõlgikulu 206,89 eurot. 26.02.2020 määrusega (tlk 93-95) määras kohus hagejate esindajaks advokaadi riigi arvel. 02.12.2020 määrusega (tlk 213) rahuldas kohus hagejate esindaja tasutaotluse ja määras advokaat Toomas Metsma tasu suuruseks 885,60 eurot riigi arvel. 22.

§ 219

lg 6 näeb ette, et kohtu määratud advokaat saab tasu riigi arvel riigi õigusabi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Isikut, kelle huvide kaitseks advokaat määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama üksnes juhul, kui isik ei kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu määratud esindaja kaudu, või muul mõjuval põhjusel. See ei vabasta kulude tasumisest menetlusosalist, kes peab kandma menetluskulud kohtulahendi järgi. Seega tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele mõista kostjalt riigi kasuks välja ka hagejate kohtu määratud esindaja tasu 885,60 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt riigi kasuks välja menetluskulu 1092,49 eurot (206,89 + 885,60). 5/6 23.

§ 179

lg 9 alusel tuleb kostjal tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamisel kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6/6