KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2020. a, Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-4495 Kohtunik Peet Teidearu Väär

§ 15lõikes 1 punktis 2 nimetatud nõuet.

Väärtegu kvalifitseeriti

§ 227lg 2 järgi ning määrati isikule karistuseks rahatrahv 220 euro ulatuses.

1. 26.10.2020 esitas Mait Kull Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles märkis, et palub kergemat karistust, kuna tegemist oli esimese kahetsusväärse rikkumisega. Hiljem analüüsis, miks ta lubatud sõidukiirust võis ületada ning selgus asjaolu, et antud piirkonnas asub asula märk suhteliselt kehva koha peal ning ilmselt ei olnud ta piisavalt tähelepanelik. Märk asub Ilmatsalu ja Betooni tn ristmiku lähedal puude vahel. Kuna Lõunakeskuse poolt tulles, kus sõidukiirus oli lubatud 80 km/h, jäi asula märk märkamata. Kaebusele lisas Mait Kull fototõendi Google Maps väljavõttest.
2. Tartu Maakohtu 12.11.2020 määrusega jäeti Mait Kulli kaebus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni 20.11.
4. 13.11.2020 märkis Mait Kull kohtule vastuseks, et soovib kirjalikku menetlust ning kaitsjat ei soovi.
5. 13.11.2020 määrusega võttis Tartu Maakohus Mait Kulli kaebuse menetlusse ning edastas kaebuse ärakirja PPA Lõuna prefektuurile ja palus vastust kaebusele ning väärteoasja materjalide koopiate edastamist.
6. Kohtuväline menetleja esitas omapoolse kirjaliku seisukoha 19.11.2020, milles märkis, et kohtuvälise menetleja hinnangul puudub kaebuse rahuldamiseks alus. Kohtuväline menetleja märkis menetlusaluse isiku esitatud fototõendi osas, et see on ekraanipilt Google Maps kaardirakendusest, mida vaadates võib tekkida ettekujutus, et asula liiklusmärk on osaliselt varjatud lähedal asuvate puude lehtedega. Kaardipilt on jäädvustatud juunis 2019, isegi siis oli kõnealune liiklusmärk selgelt nähtav. Kohtuväline menetleja lisas seisukohale fotod 18.11.2020 seisuga, millelt nähtub, et liiklusmärk on juhile hästi nähtav. Kõnealune rikkumine leidis aset 17.10.2020, mis oli võrreldav olukord. Selles võib veenduda videosalvestist lähemalt vaadates (st taustal olevatelt puudelt on enamus lehtedest maha langenud). Seega leiab kohtuväline menetleja, et kaebuse esitaja on tahtlikult esitanud tõendeid, mille eesmärgiks on olnud kohut eksitada ja tekitada tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus. Kaebaja oleks võinud esitada olukorra ülesvõtte rikkumise ajast või sellele vahetult järgnevast ajast, mitte fotot enam kui aasta tagusest olukorrast. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole karistuse vähendamiseks põhjust ning määratud karistus on olnud proportsionaalne. Sõiduki juht reageeris äkkpidurdamisega (kl 15.36.22-15.36.23), sõiduki kiirus oli esmalt 85 km/h, kuid järgmisel hetkel langeb see 74 km/h. See viitab asjaolule, et BMW juht märkas kiirust mõõtvat ametnikku ja asus koheselt kiirust lubatuks vähendama. Seega võib järeldada, et isik ületas lubatud sõidukiirust tahtlikult ja väited tähelepanematusest ei vasta tõele. Rahatrahv 220 eurot vastab keskmisele sanktsioonimäärale. Mait Kulli kiiruse ületamine on äärmiselt tõsine liiklusohutuse nõuete rikkumine, millega seati ohtu kaasliiklejate turvalisus.
7. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (vt tl 9 ja 19). Kohtu seisukoht
8. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
9. Kohus leiab, et Mait Kulli esitatud kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha Mait Kulli kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on kohtule oma kirjalikus seisukohas märkinud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 11.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt on asulasisesel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h.

§ 15

lg 2 p 2 järgi võib kohalik omavalitsus või teeomanik tulenevalt liiklusja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast asulasisesel teel nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust vähendada või

§ 15

lg 4 alusel suurendada kuni 90 km/h kiiruseni.

§ 50

lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. 12.

§ 227

sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

§ 227

lõike 2 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-30 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et 17.10.2020.a kella 15.36 ajal Mait Kull Tartu linnas Betooni tänaval Ravila tänava suunal mootorsõidukit BMW 730D registreerimismärgiga XXX, s.o asulasisesel teel. See on üheselt fikseeritud kiirmenetluse otsuses. Ka menetlusalune isik ei ole temale etteheidetavale rikkumisele esitanud vastuväited, tunnistades toimepandud rikkumist.
2. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt oli lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/h. Kiirusmõõturi videosalvestiselt nähtub, et kiirust mõõdeti statsionaarselt ning mõõteobjektiks oli vastassuunast liikuv sõiduk (registreerimismärgiga XXX), mille maksimaalseks kiiruseks luges mõõtur 85 km/h kl 15.36.
3. Kuna kiiruse mõõtmise laiendmääramatus paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel liikuva sõiduki kiirusel 20100 km/h +/- 3 km/h (vt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 78 lisa 1 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele), siis tuleb lõplikuks mõõtmistulemuseks ning ka menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki lõplikuks kiiruseks lugeda 82 km/h.
4. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on kiirusmõõturit LaserCam 4 taadeldud 29.09.2020 ning vastab esitatud nõuetele. Lisaks nähtub, et mõõtmise on läbi viinud patrullpolitseinik Raimond Heinsar, kes on läbinud tõendusliku alkomeetri, mõõtealase koolituse 14.06.2017 kuupäeval ja koolituse „Lineaarmõõtmine, LÕ sündmuskoht“ 07.01.2019 kuupäeval. Seega on mootorsõiduki kiiruse mõõtmine toimunud vastavalt nõuetele ning pädeva mõõtja poolt.
5. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et Mait Kull juhtis 17.10.2020.a mootorsõidukit

§ 15

lg 1 p 2 rikkudes lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h ning järelikult on tema käitumises

§ 227lõikes 2 toodud kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused. 17. Kar

S § 12 lõike 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, seejuures jaguneb tahtlus KarS § 16 lõikest 1 tulenevalt kavatsetuks, otseseks ja kaudseks tahtluseks. KarS § 16 lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1. Mait Kull on märkinud kiirmenetluse otsuses antud ütlustes, et pani teo toime hooletusest. Kaebuses on menetlusalune isik märkinud, et analüüsis hiljem oma rikkumist ja avastas, et asula märk asub piiratud alas puulehtede varjus ja seetõttu ta ei näinud asula märki, eelnevalt oli kiirusepiirang 80 km/h Lõunakeskuse poolt sõites. Kaebusele lisas Mait Kull kaasa fototõendi Google Maps väljavõttest, millest nähtub asula märk nimetatud sündmuskohal. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli aga asula märk 17.10.2020 kuupäeval nähtaval kohal, kuna puude lehed olid osaliselt langenud ja Mait Kulli lisatud fototõend on väljavõte Google Mapsist, pilt on tehtud juunis
2. Kohus märgib, et Mait Kulli tõend ei oma nimetatud kuupäeva (17.10.2020) osas asjakohast tõendamisväärtust, kuna foto ei ole tehtud kiiruse ületamisega lähedasel ajal ning pilt on tehtud nurga alt. Kiirusmõõturi videosalvestisest ei nähtu sõiduki (BMW) tagant nimetatud liiklusmärki. Kohtuväline menetleja on selgitanud, et sügisesel ajal on lehed puudelt langenud ja seega on märgi nähtavus väga hea. Kohtuväline menetleja on lisanud kirjalikule seisukohale 18.11.2020 tehtud fotod nimetatud asula märgist, mis on pildilt selgelt nähtav. Samuti on kohtuväline menetleja lisanud pildi Google Maps väljavõttest, millest nähtub asulamärk teise nurga alt, kui nähtub Mait Kulli lisatud fototõendilt. Kohus leiab, arvestades esitatud fototõendeid ja kohtuvälise menetleja selgitusi, et nimetatud asula märgi ebaselge nähtavus ei ole leidnud kinnitamist. Kaebusele ei ole lisatud kaasa tõendeid rikkumise hetkele lähedasest ajast, ka videosalvestis ei tõenda, et nimetatud liiklusmärk ei oleks olnud sõidukijuhile nähtav.
3. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd isik pidi nägema asula liiklusmärki ja viima oma sõidukiiruse vastavusse lubatava sõidukiirusega, s.o 50 km/h. Menetlusalune isik aga jätkas sõitu pärast asulamärki sõidukiirust ületades (vähemalt 32 km/h). Samuti on videosalvestiselt nähtav, et BMW sõidab 80+ km/h ning järsult pidurdab hoo maha. Juhul, kui sõidukijuht märki ei näinud, ei oleks tal olnud alust hoo maha pidurdamiseks. Samuti leiab kohus, et kiiruse ületamine vähemalt 32 km/h määras oli isikule füüsiliselt vältimatult tajutav.
4. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu kuulub Mait Kull toimepandud teo eest karistamisele. 21.

§ 227

lõige 2 näeb ette sõidukiiruse ületamise eest 21-30 km/h rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni 6 kuuni. Kohtuväline menetleja määras Mait Kullile karistuses rahatrahvi 55 trahviühikut, s.o 220 eurot.

1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohtuväline menetleja märkis kiirmenetluse otsuses, et kergendavaks asjaoluks on varasemate liiklusseaduse rikkumiste puudumine ning raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, mille kohaselt tuleb arvestada karistuse kohaldamisel mh ka asjaoluga, et isikul varasemad rikkumised puuduvad. Muid karistust kergendavaid (KarS § 57) ega raskendavaid (KarS § 58) asjaolusid kohus käesolevas asjas ei tuvastanud.
3. Kohtu hinnangul on Mait Kulli süü keskmises määras. Tema süüd suurendab esmalt asjaolu, et ta pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta ületas kiirust vähemalt 32 km/h, mistõttu oli tegemist ohtliku liiklusväärteoga. Linna piirkonnas tiheda liiklusega piirkonnas on taoline kiiruse ületamine potentsiaalselt ohtlik nii isikule endale kui ka kaasliiklejatele, kes ei oska arvestada asjaoluga, et sõiduk liigub lubatust ligikaudu 1,6 korda kiiremini.
4. Ka üldpreventiivseid kaalutlusi hinnates tuleb Mait Kulli poolt toime pandud väärteo toimepanemisse suhtuda ülima tõsidusega. Mootorsõiduki juhtimine lubatud sõidukiirust ületades on ohtlik rikkumine, mistõttu tuleb ühiskonnale anda signaal, et antud käitumist ei saa sallida.
5. Kohtuväline menetleja on määranud Mait Kullile

§ 227lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 55 trahviühikut.

Tegemist on sanktsiooni keskmisele määrale lähedase karistusmääraga. Kohtu hinnangul vastab see isiku süüle, teo toimepanemise asjaoludele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kohtuväline menetleja on karistust mõistes arvestanud asjaoluga, et Mait Kullil varasemad karistused puuduvad. Kohus leiab, et nimetatud rahatrahv on proportsionaalne karistusmeede ning selle eesmärgiks on tagada, et Mait Kull ei paneks toime uusi liiklusväärtegusid. Rahatrahvi vähendamiseks alus puudub. 27. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Mait Kulli kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 17.10.2020.a otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Peet Teidearu Kohtunik