Obsah (5)

§ 121§ 39§ 43§ 104§ 49

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1211 Määruse kuupäev 18. august 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Guido Danieli (ärinimi FIE Uuetalu talu) kaebus Põllumajanduse R

§ 121lg 4, § 49 lg 6 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) jättis
2. detsembri
3. a otsusega nr 12-6/19/955 rahuldamata ühtse pindalatoetuse taotluse 117 taotlejal, sh kaebajal.
4. PRIA jättis
5. detsembri
6. a otsusega nr 12-6/19/958 rahuldamata kliima- ja keskkonnatoetuse taotluse 101 taotlejal, sh kaebajal.
7. Kaebaja esitas PRIA-le eelnimetatud otsuste peale
8. jaanuaril 2020 vaide, mille PRIA jättis
9. mai
10. a vaideotsusega nr 12-4/20/5-2 rahuldamata.
11. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
12. juunil 2020 hiljem täiendatud kaebuse PRIA
13. detsembri
14. a otsuste nr 12-6/19/955 ja 12-6/19/958 tühistamiseks ning toetuste määramiseks ja väljamaksmiseks. Samuti nõuab kaebaja toetuste määramata jätmisega ja 3-20-1211 väljamaksmisega viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja märgib, et kahju suuruseks on 15 678 560 eurot.
15. Tartu Halduskohus jättis
16. juuli
17. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 750 eurot tasumiseks. Kohus tõlgendas kaebust ning sai aru, et kaebaja nõuab PRIA
18. detsembri
19. a otsuste nr 12-6/19/955 ja 12-6/19/958 osalist tühistamist, toetuste määramist ja väljamaksmist ning PRIA tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 15 678 560 eurot. Kohus selgitas kaebajale, et riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 1 kohaselt peab kaebuselt, milles nõutakse PRIA otsuste tühistamist ning toetuste määramist ja väljamaksmist, tasuma riigilõivu 15 eurot. Samuti, kuna kaebaja nõuab 15 678 560 euro väljamõistmist, on kaebaja hüvitamisnõudelt arvestatava riigilõivu suuruseks 750 eurot (RLS § 60 lg 2). Kaebaja on kohtule esitanud nii tühistamis-, kohustamis- kui ka hüvitamisnõude ning halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 104 lg-st 1 lähtudes peab kaebaja tasuma riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv.

1. Tartu Halduskohtusse saabus
2. juulil 2020 riigilõivu summas 15 eurot tasumist tõendav maksekorraldus.
3. Tartu Halduskohus jättis
4. juuli
5. a määrusega kaebuse teist korda käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 735 eurot tasumiseks või täiendavate selgituste esitamiseks. Kohus kordas
6. juuli
7. a määruses esitatud põhjendusi ning märkis, et kuna kaebaja tasus riigilõivu üksnes 15 eurot, tuleb tal juurde tasuda 735 eurot. Kui kaebaja riigilõivu juurde ei tasu, tuleb tal selgitada, milliste kohtule esitatud nõuete juurde ta jääb. Kohus märkis, et kaebaja ainuõigus on määrata kaebuse nõude ulatus ning kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama.
8. Kaebaja esitas kohtule
9. augustil 2020 täiendava selgituse. Kaebaja märgib, et on alates
10. aastast kogenud enda jätkuvat alandamist ning diskrimineerimist riigiasutuste ja kohtute poolt. Ka käesolevas asjas kohus alandab ja diskrimineerib teda. Kaebaja märgib, et isiklikule kogemusele tuginedes oleks riigilõiv selle tasumise korral arvatud riigi tuludesse ja tema kaebuses esitatud nõudeid ei oleks ikkagi rahuldatud. Tartu Halduskohtu
11. juuli
12. a määruses on tehtud õigusvastane riigilõivu tasumise nõue. Isikud, kes pöörduvad enda õiguste kaitsmiseks kohtusse toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas, on riigilõivu tasumisest vabastatud. Kohtul tuleb tagastada kaebajale tema tasutud riigilõiv summas 15 eurot ning rahuldada tema kaebus. Sellele lisaks tuleb rahuldada kahjunõue summas 3 600 000 eurot seoses õigusvastase riigilõivu nõudega. Kohtunik on teadlikult teinud
13. juulil 2020 vale otsuse ning sooritanud kuriteo. KOHTU SEISUKOHT
14. Kaebaja on esitanud kaebuse PRIA
15. detsembri
16. a otsuste nr 12-6/19/955 ja 12-6/19/958 osaliseks tühistamiseks, toetuste määramiseks ja väljamaksmiseks ning PRIA tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 15 678 560 eurot. Lisaks saab kohus kaebuse täiendusest aru, et kaebaja soovib esialgset kaebust muuta ning esitada täiendavalt nõude talle õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks summas 3 600 000 eurot seoses Tartu Halduskohtu
17. juuli
18. a määrusega, milles nõuti kaebajalt riigilõivu tasumist.
19. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ning lahendab seejärel kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks (II). 2 3-20-1211 I 11.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 12. Üheks vältimatuks kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise eelduseks on riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus on kaebajale nii

1. juuli kui ka
2. juuli
3. a määruses selgitanud, et liitkaebuse esitamisel tuleb riigilõivu tasuda, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Kaebaja esitatud nõuetest suurim riigilõiv, s.o 750 eurot, on ette nähtud PRIA vastu esitatud hüvitamisnõudelt. Seega oli kaebaja kohustatud tasuma kohtule riigilõivu 750 eurot (vt ka käesoleva määruse p 5).
4. Ebaõige on kaebaja arvamus, et ta on riigilõivu tasumisest vabastatud. Käesoleva kaebuse puhul ei kohaldu RLS § 22 lg 2 p 2, mille kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas. Eelnimetatud sättega on kehtestatud lõivuvabastus halduskohtumenetluses kaebuse esitamisel nendes asjades, mis seonduvad isiku sotsiaalse toimetuleku tagamiseks makstavate toetuste ja pensionidega ning mitte PRIA poolt eraisikutele põllumajandusliku majandustegevusega seotud toetuste maksmisega (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
5. oktoobri
6. a määrus asjas nr 3-18-969, p 13). Seega ei ole kohus nõudnud kaebajalt riigilõivu tasumist õigusvastaselt.
7. Kohus selgitas kaebajale esimest korda, et tal tuleb tasuda riigilõiv summas 750 eurot
8. juuli
9. a määruses, kuid kaebaja tasus kohtule pärast määruse kättesaamist riigilõivu üksnes 15 eurot. Seejärel selgitas kohus kaebajale riigilõivu tasumisega seonduvat uuesti
10. juuli
11. a määruses. Kohus palus kaebajal tasuda täiendav riigilõiv summas 735 eurot või selgitada riigilõivu tasumata jätmise korral, milliste kohtule esitatud nõuete juurde ta jääb, kümne päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai määruse kätte
12. juulil 2020, puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas kulgema
13. juulil 2020 ning möödus
14. augustil
15. Kuigi kaebaja esitas kohtule
16. augustil 2020 täiendava selgituse, ei ole ta tasunud nõutud ulatuses riigilõivu ega loobunud ühestki PRIA vastu esitatud nõudest. Seega ei ole kaebaja täitnud riigilõivu tasumise kohustust. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
17. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Guido Danieli kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 16. Kohus tagastab

§ 104

lg 5 p 2 alusel kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot pärast käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 1 jõustumist. II 17. Kaebaja soovib esialgset kaebust muuta ning esitada täiendavalt nõude talle õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sh kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kaebaja leiab, et kohtunik on sooritanud kuriteo õigusvastaselt riigilõivu tasumise nõudmisega. 3 3-20-1211 18.

§ 49

lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav.

1. Esiteks jääb kohus varasemalt esitatud seisukoha juurde ning leiab, et ei ole riigilõivu tasumise nõudmisega kuritegu toime pannud, kuivõrd selleks esines õiguslik alus. Kui kaebaja aga soovib siiski kohtule RVastS § 15 lg 1 alusel hüvitamisnõude esitada, ei ole põhjendatud selle menetlemine käesoleva haldusasja raames.
2. Kaebaja esitatud täiendav hüvitamisnõue ei ole seotud esialgse kaebuse vaidluse esemega, s.o PRIA otsuste ning kaebajale toetuste määramata ja väljamaksmata jätmise õiguspärasusega. Täiendav hüvitamisnõue on seotud käesoleva haldusasja menetlemisel kaebajale väidetavalt tekitatud kahjuga. Tegemist on uue vaidlusega, mis ei seondu enam PRIA tegevuse, vaid kohtumenetluse õiguspärasusega. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse muutmine kaebuse eesmärgi saavutamiseks seetõttu otstarbekas ning kohus ei nõustu kaebuse muutmisega. Soovi korral on kaebajal võimalik esitada kohtule eraldiseisev hüvitamiskaebus õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks.
3. Eelnevast tulenevalt jätab kohus

§ 49lg 1 alusel kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4