Obsah (5)

§ 63§ 69§ 90§ 2§ 4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-19-1355 Otsuse kuupäev 31. august 2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 14. mai

) § 11 lg 8 kohase kinnipeetavale kohustuslike vaidemenetluse, põhineb alusetul vabaduse võtmisel ja väärikuse alandamisel.

1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS § des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused, milleks on: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
2. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
3. Kaebaja esitas vastustajale kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses 04.06.
4. a vaide Tartu Vangla 06.02.
5. a käskkirja nr 6-1/183 kehtetuks tunnistamiseks ja süüdimõistetutele mõeldud S-hoonesse ümberpaigutamiseks. Vaidest nähtuvalt on kaebaja ümberpaigutamist käsitlenud kartserisse paigutamisena ja on vastustaja nõudel täpsustanud, et 13.03.
6. a paigutati ta ilma põhjuseta kartserisse.
7. Kohtule esitatud kaebuses nõuab kaebaja julgeolekumeetmete pikendamise õigusvastasuse tuvastamist ja 1 000 eurost hüvitist alates 13.03.
8. a katkematu kartseriga piinamise eest.
9. Tõendikogum ei tõenda, et kaebaja oleks vaidlusalusel perioodil distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutatud (

§ 63lg 1 p 4).

Tõendikogumi kohaselt on alates 06.02.

1. a kuni 25.07.
2. a piiratud kaebaja vanglasisest liikumisvabadust (

§ 69lg 2 p 1).

Alates 25.07.2019. a on kaebaja liikumisvabaduse piiramise aluseks tema vahistatu staatus vastavalt

§ 90lõikele 3.

Kaebaja ei ole

§ 90

lg-st 3 tulenevat lukustatud kambris hoidmisest tulenevat liikumisvabaduse piiramist kohustuslikus kohtueelses menetluses vaidlustanud, mistõttu ei ole see liikumisvabaduse piiramise periood enam käesoleva vaidluse esemeks.

1. Tõendikogumi kohaselt on kaebaja Tartu Vangla 06.02.
2. a käskkirjal nr 6-1/183 (tl 35) tugineva liikumisvabaduse piiramise käigus 13.03.
3. a paigutatud vanglasiseselt ümber. Kaebaja leiab, et ümberpaigutamine toimus õigusvastaselt ja sisuliselt oli tegemist kaebaja karistamisega kartseriga.
4. Kaebaja ei ole halduskohtu hinnangul Tartu Vangla 06.02.
5. a käskkirja nr 6-1/183 kehtetuks tunnistamise nõudes läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Nimetatud käskkirja põhjenduste kohaselt on kaebaja puhul tegemist süstemaatilise distsipliini rikkujaga, sest käskkirja andmise ajaks oli registreeritud kaebaja kaheksa rikkumist, mis seisnesid vanglateenistuse seaduslike korralduste eiramises, ebaviisakas käitumises ja käskkirjas loetletud muude vangla kodukorra rikkumistes. Kaebaja on kriminaalkorras karistatud seitsmel 4 korral ja kannab kolmandat reaalset vangistust. Kaebaja kuriteod on rasked ja toime pandud raskendavatel asjaoludel. Viimased kuriteod on toime pandud vangistust kandes. Kaebaja ei ole asunud õiguskuulekale käitumisele, omab 48 kehtivat distsiplinaarkaristust.
6. Halduskohus nendib, et 06.02.
7. a käskkirja andmise faktilised asjaolud viitavad üheselt kaebaja poolt süstemaatilisele distsipliinirikkumisele. Kaebaja liikumisvabaduse piiramise õigusvastasusele viitavad asjaolud ei ole halduskohtule äratuntavad.
8. Kaebaja on kahjunõudes seisukohal, et alates 13.03.
9. a on Tartu Vangla 06.02.
10. a käskkirja nr 6-1/183 täitmine vangla poolt õigusvastane ja evib kartseriga karistamise kvaliteeti. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt viidatud menetlusdokumentides toodud asjaoludel ei ole kohtul alust asuda seisukohale, et kaebajast kinnipeetava 13.03.
11. a vanglasisene paigutamine teise kambrisse on menetlusdokumentides toodud asjaoludel käsitletav õigusvastase toiminguna (vrdl RKHK 3-3-1-10-11, p 13 ja 3-3-1-20-08). Tegemist oli vangla kinnise osakonnale omase kambriga.
12. Tartu Vangla 14.05.
13. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajalikkuse hindamise protokolli (tl 36–37, 38) kohaselt on peamise argumendina otsustatud jätkata kaebaja liikumisvabaduse piiramist vangla julgeoleku ja eriti ametnike julgeoleku tagamiseks, kuna kaebajalt avastati perioodil 11.04–14.05.
14. a keelatud ese. Kaebaja on närviline, tegeleb kohtuasjaga, millega talle määrati üle 8 aasta pikkune vangistus ja millist lahendit kaebaja ei pea õigeks.
15. Vanglateenistuse ametnik T. Tulvik on 14.05.
16. a edastanud protokolli kaebajale kambrisse ning on allkirjaga protokolli koopial (tl 36) kinnitanud, et kaebaja keeldus protokolli tutvustamisele allkirja andmisest. Seega on tõendatud, et protokoll on kaebajale teatavaks tehtud ja kaebaja vastupidine väide on alusetu.
17. Kohtupraktikas on valitsev seisukoht, mille kohaselt võib reeglina vanglas täiendavate liikumispiirangute kohaldamisega põhjustatud kahju määratleda RVastS § 9 lg 1 mõttes vabaduse võtmisega tekitatud kahjuna (vt RKHKo 3-3-1-93-09, p-d 11–12).
18. Kaebaja ei ole vaielnud vastu vastustaja esitatud faktiliste asjaolude selgitustele, mille kohaselt toimus kaebaja vanglasisene ümberpaigutamine 13.03.
19. a (tl 13p) ja lõppes 25.07.
20. a, mil lõppes kaebajale Tartu Maakohtu 29.10.
21. a kohtotsusega asjas nr 111/9888 karistusena mõistetud vangistus.
22. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et 25.07.
23. a kaotas kehtivuse Tartu Vangla 06.02.
24. a käskkiri nr 6-1/183 kaebaja liikumisvabaduse piiramise kohta (HMS § 61 lg 2).
25. Seega tuleb kaebaja kohustuslikus kohtueelses menetluses esitatud kahjunõude ja halduskaebuse alusel kontrollida, kas kaebajalt võeti vabadus 13.03.
26. a (s.o ajast, mil kaebaja pidas kartserit kohustuslikus kohtueelses menetluses õigusvastaseks) kuni 17.07.
27. a (s.o ajani, mil kaebaja esitas kaebuse halduskohtule) õiguspäraselt ja ega katkematu vabaduse võtmisega ei alandatud kaebaja väärikust.
28. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus vanglas vangistust kandev süüdimõistetu on nõudnud inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist kõigi kirjeldatud asjaolude eest kogumis, ei tohi sellist kahjunõuet jagada osadeks, vaadeldes eraldi iga piirangu või kambritingimuse õiguspärasust (RKHKo 3-17-1503).
29. Tartu Vangla 30.07.
30. a otsusega nr 1-11/156-10 on tõendatud, et vaie tagastati osas, milles kaebaja vaidlustas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist 06.02.
31. a käskkirja 5 nr 6-1/183 alusel ning 11.03.
32. a ja 11.04.
33. a jätkamise otsustusi, seoses kaebaja poolt vaide esitamise tähtaja eiramisega. Vangla on ühtlasi otsustanud, et vaide esitamise tähtaja ennistamiseks pole alust ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
34. Kuna kaebaja ei ole kohustuslikus kohtueelses menetluses saavutanud liikumisvabaduse piiramiseks kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tühistamist ja ei ole seda tähtaegselt vaidlustanud (vt RKHKo 3-3-1-15-17, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika), siis tuleb käesolevas asjas asuda seisukohale, et kaebaja eraldatud lukustatud kambris hoidmine on seoses kaebajast lähtuva julgeolekuohuga põhimõtteliselt olnud õigustatud.
35. Kaebaja on kohtule esitanud kolmerealise omakäelise kaebuse (tl 1, tõlge tl 3), milles ta ei ole „kartseriga piinamise“ väidet sisuliselt kirjeldanud. Justiitsministeeriumile 31.05.
36. a adresseeritud vaides (tl 7, tõlge tl 8–9) ei ole kaebaja samuti ühtegi konkreetset puudust kambri tingimuste osas välja toonud. Tartu Vangla direktorile 30.05.
37. a esitatud taotluses (tl 15–21, tõlge tl 22–26) põhjendab kaebaja kahjunõuet liikumisvabaduse alusetu ja ebaproportsionaalse piiramisega. Tartu Vangla on 02.08.
38. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamise jätmise otsuses (tl 27– 28) kaebaja taotluses toodud asjaolusid ammendavalt käsitlenud. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ja ei korda neid (HKMS § 165 lg 2) ning on seisukohal, et kaebaja väited ei anna alust asuda seisukohale, et kaebaja kurdetud tervisehädasid arvestades oli tema paigutamine eraldatud lukustatud kambrisse lubatav. Kaebaja liikumisvabadus oli piiratud mõni päev üle nelja kuu. Kohus on seisukohal, et kaebaja koostatud menetlusdokumentides esitatud faktilistel asjaoludel võis kaebaja kambritesse, mida kaebaja nimetab kartseriks, paigutada. Kaebaja õigusi ei ole rikutud 06.02.
39. a käskkirja täitmise käigus ega 14.05.
40. a toimingu teostamisel ja sellele järgnenud vabaduse piiramisel. Kaebaja eraldatud lukustatud kambris hoidmine ei muutunud kohtu hinnangul kaebaja esitatud asjaoludel ebaproportsionaalseks ja kaebaja väärikust alandavaks.
41. Nagu eelnevalt osundatud, kahju hüvitamiseks peab esmalt olema tekkinud kahju, teiseks peab tegemist olema avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega ning kolmandaks peab esinema põhjuslik seos kahju tekkimise ja õigusvastase tegevuse vahel. Samuti tuleb arvestada, kas kahju oli võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Üldjuhul on piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise. Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust hindab kohus diskretsiooni alusel (RKHKo 3-3-1-78-11, p 15). Põhjusliku seose sisustamisel tuleb RVastS § 7 lg 4 alusel lähtuda VÕS § 127 lg-st 4, mille kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kahju ei pea olema teo vahetu tagajärg, tegemist võib olla ka põhjuste ahelaga (RKHKo 3-3-1-11-15, p 12; RKHKo 3-2-1-125-03, p 27). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga tekitatud kahju on võimalik hüvitada, kui kaalutlusviga on viinud õigusvastase haldusakti andmisele. Eeskätt peab haldusorgan tõendama, et kaalutlusvea puudumise korral oleksid isiku jaoks kaasnenud sama koormavad tagajärjed (vt RKHKo 3-3-1-78-11, p 12; RKHKo 3-3-1-77-04, p 16). Riigikohus on selgitanud, et esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei ole kahjunõude esitajale etteheidetav juhul, kui nende kasutamine poleks kahju tekkimist ära hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud (vt nt RKHKo 3-3-1-16-16, p 14). 6 Avaliku võimu kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud (RKHKo 3-3-1-42-15, p 29). Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui eraelu puutumatuse rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (RKHKo 3-3-1-78-11, p 15).
42. Kuna tõendikogum ei tõenda asjaolusid, mis annavad kohtupraktikas sisustatuna aluse hüvitise väljamõistmiseks, siis jääb kaebus rahuldamata. Kaebuse sõnastusest tulenevalt on eeltoodud asjaoludel hüvitamisnõude aluseks samuti kaebaja paigutamine 13.03.
43. a teise osakonda, kus ta viibis kambris nr 1030 kuni 03.07.
44. a. Kaebaja on 25.06.
45. a seisukohas väitnud, et tema suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid piiramatu tähtajaga. Kohus kaebajaga ei nõustu.

§ 69

lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, kui langevad ära nende kohaldamise tinginud sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud. Asjaolude äralangemisel peab vangla viivitamata omal algatusel haldusmenetluse uuendama ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtetuks tunnistama (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 1, § 65 lg 3 ja § 68 lg 1, vt ka RKHKo 3-3-1-44-14, p 14). Käesoleval juhul ei ole vastustajale etteheidetav 06.02.2019. a käskkirja kehtetuks tunnistamata jätmine, kuna kaebajale süüdimõistetuna mõistetud vangistus (

§ 2) sai kantud.

45. Neil faktilistel ja õiguslike asjaoludel on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on hüvitamiskaebuse rahuldamine välistatud, kuna tõendatud ei ole kaebajal kahju tekkimine, vastustaja ei ole kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt (

§ 41).

Seega ei saa esineda põhjuslikku seos kahju tekkimise ja õigusvastase tegevuse vahel. Kaebaja õigusi oli võimalik kaitsta esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega, mida kaebaja 06.02.

1. a käskkirja osas tähtaegselt ei teinud. Vastustaja ei ole kaebaja õigusi rikkunud ka nimetatud käskkirja alusel kaebaja liikumisvabaduse piiramise käigus.
2. Riigilõiv, mille tasumisest oli kaebaja kaebuse esitamisel vabastatud, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Vastustaja ei ole kaebuse rahuldamata jätmisel menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) 7