lg 1 järgi / Erakorraline ettekanne Janno Heinsalu kohta Süüdimõistetu JANNO HEINSALU, isikukood 38104205224, elukoht xxxx Asja läbivaatamine 10.11.2020 kohtuistungil RESOLUTSIOON Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Carmen Kondi 29.07.2020 erakorraline ettekanne rahuldada. Pöörata täitmisele Janno Heinsalule Tartu Maakohtu 01.10.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5357 mõistetud ja ärakandmata karistus 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel arvata Janno Heinsalu karistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Janno Heinsalult menetluskuluna kaitsjatasu 116,40 (ükssada kuusteist eurot ja 40 senti) eurot v.adv. Arri Toominga poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel välja mõista Janno Heinsalult erikuluna sundtoomise kulud 24,70 (kakskümmend neli eurot ja 70 senti) eurot riigituludesse. 1 Menetluskulud kokku 141,10 eurot eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99918700050615. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 129,60 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Arri Toominga poolt süüdimõistetu Janno Heinsalu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus toimetada kätte Janno Heinsalule, kaitsjale ning saata teadmiseks kriminaalhooldusametnikule ja Viru Vanglale. Asjaolud Tartu Maakohtu 01.10.2018 otsusega tunnistati Janno Heinsalu süüdi
lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati Janno Heinsalu kahtlustatatava kinnipidamise aeg, so 3 päeva karistusaja hulka ja kanda jäi 6 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Katseajaks allutati Janno Heinsalu kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja
Kohtuotsus jõustus 17.10.
lg 4 alusel Janno Heinsalule Tartu Maakohtu 01.10.2018 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 12.06.2019 määrusega 1 kuu võrra pikendatud katseaega veel 1 kuu võrra, s.o kuni 01.06.2020, lisaks
lg 2 p 5 alusel määras Janno Heinsalule täiendava lisakohustuse läbida alkoholivastane ravi ning esitada ravi läbimise kohta tõend ametnikule. Kohtumäärus jõustus 31.01.2020. Viru Maakohus jättis 04.06.2020 määrusega rahuldamata kriminaalhooldusametniku 05.02.2020 erakorralises ettekandes esitatud taotluse Janno Heinsalule mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks ning pikendas
lg 4 alusel Janno Heinsalule Tartu Maakohtu 01.10.2018 otsusega mõistetud, Viru Maakohtu 12.06.2019 määrusega 1 kuu võrra ja Viru Maakohtu 30.12.2019 määrusega samuti 1 kuu võrra pikendatud katseaega veel 3 kuu võrra, s.o kuni 01.09.2020. Lisaks määras kohus
lg 2 p 5 alusel Janno Heinsalule täiendava lisakohustuse läbida alkoholivastane ravi hiljemalt 01.08.2020 ning esitada kriminaalhooldajale ravi läbimise kohta tõend. Kohtumäärus jõustus 26.06.
HS § 31 lg 1 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata Janno Heinsalule määratud karistus täitmisele. Hooldusalusele korduvalt antud võimalusi edaspidi täita kriminaalhoolduse kontrollnõudeid, kuid isik jätkab samalaadsete rikkumistega. Janno Heinsalu ei ole teinud vajalikke järeldusi ega ole motiveeritud täitma kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Kohtuistung Hooldusaluse selgitas, et ravile mitte minek on seotud raha puudumisega. Kui ta käis Wismaris, siis sai aru, et ravi on süst, aga seal taheti ta palatisse jätta kaheks päevaks. Teab, et ravi oleks pidanud olema juba augustis. Praegu ei ole majanduslik seis kiita, tööle ei saa, sest ei taheta tööle võtta, kui peab kriminaalhooldusel käima. Ta käis tööd küsimas Xxxx ja Xxxx ühistus, mõlemad firmad tegelevad loomadega. Tal ei ole transporti, et kaugemal tööl käia, ta on töötu päris kaua olnud. Teeb juhutöid, remonditöid. On uurinud, et süst maksab koos sõidukuludega 150 eurot, tal ei olnud suvel sellist raha. 31.08, 06.10 ja 26.10 istungitel puudumise kohta ei ole tõendeid. Vanem vend aitab rahaliselt, kuid ei tea, kas nii palju annaks. Käis covidi testi tegemas 05.11, talle öeldi, et kui kohus või kriminaalhooldaja tahab tõendit, siis helistagu. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralise ettekande juurde ning leidis, et see tuleks rahuldada, kuna isikule määrati lisakohustus läbida ravi 30.12.2019, kuid ta ei ole seda siiani teinud. Kaitsja toob välja, et asjaolud on vastuolulised, kuid kohus ei peaks erakorralist ettekannet rahuldama ja mõistetud karistust täitmisele pöörama. Rikkumine on kohtu poolt kindlaks tehtud ja rikkumine seisneb selles, et isik ei läinud ettenähtud päevadel registreerima kriminaalhooldaja juurde ja hiljem lisandus sinna kohustus läbida alkoholivastane ravi, millega Heinsalu ei ole hakkama saanud. Tuleb aktsepteerida seisukohta, et kui raha ei ole, siis sellistes tingimustes ei ole võimalik alkoholiravi saada.
lg 4 annab kohtule avara otsustamisruumi ja kohus peab valima kõige sobilikuma õigusliku tagajärje, kas määrata lisakohustus, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Seda küsimust on sügavalt lahanud Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtumääruses 1-06-91-35, kus ta kategooriliselt väidab, et kui isik ei ole toime pannud uut kuritegu katseaja jooksul, siis selline meede nagu registreerimisele mitteilmumine, on ebaproportsionaalne või tähendab sellise meetme alusel kohaldamine nagu registreerimine, siis selle eest karistus täitmisele pööramine oleks ebaproportsionaalne ja riivaks isiku vabadus põhiõigust ja kohus on õigusliku tagajärje valikul muuhulgas seotud siis Põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte ehk ülemäärasuse keeluga. Seega leiab kaitsja, et karistuse täitmisele pööramine oleks Janno Heinsalu suhtes ebaproportsionaalne, mistõttu palub jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 427 lg 1 sätestab, et
lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle 4 täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Janno Heinsalu on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja alkoholivastase ravi läbimise kohustust ning ta on rikkumiste toimepanemist ka ise tunnistanud. Kriminaalhooldusalusele on korduvalt antud täiendavaid võimalusi näidata suutlikkust hoiduda rikkumist toimepanemisest katseajal ning kanda karistus lõpuni vabaduses, kuid ta ei ole siiani talle antud võimalusi hinnanud ning on jätkanud rikkumiste toimepanemist. Janno Heinsalule mõistetud katseaega on kohus pikendanud juba kolmel korral, samuti on kohus pikendanud ravi läbimise tähtaega, kuid ta rikub jätkuvalt kontrollnõudeid ja ei ole läbinud alkoholiravi. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et hooldusalune ei ole hinnanud temale seni antud võimalust karistus vabaduses kanda. Janno Heinsalu on rikkunud registreerimiskohustust ja talle kohaldatud lisakohustust läbida alkoholivastane ravi, mistõttu on kohus seisukohal, et isikule antud võimalus karistus kanda vabaduses ei ole täitnud oma eesmärki ning Janno Heinsalule Tartu Maakohtu 01.10.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 6 kuud ja 27 päeva vangistust tuleb pöörata täitmisele. Kohtu hinnangul on olemas KrMS §-s 427 lõikes 2 sätestatud alused Janno Heinsalu karistuse täitmisele pööramiseks ja kohus leiab, et süüdimõistetu põhiseaduslike õiguste riive konkreetses olukorras on põhjendatud ja proportsionaalne. Menetluskulud Kohtuistungil osales süüdimõistetu taotlusel kaitsja v.adv. Arri Tooming, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 213,60 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud ning kuulub vähendamisele. Kaitsja osales antud asja menetluses 06.10.2020, 26.10.2020 ja 10.11.2020 kohtuistungitel, mistõttu kuulub tasu väljamõistmisele nimetatud kohtuistungitel osalemise eest kokku summas 116,40 eurot, sealhulgas käibemaks. Maakohus juhindus
MS § 427, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristel Vedro Kohtunik Viru Maakohtu kohtunik Kristel Vedro 02.12.2020 vea parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON: Teha parandus Viru Maakohtu 16.11.2020 kohtumääruse nr 1-18-5357 resolutsioonis advokaadile väljamõistetud kaitsjatasu osas ning välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 116,40 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Arri Toominga poolt süüdimõistetu Janno Heinsalu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 5 Muus osas jätta Viru Maakohtu 16.11.2020 kohtumäärus nr 1-18-5357 muutmata. Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 16. novembri 2020 määrus muutmata. 16.11.2020 kohtumäärus 1-18-5357 jõustus 14. jaanuaril 2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (digitaalselt allkirjastatud) Lea Herne referent 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.