← Eesti

2-20-10032/9

Obsah (14)§ 436§ 459§ 230§ 445§ 173§ 162§ 174§ 176§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-10032 Tsiviilasi A Ti ja T Ti hagi A Ti

) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused

  1. Hagiavaldusest nähtub, et hagejad on oma seadusliku esindaja ja kostja lapsed. Hagejate vanemad on endised abikaasad, kelle abielu on lahutatud ning kes elavad alates 17.05.
  2. a lahus. Vanematel on A ja T suhtes ühine hooldusõigus.
  3. Harju Maakohtu 27.09.
  4. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-9292 mõisteti kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis summas 50 eurot kuus. Seda kohustust on kostja ka täitnud.
  5. Asjaolud on pärast tsiviilasja 2-18-9292 arutamise lõpetamist muutunud. Sel hetkel, kui hagejad esitasid kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks, elasid hagejate vanemad veel koos, nõnda oli see ka elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajal. Hagiavaldusega samas dokumendis sisaldusid ka hagejate ema nõuded kostja vastu abielu lahutamiseks ning ühisvara jagamiseks. Hagejate ema teadis, et kostja elus saabub nii emotsionaalselt kui rahaliselt väga keeruline periood. Pere senine ühine kodu kuulus hagejate emale lahusvarana ning sealt tuli kostjal välja kolida. Hagejate emal oli olemas stabiilne töökoht ja majanduslik võimekus ka sisuliselt üksi hagejate ülalpidamisega hakkama saada. Hagejate ema soovis tulla kostjale sellel keerulisel perioodil vastu ning mitte koormata teda elatisenõudega üleliia. Elatisenõude esitamise eesmärgiks oli tekitada olukord, kus kostja kasvõi sümboolses ulatuses võtaks isana vastutuse hagejate majandusliku heaolu eest, et hagejate ema ei peaks päris üksi kandma hagejate kulusid. Selle tõttu otsustas ta hagejate ema hagejate esindajana nõuda kostjalt elatist hagejatele sümboolses summas – 50 eurot kummalegi hagejale kuus.
  6. Nüüdseks elavad hagejate vanemad juba üle aasta lahus ja ühisvara on jagatud. Kostja ei ole endale elamispinda soetanud, vaid elab oma vanemate juures. Tal on kindel töökoht ja stabiilne sissetulek. Tema eluasemekulud vanemate juures elades on väga madalad, sest elamispinnaks olevat korterit jagavad kolm täisealist inimest.
  7. Kostja ei tee hagejatele kulutusi ka vahetult. Hagejad viibivad kostjaga harva ning ka siis mingeid kulusid kostjale hagejatega suhtlemisel ei kaasne. Kostjal ei ole peale hagejate rohkem ülalpeetavaid. Hagejad õpivad xxx (xxx klassis). 2

(12)Võrreldes tsiviilasja number 2-18-9292 arutamise lõpetamist on kasvanud ka hagejate kulud. Hagejad vajavad xxx ravi. A ravi tasub haigekassa, T raviplaani otsustamine on 08.10.
  1. a, kuid hagejate ema on kliiniku poolt informeeritud, et T ravi haigekassa ei tasu ning arvestada tuleb ligikaudu 3900 euro suuruse väljaminekuga.
  2. Mõlemad hagejad käivad mitmetes huviringides: A käib klaverikoolis, mille kuutasu on 88 eurot, lisaks soetas hagejate ema Ale ka klaveri maksumusega 400 eurot. A käib ka xxx maaliringis, selle kuutasu on 37 eurot. T käib xxx elektroonika ja robootika ringis ning lennumudelismi ringis ja akordionitundides. T ühe kuu huviringide kulu kokku on 92 eurot. Mõlemad lapsed käivad võrkpallitrennides, selle igakuine kulu on ühe lapse kohta 35 eurot.
  3. Hagejate ema pere on kolmeliikmeline ning nad elavad hagejate emale kuuluvas majas. Pärast tsiviilasja number 2-18-9292 arutamise lõpetamist on kasvanud ka hagejate eluasemekulud, kuivõrd varem elas samal elamispinnal ka kostja ning eluasemekulud jagunesid nelja inimese vahel. Nüüd jagunevad need kolme inimese vahel.
  4. Pärast tsiviilasja number 2-18-9292 arutamise lõpetamist on kasvanud 42 euro võrra ka seadusega sätestatud minimaalne elatis, mis
  5. a oli 250 eurot kuus ja käesoleval aastal 292 eurot kuus. Hagejad leiavad, et ka seda asjaolu tuleb käsitleda muutunud asjaoluna, mis koosmõjus teiste muutunud asjaoludega annab aluse elatise suurendamiseks.
  6. Kostja on avaldanud, et ta teenib ligikaudu 670 eurot kuus. Kostja on hagejate emale omavahelises vestluses avaldanud, et ta suudaks tasuda kummalegi hagejale elatist 125 eurot kuus. Elatise maksmine kostja poolt kummalegi lapsele käesolevas hagiavalduses nõutud summas ei ole kostjale üle jõu käiv. Kulud ühe kuu lõikes: Hageja I Hageja II
  7. Kasutuseelise väärtus
  8. 400
  9. 400
  10. Kommunaalkulud
  11. 55,70
  12. 55,70
  13. Transport
  14. 38,70
  15. 38,72
  16. Kodutarbed
  17. 20
  18. 20
  19. Toidukulu
  20. 160
  21. 160
  22. Riided ja jalanõud
  23. 50
  24. 50
  25. Trenn, laagrid, varustus
  26. 85,80
  27. 91,30
  28. Klassiraha/rühmaraha
  29. 5
  30. 5
  31. Õppevahendid
  32. 50
  33. 50
  34. Kultuuriline meelelahutus
  35. 50
  36. 50
  37. Sõprade sünnipäevad
  38. 10
  39. 10
  40. Juuksur
  41. 4
  42. 13
  43. Lapse isiklik koduloom
  44. 10
  45. 10
  46. Lapse isiklikud sidekulud
  47. 21,65
  48. 21,65
  49. Ravimid, vitamiinid
  50. 5
  51. 5
  52. Hügieenitarbed ja nahahooldus
  53. 20
  54. 20 3
(12)Kokku: 985,87 EUR 1000,37 EUR
  1. Hageja palub: suurendada Harju Maakohtu 27.09.
  2. a kohtuotsusega tsiviilasjas number 2-18-9292 A Tilt A Ti kasuks väljamõistetud elatise suurust 75 euro võrra kuus ning välja mõista A Tilt A Ti kasuks elatis alates 10.07.
  3. a. summas 125 eurot kuus kuni A Ti täisealiseks saamiseni; suurendada Harju Maakohtu 27.09.
  4. a kohtuotsusega tsiviilasjas number 2-18-9292 A Tilt T Ti kasuks väljamõistetud elatise suurust 75 euro võrra kuus ning välja mõista A Tilt T Ti kasuks elatis alates 10.07.
  5. a. summas 125 eurot kuus kuni A Ti täisealiseks saamiseni; määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et elatised on A T kohustatud maksma iga kuu viiendaks (5.) kuupäevaks T R-Ti pangakontole, IBAN xxx selgitusega: „A ja T elatis“ ning märkides ära kuu, mille eest elatis on tasutud.
  6. Seoses kostja vastuväidetega märgivad hageja järgmist. Kostja ei too oma vastuses välja ühtki asjakohast põhjendust, miks ta ei saa tasuda hagejatele elatist nõutud määras. Kostja varaline seis ei ole kaugeltki halb. Kostja ise tunnistab, et ta elab koos oma pensionäridest vanematega ning tema töötasu on ligikaudu 670 eurot kuus. Kostja vanemate korter on väike – selles on kaks tuba. Kostja ei ole tõendanud, et ta aitab vanematel kommunaalkulusid tasuda. Kostja varaline seis on pärast Harju Maakohtu 27.09.
  7. a kohtuotsuse tsiviilasjas number 2-18-9292 tegemist paranenud ka seetõttu, et hagejate seaduslik esindaja tasus kostjale 09.05.
  8. a, vanemate kaasomandiks olnud korteriomandi suhtes kaasomandi lõpetamisel hüvitist 13800 eurot. Mõistliku majandamise korral oleks kostjal olnud võimalik seda raha kasutada lastele elatise tasumiseks või endale elamispinna soetamiseks.
  9. Tõele ei vasta ka kostja väited, et ta on kohtunud lastega regulaarselt. Tegelikult oli kostja enne hagi esitamist käinud käesoleva aasta suvel hagejatega ujumas kahel korral ning mitte xxx vaid xxx rannas, mis jääb kostja elukohast ligikaudu 5,2 km kaugusele. Hagi esitamise ajaks oli kostja veetnud hagejatega käesoleva aasta suvel vaid ühel korral aega mitu päeva järjest. Nimelt viis kostja hagejad kolmeks päevaks kostja ema juurde suvilasse. Teisel korral võttis kostja lapsed enda juurde kolmeks päevaks käesoleva aasta juulikuu keskpaigas, mil kostja hagejatega kostja ema suvilasse sõitis. Rohkem ei ole hagejad kostjaga mitu päeva järjest aega veetnud. Samas on hagejate ja kostja suhtlemises alles selle aasta suvelgi olnud 3 nädala pikkuseid pause. Kui kostja väidab, et ta teeb hagejatele vahetult kulutusi, tuleb kostjal nende kulutuste tegemist ka tõendada. Lisaks märgivad hagejad, et kuivõrd hagejad nõuavad kostjalt elatist üle poole vähem, kui on seadusega ettenähtud igakuine elatis alaealisele lapsele, on see ka loomulik, et kostja peab hagejatele kulutusi ka vahetult tegema.
  10. Kuivõrd hagejate ema annab hagejate kasutusse elamispinna ning see on rahaliselt hinnatav väärtus, millele kostja kulutusi tegema ei pea, tuleb kasutuseelise väärtus võtta hagejate kulude hindamisel arvesse. Tegemist on hagejate eluasemega sarnase elamispinna igakuise üüriga võrdse rahasummaga (vt RKTKo nr 3-2-1-69-13, p 20-21). Ajal, mil kostja elas koos hagejatega, jagunesid kommunaalkulud pere nelja liikme vahel ning nüüd jagunevad need kulud kolme pereliikme vahel. Selle võrra on hagejate eluasemekulud ka kasvanud.
  11. Kostja märgib ka, justkui oleks 40 eurot kummalegi hagejale transpordikuludeks arvestatuna ebaproportsionaalselt kõrge summa. Hagejate arengule on oluline ka nende silmaringi avardamine ning kultuuriline harimine. Seetõttu kasutab hagejate ema sageli võimalust koos hagejatega Eestimaa erinevaid paiku bussiga külastada. Näiteks on hagejate ema koos hagejatega käinud Tallinna Autobussijaamast väljuvate bussidega 4
(12)peale abielu lahutust Tartus, Narvas, Pärnus, Kuressaares, sel suvel Rakveres, Viljandis, Haapsalus, jm ning reisifirma " xxx" eelmisel suvel Hiiumaa ringreisil, Peipsi -äärsel ringreisil. Sel suvel käis hagejate ema koos hagejatega Kihnu saare reisil, mille hind kolmele inimesele kokku oli 230 eurot. Käesoleval suvel on hagejate emal plaanis koos hagejatega sõita veel ka nädalavahetuse reisiks Riiga.
  1. Hagejate emale kuulub järgmine kinnisvara: 1) kinnisasi asukohaga xxx (registriosa number xxx), see on hagejate ja nende ema ühine kodu; 2) korteriomandid asukohaga xxx, mille reaalosadeks on korterid number xx (registriosa xxx) ja korter number xxx (registriosa xxx, tegemist on panipaigaga). Korterite suhtes on sõlmitud üürileping. Hagejate emale kuulub osalus xxx, registrikood xxx, aadress xx nimiväärtusega 639,00 eurot, mis moodustab 25 % osaühingu osakapitalist. Hagejate ema nimele ei ole registreeritud ühtki sõidukit või veealust. Hagejate ema sissetulekud on järgmised: 1) Palk oma töökohast xxx (xxx). Palk on alates märtsist 2020.a. 2500,23 eurot kuus (neto) ja enne seda 2000,50 eurot (neto) kuus. Kokku on hagejate ema ajavahemikus 02.09.2019-02.09.2020 koos puhkusetasude, teise arsti asendustasudega tema puhkuse ajal, jõulutoetuse (2000 eurot) ja enda puhkusetasuga saanud palka 33786,43 eurot (neto), seega 2815,54 eurot kuus (neto). 2) Üüritulu, mida hagejate ema saab korteriomandite üürnikelt on 450 eurot kuus - vaid käesoleva aasta mai, juuni ja juuli eest maksid nad 250 eurot üüri. Kokku üüritulu ajavahemikus 02.09.2019-02.09.2020 on olnud 4350 eurot. 3) Sotsiaalkindlustusametilt peretoetused 120 eurot kuus (kokku kahe lapse pealt). 4) dividendid xxx (29.06.2020) 25 000 eurot
  2. a eest. 5) kostjalt saadav igakuine elatis lastele - kahe lapse peale kokku 100 eurot kuus. Hagejate emal on järgmised kohustused: 1) Swedbank AS-ga 11.12.
  3. a sõlmitud kodulaenulepingust nr xxx tulenevad nõuded 15.09.2020.a. seisuga on laenujääk 35 508,18 eurot, igakuise makse suurus on laenu põhiosa 435,89 eurot ja intresse 76,57 eurot ning korteri varakindlustusmakset 9,45 eurot. 2) Hagejate ema kohustus oma õe M L (elab xxx) ees maksta tagasi laenu 325 eurot kuus (püsikorralduse leping nr. xxx) - viimane tagasimakse 15.10.
  4. a. Hagejad elavad nende emale kuuluvas majas, mille ema sai pärandiks ja mis on ehitatud
  5. a. Maja korrashoiuks ja remondiks kulub pidevalt raha. Hiljuti tegi elektrik firmast xxx majas elektritöid. Kuna pinnas on madal, keldrisse tuleb vett, see teeb ka seinad niiskeks. Hagejate ema oli seetõttu sunnitud tellima vundamendi drenaažitöid. Nende eest tasus hagejate ema osaliselt sularahas ja seetõttu võttis ta käesoleva aasta augustikuus oma arvelt sularaha 11 650 eurot, sellest 1740 eurot pani ta pangaarvele tagasi. Kostja vastus
  6. Kostja märgib, et võrreldes ajahetkega september 2019, kui elatisraha määrati, on sissetulekud langenud. Oktoobri lõpust 2019 kuni
  7. märtsini 2020 oli töötu, ainsaks sissetulekuks oli töötu toetus. Aprillist kuni juunini käesoleval aastal viibis üle nädala sundpuhkusel. Kolme kuu jooksul ca 50 protsenti ajast oli sundpuhkusel, selle perioodi eest sai töötukassa poolt miinimumtöötasu. Seega ei pea paika hagejate väide stabiilse töökoha ja töötasu osas.
  8. Elab koos vanematega, kuna ei ole praeguste sissetulekute juures võimalik võtta üüripinda. Praegune sissetulek võimaldab aidata vanematel (pensionil ca 80 aastased) 5
(12)tasuda kommunaalkulusid. Lisaks kaasnevad kulutused toidule, riietele, hügieenitarvetele jm. Täiendavateks väljaminekuteks antud sissetulekute juures võimalused puuduvad.
  1. Kostja on peale lahkumist
  2. a mais xxx elukohast kohtunud lastega regulaarselt. Suviti käinud sobivate ilmadega mitu korda nädalas ujumas (sh Tallinnast ca 75 km kaugusel xxx). Kõik transpordikulud (mootorikütuse kulu) on võtnud enda kanda, samuti on ostnud siis lastele jäätist ja käinud söömas kohvikus. Alates oktoobri lõpust 2019 kuni
  3. märtsini 2020 oli töötu, ainsaks sissetulekuks oli töötutoetus. Ka sel perioodil käis lastega nt meremuuseumis ja väljas söömas. Märtsist kuni maini oli üleriigiline eriolukord, mistõttu ei olnud võimalik lastega kohtuda.
  4. a suvel on samuti käinud regulaarselt ujumas, külastanud kohvikuid jms. Lapsed on sel suvel kahel korral viibinud maal vanaema juures. Sinna laste toimetamine ja nende sealviibimine on olnud kostja kulul.
  5. Jääb ebaselgeks, mis on kasutuseelise väärtus pere peale kokku 1200 eurot. Mõned kulutused on ebaproportsionaalselt suured (transport ca 40 eurot kuus lapse kohta, teatavasti on Tallinnas ühistransport tasuta). Arusaamatu on, et kuidas saavad olla kommunaalkulud kolme inimese kohta suuremad, kui olid enne maid 2019 nelja inimese kohta. Samuti mainis A, et ema sõnul on 2021 aastal plaanis teostada elumajale katusevahetus ja maja värvimine, mis läheb maksma 45 000 eurot. Sellest võib järeldada, et minult saadav suurendatud elatisraha on vajalik kasvavate kulutuste katteks. Kohtuotsuse põhjendused
  6. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  2. Poolte puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:  hagejad on oma seadusliku esindaja ja kostja lapsed; 6

(12) hagejate vanemad on endised abikaasad, kelle abielu on lahutatud ning kes elavad alates 17.05.
  1. a lahus;  vanematel on hagejate suhtes ühine hooldusõigus;  hagejad elavad koos emaga;  Harju Maakohtu 27.09.
  2. a hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-9292 mõisteti kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis summas 50 eurot kuus (tlk 4-5);  kostja on eelnimetatud kohtuotsusest tulenevat ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud.
  3. Lapse ema taotleb väljamõistetud elatise suurendamist 50 eurolt 125 euroni lapse kohta, kuna lastele tehtavad kulud on suurenenud, sh (i) hageja II hambaravikulu; (ii) huvitegevusega seotud kulud; (iii) eluasemekulud. Lisaks on vahepeal muutunud ka elatise miinimummäär.
  4. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) tema majanduslik olukord ei võimalda hagejatele nõutavas määras elatist tasuda ning et (ii) kostja kannab vahetult hagejatega seotud kulusid ajal, mil hagejad temaga viibivad. 25.

§ 459

sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

  1. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool

§ 230

lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18).
  3. Selgitamaks välja hagi põhjendatuse, peab kohus analüüsima, millised on hageja põhjendatud ja vältimatud vajadused ning millises ulatuses on kostja võimeline oma alaealisele lapsele elatist tasuma. Selleks peab kohus analüüsima vanemate varalist seisundit. Kohus selgitab, et ei saa lapse kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda elatise väljamõistmisel esinenud asjaoludest, kuivõrd elatis on välja mõistetud õigeksvõtul põhineva otsusega, s.o asja sisulist menetlust ei ole toimunud. 7

(12)
  1. Hageja on kohtuni toonud laste igakuised kulud. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad laste tavalisest eluviisist ja nende vajadustest. Lastele meeldib tegeleda spordi ja huvitegevusega, mis nõuab tavapärasest suuremaid kulutusi. Kostja on küll väljendanud hageja erinevate kulude osas arusaamatust, kuid ei ole põhistanud, et kulu oleks liiga suur.
  2. Järgnevalt tuvastab kohus kostja majandusliku seisukorra. Kohus on 31.08.2020 määrusega kohustanud kostjat esitama andmed ja tõendid oma varalise seisu kohta. Kostja on kohtunõude jätnud täitmata. Siiski on kohus on tuvastanud, et kostja sissetulekuks on igakuine töötasu 670 eurot. Äriregistrist nähtub, et kostja ettevõtluses ei tegutse. Kinnistusregistrist nähtub, et kostjal puudub Eesti Vabariigis kinnisvara. Kostjale kuulub sõiduauto xxx (xxx). Kostja suhtes täitemenetlusi käimas ei ole. Kostja on kohtuni toonud, et tema igakuised kulud on kommunaalkulud, kulutused toidule, riietele, hügieenitarvetele jm. Vaatamata kohtunõudele ei ole kostja detailselt esile toonud oma majanduslik seisukorraga seonduvat, mistõttu ei saa kohus seisukohta võtta kostja igakuiste kulude suuruse osas. Hagejad on tõendanud, et kostja on saanud eelmisel aastal ühisvara jagamise hüvitisena 13800 eurot (tlk 22, maksekorraldus). Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord võimaldab anda hagejale nõutavas ulatuses ülalpidamist.
  3. Järgnevalt tuvastab kohus hageja seadusliku esindaja majandusliku seisukorra. Hagejate emale kuulub järgmine kinnisvara: 1) kinnisasi asukohaga xxx (registriosa number xxx); xx) korteriomandid asukohaga xxx, mille reaalosadeks on korterid number xx (registriosa xxx) ja korter number xx (registriosa xxx, panipaik). Hagejate emale kuulub osalus xxx (registrikood xxx) nimiväärtusega 639 eurot, mis moodustab 25% osaühingu osakapitalist. Hagejate ema nimele ei ole registreeritud ühtki sõidukit või veealust. Hagejate ema sissetulekud on järgmised: 1) Palk keskmiselt 2815,54 eurot kuus (neto); üüritulu 450 eurot kuus; sotsiaalkindlustusametilt peretoetused 120 eurot kuus (kokku kahe lapse pealt); dividendid xxx (29.06.2020) 25 000 eurot
  4. a eest; kostjalt saadav igakuine elatis lastele - kahe lapse peale kokku 100 eurot kuus. Hagejate emal on järgmised kohustused: 1) Swedbank AS-ga 11.12.
  5. a sõlmitud kodulaenulepingust nr xxx tulenevad nõuded 15.09.2020.a. seisuga on laenujääk 35 508,18 eurot, igakuise makse suurus on laenu põhiosa 435,89 eurot ja intresse 76,57 eurot ning korteri varakindlustusmakset 9,45 eurot; 2) Hagejate ema kohustus oma õe M L (elab xxx) ees maksta tagasi laenu 325 eurot kuus (püsikorralduse leping nr. xxx) - viimane tagasimakse 15.10.
  6. a. Eelnimetatud sissetulekute ja kohustuste suurus on tõendatud pangakonto väljavõttega (tlk 30-53).
  7. PKS 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lõige 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 8
(12)Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Hagejad saavad kostjalt hetkel ülalpidamist 50 eurot kuus kummagi hageja kohta. See on ca 1/6 seadusjärgsest elatise määrast. Hagejad taotlevad elatise suurendamist 125 euroni kuus lapse kohta. Ka see summa on ca 2/5 seadusjärgsest elatise määrast. Kostja igakuised kulud ei ole sedavõrd suured, et tal ei oleks vahendeid lastele nõutavat elatist tasuda. Seega on kohus käesolevas otsuses tuvastanud, et kostja on võimeline lapse põhjendatud ja vajalike kulude katteks elatist tasuma, kuivõrd tema majanduslik seda võimaldab. Puuduvad ka takistused suurema sissetuleku teenimiseks.
  1. Kostja on märkinud, et ajal, mil hagejad viibivad kostjaga, teeb kostja lastele kulutusi vahetult, täites sellega nende ülalpidamiskohustust. Kohus märgib, et nimetatud väide ei muuda asja tulemust, kuivõrd kostja ei ole esile toonud ja tõendanud millal ning millistel asjaoludel ning millises suuruses on kostja hagejaga seotud kulusid kandnud. Kostja väidetest järeldab kohus, et lastega kohtumised ning neil hetkeil vahetu kulude kandmine on sedavõrd marginaalne, et isegi vastavate väidete tõendatusse korral ei kuulu need kulud elatise suuruse määramisel arvestamisele. Kohus jätab väite tähelepanuta.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et tuleb muuta Harju Maakohtu 27.09.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas number 2-18-9292 A Tilt: A Ti kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista A Tilt välja A Ti kasuks elatis summas 125 eurot kuus alates 10.07.2020 kuni A Ti täisealiseks saamiseni; T Ti kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista A Tilt välja T Ti kasuks elatis summas 125 eurot kuus alates 10.07.2020 kuni T Ti täisealiseks saamiseni.
  3. Kooskõlas

§ 445lg-ga 1 täpsustab kohus ka otsuse täitmise korda.

Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et A T on kohustatud maksma elatisemaksed iga kuu viiendaks (5.) kuupäevaks T R-Ti pangakontole, IBAN xxx selgitusega: „A ja T elatis“ ning märkides ära kuu, mille eest elatis on tasutud. 35. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 36.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, on selge, et käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega on ka selge, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 37.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse 9

(12)kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 38. Hagejad on hagiavalduses ja 16.10.2020 esitanud avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldused vastavad

§ 176lg 1 ja 5 nõuetele.

Avaldusest nähtub, et hagejatele on õigusabi osutatud 7,1h ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, s.o kokku 852 eurot. Hagejad paluvad märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad kinnitavad, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. 39. Kostja hagejate menetluskuludele vastu ei vaielnud. 40.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

  1. Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: hagiavalduse koostamiseks vajalik suhtlus kliendiga 0,5 tundi, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 2,5 tundi; 14.08.2020 seisukoha koostamine ja kohtule edastamine 2 tundi; tutvumine kohtu 31.08.2020 määrusega ning hagejate ema varalise seisu kirjelduse koostamine ja kohtule koos lisadega esitamine 1,5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 0,3 tundi; 16.10.2020 seisukoha koostamine ja kohtule edastamine 0,3 tundi. Kohus, kontrollinud hagejate menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
  2. Hagejad ei ole märkinud, kas esindajakulud sisaldavad käibemaksu või mitte, kuid kohus on kontrollinud ja tuvastanud, et hagejatele õigusteenust osutanud õigusbüroo ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei lisandunud hagejate esindajakuludele käibemaksu, mille hüvitamist oleks võimalik nõuda. 10

(12)43. Hagejatele on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt keskmisest lihtsam. Tõendite maht oli väike. Vaidluse ajaline kestvus oli lühike. Asjas ei peetud istungit, see lahendati kirjalikus menetluses. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks

§ 175lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.

Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et hagejatele ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Hagejatele osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejatele õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 90 eurot (käibemaksuta). 44. Kokku loeb kohus hagejate lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 7,1h, mis hagejate lepingulise esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (90 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 639 eurole. Kohus rahuldab hagejate avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja I kasuks välja menetluskulud summas 319,50 eurot ning hageja II kasuks 319,50 eurot. Hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 213 euro ulatuses (taotletud summa 852 eurot – rahuldatud summa 639 eurot). 45.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hagejad vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 46.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 11

(12)/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.