Obsah (6)
§ 3§ 371§ 667§ 372§ 133§ 173KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-12471 Tsivii
§ 3lg 1).
Hageja palus välja mõista kostjalt kahjusumma koos viivistega B.B.-le, kes on hageja väitel tasunud raha A.A. eest kostjale. Kostja ei ole hagi asjaolude kohaselt hagejalt midagi nõudnud ning hageja ei ole kostjale ka midagi tasunud. Juhul kui B.B. või A.A. on arvamusel, et nad on tasunud kostjale raha ilma õigusliku aluseta, on neil endal võimalus esitada ise hagi kohtusse. Maakohus jättis hagi varalise kahju hüvitamise osas menetlusse võtmata (
§ 371lg 2 p 2).
Maakohus selgitas, et seadus ei näe ette kahju hüvitamise nõudeõigust pelgalt ebameeldivuste tekitamise eest. Kohtu hinnangul ei ole täidetud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused. Hageja ei ole kohtule arusaadavalt selgitanud, kuidas on kostja tema isikuõigusi rikkunud ja tekitanud 2 sellega hagejale mittevaralist kahju. Eelnevast tulenevalt asus maakohus seisukohale, et hageja esitatud faktiliste väidete õigsust eeldades ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes hageja õiguste rikkumine võimalik ning maakohus keeldus mittevaralise kahju hüvise osas hagi menetlemisest
§ 371lg 2 p 1 alusel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaebuse väidete kohaselt oli A.A. sõiduki näiline omanik ning tegelik omanik oli hageja. Sama tuvastati
- aprilli 2019 määrusega kriminaalasjas nr 1-19-
- Hageja soovib saada tagasi kindlustusele tasutud raha. Hageja oli kindlustusjuhtumi toimumisel ise kohal ning teab, et tegemist on pettusega. Hageja on esitanud piisavalt tõendeid, mis eeltoodut kinnitab. Stress tekitab hagejas suuri hingepiinu. Samuti on kahjustatud hageja maine, kuivõrd A.A.l ja hagejal on ühine tutvusringkond. Hageja esitas koos määruskaebusega B.B. volituse enda esindamiseks käesolevas tsiviilasjas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu ja saadab tsiviilasja maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks (
§ 667lg 2).
Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 5. Maakohus keeldus hagi 678,21 euro ja viiviste nõudes menetlusse võtmast põhjusel, et tegemist ei ole hagejale kuuluva õiguse või huvi kaitseks esitatud nõudega (
§ 3lg 1 ja § 371 lg 2 p 2).
Õiguskaitsevajadus puudub, kui esitatakse objektiivselt täiesti kasutu hagi, nii et hagejal ei saa taotletava kohtuotsuse suhtes olla mingisugust kaitsmisväärset huvi. Sellest saab rääkida üksnes väga erandlikel asjaoludel, sest põhimõtteliselt on igal isikul subjektiivne õigus nõuda, et õigusliku küsimuse tekkimisel kohus seda kontrolliks ja selle kohta seisukoha võtaks (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II
(2017). Komm vlj. § 371, lk 461). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selgitanud välja hagi menetlusse võtmise otsustamiseks vajalikke asjaolusid, mistõttu on hagi menetlusse võtmisest keeldumine ennatlik. 6. Hageja selgituste kohaselt kuulus kahjujuhtumis osalenud kaubik reg nr X hagejale, kuigi liiklusregistris oli omanikuks märgitud A.A.. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et liiklusregistri omanikukanne ei oma eraõiguslikke tagajärgi sõiduki omandiõiguse suhtes ning neil on informatiivne tähendus. Samas liikluskindlustuse puhul on teisiti. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Seega, kuivõrd sõiduki omanikuna oli liiklusregistrisse kantud A.A., siis oli viimasel ka kindlustuskohustus. Hageja kinnitas, et sõidukil liikluskindlustus puudus. Liikluskindlustuse seaduse loogika on, et kindlustuskohustusega isikuks on liiklusregistrisse omanikuna märgitud isik, isegi juhul, kui sõiduki tegelikuks omanikuks on keegi teine (vt ka Liikluskindlustuse seadus
(2017). Komm vlj, § 7). Samas väidab hageja, et A.A. ja hageja kokkuleppe kohaselt vastutas kõigi kaubikuga seotud kulude (sh kindlustusmaksete eest) hageja. Ringkonnakohtu leiab, et olukorras, kus hageja oli väidetava kindlustusjuhtumi põhjustanud sõiduki faktiline omanik ja pidi sisesuhtest tulenevalt vastutama kaubikuga tekitatud kahju hüvitamise eest, on temal põhjendatud ning kaitsmisväärne huvi selgitada välja 3 kindlustusjuhtumiga seotud asjaolud ning saada kohtulik hinnang kostja hüvise nõude põhjendatusele. Hageja väitel oli ta väidetava kahjujuhtumi ajal ise kaubiku juht (tl 2). Praeguseks ajaks on hagejale kuulunud kaubik konfiskeeritud ning maha müüdud. Seetõttu ei ole hagejal tema väitel olnud võimalust kaubikul olevaid puuduseid fikseerida (tl 12, 16-17). Asja materjalidest nähtub, et hageja on pöördunud kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks kohtueelselt nii kostja kui ka Politsei- ja Piirivalveameti poole, kuid ei ole saanud neilt teda rahuldavaid vastuseid ja kogu informatsiooni. Ringkonnakohtul ei ole võimalik asja materjalide alusel aru saada, millisel alusel (kas regressinõude korras või muul alusel) nõudis kostja A.A.lt 678,21 euro tasumist. Samuti ei ole teada, kas A.A. ja hageja võisid olla kostja ees solidaarvõlgnikud (LKindlS § 59 lg 1). Nimetatud asjaoludel ei ole võimalik välistada hageja nõudeõigust kostja vastu talle tekitatud kahju hüvitamiseks või nõudeks alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja väitel vastutas A.A. ja hageja vahelise sisesuhte alusel kostja võimaliku nõude rahuldamise eest hageja. Hagejal ei ole olnud võimalust esitada kostja nõude osas oma vastuväiteid, milles võibki seisneda hageja kahju. Maakohtul ei olnud hagi menetlusse võtmise keeldumise üle otsustamisel piisavalt andmeid poolte, aga ka hageja ja A.A. vaheliste suhete osas, et teha järeldusi hagejal õiguskaitsevajaduse puudumis osas (
§ 371lg 2 p 2).
Maakohtul on võimalik küsida uuel menetlusse võtmise otsustamisel eelnevalt kostja seisukohta ning vajadusel ära kuulata hageja, et hagiavaldust ja selle perspektiivi arutada (
§ 372lg 3).
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused
§ 371
lg 2 p 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmise võtmisest keeldumiseks ei ole piisavad. Lisaks ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et hageja väidete õigsust eeldades ei ole mittevaralise kahju hüvitamine võimalik. Vastupidi, hageja on toonud esile, et tema maine on saanud kahjustada ning talle on tekkinud hingeline kahju. Seega, kui eeldada, et eeltoodud hageja väited on õiged, siis ei ole hageja mittevaralise kahju nõue perspektiivitu
§ 371lg 2 p 1 tähenduses.
Ringkonnakohus selgitab hagejale, et mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks tuleb tal esile tuua asjaolud ning tõendada, et hagejale tekitas mainekahju, stressi ja hingelised üleelamised just kostja õigusvastane tegevus.
- Maakohus on jätnud hagiavalduse käiguta ning andnud hagejale tähtaja hagiavalduselt riigilõivu tasumiseks. Hageja pole riigilõivu tasunud ning viitas, et maakohus ei ole nimetanud tasumisele kuuluvat summat. Ringkonnakohus selgitab, et hagi menetlusse võtmise eelduseks on riigilõivu tasumine. Riigilõivu tasutakse lähtuvalt hagihinnast. Hageja taotleb kostjalt 678,21 euro ning sellelt summalt viivise määraga 0,06% päevas väljamõistmist alates
- septembrist 2019 (tl 36). Seega on hageja esitatud nõudeid arvestades hagi hind
§ 133kohaselt 1472,86 eurot, s.o 678,21 eurot (põhinõue) + 146,09 eurot (28.
augustiks 2020 sissenõutavaks muutunud viivis) + 148,56 (aastane viivis) + 500 eurot (mittevaralise kahju hüvitis). Tsiviilasjalt hinnaga kuni 1500 eurot, tuleb tasuda riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt riigilõivu 200 eurot. Maakohus saab hagihinda täiendavalt kontrollida.
- Maakohus jättis hageja riigi õigusabi taotluse rahuldamata eelkõige põhjusel, et maakohtu hinnangul ei ole hagiavaldus perspektiivikas. Sisuliselt keeldus maakohus hagejale riigi õigusabi andmast samadel põhjendustel, millega põhjendas hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Kuivõrd ringkonnakohus leiab, et maakohus on ennatlikult keeldunud hagi menetlusse võtmisest, siis on hagejal võimalik esitada maakohtule uus taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kohus võib anda riigi õigusabi ka tagasimakse kohustusega 4
- Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (
§ 173lg 3).
Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5