1-19-2083/136

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-2083 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2020 määrus Sergey Kovtuni vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Sergey Kovtun (ik 35601222222) ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. novembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata Rakvere Advokaadibüroole vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt Sergey Kovtunile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot).
6. Mõista Sergey Kovtunilt menetluskuluna välja 64,80 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Sergey Kovtunil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Maakohtu
9. veebruari
10. a otsusega tunnistati S. Kovtun süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järg, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust. S. Kovtuni karistusaeg algas
11. septembril 2018 ja lõppeb
12. novembril
14. Viru Vangla esitas
15. oktoobril
16. a Viru Maakohtule materjalid S. Kovtuni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
17. Viru Maakohtu
18. novembri
19. a määrusega jäeti S. Kovtun vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
20. Karistusregistri andmetel on S. Kovtunil kolm kehtivat kriminaalkaristust, millest kahel viimasel korral karistati teda narkootiliste ainete käitlemise eest. Arvestades, et S. Kovtun pani kuriteod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, on temast lähtuv uute kuritegude risk suur. Vabanemise korral saaks ta pensioni 221 eurot kuus ja tööle mineku osas kindlat plaani ei ole. Korteris, kuhu ta elama asuda soovib, on kommunaalvõlgnevusi kokku 6550,19 euro ulatuses. See ei tekita maakohtus veendumust, et majanduslike raskuste korral suudaks S. Kovtun tekkida võivaid probleeme seaduskuulekalt lahendada. Kuna S. Kovtuni on samalaadsete kuritegude eest korduvalt karistatud, sealjuures on ta varasemalt ka vangistuses viibinud, ei ole maakohus veendunud, et kriminaalhooldusalane järelevalve on tema õiguskuulekuse tagamiseks piisav. Maakohtu hinnangul ei ole S. Kovtuni puhul karistuse eesmärgid saavutatud, kuna tema puhul on uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt suur. MÄÄRUSKAEBUSED S. Kovtuni kaebus
21. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Kovtun, kes taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
22. Määruskaebuses vaidlustab S. Kovtun esmalt enda süüdi tunnistamist ja karistamist. Vangla iseloomustuses on kajastatud kuritegusid, mis temasse ei puutu, vaid need on toime pandud teiste isikute poolt. Sel põhjusel ei ole vangla tema ennetähtaegset vabastamist toetanud. Samuti ei toetanud vangla tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ka pooleli oleva elamisloa menetluse tõttu. S. Kovtun töötab vanglas omal initsiatiivil köögitöölisena, kuigi tema vanus teda selleks ei sunni. Tal ei ole kahe aasta jooksul olnud ühtegi distsiplinaarkaristust. Ta on läbinud kõik sotsiaalprogrammid ja eesti keele kursused. Prokuratuur ei toetanud tema ennetähtaegset vabastamist, kuna S. Kovtun ei nõustunud konfiskeerimismenetlusega. Maakohus tugines tema vabastamata jätmisel tema varasemale elukäigule, mida ei saa võrrelda praegusega. Ammugi mitte tulevikuga. Maakohus leidis, et S. Kovtunil on narkokuritegusid võimalik kodust toime panna, mis ei vasta tõele. S. Kovtun ei ole kunagi millegi sellisega tegelenud. Elektrooniline järelevalve piiraks tema liikumist ja seda ei ole tema suhtes kohaldatud. Eeldada, et ta hakkaks kodus viibides kuritegusid toime panema, on põhjendamatu. Arvestades S. Kovtuni vanust, on temast lähtuv kuritegude oht vähenenud. Tal on tervislikud probleemid, mida ei ole vangla tingimustes ja arvestades epideemiat, võimalik ravida. Tal on toetavad lähedased ja kehtiv elamisluba. Tal oleks vabanemise korral võimalik tööle asuda. 2 S. Kovtuni kaitsja kaebus
23. S. Kovtuni kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt on kaitsja põhiseisukohad järgmised.
24. Maakohus ei ole määruses välja toonud taolisi kuritegude toimepanemise asjaolusid, mis S. Kovtuni ennetähtaegse vabastamise välistaksid. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et S. Kovtunist lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk, arvestades tema korduvkaristatust, on suur. S. Kovtun on vanglas eeskujulikult käitunud, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on töötanud ja läbinud sotsiaalprogramme ning õppinud eesti keelt. Vangla hinnangul on tema uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendid madalad. Arvestades S. Kovtuni vanust, võib tal uue töökoha leidmine olla raskendatud, kuid tal on keevitaja kutse ning kõrgharidus. Ta on vanglas pidevalt töötanud majandustöödel ning on nõus mistahes tööga. Vabanemise korral saab ta pensioni ja tema abikaasa on nõus teda majanduslikult toetama. Kuigi S. Kovtunil sõltuvust diagnoositud ei ole, on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis vähendab alkoholi tarvitamisega seotud riske. Narkootikume ei ole ta kunagi tarvitanud. Tal on olemas kindel elukoht, kus on võimalik teostada elektroonilist järelevalvet. S. Kovtun ei suhtle vanade tuttavatega, mis vähendab alkoholi tarvitamisega seotud riske. S. Kovtuni iseloomustavad positiivsed argumendid kaaluvad üles mistahes negatiivsed asjaolud. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
25. Ka ringkonnakohus ei vabasta S. Kovtuni vangistusest tingimisi enne tähtaega.
26. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus ei ole S. Kovtuni tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
27. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal.
28. Karistusregistri andmetel omab S. Kovtun kahte kehtivat kriminaalkaristust narkokuritegude toime panemise eest. Kuigi S. Kovtun eitab enda süüd, kannab S. Kovtun karistust jõustunud kohtuotsuse alusel ja tema kriminaalasjas on õigusrahu saabunud, mistõttu ei ole võimalik ümber hinnata tema suhtes tehtud kohtuotsuse aluseks olevaid asjaolusid. Vangla iseloomustuses on viidatud S. Kovtuni varasematele kohtuotsustele, mis on käesolevaks ajaks arhiveeritud ja nende kajastamine vangla iseloomustuses ei ole tõepoolest enam asjakohane ning ringkonnakohus neid arvesse ei võta. Nagu öeldud, S. Kovtun omab kahte kehtivat karistust narkootikumide käitlemisega seotud kuritegude eest ja viibib kinnipidamiskohas neljandat korda. Korduvalt tagasi vangistusse sattumine sisuliselt samaliigiliste kuritegude eest näitab nii temas juurdunud kuritegelikke hoiakuid kui seda, et hirm vanglakaristuse ees teda kuritegudest eemale ei hoia. 3
29. Narkokuritegusid on soodustanud majandusliku kasu saamise eesmärk. S. Kovtun on kuritegusid toime pannud planeeritult, tehes teadliku valiku teenida elatist kuritegusid toime pannes. Õige on maakohtu poolt toodu, et selgi korral ei ole tema majanduslikud väljavaated ennetähtaegse vabanemise korral just head. Ta hakkab saama minimaalses ulatuses rahvapensioni, töökohta tal ei ole ja tema võlgnevuste kogusumma on ca 6550 eurot. Ei ole välistatud, et S. Kovtun valib sissetuleku teenimiseks järjekordselt tema jaoks n-ö lihtsaima tee ja asub taaskord vanade harjumuste najal narkootikume käitlema. Arvestada tuleb sedagi, et varasemalt on ta pärast vangistusest vabanemist kuritegelikku käitumist sarnasel viisil ka jätkanud. Kriminaalhooldusalane järelevalve ei pruugi S. Kovtuni puhul piisav olla, kuna varasemalt on ta kriminaalhooldusel viibides rikkunud nii käitumiskontrolli nõudeid kui ka pannud katseajal toime uued kuriteod. Eripreventsiooni silmas pidades ei ole S. Kovtuni varasemad karistused, seda nii vangistuse kui ka käitumiskontrollile allutamise näol, tema seaduskuulekust taganud. Seda arvesse võttes oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et S. Kovtun hoiduks edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et S. Kovtuni ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, arvestades S. Kovtuni varasemat ükskõiksust kohustuste täitmise osas, tagaks tema õiguskuulekuse. Samuti ei loo tema varasem elukäik positiivset prognoosi katseaja edukast läbimisest. Seda ei tekita ka S. Kovtuni eeskujulik käitumine kinnipidamiskohas, kuna ta on korduvalt juba vangistuses viibinud, kuid pärast seda siiski jätkanud kuritegude toimepanemist.
30. Kokkuvõtvalt ei ole S. Kovtuni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik, kuna ringkonnakohus ei ole veendunud, et S. Kovtun hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest. Vangla ja prokuratuuri seisukohad S. Kovtuni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta ei ole kohtule siduvad ja kohus teeb otsustuse isiku ennetähtaegse vabastamise kohta isikupõhiselt, hinnates KarS § 76 lg-s 4 toodud kogumis.
31. Mis puudutab kaitsja määruskaebuses toodut tema uue kuriteo toimepanemise riskiprotsentide kohta, siis siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohtu määruses puuduvad igasugused viited vangla poolt koostatud riskihinnangule, s.o maakohus ei ole otsustuse tegemisel vangla poolt koostatud riskihinnangut arvestanud ning jätkuvalt kehtib seisukoht, et kõnealust riskihinnangut ei saa juba juurdunud kohtupraktika pinnalt ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel üleüldse arvesse võtta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud (vt RKKKm nr 1-09-14104, p 27).
32. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
33. novembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
34. S. Kovtuni kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 64,80 eurot (sealhulgas käibemaks 10,80 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 64,80 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel S. Kovtuni kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 4