← Eesti

1-18-5740/418

Obsah (21)§ 184§ 375§ 73§ 75§ 74§ 183§ 831§ 832§ 376§ 3891§ 8§ 9§ 15§ 59§ 22§ 81§ 13§ 64§ 68§ 54§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 29. september 2020 Kohtuasja number 1-18-5740 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Koht

) § 184 lg 2 p 2 ja § 375 lg 1, Vladimir Kalojevi süüdistuses

§ 184

lg 2 p-de 1 ning 2 ja § 375 lg 1, Vello Janke süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 ja Annely Anti süüdistuses

§ 375lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 3.

märtsi 2020 otsus Apellant prokuratuur, esindaja Lõuna Lõuna ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Andrejs Oleksiks. Sündinud

  1. veebruaril 1983; elukoht XXX; Läti kodanik; keskharidusega; töötu; varem karistamata Andrejs Oleksiksi kaitsja vandeadvokaat Valdimir Sadekov süüdistatav Vladimir Kalojev. Isikukood 35610016046; elukoht XXX; keskharidusega; pensionär; varem karistamata Vladimir Kalojevi kaitsja vandeadvokaat Margo Normann süüdistatav Vello Janke. Isikukood 36205246013; elukoht XXX; keskharidusega; töötab SA-s Viljandi Haigla sundravi osakonnas; varem karistamata Vello Janke kaitsja Toomas Alp süüdistatav Annely Ant. Isikukood 47202016012; elukoht XXX; põhiharidusega; töötab AS-s Viljandi Aken ja Uks; varem karistamata Annely Anti kaitsja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman kolmas isik V.K. V.K. i esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Tartu Maakohtu
  3. märtsi 2020 otsus puutuvalt: - Andrejs Oleksiksi õigeks mõistmisse

§ 184

lg 2 p 2 järgi; 1 - Vladimir Kalojevi õigeks mõistmisse

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi; - Andrejs Oleksiksile ja Vladimir Kalojevile liitkaristuste mõistmisse; - Vello Jankele

§ 184

lg 1 järgi karistuse mõistmisse; - Andrejs Oleksiksi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamata jätmisse väärteotunnuste ilmnemisest lähtuvalt; - V.K. ile kuuluva poole kaasomandi kinnistule nr xxxxxx (XXX ) konfiskeerimata jätmisse ja selle kinnisasja arestimismääruse tühistamisse; - Vladimir Kalojevile kuuluva (liiklusregistris K.T. omandis oleva) Peugeot Partneri (XXX ) konfiskeerimata jätmisse ja selle sõiduki arestimismääruse tühistamisse; - Vello Janke asjade konfiskeerimisse; - Andrejs Oleksiksilt ja Vladimir Kalojevilt 876 eurose sundraha välja mõistmisse; - osa Andrejs Oleksiksi ja Vladimir Kalojevi menetluskulu riigi kanda jätmisse; - Peugeot Partneri (XXX ) treilerveo tasu (214 eurot) riigi kanda jätmisse. 2. Mõista Andrejs Oleksiks

§ 184

lg 1 järgi süüdi 619,48 grammi kokaiinisegu, sh 235 grammi kokaiini käitlemises ja karistada teda 7 aastase vangistusega. 3. Suurendada Andrejs Oleksiksile äsja mõistetud 7 aastast vangistust, st liites sellele vangistusele osaliselt Andrejs Oleksiksile maakohtu poolt

§ 375

lg 1 järgi mõistetud vangistuse, moodustades 7 aasta ja 6 kuu pikkuse liitvangistuse.

  1. Arvata selle 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse sisse Andrejs Oleksiksi eelvangistus, st periood alates
  2. veebruarist 2018 kuni
  3. märtsini 2020 (2 aastat ja 8 päeva).
  4. Kohustada Andrejs Oleksiksit ilmuma lõpliku 5 aasta 5 kuu ja 22 päevase vangistuse kandmiseks vanglasse maakohtust saadetavas teatises märgitud ajaks.
  5. Saata Andrejs Oleksiks pärast vanglast vabanemist Eestist välja ja keelata tal 5 aasta kestel Eestisse naasta.
  6. Mõista Vladimir Kalojev

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüdi 619,48 grammi kokaiinisegu, sh 235 grammi kokaiini ja 6,5 grammi metamfetamiinisegu, sh 1,49 grammi metamfetamiini käitlemises ning karistada teda 7 aasta ja 6 kuulise vangistusega. 8. Suurendada Vladimir Kalojevile äsja mõistetud 7 aasta ja 6 kuulist vangistust, st liites sellele vangistusele osaliselt Vladimir Kalojevile maakohtu poolt

§ 375lg 1 järgi mõistetud vangistuse, moodustades 8 aasta pikkuse liitvangistuse.

  1. Arvata selle 8 aasta pikkuse vangistuse sisse Vladimir Kalojevi eelvangistus, st periood alates
  2. veebruarist 2018 kuni
  3. märtsini 2020 (2 aastat ja 24 päeva).
  4. Kohustada Vladimir Kalojevit ilmuma lõpliku 5 aasta 11 kuu ja 6 päevase vangistuse kandmiseks vanglasse maakohtust saadetavas teatises märgitud ajaks.
  5. Karistada maakohtu poolt

§ 184lg 1 järgi süüdi tunnistatud Vello Janket 7 aastase vangistusega.

  1. Arvata selle 7 aasta pikkuse vangistuse sisse Vello Janke eelvangistus, st periood alates
  2. veebruarist 2018 kuni
  3. märtsini 2020 (2 aastat ja 24 päeva).
  4. Kohustada Vello Janket ilmuma 4 aasta 11 kuu ja 6 päevase vangistuse kandmiseks vanglasse maakohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. 2
  5. Lõpetada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 ja § 274 lg 1 alusel Andrejs Oleksiksi suhtes kriminaalmenetlus puutuvalt 0,89 grammi kokaiinisegusse, kuivõrd Andrejs Oleksiksi tegevus võib vastata väärteo tunnustele.
  6. Konfiskeerida V.K. ile kuuluv pool kaasomandit kinnistule nr xxxxxx (XXX ).
  7. Jätta jõusse Tartu Maakohtu
  8. oktoobri 2018 määrus asjas nr 1-18-5740 selle kinnisasja arestimise ja sellele keelumärke seadmise osas.
  9. Konfiskeerida Vladimir Kalojevile kuuluv Peugeot Partner (XXX ).
  10. Jätta jõusse Tartu Maakohtu
  11. juuni 2018 määrus asjas nr 1-18-4522 selle sõiduki arestimise ja sellele keelumärke seadmise osas.
  12. Jätta jõusse Tartu Maakohtu
  13. juuni 2018 määrus asjas nr 1-18-4608 Vello Janke asjade arestimise osas, v.a puutuvalt 3490,21 euro sularaha arestimisse. Seega jäävad aresti alla: - sõiduauto Mercedes-Benz E 270 (XXX ), maksumusega 4692 eurot; - soonfrees FERM 900W BJM1009 seerianumbriga 150023512015, maksumusega 67,46 eurot; - frees Makita RT0700CX5J, 2016 510583, maksumusega 239 eurot; - nivelir Dewalt DW077 koos aku, laadija ja jalaga, maksumusega 870,98 eurot; - naelapüss Paslode IM350/90CT (peal märge Janke), maksumusega 660 eurot; - naelapüstol Spit 800PT+, maksumusega 483,04 eurot; - kirves Fiskars X17, maksumusega 60,97 eurot; - akutrell Makita DDF458RMJ, 2016, koos aku ja laadijaga, maksumusega 399 eurot; - nurgasaag Milwaukee MS 216 SB, 2016, maksumusega 399 eurot; - naelapüstol Paslode Impulss IM 350/90CT, maksumusega 649 eurot; - naelapüss Hilti model 367134 seerianumbriga 285716 (aasta 08), maksumusega 520 eurot; - akutrell Hilti TE2-A seerianumbriga 02-8126722, BF/2004, koos aku ja akulaadijaga ning puuriotsad (20 tk), maksumusega 122,52 eurot; - Milwaukee M18-CHX koodiga 44742102000622E2016 (peal märge Janke), maksumusega 549 eurot; - sinine kott, milles lööktrell Hilti TE6-A36 seerianumbriga 357202, 2015, maksumusega 429 eurot ja akutrell Hilti TE 4A22, maksumusega 276,92 eurot, mille peale on kraabitud 5164, koos akuga seerianumbriga 0866969 ja akulaadijaga seerianumbriga 1280850132, aku numbriga 7737343, kogumaksumusega 705,90 eurot; - saag Makita JR-3070CT, 086233, 2015, koos puuridega (12 tk ja 5 tk karbis), maksumusega 288 eurot; - liistusaag Makita LS1018L M21, maksumusega 399,44 eurot; - teler Philips 65 PUS6121/12 koos kasutusjuhendi ja ostudokumentidega, maksumusega 962,64 eurot; - induktsioon-pliidiplaat Siemens mudelinumbriga EH651TE11E, maksumusega 715,99 eurot.
  14. Mõista Andrejs Oleksiksilt välja kõik summad, mis maakohus Andrejs Oleksiksisse puutuvalt menetluskulude hulka arvas (6504,20 eurone riigi õigusabi kulu, 2400 eurone ekspertiisitasu, 35 eurone joobe tuvastamise tasu ja 9,60 eurone eksperdi sõidukulu) ja lisaks sellele 1460 eurone sundraha, st kokku 10 408,80 eurot. Kohustada Andrejs Oleksiksit tasuma see raha aasta jooksul otsuse jõustumisest arvates 12 võrdses osas, makstes osamaksed hiljemalt iga kuu lõpuks. 3
  15. Mõista Vladimir Kalojevilt välja järgmised summad, mis maakohus Vladimir Kalojevisse puutuvalt menetluskulude hulka arvas: 2845,20 eurone riigi õigusabi kulu, 2400 eurone ekspertiisitasu, tunnistajale ja eksperdile hüvitatud 28,60 eurosed sõidukulud ning 214 eurone asitõendi (Citroën) saatekulu. Lisaks sellele mõista Vladimir Kalojevilt välja 1460 eurone sundraha ja 214 eurone Peugeot Partneri (XXX ) treilerveo tasu. Kokku mõista Vladimir Kalojevilt niisiis välja 7375,90 eurot. Kohustada Vladimir Kalojevit tasuma see raha aasta jooksul otsuse jõustumisest arvates 12 võrdses osas, makstes osamaksed hiljemalt iga kuu lõpuks.
  16. 1200 eurone maakohtu poolt riigi kanda jäetud valitud kaitsja tasu jätta Vladimir Kalojevi enda kanda.
  17. Määrata Advokaadibüroo Normann ja Partnerid vandeadvokaat Margo Normanni poolt Vladimir Kalojevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 314,40 eurot (sh käibemaks). Määrata Advokaadibüroole Narlex vandeadvokaadi abi Aleksei Forstimani poolt Annely Antile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 388,80 eurot (sh käibemaks). Jätta need menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA (I) Süüdistus
  19. juulil 2018 esitas prokuratuur Tartu Maakohtule süüdistusakti. Apellatsioonimenetlusse puutuvalt on olulised Andrejs Oleksiksile, Vladimir Kalojevile, Vello Jankele ja Annely Antile esitatud süüdistused. Need olid kokkuvõtvalt sellised.

(1)A. Oleksiks 2. A. Oleksiksit süüdistati kahes kuriteos. a) Narkootikumide käitlemine 3.

§ 184lg 2 p 2 järgi süüdistati A.

Oleksiksit narkootilise aine korduvas suures koguses käitlemises. Nimelt omandas A. Oleksiks alates tuvastamata ajast kuni

  1. aasta jaanuari lõpuni tuvastamata kohast, viisil ja isikult kokku vähemalt 673,58 grammi kokaiini1, s.o narkootilist ainet suures koguses. Selle kokaiini toimetas A. Oleksiks Lätist Eestisse XXX kinnistule (kinnistu number xxxxxx; edaspidi ka X talu või lihtsalt X ) Vladimir Kalojevile, kes käitles seda edasiandmise eesmärgil koos Vello Jankega.
  2. A. Oleksiks ja V. Kalojev suhtlesid omavahel kõnekaartide telefoninumbritega, mida mõningase aja järel vahetati. Enne Eestisse tulemist võttis A. Oleksiks ühendust V. Kalojeviga, 1 Kuivõrd tegemist ei ole puhta, vaid ballastainega segatud kokaiiniga, pole kõige täpsem kõneleda kokaiinist. Kohasem oleks rääkida kokaiinisegust: vt otsuse p
  3. Siiski kasutab ringkonnakohus otsuse parema loetavuse huvides ka kokaiinisegust kõneldes tihtipeale kokaiini mõistet: kas silmas peetakse puhast kokaiini või kokaiinisegu, selgub kontekstist. Kohati siiski räägib ringkonnakohus kokaiinisegust: seda nt otsuse resolutsioonis. Eelöeldu kehtib ka puutuvalt metamfetamiini ja metamfetamiinisegusse. 4 helistades tollele mobiiltelefoni numbrile, mis oli mõeldud ainult nende omavaheliseks suhtlemiseks. Enne sellele mobiiltelefonile helistamist tegi A. Oleksiks mobiiltelefoniga vastamata kõne V. Kalojevi isiklikule mobiiltelefonile, andes märku, et viimane lülitaks sisse ainult omavaheliseks suhtluseks mõeldud mobiiltelefoni. Kokaiini toimetas A. Oleksiks X kinnistule korduvalt. Hajutamaks kuriteo toimepanemiselt tabamise riske kokaiini üleandmisel ei sisenenud A. Oleksiks X tallu: kogu A. Oleksiksi ja V. Kalojevi omavaheline vestlus toimus nelja silma all X talu aiaväravate taga olevas sõiduautos.
  4. Kokku andis A. Oleksiks V. Kalojevile edasi vähemalt 671,50 grammi kokaiini. See toimus
  5. aasta suvest kuni
  6. aasta jaanuari lõpuni korduvalt, sh
  7. oktoobril 2017,
  8. novembril 2017,
  9. detsembril 2017 ja
  10. jaanuaril
  11. A. Oleksiks kasutas narkootikumide toimetamiseks X kinnistule sõiduautosid Chrysler Grand Voyager ja BMW. Omandatud kokaiini müüs maha Vello Janke: see toimus
  12. aasta suvest kuni
  13. veebruarini 2018 Viljandi maakonnas ja ostjateks olid erinevad isikud.
  14. A. Oleksiksilt V. Kalojevile toimetatud narkootikumi leiti mitmel poolt. 41,58 grammi (kokaiinihüdrokloriidi sisaldus 39–59%, puhast kokaiini 16,04 grammi) leiti V. Janke valdusest tema kinnipidamisel ja
  15. veebruaril 2018 XXX toimunud läbiotsimisel. 4,5 grammi narkootilist ainet (kokaiinihüdrokloriidi sisaldus 43%, puhast kokaiini 1,73 grammi) leiti
  16. veebruaril 2018 X kinnistu läbiotsimisel.
  17. Samuti omandas A. Oleksiks tuvastamata asjaoludel vähemalt 0,89 grammi kokaiini (kokaiinhüdrokloriidi sisaldus 45%, puhast kokaiini 0,36 grammi), mille toimetas Lätist Eestisse ja hoidis enda valduses kuni see
  18. veebruaril 2018 tema Chrysler Grand Voyagerist leiti.
  19. Kokaiini käitlemine on keelatud. Suur kogus kokaiini on 0,65 grammi. b) Alkoholi käitlemine
  20. Ka pani A. Oleksiks toime

§ 375

lg 1 järgse kuriteo, s.o maksumärgiga märgistamata mittelubatud alkoholi suures koguses kauplemise ja edasitoimetamise. See seisnes järgnevas.

  1. A. Oleksiks omandas alates tuvastamata ajast tuvastamata kohast, viisil ja isikult kokku vähemalt 982,80 liitrit, st suures koguses maksumärgiga märgistamata alkoholi. Selle alkoholi toimetas A. Oleksiks oma sõidukiga Chrysler Grand Voyager X kinnistule V. Kalojevile ja Annely Antile edasiseks käitlemiseks. See juhtus
  2. augustil 2017 (vähemalt 28 kasti),
  3. oktoobril 2017 (vähemalt 28 kasti),
  4. detsembril 2017 (vähemalt 28 kasti) ja
  5. jaanuaril 2018 (vähemalt 33 kasti). Igas kastis oli 12 pudelit (pudel 0,7 liitrit) 40 % mahuprotsendiga alkoholiga, kirjetega Kabantšik Vodka. Kokku oli alkoholi seega 982,80 liitrit (117x12x0,7).
  6. Ebaseaduslikult käideldud alkoholi hoidsid V. Kalojev ja Annely Ant enda valduses, kuni see erinevatel läbiotsimistel leiti ja ära võeti.
  7. Alkoholiseadusele (AS) mitte vastavat alkoholi ei tohi käidelda. Käideldud alkohol ületas aktsiisimäära 375 kordselt ehk tegemist oli alkoholiga suures koguses.

(2)V. Kalojev
  1. Kahes kuriteo süüdistati ka V. Kalojevit. a) Narkootikumide käitlemine 5
  2. V. Kalojevile heideti

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ette suures koguses narkootilise aine korduvat käitlemist grupis. Süüdistus puudutas eeskätt kokaiini, aga ka metamfetamiini.

  1. Kõigepealt pandi V. Kalojevile süüks seda, et ta omandas tuvastamata ajast kuni
  2. veebruarini 2018 A. Oleksiksilt edasiandmise eesmärgil korduvalt vähemalt 673,58 grammi kokaiini, mida ta käitles Viljandimaal ebaseaduslikult V. Jankega ühiselt ja kooskõlastatult ning korduvalt.
  3. V. Kalojev organiseeris kokaiini omandamise A. Oleksiksilt ning korraldas konspiratiivmeetmete kasutamise: A. Oleksiksil ja V. Kalojevil olid omavaheliseks suhtluseks kõnekaartide telefoninumbrid, mida puhuti vahetati. A. Oleksiks toimetas narkootikumid V. Kalojevile ülal kirjeldatud moel (vt otsuse p 4).
  5. aasta hilissügisel lasi V. Kalojev paigaldada X kinnistule turvakaamera. Kaameraga filmimine katkestati hetkedel, kui X kinnistule toodi midagi ebaseaduslikku. Nii talitati sooviga vältida selle tegevuse salvestamist.
  6. A. Olekiksilt saadud kokaiini toimetas V. Kalojev X kinnistule ja pani selle V. Jankega eelnevalt kokkulepitud kohta, et viimane saaks kokaiini enda valdusse. V. Janke ülesanne oli kokaiini ümberpakendamine müügidoosideks, uimasti müümine ning saadud raha toimetamine V. Kalojevile. V. Janke pakendas kokaiini X talus. Kaalu hoiti Annely Anti ja V. Kalojevi ühises magamistoas laetala peal. Müügidoosideks pakendatud kokaiini hoidis V. Janke X kinnistul erinevates kohtades, sh kõrvalhoones puukuuris puuriida peal. X kinnistul käis V. Janke kokaiini järel V. Kalojevi loal ja teadmisel. Enne sinna minekut helistas V. Janke V. Kalojevile, et saada teada, kas X talus kedagi on.
  7. Teiseks esitati V. Kalojevile süüdistus ka metamfetamiini käitlemises. Nimelt omandas V. Kalojev tuvastamata kohast, viisil ja isikult vähemalt 6,5 grammi ehk suures koguses tarvitamisvalmis metamfetamiini (metamfetamiinsulfaadi sisaldus 30–31%, puhast metamfetamiini 1,49 grammi). Selle narkootikumi toimetas V. Kalojev X kinnistule ning hoidis enda valduses kuni
  8. veebruarini 2018, mil see läbiotsimise käigus leiti.
  9. Nagu kokaiini, on ka metamfetamiini käitlemine keelatud. Suur kogus metamfetamiini on 0,3 grammi. b) Alkoholi käitlemine
  10. Lisaks sooritas V. Kalojevgi

§ 375

lg 1 pärase kuriteo, s.o käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses kauplemise ja hoidmise. See leidis aset nõnda.

  1. V. Kalojev omandas
  2. aasta jaanuarist kuni
  3. veebruarini 2018 eeluurimisel tuvastamata isikutelt ja A. Oleksiksilt vähemalt 1828,4 liitrit ehk suures koguses 40% mahuprotsendiga maksumärgiga märgistamata alkoholi.
  4. Eeluurimisel tuvastamata ajast alates hoidis ja ladustas V. Kalojev koos Annely Antiga X kinnistul kauplemise eesmärgil vähemalt 982,80 liitrit A. Oleksiksi poolt kohale toodud alkoholi (vt otsuse p-d 10–11).
  5. Omandatud alkoholi müüs V. Kalojev
  6. aasta jaanuarist kuni
  7. veebruarini 2018 erinevatel aegadel maha 14 inimesele (süüdistusaktis on loetelu ostjatest, müüdud kogustest ja müümise aegadest). 6
  8. Kokku käitles V. Kalojev ebaseaduslikult 2204, 6 liitrit alkoholi, millelt on tasumata aktsiis 20 187,97 liitrit. Aastati olid käideldava alkoholi kogused seesugused:
  9. aastal 45,6 liitrit,
  10. aastal 146,4 liitrit,
  11. aastal 218,6 liitrit,
  12. aastal 303,3 liitrit,
  13. aastal 474,7 liitrit ja
  14. aastal 1016 liitrit.
  15. 2204,6 liitrit alkoholi ületas aktsiisimäära 583 kordselt ehk tegemist oli alkoholiga suures koguses.

(3)V. Janke 27. V. Janketki süüdistati

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi suures koguses narkootilise aine korduvas käitlemises grupis. See juhtus tuvastamata ajast kuni

  1. veebruarini 2018, mil V. Janke käitles koos V. Kalojeviga Viljandimaal edasiandmise eesmärgil ülal korduvalt viidatud 673,58 grammi kokaiini. V. Janke tegu on kirjeldatud otsuse p-s
  2. Lisaks toodi süüdistusaktis välja järgmist. Osa kokaiini hoidis V. Janke XXX . V. Janke kasutas kokaiini müümiseks erinevaid mobiiltelefoninumbreid. Telefonivestlustes klientidega ei räägitud narkootikumidest, vaid kasutati kokaiini nimetamiseks erinevaid väljendeid. Kohtumised klientidega olid konspiratiivsed, kokkusaamised toimusid nelja silma all ja kohas, kus liikus võimalikult vähe inimesi. Kokaiini andis V. Janke
  3. aasta suvest kuni
  4. veebruarini 2018 edasi erinevatel kordadel kokku 8 inimesele (süüdistusaktis on loetelu ostjatest, müüdud kogustest ja müümise aegadest).

(4)Annely Ant 28. Annely Ant pani süüdistuse kohaselt toime

§ 375

lg 1 järgse kuriteo ehk käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses kauplemise ja hoidmise. Täpsemalt käitles Annely Ant koos V. Kalojeviga

  1. aasta jaanuarist kuni
  2. veebruarini 2018 vähemalt 1828,4 liitrit alkoholi (vt ka otsuse p 22). 982,80 liitrit ladustas Annely Ant koos V. Kalojeviga X kinnistule (vt ka otsuse p 23).
  3. Annely Ant müüs
  4. jaanuarist kuni
  5. märtsini Viljandis R.R. ile vähemalt 27 liitrit 40% mahuprotsendiga alkoholi:
  6. aastal 12 liitrit,
  7. aastal 12 liitrit ja
  8. aastal 3 liitrit.
  9. Kokku käitles Annely Ant maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mitte lubatud alkoholi 1011 liitrit (
  10. aastal 12 liitrit,
  11. aastal samuti 12 liitrit,
  12. aastal 3 liitrit ja
  13. aastal 984 liitrit alkoholi). Arvestamata ja tasumata aktsiis sellelt alkoholilt oli kokku 10 048,14 eurot (arvutuskäik on süüdistusaktis välja toodud).
  14. Samuti omandas Annely Ant tuvastamata asjaoludel vähemalt 1,2 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgiga märgistamata alkoholi: Stolyetoff (0,7 liitrit) ja Vodka Diaka Utka (0,5 liitrit), mis leiti ning võeti ära
  15. veebruaril 2018 Annely Anti elukoha (XXX ) läbiotsimisel. (II) Maakohtu otsus

(1)Resolutsioon süü ja karistuse osas
  1. Tartu Maakohtu
  2. märtsi 2020 otsuse resolutiivosa oli puutuvalt süüküsimusse (ja vajadusel karistusse) selline: 7 A. Oleksiks mõisteti narkootikumide käitlemises

§ 184lg 2 p 2 järgi õigeks.

Alkoholi käitlemises tunnistati A. Oleksiks

§ 375lg 1 järgi süüdi ja teda karistati 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

Sellest vangistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ja saadi nii 5 kuu ja 22 päevane kandmisele kuuluv vangistus. See vangistus jäeti

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel 2 aastast katseaega seades täitmisele pööramata.

V. Kalojevgi mõisteti uimastite käitlemises

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks ning alkoholi käitlemises

§ 75lg 1 järgi süüdi.

Ka V. Kalojevile mõisteti karistuseks 2 aasta 6 kuu pikkune vangistus, millest arvati maha eelvangistus. Nõnda jäi kandmisele 5 kuud 6 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel 2 aastase katseajaga täitmisele pööramata.

V. Janke tunnistati

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 asemel narkootikumide käitlemises süüdi

§ 184lg 1 järgi ning teda karistati 4 aasta 6 kuuse vangistusega.

Sellest arvati maha eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks jäi 2 aasta 5 kuu 6 päevane vangistus. See jäeti

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel 4 aastast katseaga seades tingimisi täitmisele pööramata.

Annely Ant mõisteti

§ 375lg 1 järgi õigeks. 33. Neid otsustusi põhjendas maakohus puutuvalt süüküsimusse selliselt.

(2)V. Kalojevi süüdistus narkootikumide käitlemises
  1. Kohtu hinnangul ei olnud V. Kalojevi süüdi tunnistamiseks piisavalt tõendeid. Täpsemalt leidis kohus kokkuvõtvalt järgmist.
  2. Pole tõendatud, et A. Oleksiks tõi V. Kalojevile kokaiini. Otseseid tõendeid selle kohta ei ole ja ka kaudsed tõendid seda ei kinnita.
  3. A. Oleksiks viis V. Kalojevile nii maksumärgiga kui ka maksumärgita viina, liha, ravimeid jm – mitte aga narkootikume. Ka käis A. Oleksiks X kinnistul selleks, et saada V. Kalojevilt raha, mida too talle võlgnes.
  4. V. Janke väitel sai ta kokaiini mitte V. Kalojevilt, vaid ühelt talle tundmatult inimeselt, kelle ta viis kunagi taksoga Nuiasse ja kes hakkas talle narkootikume müüma Viljandi-Nuia teel erinevates bussipeatustes. Uimasteid hoidis V. Janke muu hulgas X kinnistul, ent V. Kalojev ei teadnud sellest midagi.
  5. Et V. Kalojev oleks V. Jankele uimasteid andnud, ei kinnita ka nende kahe mehe telefonikõnede sisu. Otseselt telefonikõnedes narkootikume ei mainitud. Ka ei saa öelda, et kokaiinist oleks kõneldud varjatult. Ehitustöödest rääkides pidasidki mehed silmas just ehitustöid ja (puidu)tööriistadest kõneldes justnimelt (puidu)tööriistu, mitte narkootikume. Nimelt tehti X talus remonti. Teiste seas tegi seda V. Janke, kes oli muu hulgas puusepp. V. Janke viis X le oma ehitusriistad ja hoidis neid seal. V. Kalojev telefoneeris ehitusteemadel peale V. Janke muudegi inimestega.
  6. Et A. Oleksiksi auto taguosa oli
  7. novembril 2017 X kinnistule sõites kõrgel ehk A. Oleksiks ei vedanud alkoholi, ei tähenda seda, et A. Oleksiks viis V. Kalojevile kokaiini. A. Oleksiks võis tarnida nt ravimeid või muud kerget kraami või minna oma rahale järele.
  8. Oli kokkusattumus, et mitu korda hakkasid V. Kalojev ja V. Janke telefonitsi suhtlema vahetult pärast seda, kui A. Oleksiks Xl V. Kalojevi juures käinud oli. 8
  9. Spetsiaalseid kõnekaarte ei pruukinud V. Kalojev A. Oleksiksiga suhtlemiseks kasutada mitte uimastitest rääkimiseks, vaid alkoholiga hangeldamise tõttu: V. Kalojev väitis end uskuvat, et alkoholi käitlemist menetlevad tollitöötajad kuulavad telefonikõnesid pealt.
  10. V. Kalojevi süüd ei tõenda seegi, et A. Oleksiksi sõidukist leitud kokaiin pärines samast allikast, kust oli pärit osa V. Janke juurest leitud kokaiinist. On võimalik, et 575,5 grammi kokaiini, mida V. Janke aastate jooksul oma klientidele müünud oli, pärines mõnest muust algallikast.
  11. Metamfetamiin leiti X kinnistu elumaja magamistoas põrandal olnud lillepotist sulgurribaga kilekoti seest. Tõesed pole V. Janke ütlused, et tema pani uimasti lillepotti. Esiteks ei leitud kilekotil V. Janke (ega ka A. Oleksiksi) DNA-d. Teiseks ei osanud V. Janke täpselt öelda, kus lillepott asus (kõneles elutoa aknalauast, ehkki tegelikult oli pott magamistoa põrandal). Et aga lillepotil oli nii V. Kalojevi kui ka Annely Anti DNA-d ja et neil mõlemal isikul oli juurdepääs lillepoti juurde, ei saa välistada, et metamfetamiini käitles Annely Ant, kellele selles aga süüdistust esitatud pole. Lisaks pole prokuratuur tõendanud, milline kogus metamfetamiini on suur.
(3)A. Oleksiksi süüdistus 673,58 grammi kokaiini käitlemises
  1. Kohus asus seisukohale, et A. Oleksiksi süü pole tõendatud.
  2. Prokurör leidis süüdistuskõnes, et kohtuliku uurimise põhja ei saa 673,58 grammi kokaiini käitlemise süüdistuse juurde jääda: prokuröri silmis leidis tõendamist 621,58 grammi kokaiini käitlemine.
  3. Kuivõrd pole teada, kas 575,5 grammi kokaiini, mida V. Janke aastate kestel erinevatele inimestele müüs, oli sama päritoluga, nagu seda oli A. Oleksiksi sõidukist leitud kokaiin, ei ole A. Oleksiksit võimalik selle 575,5 grammi kokaiini käitlemises süüdi tunnistada.
  4. Edasiselt uuris kohus, kas A. Oleksiksile saab heita ette selle kokaiini käitlemist, mis oli pärit ühest allikast: esiteks V. Janke juurest leitu, teiseks A. Oleksiksi autos olnu ja kolmandaks X kinnistul leidunu. Sellelegi küsimusele vastas kohus eitavalt. Kohtu argumentatsioon kattus suuresti ülal välja toodud arutluskäiguga puutuvalt V. Kalojevi süüdistusse: ei ole tõendatud, et A. Oleksiks viis V. Kalojevile narkootikume.
(4)A. Oleksiksi süüdistus 0,89 grammi kokaiini käitlemises 48. Kohus märkis, et talle pole esitatud tõendeid selle kohta, kui suur on suur kogus kokaiini. Seetõttu tuleb lähtuda A. Oleksiksi sõnadest, et tema autos oli gramm kokaiini, mida ta soovis ise tarvitada. Lähtuda tuleb sellest, et tegu oli ühe tarvitamiskogusega. Seega ei saa kõneleda suurest kogusest, sest suur on kogus siis, kui sellest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele.

§ 183lg 1 järgi A. Oleksiksi tegu samuti kvalifitseerida ei saa, sest see säte nõuab edasiandmise eesmärki või süstemaatilisust, ent kumbagi neist praegu polnud.

(5)V. Janke süüdistus
  1. Kuivõrd pole tõendatud, et A. Oleksiks oleks andnud kokaiini V. Kalojevile, ei saa ka öelda, et V. Janke oleks seda kokaiini pärast selle V. Kalojevilt saamist käidelnud. Seetõttu mõistis kohus V. Janke narkootikumide käitlemises grupis õigeks. 9
  2. Küll aga tunnistas kohus V. Janke süüdi uimasti käitlemises üksinda.
  3. Kohtu hinnangul sai V. Janke kokaiini nii, nagu ta seda väitis: ühelt tundmatult inimeselt bussipeatustes. Nii saadud uimastit pakendas V. Janke X kinnistul. Kinnistu võtme sai V. Janke V. Kalojevilt seetõttu, et ta tegi kinnistul remonti.
  4. Kohus tuvastas, et V. Janke müüs kokaiini
  5. aasta suvest kuni
  6. veebruarini 2018 üheksale inimesele. Need müümised toimusid erineval ajal erinevas koguses (ühe kuni kümne grammi kaupa). Kohus leidis mõningatel puhkudel, et müüdud kogused olid süüdistuses kirjeldatust natuke väiksemad ja tuvastas kokku 573,5 grammi müümise; tõendamata jäänud müümiste osas mõistis kohus V. Janke õigeks.
  7. Ka leidis kohus, et V. Janke hoidis kokaiini. Oma riietes ja XXX hoidis ta seda
  8. veebruaril 2018 kokku 41,58 grammi (puhast kokaiini 16,04 grammi), täpsemalt nii: särgi rinnataskus 0,78 grammi, jope ühes taskus 3,25 grammi, jope teises taskus 1,75 grammi, XXX asunud tööriistakastis Makita 3,79 grammi, XXX asunud freesketta sees 1,89 grammi, XXX asunud kolmetasandiga korvriiuli kõige ülemisel tasandil 1,05 grammi, XXX asunud kapi peal tagurpidi tabureti sees 3,53 grammi puhast kokaiini. X kinnistul hoidis V. Janke
  9. veebruaril 2018 laetala peal 4,5 grammi (puhast kokaiini 1,73 grammi).
  10. Eelöeldu põhjal leidis kohus, et V. Janke käitles kokku 619,58 grammi kokaiini (573,5+41,58+619,58).
  11. Kuivõrd pole tõendatud, milline kogus kokaiini on suur (vt otsuse p 48) ja et ära müüdud pulbri puhul ei saa puhta kokaiini kogust niikuinii analüüsida, tuleb lähtuda järgmisest. Üldjuhul oli kokaiin ühe grammistes pakkides (st kilekotis oli gramm kokaiini). Seepärast tuleb eeldada, et üks annus oligi üks gramm. Niisiis piisaks 619,58 grammist kokaiinist joobe tekitamiseks 619 inimesele. Et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine kogus suur, kui temast piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, käitles V. Janke suurt kogust kokaiini.
  12. V. Janke tegutses tahtlikult, õigusvastaselt ja süüliselt.
  13. V. Janke käitumine oli kõikidel üksikjuhtudel suunatud kokaiini ebaseaduslikule omandamisele, valdamisele ja tasu eest edasiandmisele. Kuna kokaiini omandamise üheks eesmärgiks oli aine järjepidev tasu eest edasiandmine (müük) erinevatele isikutele, olid erinevad üksikkorrad kaetud ühtse tahtlusega. Arvukad kokaiini käitlemise teod olid ajaliselt küllaltki lähedased. Seda silmas pidades leidis kohus, et V. Janke käitlemistegusid tuleb õiguslikult hinnata tervikuna ja lugeda üheks jätkuvaks kuriteoks.
  14. Eeltoodust tulenevalt tunnistas kohus V. Janke süüdi

§ 184lg 1 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises.

(6)Süüdistus alkoholi käitlemises
  1. A. Oleksiks tõi V. Kalojevile X kinnistule neli korda maksumärkideta ehk käitlemiseks mittelubatud alkoholi, st 35,3% etanoolisisaldusega Kabantšik Vodkat: -
  2. augustil 2017 tõi ta 28 kasti ehk 336 pudelit ehk 235,2 liitrit; -
  3. oktoobril 2017 tõi ta samuti 28 kasti ehk 336 pudelit ehk 235,2 liitrit; 10 -
  4. detsembril 2017 tõi ta jälle 28 kasti ehk 336 pudelit ehk 235,2 liitrit ja - 31, jaanuaril 2018 tõi ta 33 kasti ehk 396 pudelit ehk 277,2 liitrit. Kokku tõi A. Oleksiks niisiis 982,8 liitrit alkoholi. See on AS § 7 lg 5 ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 46 lg 6 sätestatud aktsiisimäära silmas pidades suur kogus. A. Oleksiks sai V. Kalojevilt selle alkoholi eest raha: iga pudeli pealt sai A. Oleksiks 1 euro kasumit. Seega pani A. Oleksiks toime käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses ebaseadusliku kauplemise ja edasitoimetamise

§ 375lg 1 mõttes.

See oli tahtlik, õigusvastane ja süüline, mistõttu tunnistas kohus A. Oleksiksi selles kuriteos süüdi. 60. Et V. Kalojev hoidis ja ladustas viidatud 982,8 liitrit viina X kinnistul, täitis ka V. Kalojev

§ 375lg 1 objektiivse koosseisu.

Lisaks täitis V. Kalojev selle koosseisu seetõttu, et ta müüs

  1. aastast kuni
  2. aasta alguseni maksumärgita alkoholi neljale inimesele. Kokku müüs V. Kalojev nii 142,1 liitrit alkoholi. Terves hulgas alkoholi müümise süüdistustes mõistis kohus V. Kalojevi õigeks: seda eeskätt prokuröri süüdistusest loobumise tõttu, aga osaliselt ka müümiste tõendamata jäämise pärast. Seega käitles V. Kalojev kokku 1124,9 liitrit alkoholi. Ta tegi seda kaubanduslikul eesmärgil, sest sai alkoholi müügist raha. V. Kalojev tegutses tahtlikult, õigusvastaselt ja süüliselt ning tuleb seetõttu

§ 375lg 1 järgi süüdi tunnistada.

61. Annely Anti mõistis kohus aga alkoholi käitlemises õigeks. Puuduvad tõendid, et Annely Ant alkoholi käitles. Jääb segaseks, milline oli prokuratuuri meelest Annely Anti tegu. Annely Ant küll tunnistas, et ta müüs kunagi R.R. ile 2 või 3 pudelit viina, aga märkis, et see viin oli jäänud üle mingitest pidudest või oli see talle kingitud või oli toodud Lätist poest. Annely Ant A. Oleksiksiga ei suhelnud. V. Kalojev kasutas X kinnistut oma äranägemise järgi. Annely Ant seal kinnistul kunagi mingeid alkoholikaste ei näinud ega nende olemasolust midagi ei teadnud. Niisiis ei andnud Annely Ant V. Kalojevile selle alkoholi hoidmiseks kunagi ka mingit luba ega nõusolekut. Alkohol leiti kuuri kinnisest osast. Selle kinnise osa võti oli vaid V. Kalojevil. Annely Anti ja V. Kalojevi telefonikõnedest ei saa teha järeldust, et räägiti alkoholi käitlemisest. Annely Anti korterist leitud 2 avamata pudelit Kabantšik Vodka kuulusid mitte Annely Antile, vaid tema abikaasa A.A. ile.

§ 375

lg 1 pärast etteheidet ei saa Annely Antile teha ka tulenevalt sellest, et tema korteris oli kaks avamata maksumärgita pudelit: 0,7 liitrine pudel kirjaga „Stolyetoff 40%“ ja 0,5 liitrine pudel kirjaga „Vodka Diaka Utka 40%“. Annely Anti sõnul seisid need pudelid tema korteris 6 või 7 aastat ja ta ei pööranud kunagi tähelepanu sellele, kas neil maksumärgid on või mitte. Ka ei ole analüüsitud seda, kas neis pudelites olnud vedelik sisaldas alkoholi või mitte.

(7)Muud otsustused
  1. Peale süüküsimuse lahendamise ja karistuse mõistmise tegi maakohus veel terve hulga otsuseid. Apellatsioonimenetluse seisukohalt on neist olulised järgmised.
  2. V. Jankelt mõisteti

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja 68 820 eurot ning selle konfiskeerimise asenduskohustuse täitmiseks konfiskeeriti V. Jankelt

§ 184

lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel üks auto, 3490,21 eurot sularaha, terve hulk tööriistu, televiisor ja pliidiplaat.

  1. Rahuldamata jäi prokuratuuri taotlus konfiskeerida Annely Anti tütre elukaaslasele V.K. ile kuuluv pool X kinnistust. V.K. ostis selle kinnisasja
  2. jaanuaril 2018 kuue tuhande euro eest. Prokuröri hinnangul tegi ta seda V. Kalojevilt saadud rahaga, mistõttu tuleb kinnistu temalt

§ 832lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ära võtta.

Kohtu hinnangul aga V.K. ostuks V. Kalojevi raha ei kasutanud. Telefonikõned kinnitavad küll seda, et V.K. Annely Anti vahendusel 6000 eurot V. Kalojevi raha kinnistu ostuks sai. Kui aga V.K. kuulis, et see raha oli V. Kalojevi oma, andis ta selle raha viimasele tagasi. Seda seepärast, et tal puudus usaldus ja ta otsustas osta kinnistu oma rahaga, et kinnistu saaks nende pere omaks. V.K. il oli kinnistu ostmiseks piisavalt raha. V.K. asus 11 pärast kinnistu ostmist sinna raha paigutama: ostis aknad ja maksis elektri eest. Lisaks ei saa

§ 831

lg 3 kohaselt konfiskeerida objekti siis, kui tema väärtus on väiksem kui on avalik-õigusliku nõudeavalduse alusel välja mõistetu (avalik-õigusliku võla) väärtus. Kinnistu on väärt 6150 eurot. V. Kalojevi avalik-õiguslik võlg on aga sellest suurem: 9281,88 eurot. 65. Ka ei rahuldanud kohus prokuratuuri taotlust jätta kuni V. Kalojevi poolt avalik-õigusliku võla tasumiseni aresti alla liiklusregistris K.T. nimele registreeritud Peugeot Partnerit (XXX ; edaspidi Peugeot). Prokurör leidis, et Peugeot kuulub tegelikult V. Kalojevile. Kohus selle arusaamaga ei soostunud: telefonikõnedes räägitu ei kinnita, et V. Kalojev ostis Peugeoti K.T. lt ära; lähtuda tuleb erinevate inimeste väidetust, et auto kuulub endiselt K.T. le. (III) Menetlus ringkonnakohtus

(1)Apellatsioon
  1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokuratuur. Kokkuvõtvalt on apellatsiooni sisu niisugune.
  2. A. Oleksiks on vaja tunnistada

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüdi narkootilise aine suures koguses korduvas käitlemises ja teda tuleb karistada 7 aastase vangistusega. A. Oleksiksi juurest leiti tema kinni pidamisel kokaiini, mis oli sama päritoluga, nagu kokaiin, mis leiti X kinnistult, ja osa kokaiinist, mis leiti XXX . Seda kokaiini oli suur kogus. Seega tõi A. Oleksiks V. Kalojevile kokaiini, mille too andis hiljem edasi V. Jankele. Seda kokaiini oli kokku 621,58 grammi. Isegi kui 0,89 grammi kokaiini osas kuritegu eitada, talitas maakohus ikkagi vääralt: kui kohus leidis, et A. Oleksiksi juurest leitud kokaiini kogus polnud suur, oleks ta pidanud kriminaalmenetluse lõpetama väärteotunnuste ilmnemise tõttu: kokaiini väikeses koguses valdamine on NPALS § 151 lg 1 järgne väärtegu. 68. V. Kalojev tuleb tunnistada süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi narkootilise aine suures koguses korduvas käitlemises grupis ning teda peab karistama 8 aastase vangistusega. Esiteks käitles V. Kalojev lillepotis olnud metamfetamiini. Peale selle aga käitles V. Kalojev kokaiini. Joonistub välja kindel käitumismuster. A. Oleksiks tegi kõigepealt V. Kalojevile vastamata kõne. Siis tuli ta Lätist Eestisse X kinnistule. V. Kalojev helistas V. Jankele ja andis mõista, et kokaiin on saabunud. V. Janke ütles klientidele, et ta ei saa sõita, auto on katki. V. Janke tuli X kinnistule ja sai kokaiini, mida ta X kinnistul pakendas. Seejärel helistas ta samal päeval oma klientidele ja teatas, et kokaiin on olemas. Pole oluline, kas V. Janke andis V. Kalojevilt saadud kokaiini oma klientidele edasi kohe selsamal päeval, mil ta selle V. Kalojevilt sai. V. Janke ja V. Kalojev kohtusid X kinnistul korduvalt ehk nad tegutsesid ühiselt. Osa kokaiinist hoidis V. Janke X kinnistul seetõttu, et XXX oli risk kuriteo avastamiseks. 69. Annely Anti peab

§ 375

lg 1 järgi tunnistama süüdi alkoholi suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ja teda tuleb karistada aastase vangistusega, mis on vaja jätta tingimisi täitmisele pööramata. Annely Ant oli teadlik, et temale kuuluval kinnistul hoiti kauplemiseks mõeldud alkoholi. Ilma Annely Anti kui kinnistu omaniku nõusolekuta ei oleks V. Kalojevil olnud võimalik ladustada sellist suurt kogust alkoholi. Pole eluliselt usutav, et V. Kalojeviga väga lähedastes suhetes olnud Annely Ant polnud alkoholist teadlik. Annely Ant ja V. Kalojev valdasid ja hoidsid alkoholi kauplemise eesmärgil ja neil mõlemal oli võimalik seda käidelda. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Annely Anti süüd kinnitavad eeskätt telefonikõnede salvestused. Lisaks tunnistas Annely Ant kohtuistungil ise, et teadis, et kõrvalhoones hoitakse A. Oleksiksi poolt Lätist 12 toodud alkoholi. Ka A. Oleksiks ütles, et paaril korral, mil ta alkoholi X kinnistule tõi, oli seal ka Annely Ant. Annely Ant käis korduvalt kõrvalhoones.

  1. novembril 2017 oli Annely Ant juures, kui V. Kalojev kandis kõrvalhoonest kaste Audisse, mida kasutas Annely Ant. Asjakohatu on kohtu väide, et Annely Ant ei andnud V. Kalojevile kõrvalhoone võtit: võtme asukoht oli V. Kalojevile teada. Annely Ant oli võimaldanud V. Kalojevile vaba juurdepääsu kinnistule. On selge, et etikette „Stolyetoff“ ja „Vodka Diaka Utka“ kandnud pudelites oli alkohol. Ka Annely Ant ise kinnitas, et neis pudelites oli viin. Annely Anti süüdi tunnistamisel tuleb rahuldada ka avalik-õiguslikus nõudeavalduses esitatud nõue ja mõista Annely Antilt välja 8288,11 eurot ning jätta selle avalik-õigusliku võla tagamiseks jõusse Annely Antile kuuluvale poolele X kinnistust riigi kasuks seatud hüpoteek.
  2. V.K. ile kuuluv osa X kinnistust on vaja konfiskeerida. V.K. ostis selle kinnisasja V. Kalojevilt saadud rahaga. See raha oli pärit V. Kalojevi kuritegudest. Süüdistatavate ja nende lähikondsete väited V. Kalojevile raha tagastamise kohta V.K. i poolt ei ole eluliselt usutavad. Telefonikõnedes raha tagastamisest midagi ei räägita. V.K. informeeris V. Kalojevit vahetult pärast kinnistu ostmist sellest ostust. Jääb ebaselgeks, miks ta oleks pidanud seda tegema, kui ta poleks kasutanud V. Kalojevi raha. Ka ütles V.K. V. Kalojevile sõnaselgelt, et too võib kinnistut kasutama hakata. Pole õige, et V.K. paigutas uute akende näol X kinnistusse oma raha: V. Kalojev ütles ühes telefonikõnes selgelt, et ta maksab V.K. ile akende eest. Konfiskeerimiseks piisab sellest, et V.K. tegi ostu V. Kalojevi rahaga – pole vaja, et V.K. oleks olnud teadlik V. Kalojevi soovist vältida seeläbi kinnistu konfiskeerimist. V.K. il ei olnud kinnistu ostuks piisavalt raha. Konfiskeerimist ei välista

§ 831lg 3.

Selle normi mõte on vältida konfiskeerimist avalikõigusliku võla arvelt. Praegu seda probleemi pole, sest riigi avalik-õiguslik võlanõue on tagatud muude esemetega. See, kas avalik-õiguslik võlg on konfiskeeritava väärtusest väiksem või suurem, oluline ei ole. V. Kalojev elas selgelt üle oma seaduslike võimete. Seega oli V.K. ile antud raha kinnistu ostuks saadud kuritegelikul teel.

  1. Konfiskeerida on vaja ka liiklusregistris K.T. nimel olev Peugeot. Telefonivestlustest ilmneb selgelt, et V. Kalojev tegi oma Citroëniga avarii ja ostis seetõttu K.T. lt 3000 euro eest Peugeoti. Sõiduki varuvõti oli mitte K.T. , vaid V. Kalojevi käes. Peugeotti ei saa pidada n-ö asendusautoks: ka Citroëni oli V. Kalojev pärast remonti tagasi saanud. K.T. le makstud 3000 eurot oli V. Kalojev saanud kuritegusid toime pannes.
  2. V. Jankelt 68 820 euro konfiskeerimine on iseenesest õige, ent kohus on eksinud konfiskeerimise alusega. Polnud alust viidata laiendatud konfiskeerimisele: V. Janke sai kokaiini müümisest 68 820 eurot. Seega on õige konfiskeerida V. Jankelt arestitud vara

§ 831ja § 84 alusel.

Ka ei olnud õige see, et maakohus konfiskeeris arestitud V. Jankelt arestitud asjad: need oleks tulnud jätta lihtsalt aresti alla. 73. Apellant palub vastu võtta täiendava tõendina kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnang narkootiliste ainete suure koguse kohta. Sellest nähtub, et metamfetamiini puhul on suur kogus 0,3 ja kokaiini puhul 0,65 grammi. See info kajastus ka süüdistusaktis ja seda ei vaidlustatud, mistõttu prokuratuur seda tõendit varem ei esitanud.

(2)Apellatsioonivastused
  1. V. Kalojevi kaitsja vandeadvokaat Margo Normanni hinnangul on maakohtu otsus seaduslik. Kogutud kaudsete tõendite põhjal pole võimalik teha selliseid järeldusi, nagu teeb prokuratuur. Ehitustöödest kõneldes pidasidki V. Kalojev ja V. Janke silmas ehitustöid. X kinnistul tegid 4–5 inimest remonti. V. Janke ja V. Kalojev rääkisid telefonitsi ehitusteemadel teistegi inimestega. Prokuröri korduvalt viidatav eluline usutavus ei ole iseseisev tõend. Mõningane konspiratiivsus on selgitatav alkoholi käitlemisega. Kui kasvõi üks kaudne tõend ära langeb, pole võimalik 13 prokuröri viidatud kuritegeliku süsteemi olemasolu jaatada. Metamfetamiiniga seotud DNAproove ei võtnud ekspert. Metamfetamiini sisaldust analüüsiti valesti. Prokuröri esitatud tõend puutuvalt uimastite suurde kogusesse on vaja jätta tähelepanuta. Seda tõendit oleks saanud esitada pika menetluse kestel korduvalt. Puuduvad arusaadavad selgitused, miks seda ei tehtud. Peugeot oli K.T. oma, mistõttu jäi see õigesti konfiskeerimata.
  2. Ka V. Janke kaitsja Toomas Alpi hinnangul ei saa maakohtu otsusele midagi ette heita. Narkootikumide kogust puudutav tõend tuleb jätta vastu võtmata, sest selle oleks pidanud esitama varem. Kas narkokoguse suurus vaidluse all oli või mitte, pole oluline. Jääb ebaselgeks, mida prokurör V. Janke puhul üldse apelleerib. Prokurör nõustub apellatsioonis sõnaselgelt maakohtuga, et tegemist oli jätkuva kuriteoga, mistõttu langeb ära korduv uimastikäitlemine ehk

§ 184lg 2 p 2.

V. Jankele ei tohi mõista rangemat karistust kui mõisteti ühes teises kriminaalmenetluses P.P. ile, kes samamoodi Viljandimaal uimasteid müüs ja seda V. Jankest rohkematele inimestele ning keda karistati 4 aastase tingimisi vangistusega. V. Janke müüdud puhta uimasti kogus on kindlaks tegemata. V. Janke protsessuaalseid õigusi rikuti kokkuleppemenetlusest keeldumisega. Pole tõendatud, et V. Janke koos V. Kalojeviga narkootikume käitles. Niisiis ei tule kõne alla ka narkootikumide käitlemine grupis

§ 184lg 2 p 1 mõttes.

  1. Annely Antigi kaitsja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstimani meelest tegi maakohus korrektse otsuse. Et salaalkoholi leiti Annely Anti kinnistult, ei tähenda, et Annely Antil oli mingi seos selle alkoholi käitlemisega. Annely Ant elas Viljandis ja X kinnistul viibis ta eeskätt nädalavahetustel ja puhkuse ajal. Üldjuhul toimetas X l V. Kalojev, keda Annely Ant usaldas ja kellel oli ligipääs kinnistu kõigile osadele. Alkohol oli kuuri kinnises osas ja selle osa võti oli vaid V. Kalojevil. Tõendid ei kinnita, et Annely Ant oli avaldanud V. Kalojevile nõusolekut alkoholi ladustamiseks, nt andnud V. Kalojevile sellel eesmärgil kuurivõtme. Seda, et Annely Ant andis V. Kalojevile kuuri kinnise osta võtme ülepea, pole ka tõendatud. Muu hulgas ei nähtu Annely Anti süü tema ja V. Kalojevi vahelistest telefonivestlustest. Vale on apellatsiooniväide, et Annely Ant kinnitas kohtuistungil end olevat teadnud midagi alkoholi kuuris hoidmisest. Annely Anti korterist leitud Kabantšik Vodka pudelid kuulusid sealsamas korteris elanud A.A. ile. Annely Anti süüd ei tõenda seegi, et tema pangkaart leiti V. Kalojevi autost. A. Oleksiksi ütlustest ei tulene, et ta nägi Annely Anti mõnel sellisel päeval, mil ta tõi V. Kalojevile viina. Et Annly Ant nägi V. Kalojevit kandmas auto pagasnikusse pappkaste, ei tähenda suurt midagi: Annely Anti kinnitusel hoiti X kinnistu pappkastides taarat ja pliidipiud. Pole tõendatud, et pudelid etiketiga „Stolyetoff“ või „Vodka Diaka Utka“ sisaldasid alkoholi.
  2. A. Forstiman leiab ka V.K. i esindajana, et maakohtu otsust tühistada ei saa. V.K. andis V. Kalojevilt saadud 6000 eurot tollele tagasi. Nimelt pidas V.K. mõistlikuks osta kinnistu oma raha eest. Raha oli V.K. il selleks piisavalt. V.K. investeeris pärast kinnistu ostmist selle remonti raha. V. Kalojev maksis vaid Annely Anti kinnistupoolel olnud akende eest – ülejäänud aknad maksis V.K. ise kinni. (IV) Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus peatub kõigepealt süüküsimusse puutuval. Sellega seoses saab apellandi etteheited jagada nelja gruppi: esiteks kokaiini andmine A. Oleksiksi poolt V. Kalojevile ja viimase poolt omakorda V. Jankele, teiseks V. Kalojevi poolne metamfetamiini käitlemine, kolmandaks A. Oleksiksi juurest tema kinnipidamisel leitud kokaiini käitlemine ja neljandaks alkoholi käitlemine Annely Anti poolt. Neid teemasid vaagides eristab ringkonnakohus faktilisi asjaolusid (1–4) ja õiguslikku hinnangut (5–10). Seejärel mõistab kriminaalkolleegium A. Oleksiksile, V. Kalojevile ja V. Jankele karistuse

(11). Pärast seda teeb kriminaalkolleegium konfiskeerimist puudutavad otsustused
(12). Viimaks võetakse seisukoht menetluskulude osas
(13). 14
(1)Kokaiini andmine A. Oleksiksilt V. Kalojevile ja tollelt V. Jankele: faktilised asjaolud
  1. Süüdistusversioon on kokkuvõtvalt selline. A. Oleksiks tõi V. Kalojevile Lätist X kinnistule kokaiini. Kokaiini enda valdusse saanuna andis V. Kalojev uimasti saabumisest teada V. Jankele, kes tuli X tallu, võttis narkootikumid enda valdusse ja müüs need tarbijatele maha. Maakohus aga leidis, et A. Oleksiksi ja V. Kalojevi osas pole piisavalt tõendeid; V. Janke sai narkootikumi ühelt tuvastamata inimeselt erinevates bussipeatustes. Ringkonnakohus sellise arusaamaga ei nõustu: A. Oleksiksi ja V. Kalojevi teod on tõendamist leidnud. Kolleegium leiab nii järgmistel põhjustel.
  2. A. Oleksiksit ja V. Kalojevit otseselt süüstavaid tõendeid ei ole. Küll aga on terve hulk kaudseid tõendeid, mis kinnitavad selgelt nende kahe mehe süüd. Tõsi, üksikult võiks tõenditest ilmnevat pidada pelgaks kokkusattumuseks, juhuseks. Tõendeid koostoime analüüsides ei ole aga võimalik jõuda ühelegi muule järeldusele kui sellele, millele on jõudnud prokuratuur.
  3. (Enam) ei ole vaidlust selles, et V. Janke käitles
  4. aasta suvest kuni
  5. veebruarini 2018 kokaiini. Järgnevalt selgitab ringkonnakohus, mille alusel peab ütlema, et selle kokaiini sai V. Janke V. Kalojevilt, kes selle omakorda oli saanud A. Oleksiksilt.
  6. Kõigepealt viitab kokaiini toimetamisele A. Oleksiksi poolt V. Kalojevile nende kahe inimese omavahelise suhtlemise konspireeritus. A. Oleksiks tegi enne V. Kalojevi juurde sõitmist viimase n-ö tavatelefonile vastama kõne, mispeale V. Kalojev lülitas sisse telefoni, milles oli eelmakstud ehk kasutajaga mitteseotud kõnekaart. Seejärel suhtles V. Kalojev A. Oleksiksiga viimati viidatud telefoni teel. Muuks kui A. Oleksiksiga lävimiseks V. Kalojev seda telefoni ei kasutanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kuigivõrd veenev V. Kalojevi selgitus, et niisugust salastatust oli tarvis selleks, et varjata salaalkoholiga hangeldamist tolli eest – või ka salasigarettide või lihaga kauplemist. Kriminoloogiline kogemus võimaldab väita, et anonüümseid kõnekaarte kasutatakse narkoäris märksa tihedamalt kui alkoholi (või sigarettide) ebaseaduslikul käitlemisel.
  7. V. Kalojevit süüstavad ka tõendid, mis puudutavad
  8. oktoobril 2017 juhtunut, eeskätt V. Janke telefonivestlused. Kell 14.53 helistas P.P. V. Jankele: „[…] P.P. : Täna sa ei jõua valmis, ei tea või? V. Janke: Ei, homme ülehomme äkki. P.P. : Aa, okei. Aga davai, siis ma tean. […]“ (kd 8, tl 158) Kell 18.12 helistas V. Jankele A.V. : „[…] A.V. : Tere. Kas sa kolmekesi saad tulla? V. Janke: Ei saa tulla, nädala lõpuni on auto katki kuskil ma arvan, ma ei tea täpselt. A.V. : Aa selged pildid, seda ma arvasingi. Olgu aga davai.“ (kd 8, tl 161) Varsti pärast A.V. i telefonikõnet, kell 20.28 helistas V. Jankele V. Kalojev, kes käskis V. Jankel „maale tulla“; V. Janke ütles, et ta tuleb kohe (kd 8, tl 162). Mõni aeg pärast seda helistas V. Janke A.V. ile, P.P. ile ja K.L. le. Kõne A.V. ile tegi V. Janke kell 21.49: „[…] V. Janke: Kas said oma kuradi sõidud tehtud vä? A.V. : Kuule ei saanud. V. Janke: Ei saand? A.V. : Ei saand. 15 V. Janke: Tahad veel sõita vä? A.V. : Ikka jah. V. Janke: Sa oled maal? A.V. : Jah, ma olen siin kodus, aga selles mõttes ma ei ole üksi. Et helista kui sa oled näiteks siin surnuaia juures, ma tulen sinna siis. V. Janke: A ma helistan kui ma hakkan linnast tulema. A.V. : No teeme nii. […]“ (kd 8, tl 162) Kell 22.07 helistas V. Janke P.P. ile, ent sellele kõnele ei vastatud (kd 8, tl 163). K.L. le helistas V. Janke kell 22.09: „[…] V. Janke: Tere, kas öösärk seljas juba vä? K.L. : No peaaegu, aga võin ära võtta. V. Janke: Võid öösärgiga ka tulla. K.L. : Tule. V. Janke: Ma olen turu juures, ma tulen sinu juurde. K.L. : Selge. Sätin alla. Okei. Tsau.“ (kd 8, tl 163) Kell 22.27 helistas V. Janke jälle A.V. ile: […] V. Janke: Puiatust sõitsin läbi. A.V. : Olgu, ma olen tee peal. V. Janke: Kus ma tulen? A.V. : Tule siia samma, siia surnuaeda. V. Janke: Kuhu? A.V. : Surnuaias, ma olen tee peal ma ootan sind. V. Janke: Ma ei kuule raisk, ära katkeb. A.V. : Et surnuaia juures, tee ääres ootan. V. Janke: Aa, davai. A.V. : Noh, davai.“ (kd 8, tl 164) Tsiteeritud telefonikõnedest esimestes uurisid narkootikumide tarvitajad P.P. ja A.V. neile pidevalt uimasteid müünud V. Jankelt, kas tollel parajasti kokaiini on. Nad ei küsinud seda otsesõnu, sest lootsid mõistukõne kasutamise kaudu vältida seda, et keegi saaks telefonikõnedele viidates kuidagi väita, nagu käidelnuks nad narkootikume. Seda kinnitavad üheselt P.P. i ja A.V. i ütlused (vastavalt kd 3, tl 67–76 ja tl 57–60). Nimelt selgitavad mõlemad, et nad ostsid V. Jankelt korduvalt kokaiini: üldjuhul nad helistasid V. Jankele; telefonis nad uimastitest midagi otse ei kõnelnud. Samamoodi toimus ka kokaiini müümine K.L. ale (kd 3, tl 45–47). K.L. helistas V. Jankele ja palus tollel endale kokaiini tuua. Sealjuures ei kõnelnud ta kokaiinist otse, vaid palus V. Jankel enda juurest läbi tulla. K.L. kasutas ühe grammi kokaiini tähistamiseks terminit „sõitja“: näiteks ütles ta V. Jankele, et tulgu ja võtku too oma takso peale üks sõitja (st toogu üks gramm kokaiini) või mitu (nt kolm) sõitjat (st toogu mitu (nt kolm) grammi kokaiini. Pärast V. Kalojeviga suhtlemist tehtud vestluste põhjal tuleb teha järeldus, et V. Janke hakkas
  9. oktoobri 2017 hilisõhtul oma klientidega ühendust võtma, andmaks noile kõigepealt teada, et tal on kokaiini ja teiseks leppimaks nendega kokku kokaiini üle andmise kohta. Seega oli olukord niisugune: enne seda, kui V. Kalojev V. Janke enda juurde kutsus, väitis V. Janke oma klientidele, et tal ei ole kokaiini – ca poolteist tundi pärast V. Kalojevi kõnet aga hakkas V. Janke erinevatele inimestele kokaiini pakkuma. Niisiis on äärmiselt tõenäoline, et V. Janke läks V. Kalojevi juurde ja sai sealt kokaiini. Erinevalt maakohtust ei näe ringkonnakohus mingit põhjust kahelda selles, et V. Janke andis
  10. oktoobri 2017 õhtul A.V. ile ja K.L. le kokaiini tõepoolest üle: lepiti ju üleandmine konkreetselt kokku ja puudub igasugune alus arvata, et see jäi mingil põhjusel ära. 16 Samas poleks aga mingit sisulist vahet ka siis, kui uimasti üle andmine oleks toimunud mõnel muul ajal.
  11. Süüdistusversiooni õigsusele viitavad ka tõendid, mis puudutavad 4.–
  12. novembrit
  14. novembril helistas K.L. V. Jankele ja leidis aset küllaltki sarnane vestlus neile telefonikõnedele, mis toimusid
  15. oktoobril (vt ülal): K.L. päris V. Jankelt, kas too liigub; V. Janke vastas eitavalt ja ütles, et liigub ilmselt homme-ülehomme ning lubas K.L. le märku anda (kd 9, tl 173). Väga sarnased vestlused toimusid V. Jankel ka P.P. i (
  16. novembril; kd 9, tl 175), ühe tuvastamata inimese (
  17. novembril; kd 9, tl 176), R.K. e (
  18. novembril; kd 9, tl 180) ja T.L. ga (
  19. novembril; kd 9, tl 180). Kõik need inimesed helistasid V. Jankele ja tundsid huvi, kas too sõidab. V. Janke ütles end mitte sõitvat, viidates sellele, et auto on katki. P.P. ile täpsustas V. Janke, et „ta arvas et homme ülehomme“ ning T.L. le ütles, et „homsest jälle võib-olla“. Piiril tehtud fotod kinnitavad, et A. Oleksiks sõitis
  20. novembril kell 13.52 Lätist Eestisse (kd 6, tl 62). Varjatud jälgimise protokolli najal saab öelda, et kell 14.15 jõudis ta X talu juurde, kus sai kokku V. Kalojeviga (kd 7, tl 10). Mehed suhtlesid ja kell 14.33 sõitis A. Oleksiks minema. Kell 14.56 ületas A. Oleksiks Eesti-Läti piiri (kd 6, tl 62). Uuesti sõitis A. Oleksiks Eestisse
  21. novembril kell 9.44 (kd 6, tl 64). Sellele eelnes kell 9.05 V. Kalojevi telefonikõne A. Oleksiksile (kd 12, tl 198). Peagi pärast A. Oleksiksi piiriületust hakkas V. Kalojev sõitma X tallu: ta saabus Viljandi poolt ja jõudis kohale kell 10.11 (kd 7, tl 11). Kell 10.19 helistas V. Kalojev V. Jankele: „[…] V. Kalojev: Kus mu aknalauad on? V. Janke: Kohe lähen hakkan tegelema asjaga. V. Kalojev: Aa, no tule läbi, mõõda uksed ka ära. V. Janke: Kas ma tulen kohe läbi või pärast? V. Kalojev: Võid kohe tulla.“ (kd 9, tl 184) Kell 10.45 sõitis A. Oleksiks Eestist Lätti (kd 6, tl 65). Kell 12.52 helistas V. Janke P.P. ile (kd 9, tl 186–187) ja kell 13.40 K.L. le (kd 9, tl 187) ning leppis mõlema inimesega kokku peatse kohtumise. Käsitletud tõendid viitavad sellisele sündmustikule. Mitmed uimastitarvitajad uurisid oma diilerilt V. Jankelt, kas tollel kokaiini on. V. Janke vastas neile eitavalt, ent andis osadele küsijatele mõista, et kokaiin peaks järgmisel või ülejärgmisel päeval saabuma. Miks käis A. Oleksiks V. Kalojevi juures
  22. novembril, pole võimalik üheselt öelda. Küll aga on selge, et sel päeval A. Oleksiks V. Kalojevile kokaiini ei toonud: muidu oleks see, mis toimus seoses V. Jankega
  23. novembril, leidnud aset juba
  24. novembril. On tõesti võimalik, et
  25. novembril juhtus see, mida arvab juhtunud olevat prokuratuur: A. Oleksiks ja V. Kalojev leppisid kokku uimastite edasise käitlemise üksikasjades. Samas ei saa A. Oleksiksi ja V. Kalojevi
  26. novembri kohtumise sisu teadmatuks jäämine A. Oleksiksit ega V. Kalojevit kuidagi süüst vabastada, mistõttu pole see teadmislünk oluline.
  27. novembril aga viiski A. Oleksiks V. Kalojevile kokaiini. Seda arusaama ei väära tõik, et A. Oleksiksit sel päeval X talu juures ei nähtud: varjatud jälgimist ei toimetatud sel ajal sel kohal pidevalt (kd 7, tl 11). Puudub aga igasugune alus arvata, et A. Oleksiks ei läinud V. Kalojevi juurde. Esiteks olid need kaks alles mõnda aega tagasi telefoniga kõnelenud. Teiseks oli A. Oleksiks Eestis natuke üle tunni aega ehk umbes sama kaua, nagu ta oli muudel kordadel, mil ta X talu juures käis. Kokaiini saamisele viitab tugevasti kell 10.19 toimunud telefonivestlus V. Kalojevi ja V. Janke vahel. Nagu
  28. oktoobril, lubas V. Janke, kellel V. Kalojev palus X tallu tulla, seda kohe tehagi. Jällegi sarnaselt
  29. oktoobriga hakkas V. Janke varsti pärast seda helistama on n-ö kundedele ja kohtumisi kokku leppima. See toimus seetõttu, et V. Janke oli saanud V. Kalojevi 17 käest uue kokaiinipartii, mida ta müüma asus. Sealjuures oli V. Jankel juba eelnevalt põhjust arvata, et see partii saabub
  30. novembril: oli ta ju mõnele kliendile sellist lootust avaldanud. Uste mõõtmisest kõnelesid V. Janke ja V. Kalojev konspiratiivsuse huvides: mõlemad mõistsid oma pikaajalise koostöö tõttu teineteist suurepäraselt n-ö poolelt sõnalt ja see, milliste sõnade varjus uimastite saabumisest teatamine toimus ja kuidas täpselt V. Kalojev V. Janke narkootikumide järele kutsus, on täiesti teisejärguline. Igati asjakohane on ka prokuratuuri tähelepanek, et Eestisse sõites oli A. Oleksiksi auto tagumine osa kõrgel ehk A. Oleksiks ei vedanud rasket laadungit (vt sõiduki laadungile reageerimise kohta läbi viidud uurimiseksperimendi kohta tehtud protokolli: kd 6, tl 78–99). See aga lööb jalad alt kaitseväitel, et A. Oleksiks võis V. Kalojevile viia salaalkoholi.
  31. Kõnekad on ka
  32. detsembril 2017 juhtunut kajastavad tõendid. Kell 11.17 helistas V. Kalojev V. Jankele: „V. Janke: Jah. V. Kalojev: Mul kahte liistu vaja. V. Janke: Mis liistusid jälle vaja on? V. Kalojev: No on vaja. V. Janke: No kuradi siis ma pean täna õhtu kui ma lõpetan kaheksa aeg, siis peab vaatama või? Või kannatab reedeni. V. Kalojev: No ma kannatan reedeni siis. V. Janke: Selge, reedel teeme siis. V. Kalojev: Jah. Kuuled vä? See vaata see saag või mis ta nimetada nurga taga saab saagida, see sing sing… V. Janke: Jah. V. Kalojev: Kus see on sul? V. Janke: Ma ei tea, ma pean küsima poiste käest kumba käes ta on? V. Kalojev: Aa, küsi vahepeal. V. Janke: Jah, davai.“ (kd 10, tl 119–120) Kell 16.06 helistas A. Oleksiks V. Kalojevile (kd 12, tl 198). Kell 18.06 sõitis V. Kalojev X talu juurde (kd 7, tl 15). Kell 19.12 sõitis A. Oleksiks Eestisse (kd 6, tl 68). Kell 19.17 helistas V. Kalojev A. Oleksiksile (kd 12, tl 198). V. Kalojevi paigaldatud turvakaamera salvestistelt nähtub, et kell 19.44 jõudis A. Oleksiks X talu juurde ja et ta sõitis sealt kell 19.56 minema. Kell 20.26 helistas V. Kalojev jälle V. Jankele: „V. Janke: Hallo. V. Kalojev: No teed tööd veel vä? V. Janke: Ei, marssisin just tuppa. Palju? V. Kalojev: Marsi siis alla. V. Janke: A ma tulen. Davai.“ (kd 10, tl 124). Kell 20.27 sõitis A. Oleksiks üle piiri Lätti (kd 6, tl 69). Mida täpselt tähendas „kaks liistu“ ja „sing-sing-saag“, ei oska kriminaalkolleegium öelda. Küll aga saab eelnevalt viidatud tõendeid silmas pidades väga tugevasti eeldada, et sel moel kõnelesid V. Kalojev ja V. Janke uimastitega seotud teemadel. Igati asjakohane on apellandi väide, et kui 18 liistude all oleks tõepoolest peetud silmas ehitusega seotud liiste (nt põrandaliiste vms), ei oleks olnud tarvis salatseda, st vastata „no on vaja“ küsimuse peale, milliseid liiste vaja on. Jällegi on täheldatav see, et kohe pärast A. Oleksiksi V. Kalojeviga X talus kokku saamist kohtusid omavahel V. Kalojev ja V. Janke.
  33. Olulised on ka 27.–
  34. detsembrit 2017 puudutavad tõendid.
  35. detsembril helistasid V. Jankele nii T.L. (kd 11, tl 15) kui ka P.P. (kd 11, tl 16). Esimene uuris V. Jankelt, kas tollel parajasti „midagi“ on; V. Janke vastas eitavalt, ent ütles, et „enne homset või ülehomset ei juhtu midagi“. P.P. aga päris, kas „jäi homse peale“; V. Janke jaatas, lisades, et vähemalt nii lubati.
  36. detsembril kell 9.42 sõitis A. Oleksiks Lätist Eestisse: see on fikseeritud piiril tehtud fotodel (kd 6, tl 72–73). Varjatud jälgimise protokolli (kd 7, tl 29) kohaselt jõudis A. Oleksiks kell 10.08 X talu juurde, kus teda juba ootas V. Kalojev. A. Oleksiks ja V. Kalojev suhtlesid mõne minuti. Lätist tulnu andis V. Kalojevile üle ühe väikese paki. Seejärel sõitis A. Oleksiks minema. V. Kalojev hakkas kohe, kui A. Oleksiks hakkas X talu juurest ära sõitma, telefoniga rääkima. Telefoni pealtkuulamise protokoll võimaldab teha järelduse, et viimasena viidatud telefonikõne toimus V. Kalojevi ja V. Janke vahel. Nimelt helistas V. Kalojev kell 10.19 V. Jankele: „V. Janke: Ja! V. Kalojev: Millega tegeleme? V. Janke: Remondis olen. Jako juures. V. Kalojev: A. Üldse ei saa sõita vä? V. Janke: No hakkavad juba lõpetama, jah. V. Kalojev: A. Aga võta tiftipüss ja too mulle maale. V. Janke: Selge. Jah! A mul läheb natuke aega. V. Kalojev: Kui natuke? V. Janke: No ma ei tea, ta hakkab põhjakaitsmeid veel alla panema, ja. V. Kalojev: A. No aga tule siis! Ma ootan! V. Janke: Ja, ma tulen! V. Kalojev: Davai! V. Janke: Ma tulen!“ (kd 11, tl 16) Varjatud jälgimise protokollist (kd 7, tl 30) nähtub, et kell 11.11 sõitis V. Janke autoga X kinnistu juurde. V. Janke väljus sõidukist, kandes tööriistakohvrit. V. Janke käis kõigepealt korraks kõrvalhoones ja läks siis elumajja, kuhu oli ennist läinud V. Kalojev. Kell 12.35 sõitis V. Janke X kinnistu juurest minema. Kell 15.22 helistas P.P. V. Jankele: „V. Janke: Tere! P.P. : Tere! Ega sa veel sõitma pole saanud? V. Janke: Saan. P.P. : A, said…? V. Janke: Jah, ma saan sõita. P.P. : A. Aga ma ei tea, kus ma… Äkki võta mind peale siis kiriku juurest vä? V. Janke: Davai, ma tulen sinna! P.P. : Noh!“ (kd 11, tl 17) 19 See sündmustik meenutab väga paljuski juba ülal kirjeldatut. V. Janke lähtus sellest, et saab V. Kalojevilt kokaiini
  37. detsembril ning andiski oma klientidele mõista, et nood saavad narkootikumi sellel kuupäeval.
  38. detsembril sõitis A. Oleksiks Lätist X talu juurde, suhtles seal V. Kalojeviga mõne minuti ja sõitis Lätti tagasi. Kohe pärast A. Oleksiksi lahkumist helistas V. Kalojev V. Jankele ja kutsus tolle X talu juurde. Jällegi kasutati mõistukõnet: käskides tuua endale tiftipüss, andis V. Kalojev V. Jankele teada, et too peab tulema kokaiini järele. V. Janke jõudiski peagi X talu juurde, toimetas seal mõneti üle tunni ja sõitis seejärel minema. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga, et V. Janke ka pakendas talus kokaiini: et ta asus seda varsti müüma (nt P.P. ile), pidi ta kokaiini enne ära jagama ja seda ta pärast kokaiini V. Kalojevilt saamist tegigi. Pakendamisele viitab seegi, et X talu läbiotsimisel leiti kõrvalhoonest kokaiini – ja V. Janke käis seal kõrvalhoones (võrdlemisi lühikest aega) korduvalt. Alust pole maakohtu väitel, et
  39. detsembrit 2017 süüdistus ei kajasta: süüdistuses märgitud ajavahemik hõlmab ka seda kuupäeva.
  40. Tähtsad on ka
  41. jaanuaril 2018 juhtunut kajastavad tõendid. V. Kalojev helistas kell 10.22 ja 16.42 A. Oleksiksile (kd 12, tl 198). Kell 18.40 helistas V. Kalojev V. Jankele: „V. Janke: Hallo! V. Kalojev: Tere õhtust! Magad vä? V. Janke: Magasin, jah. V. Kalojev: Mis sa magad? Magad noore elu maha. V. Janke: A, see on juba nii kui nii maha magatud, nii et. V. Kalojev: On, ja? V. Janke: Ja. V. Kalojev: Kuule, aga sõida kell kaheksa välja. V. Janke: Selge, davai!“ (kd 11, tl 88) Kell 19.17 sõitis A. Oleksiks Lätist Eestisse (kd 6, tl 74). Kell 19.27 saabus V. Kalojev X tallu (kd 7, tl 37). Kell 19.37 helistas V. Kalojev A. Oleksiksile (kd 12, tl 198). Kell 19.47 jõudis X talu juurde A. Oleksiks. A. Oleksiks ja V. Kalojev suhtlesid A. Oleksiksi auto juures (kd 7, tl 38). Kell 19.58 sõitis A. Oleksiks X talu juurest minema (kd 7, tl 38). Kell 20.09 jõudis X talu juurde V. Janke. Kõigepealt käis V. Janke korraks kõrvalhoones ja läks siis elumajja, kus oli V. Kalojev (kd 7, tl 39). Kell 20.27 sõitis A. Oleksiks Eestist Lätti (kd 6, tl 75). Kell 21.43 läks V. Janke korraks jällegi kõrvalhoonesse, läks siis auto juurde ja sõitis minema. Mõni minut hiljem sõitis ära ka V. Kalojev (kd 7, tl 40). Niisiis n-ö laias laastus kordus jällegi juba tuntud muster. A. Oleksiks sõitis Lätist X talu juurde, sai seal kokku V. Kalojeviga, lahkus peagi, V. Kalojev kutsus V. Janke enda juurde ja viimane tuligi. Sealjuures ei küsinud V. Janke, mida V. Kalojev temast soovib – tal pidi see seega niigi 20 teada olema. Pidades silmas nii seda kui ka tõsiasja, et V. Janke läks V. Kalojevi juurde kella kaheksaks õhtul, näib mitte kuigivõrd usutav kaitseväide, et V. Janke käis (puhuti) X talus remonti tegemas. Eelnvalt kirjeldatud sündmusi silmas pidades ei saa kriminaalkolleegiumi hinnangul teha muud järeldust, kui et V. Oleksiks tõi V. Kalojevile jälle kokaiini ning viimane andis selle edasi V. Jankele, et too saaks seda müüma hakata. Kõrvalhoonesse läks V. Janke jällegi seetõttu, et osaliselt hoidis ta kokaiini seal.
  42. Tähele tuleb panna ka
  43. veebruaril 2018 juhtunut. Kell 11.50 helistas V. Kalojev V. Jankele: „V. Janke: Tere! V. Kalojev: Tervist! V. Janke: Kuidas on siis? V. Kalojev: Praegu hästi. V. Janke: Ega sa ei küta seal? V. Kalojev: Ei. V. Janke: A, lähen ise kütma või? V. Kalojev: No mine. V. Janke: Ma lähen käin ära siis. V. Kalojev: Davai! V. Janke: No!“ (kd 11, tl 136–137) Kell 12.08 jõudis V. Janke X tallu, läks kõrvalhoonesse ja sõitis kell 12.14 talu juurest minema (kd 7, tl 46–47). Kell 12.21 helistas K.L. V. Jankele: […] K.L. : Kuule, räägi, kas sa liigud ka või tulen läbi? V. Janke: Liigun küll, aga mul läheb aega eks kümme-viisteist minutit või natuke rohkem. K.L. : Aha, ei, ei, mul üks väike sõit on vaja teha, ma siin ise kütan ahju, et ma siis ootan sind kodus. V. Janke: Teeme nii, davai! K.L. : Teeme nii, tsau!“ (kd 11, tl 137) Kell 12.43 peeti V. Janke XXX juures kinni (kd 5, tl 60–62). Tema taskutes oli kokaiin. V. Kalojevi ja V. Janke vahel toimus järjekordne mõistukõnes kokaiinist rääkimine. Kumbki ei pidanud silmas mingi ahju kütmist. Esiteks saab seda öelda eelnevalt kirjeldatud sündmuste, sh varasemate mõistukõnede najal. Teiseks aga ei kütnud V. Janke ahju: ta käis üksnes kõrvalhoones ja läks kohe uuesti minema. Niisiis leppisid V. Janke ja V. Kalojev kokku, et V. Janke võtab X talu kõrvalhoonest seal oleva kokaiini ja seda V. Janke tegigi. Osa sellest kokaiinist plaanis V. Janke kohe K.L. le müüa, ent see plaan ei saanud V. Janke kinni võtmise tõttu teoks.
  44. Kaudselt viitavad V. Kalojevi süüle ka V. Kalojevi
  45. detsembri 2017 ja
  46. jaanuari 2018 telefonikõned ühe tundmatu inimesega. Viidatud kõnedest esimeses (kd 10, tl 187–188) märgib V. Kalojev, et teda on mitu korda tulistatud, aga ta ei saa aru, miks segati asjasse tema naine. V. Kalojevi vestluspartner ütleb, et temalt küsiti, kelle peaks ära koristama, et saada enda võimu alla Viljandi narkoturg; tema olevat seepeale vastanud, et „Vovka hoiab seda asja“, ent tal olevat ihukaitsjad. Teises kõnes (kd 11, tl 111–113) avaldab V. Kalojev oma pahameelt selle üle, et tema naist ähvardati maha lasta. 21 Vladimireid kutsutakse tihtipeale Vovkadeks. Juba seetõttu on alust arvata, et Vovkast kõneldes pidas tundmatu silmas V. Kalojevit. Lisaks on tähtis see, et telefonikõnedest ilmenvalt kutsuvad V. Kalojevit Vovkaks paljud inimesed. Kaitseväide, et V. Kalojevil ei ole ihukaitsjaid, ei ole kuigi veenev. Esiteks viitas vestleja ihukaitsjate olemasolule n-ö möödaminnes – erinevalt narkoturu valitsemisest kõneldes, mis oli tema jutus kesksel kohal. Teiseks on võimalik, et vajadusel võis V. Kalojev end kuidagi ohustatuna tundes pöörduda abi saamiseks kellegi poole. Kõnekas on seegi, et V. Kalojev ei reageerinud tema tituleerimisele uimastituru valitsejaks mitte kuidagi, vaid näis seda väidet igati aktsepteerivat. Kui sellist määratlust kasutataks mõne inimese suhtes, kel ei ole narkoäriga mingit pistmist, oleks reageering ilmselt teistsugune: niisugune isik lükkaks sellised väited ümber ja/või hakkaks uurima, millel sellised valed baseeruvad.
  47. Oluline on seegi, et V. Janke juurest leitud kokaiin pärines samast algallikast, kust oli pärit A. Oleksiksi juurest leitud kokaiin (vt ekspertiisiakt nr 18E-AN0471; kd 6, tl 185–186). See võimaldab muid tõendeid arvesse võttes väita, et V. Janke sai ekspertiisil uuritud kokaiini (läbi V. Kalojevi) A. Oleksiksilt. Kui V. Janke oleks uimastit hankinud mõnda muud teed kaudu, ei oleks see uimasti ilmselt olnud samasugune, nagu oli A. Oleksiksil olnud uimasti.
  48. Tähtis on ka tõik, et kokaiini leiti X talust (kõrvalhoonest). Ringkonnakohtu jaoks ei ole usutav kaitseväide, et V. Janke tegeles X kinnistul kokaiiniga V. Kalojevi teadmata. Viljandis üksinda tööruume kasutanud (ja osa narkootikume seal hoidnud) V. Jankel ei olnud mõtet riskida sellega, et X talus tihedalt viibinud V. Kalojev avastab narkootikumid: see oleks võinud päädida vähemasti V. Janke n-ö peapesuga V. Kalojevi poolt või hoopiski suure tüliga või suisa sellega, et V. Kalojev annab (nt hirmust valesüüdistuse ees) oma leiust teada politseile.
  49. Süüdistuse paikapidavusele viitab ka see, et X talu magamistoa laetalalt leiti digitaalne kaal kokaiini jälgedega. Igasuguse usutavuse vastane on kaitseväide, et kaalu pani sinna V. Janke. Tegemist oli talu tagumises otsas asunud V. Kalojevi ja Annely Anti magamistoaga ehk nende kahe inimese (küllaltki) intiimse paigaga. Seetõttu peab kriminaalkolleegium valeks V. Janke väiteid, et tema kaalus magamistoas narkootikume ja hoidiski kaalu sealsamas. Seega on kõigiti põhjust arvata, et kaalu kasutasid just V. Kalojev ja Annely Ant või üks neist kahest. Pidades silmas ülejäänud tõendeid, tuleb leida, et kaalu kasutaja oli V. Kalojev: just tema kaalus sellega kokaiini.
  50. Et V. Kalojev rääkis telefonitsi ehitusteemadel peale V. Janke veel mitmete inimestega ja et on põhjust arvata, et need vestlused tõepoolest puudutasid ehitust, ei tähenda seda, et ülal viidatud kõnedes ei peetud ehitusteemadel kõneldes silmas uimasteid. Sellist järeldust ei saa ka teha tulenevalt väitest, et X talus tehti remonti. Nagu juba märgitud, olid mõned V. Kalojevi ja V. Janke kõnelused kummalised: nt V. Kalojevi soovimatus täpsustada liiste puutuvat. Eeskätt on aga oluline just kontekst ja muud tõendid: V. Kalojev kutsus korduvalt V. Janke ehitusleksikat kasutades enda juurde just siis, kui A. Oleksiks oli just tema juures käinud – ja V. Janke läkski (peaaegu) kohe kohale ja hakkas peagi kokaiini klientidele toimetama. Sündmustiku tausta silmas pidades saab öelda, et V. Kalojev ja V. Janke oleks ehituse asemel võinud sama hästi kokku leppida ka mingi muu n-ö konspiratiivvaldkonna: nt kõneleda toidu toomisest vms. Meeste jaoks oli oluline esiteks see, nad ise teineteist mõistaksid, ja teiseks seegi, et mõni (tegelik või potentsiaalne) pealtkuulaja ei oskaks vestlust kahtlaseks pidada. Sama meetodit kasutas V. Janke ka (mitmete) oma klientidega rääkides: ei kõneldud mitte uimastitest, vaid (autoga) sõitmisest, sõitjate vedamisest jms. Lisaks olgu märgitud, et ka nt P.P. i sõnul ei kõnelenud ta temalt uimasteid ostnud inimestega narkootikumidest otsesõnu, vaid kasutas mõisteid „raha, larsen, känku, alused“ (kd 3, tl 69).
  51. Ka ei väära süüdistusversiooni V. Janke väited kokaiini hankimise kohta. Nimelt ütles V. Janke, et ta sai kokaiini ühelt inimeselt, keda ta kunagi taksoga sõidutas. See inimene olevat 22 pannud kokaiini Viljandi-Nuia teel asuvatesse bussipeatustesse, kust V. Janke selle ära võttis ja raha asemele pani. Niisugune mittevahetu uimastite hankimine ei ole võimatu: aeg-ajalt tuleb seda ette. Ringkonnakohus aga peab täiesti mitteusutavaks seda, et sellisel (anonüümsel) viisil toimetatakse aastaid. Aastaid pidevalt kestev narkootikumide müümine toimub n-ö näost näkku – nagu see praegu oligi, kui A. Oleksiks viis kokaiini V. Kalojevile ja too omakorda andis seda V. Jankele. Lisaks annab aluse V. Janke ütlustes kahelda seegi, et V. Janke valetas korduvalt muudelgi juhtudel: vt nt otsuse p-d 92 ja
  53. Maakohus on V. Kalojevi ja A. Oleksiksi õigeksmõistmisel tuginenud ka sellele, et osa V. Janke juurest leitud kokaiini oli teistsuguse päritoluga kui kokaiin, mis oli A. Oleksiksil kaasas tema kinnipidamisel (maakohtu otsuse lk-d 45–46). Kriminaalkolleegium sellise argumentatsiooniga ei nõustu. Esiteks ei väära ka n-ö muu päritoluga kokaiini leidmine tõsiasja, et osa V. Jankel olnud kokaiinist pärines samast allikast, kust A. Oleksisegi kokaiin. Teiseks aga tuleb silmas pidada, et V. Janke kasutatud garaaži saab mõnes mõttes pidada ka „narkolaoks“: seal leidus narkootikumi erinevates kohtades. Seetõttu tuleb leida, et osa kokaiini oli pärit nt mõnest varasemast n-ö partiist ehk ladustatud juba tükk aega tagasi.
  54. Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtul kahtlust, et prokuratuuri versioon vastab tõele: A. Oleksiks tõi V. Kalojevile korduvalt kokaiini ja viimane andis selle üle V. Jankele, kes selle maha müüs.
  55. Järgnevalt tuleb teha selgeks, millist kogust kokaiini A. Oleksiks ja V. Kalojev (ning ka V. Janke) käitlesid.
  56. Kriminaalkolleegiumi meelest puudub igasugune alus arvata, et V. Janke oleks saanud kokaiini ka kelleltki teiselt kui V. Kalojevilt ja et V. Kalojev omakorda sai kokaiini mõnelt muultki inimeselt peale A. Oleksiksi. Esiteks puutuvad selle kohta igasugused tõendid: kui narkootikum oleks V. Jankeni jõudnud ka mõnda muud teed pidi kui ülal kirjeldatu, oleks põhjalik jälitustegevus selle välja toonud. Teiseks pole põhjust arvata, et suhteliselt väikeses Viljandis (või Viljandimaal) on narkootikumide n-ö algallikaid palju. Sellega seoses olgu veelkord juhitud tähelepanu V. Kalojevi
  57. detsembri 2017 telefonikõnele, millest nähtuvalt kontrollis Viljandi piirkonna uimastiturgu V. Kalojev (vt otsuse p 89). Seetõttu tuleb öelda, et kogu kokaiin, mida V. Janke tarbijatele müüs ja lisaks sellele ka kokaiin, mis V. Janke juurest leiti, oli pärit A. Oleksiksilt, kes oli selle viinud V. Kalojevile.
  58. Vaidlust ei ole selles, et V. Janke juurest leiti tema kinnipidamisel kokku 41,58 grammi kokaiini. Mõningased vasturääkivused aga puudutavad seda, kui palju kokaiini V. Janke
  59. aasta suvest kuni
  60. aasta veebruarini müüs. Apellandi hinnangul oli seda 575,5 grammi. Maakohus seevastu leidis, et müüdud kokaiinihulk oli 2 grammi võrra väiksem, st 573,5 grammi (maakohtu otsuse lk 69–70). See vahe tuleneb puutuvalt kokaiinikogusesse, mida müüs V. Janke K.L. le: prokuratuuri arvates oli seda 84, maakohtu meelest aga 82 grammi. Kriminaalkolleegium mõistab, kuidas jõudis maakohus arvuni 82: kohus on K.L. ja V. Janke telefonikõnesid analüüsides leidnud, et
  61. aasta septembri lõpust kuni
  62. aasta jaanuari lõpuni müüs V. Janke K.L. le 82 grammi kokaiini (maakohtu otsuse lk-d 64–69). Sealjuures on see analüüs samasugune, nagu esitas prokurör oma süüdistuskõnes (vt süüdistuskõne, lk-d 24–25). Samas heidetakse süüdistuskati kohaselt V. Jankele ette kokaiini müümist K.L. le mitte kuni
  63. aasta jaanuari lõpuni, vaid kuni
  64. veebruarini
  65. Seega saab eeldada, et n-ö puuduvad kaks grammi on seotud
  66. aasta veebruariga. Ringkonnakohtu meelest tuleb konkreetse kuupäevana kõne alla üksnes
  67. veebruar 2018, mil K.L. ja V. Janke narkootikumide ostus-müügis kokku leppisid (vt otsuse p 88). Nagu sellest telefonikõnest nähtub, pidi uimastite üle andmine toimuma varsti pärast telefonikõnet. Et aga V. Janke peeti ca paarkümmend minutit peale telefonivestlust kinni, on võimalik, et
  68. veebruaril 2018 jäi kokaiin K.L. le üle andmata (ja K.L. jaoks mõeldud kokaiin 23 võis olla osa sellest, mis V. Janke juurest tema kinnipidamisel leiti). Seetõttu ei saa kriminaalkolleegiumi hinnangul V. Jankele süüks panna enama kui 82 grammi kokaiini üle andmist K.L. le.
  69. Niisiis tuleb öelda, et V. Janke käitles kokku 619,48 grammi kokaiini (573,5+41,58). Ühtlasi tähendab see ülalöeldut arvestades seda, et selle 619,48 grammi kokaiini tõi A. Oleksiks V. Kalojevile ja too andis selle edasi V. Jankele.
  70. Viimaks peab ütlema sedagi, millal A. Oleksiks ja V. Kalojev oma teod toime panid. Süüdistusaktis viidatakse mõlema mehe puhul, et uimastikäitlemine algas tuvastamata ajal. Et V. Janke alustas kokaiinimüümist
  71. aasta suvel, tuleb ringkonnakohtu meelest tuvastada ka A. Oleksiksi ja V. Kalojevi puhul, et noodki alustasid oma tegevust sel ajal, st
  72. aasta suvel (ja mitte varem). Ringkonnakohus soostub süüdistusaktis märgituga tegude lõppemise aega puutuvalt: A. Oleksiksi teod kestsid
  73. aasta jaanuari lõpuni ja V. Kalojevi omad
  74. veebruarini 2018.
(2)V. Kalojev ja metamfetamiin: faktilised asjaolud
  1. Apellant vaidlustab ka V. Kalojevi õigeks mõistmise selle metamfetamiini käitlemises, mis leiti X talu magamistoa lillepotist (6,5 grammi ainet, milles oli 1,49 grammi metamfetamiini).
  2. Kõigepealt peatub ringkonnakohus V. Kalojevi kaitsja etteheidetel metamfetamiiniga seotud ekspertiisidesse. Kaitsja hinnangul ei ole korrektne see, et DNA-proove ei võtnud DNA-ekspert. Ringkonnakohus sellist arusaama ei jaga: oluline pole mitte see, et ekspert (sündmuskohal) proovid võtaks, vaid see, et DNA-d analüüsiks ekspert. Ka leiab kaitsja, et metamfetamiini ei tuvastatud korrektselt: olevat kasutatud metoodikat KO-MR-A10, mis on ette nähtud heroiini ja (Eesti kokaiini määramiseks (http://www.eak.ee/dokumendid/pdf/kasitlusala/L127.pdf Akrediteerimiskeskuse koostatud lisa EKEI akrediteerimistunnistusele nr L127)). Sellegi seisukohaga kriminaalkolleegium päri ei ole. Ekspertiisiaktist (kd 6, tl 100–104) nähtuvalt kasutas ekspert mitte üksnes meetodit KO-MR-A10, vaid muidki meetodeid: KO-MR-A02 ja KO-MRA
  3. Nende koodid all peetakse äsja viidatud lisa kohaselt silmas järgmise pealkirjaga metoodikaid: „Tõestusreaktsioonide (testide) kasutamine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramisel“ ja „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete gaasikromatograafilismassispektromeetriline kvalitatiivne määramine“. Eelöeldu põhjal saab tõdeda kahte asja. Esiteks on kaitsja seisukoht eksitav: advokaat on viidanud vaid ühele metoodikale, ent jätnud teised välja toomata. Teiseks tuleb öelda, et välja toomata jäetud metoodikad ei võimalda kindlaks teha vaid ühte (või kahte) konkreetset narkootikumi, vaid on rakendatava igasuguste narkoainete määratlemiseks. Seega ei ole kaitsja etteheidetel alust.
  4. Ringkonnakohtu meelest on maakohus lähtunud õigesti sellest, et keegi muu peale V. Kalojevi ja Annely Anti metamfetamiini käitlejana kõne alla tulla ei saa. Esiteks leiti metamfetamiin X talu magamistoas olnud lillepotist. Nagu eelnevalt viidatud, kasutasid seda magamistuba V. Kalojev ja Annely Ant. Neile kahele kui potentsiaalsele metamfetamiini käitlejale teeb viite ka tõsiasi, et samast lillepotist leiti mälupulk, mis sisaldas intiimsalvestusi V. Kalojevist ja Annely Antist. Metamfetamiini sisaldanud kotikeselt leiti V. Kalojevi ja Annely Anti DNA-d: et DNA pärines just neilt kahelt, on sedavõrd tõenäoline (vt ekspertiisiakt: kd 6, tl 109–122), et muud variandid tuleb välistada. Nende tõendite valguses leidis esimese astme kohus õigesti, et valed on V. Janke väited, justkui oleks metamfetamiini pannud lillepotti tema (muu hulgas viitas maakohus igati loogiliselt sellele, et V. Janke ei osanudki öelda, kus lillepott asus: tema sõnutsi olevat see olnud elutoa aknalaual, ehkki tegelikult oli pott magamistoa põrandal; lisaks väitis V. Janke, et lillepotis olevat olnud kokaiin, mitte metamfetamiin). 24
  5. Järgnevalt aga leidis maakohus, et metamfetamiini käitlemine V. Kalojevi poolt ei ole tõendatud: seda uimastit võis käidelda ka Annely Ant (maakohtu otsuse lk 50). Niisuguse järeldusega kriminaalkolleegium ei soostu. Et uimastit võis käidelda Annely Ant, ei tähenda seda, et sedasama uimastit ei võinud käidelda ka V. Kalojev. Ringkonnakohtu hinnangul tulebki öelda, et V. Kalojev seda metafetamiini käitles. Esiteks (ja eeskätt) on oluline DNA: kui narkootikumide käitleja oleks olnud (üksnes) Annely Ant, ei oleks kilekottidelt leitud V. Kalojevi DNA-d. Teiseks tuleb pidada silmas sedagi, et V. Kalojev äritses aastaid kokaiiniga. Seega on tegemist inimesega, kelle jaoks on uimastite kätte saamine hõlbus – ja ta võis seetõttu hankida ka metafetamiini. Seetõttu tuleb tuvastada, et V. Kalojev hoidis kilekotte metamfetamiiniga enda käes. Seda tõdemust ei välista võimalus, et neid kotte narkootikumiga võis hoida enda käes ka Annely Ant. Mida täpselt V. Kalojev uimastikottidega tegi, pole võimalik öelda. On tõenäoline, et V. Kalojev tõigi metamfetamiini X tallu, pani metamfetamiinikotid (korduvalt) lillepoti sisse ja võttis nad sealt (korduvalt) välja selleks, et uimastit tarvitada. Päris kindel selles siiski olla ei saa. Nii võis uimasti tarvitaja olla hoopiski (eeskätt) Annely Ant. Ent see ei väära eelöeldut: V. Kalojev hoidis metamfetamiini sisaldanud kotte enda käes.
(3)A. Oleksiks ja 0,89 grammi kokaiini: faktilised asjaolud
  1. Sellesse apellatsioonipunkti puutuvalt faktiliste asjaolude osas vaidlust ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdistusaktis kirjeldatud sündmus leidis aset: A. Oleksiks hoidis
  2. veebruaril 2018 enda juures 0,89 grammi kokaiini, milles oli puhast kokaiini 0,36 grammi. Täpsemalt hoidis A. Oleksiks seda kokaiini autos, millega ta Lätist Eestisse sõitis.
(4)Annely Ant ja alkohol: faktilised asjaolud
  1. Prokuratuuri lõplik süüdistus Annely Anti suhtes oli (ja on endiselt) kokkuvõtvalt niisugune. Annely Ant käitles koos V. Kalojeviga, st kaastäideviijana 982,8 liitrit alkoholi. Nimelt omandasid V. Kalojev ja Annely Ant alkoholi A. Oleksiksilt koos, niisamuti hoidsid ja ladustasid nad seda X kinnistul koos. Lisaks heidab prokuratuur Annely Antile ette seda, et ta omandas 2 pudelit ehk 1,2 liitrit maksumärgiga märgistamata alkoholi: 0,7 liitrise 40% mahuprotsendiga viina Stolyetoff ja 0,5 liitrise samuti 40% mahuprotsendiga viina Vodka Diaka Utka. Maakohtu hinnangul pole aga Annely Anti süü tõendatud. Ringkonnakohus on selle tõdemusega päri.
  2. Kõigepealt tuleb siiski märkida, et igasugusest reaalsusest irduvad ja suisa absurdiga külgnevad on väited, nagu ei teadnuks Annely Ant V. Kalojevi poolsest salaalkoholiga kauplemisest midagi. Tegemist oli pikaajaliste elukaaslastega. X kinnistul – kus V. Kalojev A. Oleksiksilt alkoholi vastu võttis ja seda hoidis ning mis suisa kuulus Annely Antile – viibis tihedalt mitte üksnes V. Kalojev, aga ka Annely Ant. Neid asjaolusid arvestades on ilmselge, et Annely Ant oli V. Kalojevi kaua aega kestnud ja paljude inimestega suhtlemist hõlmanud alkoholiga hangeldamisest teadlik.
  3. Küll aga puuduvad tõendid selle kohta, et Annely Ant alkoholiärisse oma panuse andnud oleks.
  4. Esiteks ei ole mingeid viiteid sellele, et Annely Ant oleks alkoholimüüja A. Oleksiksiga suhelnud.
  5. Teiseks ei ole (otseseid) tõendeid sellegi kohta, et Annely Ant oleks A. Oleksiksi toodud alkoholi kuidagi oma vahetu võimu all hoidnud: nt seda oma käes hoidnud, kuhugi viinud, autoga vedanud vms. 25
  6. Tõsi, paar Annely Anti ja V. Kalojevi telefonikõnet viitavad sellele, et Annely Antil oli alkoholi käitlemises oma osa. Need viited aga ei ole kriminaalkolleegiumi silmis sedavõrd kaalukad, et KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõtet järgivalt Annely Anti süüd jaatada. Asjasse puutuvad on kolm telefonivestlust.
  7. oktoobril 2017 helistas V. Kalojev Annely Antile: „[…] Annely Ant: Uku käis ka suitsuploki järgi. V. Kalojev: Mh. Et ma praegust lähen maale, et ma ei saa autot türa. Türa homme leppisin kokku ühega, et peno ära viia ja need kaks… […] Annely Ant: Kas sa kaardiolukorda ka vaadanud oled, muidu lased muudkui kaarti läbi ja pärast on meil rahad otsas? V. Kalojev: Noh. Annely Ant: Eino, igaks juhuks tuleb vaadata, et äkki on vaja juba juurde hakata sebima. V. Kalojev: No veel ei ole… Annely Ant: Ma ei tea. Ma juba nii kardan. V. Kalojev: Ah? Annely Ant: Ma kardan juba. V. Kalojev: Mida sa kardad? Annely Ant: Mul on juba töö juures ka hirmud. […]“ (kd 9, tl 148)
  8. novembril 2017 helistas Annely Ant V. Kalojevile: „V. Kalojev: Jah Annely Ant: Tsau, kas sul seda on, mida sa eile ühe võtsid või? V. Kalojev: Ma ei oskagi öelda praegust. Annely Ant: Vaata, ma lähen ju kahest minema. V. Kalojev: No jah, kell on pool üks. No ja ma nagunii ei jõua. Ma võtsin asjad peale praegust sõidan Ahimäe poole. Annely Ant: Tead, kui sa Ahimäele lähed on ju jõuad. V. Kalojev: Noh. Annely Ant: Siis vaata jaja anna mulle teada. V. Kalojev: No vahet ei ole, ma võin ilma selleta kah. Annely Ant: Ma võin ju oma autosse visata. V. Kalojev: No viska ühe. Annely Ant: Aa, okei siis. […]“ (kd 10, tl 77) Ka
  9. detsembril 2017 helistas Annely Ant V. Kalojevile: „V. Kalojev: Jah. Annely Ant: No tsau, ma olen üleval. Kus? V. Kalojev: Ma sõidan Ahimäele tagasi. Annely Ant: Aa, okei, kus maal sa oled? V. Kalojev: Selle Sinialliku juures. Annely Ant: Aa, okei okei kuule A. tahtis ühte. V. Kalojev: Homme. Annely Ant: A. , homme. Jah, jah. Mhm, mhm. V. Kalojev: Ma lihtsalt ei jõua. Annely Ant: Jajaja, aga lihtsalt ma ütlesin ja seda teist varianti pole nagu tulnud onju? V. Kalojev: Mee. Annely Ant: Aa, muidu K. tahtis. V. Kalojev: Ausalt äheldes, ma ei ole küsinud, aga ma ei tea. 26 Annely Ant: K. tahtis neli. V. Kalojev: Ah? Annely Ant: Kali kirjutas mulle eile sõnumi, et ta tahab neli. V. Kalojev: Ja aga. Annely Ant: No jah jah. V. Kalojev: Vaatame homme. Annely Ant: Mhm. V. Kalojev: Hommiku poole. Annely Ant: Jajaja. V. Kalojev: Käin mööda poode. Annely Ant: Mhm. V. Kalojev: Seda vaja, seda vaja ja seda vaja. Annely Ant: Jajaja. […]“ (kd 10, tl 112–113)
  10. Viidatud telefonikõnedest on kõige süüstavam viimane. Annely Ant väitis, et A. tahtis ühte ja K. tahtis nelja. Tundub igati loogiline prokuratuuri arusaam, et jutt käis salaalkoholi pudelitest. Äärmiselt tõenäoline tundub, et A. st kõneldes pidas Annely Ant silmas A.A. i. A.A. aga oli üheks neist isikutest, kellele V. Kalojev maakohtu tuvastatu kohaselt alkoholi müüs. Hoolimata eelöeldust ei teki kolleegiumil siiski täielikku veendumust Annely Anti süüs. Info A. ja K. väidetavate soovide tõttu on ikkagi väga napp: peale kahe arvu (üks ja neli) ei ole midagi teada. Seetõttu ei saa välistada, et A. ja K. tahtsid saada siiski midagi muud kui alkoholi. Mis see „midagi muud“ olla võis, ei ole võimalik öelda. Siiski tuleb märkida, et K. nimi käis sellest menetlusest läbi muuski kontekstis. Nimelt süüdistati V. Kalojevit ja Annely Anti algselt ka salasigarettide käitlemises

§ 376

järgi (menetlus selles osas lõpetati, sest kuriteost kõnelemiseks oli käideldud sigarettide kogus liiga väike (kd 26, tl 69–71)). Muu hulgas puudutas see etteheide sigarettide müümist K.H. ile. Lisaks olgu märgitud, et

  1. oktoobri 2017 telefonikõnes informeeris Annely Ant V. Kalojevit sellest, et keegi Uku käis suitsuploki järel. Niisiis on võimalik, et A. ja K. soovisid vastavalt ühte ja nelja plokki sigarette. Apellant märgib aga, et X talust salasigarette ei leitud – seega pidi A. t ja K. t puudutav vestlus käima salaalkoholi kohta. See tundub jällegi loogiline, ent ei tekita siiski kolleegiumis piisavat Annely Anti süüstavat veendumust. Esiteks ei pruukinud see, et läbiotsimisel X talust suitse ei leitud, tähendada, et seal ei olnud suitse kunagi varem. Teiseks aga ei saa
  2. detsembri 2017 kõne pinnalt teha järeldust, et A. ja K. soovitu paikneb X talus. V. Kalojev küll ütles, et ta sõidab sinna tallu (tema kutsus seda Ahimäeks), aga seda juba enne seda, kui Annely Ant rääkis A. ja K. soovidest. Ka ei saa vestluse hilisema osa põhjal teha järeldust, et V. Kalojev võtab A. ja K. soovitu just X talust. Lisaks tekitavad mõningast segadust ka V. Kalojevi väited, et ta ei jõua ja et ta käib mööda poode. Neid väiteid silmas ei ole meelevaldne püstitada hüpotees, et A. ja K. soovitu tuleb hankida poest.
  3. Kaks esimest välja toodud telefonikõnet on ringkonnakohtu hinnangul veelgi ebamäärasemad. On tõesti võimalik, et Annely Ant tahtis „juurde sebida“ alkoholi ja pelgas alkoholiäriga vahele jäämist. Samas on „juurde sebimisest“ rääkimine sedavõrd üldine, et see võis puudutada ka midagi hoopis muud. Siingi tuleb pidada meeles, et Annely Anti ja V. Kalojevit kahtlustati ka salasigarettidega hangeldamises. Lubadus „visata üks auto peale“ on aga sedavõrd ebamäärane, et selle põhjal ei ole võimalik teha mingeid järeldusi.
  4. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et mitmed tõendid viitavad Annely Antile süüle. Siiski ei ole need kaudsed tõendid sedavõrd kõnekad, nagu A. Oleksiksi ja V. Kalojevi uimastiärile osutavad tunnismärgid ega moodusta sellist tervikut, mis võimaldaks välistada igasuguse kahtluse süüdistuses väidetavate tegude toime panemises.

(5)Õiguslik hinnang: sissejuhatus 27
  1. Enne A. Oleksiksi ja V. Kalojevi käitumise mõne karistusnormi alla subsumeerimist tuleb otsustada, mitu tegu on aset leidnud ja millised need teod olid – sest mingi sanktsiooninormi alla saab paigutada vaid konkreetseid tegusid, mitte kellegi käitumist üleüldiselt.
  2. Klassikalise teomõiste järgi on tegu tahtest kantud kehaliigutus, mis avaldub välismaailmas (Sootak. Süüteomõiste ja deliktistruktuur, lk 16): nt laseb keegi korra püstolipäästikule vajutades kedagi maha. Õiguslikult on siiski võimalik siduda üheks teoks ka mitu kehaliigutust. Nii on see nt siis, kui need kehaliigutused on loomuliku elukäsitluse kohaselt (nn loomulik teoühtsus) üksteisega sedavõrd tihedalt seotud, et nad paistavad ühise, kokkukuuluva teona (Sootak –

. Kommentaar. 4. trükk, § 63/2). Nii on üks tegu kellegi suunas kiiresti mitu korda sõrme liigutades püstolipideme tühjaks laskmine. Juriidilises terminoloogias minnakse aga veelgi kaugemale: kohati nimetatakse üheks teoks ka inimese sellist käitumist, mida tavakeele tähenduses mitte kuidagi üheks teoks (meenutuseks: üks tegu lähtub eeskätt ühest kehaliigutusest) pidada ei saa. Sellistes olukordades kasutatakse jätkuva süüteo mõistet. Riigikohtu hinnangul tuleb pidada jätkuvaks süüteoks ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu (vt nt lahend asjas nr 3-1-1-1-11, p 10). Jätkuva süüteo kontseptsiooni kasutatakse (eeskätt) niisugustes olukordades, kus on n-ö tarvis midagi liita. Nt leitakse, et kui isik esitab igakuiselt mitmes maksudeklaratsioonis valeandmeid, ei ole tegemist mitte mitmel korral valeandmete esitamisega (st erinevate tegudega), vaid ühe jätkuva süüteoga

§ 3891

mõttes – ja et tegemist on ühe teoga, on vaja valeinfot kajastavad maksuandmed kokku liita. Või nt alkoholi või sigarettide ebaseaduslik käitlemine (vastavalt

§ 375

ja § 376): isegi juhul, kui alkoholi ja sigarette hangitakse korduvalt kusagilt juurde, ei ole tegemist mitte korduva käitlemise, vaid alkoholi ühe jätkuva käitlemisega (ja alkoholikogused liidetakse). Paraadnäide on ka praegu oluline uimastite käitlemine: selmet pidada erinevaid kehaliigutusi erinevateks tegudeks, pannakse kõik n-ö ühte patta; muu hulgas tähendab see seda, et kogu käideldud narkootikum liidetakse kokku. Nii kõnelevadki juristid ühest nt mitu aastast kestnud teost. Nii on talitatud ka praegu.

  1. Esiteks puutuvalt salaalkoholi käitlemisse: A. Oleksiks ja V. Kalojev panid toime vaid ühe teo – ja see tegu kestis aastaid. Sama loogikat kasutas maakohus ka V. Janke puhul: ehkki viimane müüs erinevatele inimestele mitme aasta jooksul narkootikumi, mida ta pidi pidevalt juurde hankima, on maakohtu meelest tegemist ühe jätkuva teoga. Selline arusaam on ringkonnakohtu meelest kooskõlas Riigikohtu praktikaga: nt on kõrgeim kohus leidnud, et ca poolteist aastat väldanud narkootikumidega kauplemine on vaadeldav ühe teona (lahend asjas nr 1-17-11432/93, p 10). Seda silmas pidades tuleb leida, et ehkki A. Oleksiks viis kokaiini V. Kalojevile korduvalt ja mitme aasta kestel, on siiski tegemist ühe teoga. Sama tuleb öelda puutuvalt sellesse, mida V. Kalojev A. Oleksiksilt saadud kokaiiniga edasi tegi: ehkki ta võttis seda A. Oleksiksilt mitme aasta kestel korduvalt vastu ning andis seda aastate jooksul palju kordi V. Jankele edasi, on siingi vaid üks tegu
  3. Küll aga ei saa otsuse eelmises punktis viidatud V. Kalojevi teo osaks pidada metamfetamiini hoidmist. Esiteks ei ole need teod samal viisil toime pandud tulenevalt uimastite erinevusest. Teiseks ei saa jaatada ühtset tahtlust. Kokaiini hankis V. Kalojev A. Oleksiksilt V. Jankele müümiseks (et too selle edasi müüa saaks). Metamfetamiini aga V. Kalojev müüa ei soovinud. Nagu öeldud (vt otsuse p 105), soovis ta seda kas üksi või koos Annely Antiga tarvitada või lasta tarvitada Annely Antil – aga mitte kellelegi kolmandale edasi anda. 2 Olgu märgitud, et nt Saksamaal ollakse uimastikuritegude puhul erinevate kehaliigutuste ühte sidumisega märksa nö konservatiivsemad. Sealses õiguses lähtutakse „rusikareeglina“ sellest, et üheks teoks saab pidada vaid üht ja sama ainehulka puudutavaid kehaliigutusi. Kui aga keegi hangib ainet juurde, tuleb juba jaatada uut tegu. (Vt täpsemalt Weber. Betäubungsmittelgesetz. Kommentar.
  4. Auflage, Vorbemerkungen zu den § 29 ff./594 ff.) Sellinegi lähenemine on tavakeelelisest teo mõistest küllaltki kaugel, ent sellele siiski oluliselt lähemal meie õiguses kasutatavast – sest niisugusel juhul on üldreeglina välistatud, et üks tegu kestab aastaid. 28
  5. Niisamuti ei ole otsuse p-s 118 kirjeldatud A. Oleksiksi mitu aastat kestnud teo osa A. Oleksiksi käitumine seoses 0,89 grammi kokaiiniga. Selle kokaiiniga toimetas A. Oleksiks ca 2 nädalat pärast V. Kalojevi vahi alla võtmist. Niisiis ei viinud A. Oleksiks seda uimastit erinevalt eelmistest kordadest V. Kalojevi palvel X tallu. See aga ei võimalda öelda, et nende kahe teo puhul saaks rääkida ühtsest tahtlusest, mis võimaldaks need teo jätkuva süüteo nimetaja alla siduda.
  6. Eelöeldu tähendab, et ringkonnakohus peab kõigepealt andma õigusliku hinnangu neljale teole: - A. Oleksiksi poolne aastaid kestnud 619,48 grammi kokaiini toimetamine V. Kalojevile; - sellesama kokaiini V. Kalojevi poolne aastaid kestnud hankimine A. Oleksiksilt ja selle kokaiini müümine V. Jankele; - V. Kalojevi käitumine metamfetamiini puutuvalt ja - A. Oleksiksi poolne 0,89 grammi kokaiiniga seonduv. Selle hinnangu andmist alustab ringkonnakohus

§ 184

lg-st 1, mis näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vajadusel liigub kriminaalkolleegium edasi sama paragrahvi teise lõike juurde või kontrollib muid uimastite käitlemist puudutavaid süüteokoosseise. Hoolimata mitmete prokuratuuri väidete tõendamata jäämisest Annely Anti osas, on siiski vajalik hinnata

§ 375lg 1 vaatevinklist seda (vähest), mis tõendatud on. Seda kolleegium teebki.

(6)A. Oleksiks ja 619,48 grammi kokaiini: õiguslik hinnang
  1. Maakohus leidis – analüüsides A. Oleksiksi vastutust seoses 0,89 grammi kokaiiniga ja V. Janke vastutust puutuvalt tema poolsesse kokaiini käitlemisse – õigesti, et kokaiin on narkootiline aine (ja selles pole ka vaidlust).
  2. Küll aga nägi maakohus probleemi puutuvalt kokaiini suurde kogusesse. Nimelt tõi kohus välja, et talle pole esitatud tõendeid selle kohta, milline kogus on kokaiini puhul suur ehk piisav narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (NPALS § 31 lg 3) (maakohtu otsuse lk 57). Sellest lähtuvalt leidis kohus, et aluseks tuleb võtta eeldus, et üks kokaiinikotike (ca 1 gramm ainet) tekitab narkojoobe ühel inimesel. Sellest tulenevalt ei pidanud esimese astme kohus A. Oleksiksi juurest ühest kotikesest leitud 0,89 grammi kokaiini suureks koguseks (maakohtu otsuse lk 57–58). Et V. Jankel oli olnud aja jooksul kokkupuutuvus natuke üle 619 grammi kokaiiniga ja et ta müüs kokaiini umbes ühe grammiste kotikeste kaupa, käitles V. Janke kokaiini, mis võis tekitada narkojoobe 619 inimesele (maakohtu otsuse lk 72–73). Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu selline arutluskäik korrektne.
  3. Esiteks ei soostu apellatsioonikohus maakohtuga puutuvalt väitesse, et kokaiini joovastavuse määra polnud tõendatud. Teadmine selle kohta, kui suur kogus mingit uimastit põhjustab inimesel narkojoobe, baseerub (meditsiinilistel) uuringutel ehk kuulub teaduse valdkonda. Teaduslikke väiteid aga KrMS § 63 mõttes tõendada ei saa ehk seesugune info pole tõend. Seetõttu pole maakohtu viitamine tõendi puudumisele kokaiini suurde kogusesse puutuvalt korrektne. Teaduslikku informatsiooni võib kriminaalmenetluses hankida mitmel moel. Üks võimalus on kasutada eksperdi (KrMS § 95) või asjatundja (KrMS § 1091) abi. Kui aga tegemist on mitte konkreetse kriminaalasja tehiolusid puudutava, vaid üldist laadi teadusliku teabega, võib menetleja (sh kohus) hankida selle teabe ka nt teaduskirjandust lugedes. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul mingi probleem, kui kohus selgitab selle, kui palju mingit uimastit joobe tekkimiseks tarvis on, välja teaduskirjanduse põhjal. Samuti on kriminaalkolleegiumi hinnangul igati lubatav 29 seegi, et kohus tugineb mõnele (jõustunud) kohtulahendile, kus asjasse puutuva narkootikumi suur kogus on ära toodud. Nt ilmneb tervest reast kohtulahendeist, et kümne inimese joovastamiseks (suur kogus) on vaja 0,65 grammi kokaiini (vt nt Harju Maakohtu otsused
  4. veebruarist 2020 (nr 1-20-477),
  5. märtsist 2020 (nr 1-20-1448) ja
  6. juulist 2020 (nr 1-20-4615)). Eelöeldu tähendab muu hulgas seda, et kellelgi ei saa olla n-ö uimastava narkokoguse kindlaks tegemise monopoli. Muu hulgas ei ole seda institutsioonil, kes ringkonnakohtule teada olevalt Eesti kohtupraktikas neid koguseid välja toonud on ehk Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil (EKEI): on võimalik, et teaduskirjanduses märgitu viitab EKEI hinnangu ekslikkusele. Teisalt aga ei näe kriminaalkolleegium alust seada EKEI-lt tulenevat (ja kohtulahendites kajastuvat) infot juba iseenesest kahtluse alla: kui keegi tahab väita, et EKEI eksib, tuleks selleks esitada argumenteeritud ja tõendatud väited (nt mingid teadusartiklid). Kuni seda tehtud ei ole, saab lähtuda eeldusest, et EKEI-lt pärinev info on adekvaatne. Praegu esitas apellant koos kaebusega EKEI-lt pärineva teabelehe, milles märgitakse sedasama, mis ilmneb äsja viidatud kohtulahendeist: kokaiini puhul piisab joobe tekkimiseks kümnele inimesele 0,65 grammist. Eelöeldust lähtuvalt poleks apellandi esitatud teabelehte kokaiini puutuvalt tingimata tarvis: saaks tugineda ka kohtuotsustele. Samas aga ei ole ka mingeid takistusi selle teabelehe vastu võtmiseks: tegemist pole tõendiga ja tõendite vastuvõtmist reguleeriv normistik ei rakendu. Seega tugineb ringkonnakohus apellandi esitatud infole. Ka ei ole alust kahelda selle info tõeväärsuses: vastupidiste andmete puudumisel tuleb EKEI-st saadud teavet usaldada.
  7. Teadmine, et A. Oleksiks viis V. Kalojevile 619,48 grammi kokaiini ja et suur kogus kokaiini on 0,65 grammi, ei võimalda siiski öelda, mitmele inimesele see kokaiin joobe tekitanud oleks.
  8. Kõigepealt on oluline see, et n-ö tänavakaubanduses ei äritseta mitte puhta, vaid ballastainega segatud narkootikumiga, st narkootikumiseguga. Pole aga alust heita kellelegi ette ballastaine käitlemist – mõõduandev saab olla üksnes puhas uimasti. Seega oleks lõpuni korrektne öelda mitte seda, et A. Oleksiks viis V. Kalojevile 619,48 grammi kokaiini, vaid seda, et A. Oleksiks viis V. Kalojevile 619,48 grammi kokaiinisegu ehk ainet/pulbrit/substantsi, mis sisaldas muu hulgas kokaiini. Järgnevalt tuleb küsida, kas on võimalik öelda, kui palju oli selles aines kokaiini.
  9. Maakohus leidis, et kuivõrd enamikku sellest 619,48 grammist substantsist kätte ei saadud, pole puhta kokaiini kogust võimalik öelda. Sellest lähtuvalt tuvastas esimese astme kohus pulbri joovastavuse määra n-ö tarbimisühikute alusel: üheks tarbimiseks oli ette nähtud üks ca grammine kotike ehk ühe inimese joovastamiseks oli tarvis üht grammi ainet; seega piisas kõnealusest ainest 619 inimesele uimastijoobe tekitamiseks (maakohtu otsuse lk 72–73). Ringkonnakohus sellise arutluskäiguga ei nõustu: on võimalik öelda, kui palju puhast kokaiini A. Oleksiks V. Kalojevile viis.
  10. Kriminaalasjas on tehtud terve hulk ekspertiise. Muu hulgas on uuritud nii V. Janke juurest erinevatest kohtadest leitud kokaiinisegusid kui ka ainet, mis saadi tema tabamisel kätte A. Oleksiksilt. Üldjuhul sisaldasid need substantsid natuke alla 40% puhast kokaiini (vt ekspertiisiakte: kd 6, tl 100–103 ja 188–189)3; minimaalselt oli kokaiini 34,8% (5,03 grammi pulbrit, sh 1,75 grammi kokaiini) ja maksimaalselt 52,7% (2 grammi pulbrit, sh 1,05 grammi kokaiini). Ringkonnakohtu hinnangul puudub igasugune alus arvata, et muud A. Oleksiksilt V. Kalojevile viidud kokaiinisegud oleksid olnud oluliselt teistsuguse konsistentsiga. Olgu veel märgitud, et ka nt Saksamaal on n-ö tänavakokaiini puhtus tavaliselt ca 50%: 10 grammi pulbrit sisaldab umbes 5 grammi kokaiini (https://www.rgra.de/nicht-geringe-menge/). In dubio pro reopõhimõte ei nõua seda, et kokaiini puhtuse tuvastamisel tuleb lähtuda madalaimast ekspertiisiga tuvastatud määrast, st 34,8%: pole usutav, et kogu mitte analüüsitud pulber oli oma 3 Arvutuskäigu näidis esimese ainkompleksi osas (kd 6, tl 102): 2,02 grammi kaalunud ainetükkides oli 0,78 grammi kokaiini; järelikult oli seal kokaiini 38,6% (2,02:100=0,0202; 0,78:0,0202=38,6). 30 kokaiinisisalduselt sama lahja, nagu oli analüüsitutest kõige ebapuhtam kokaiinisegu. Ringkonnakohus leiab, et in dubio pro reo-printsiibiga on igati kooskõlas lähtumine sellest, et analüüsimata kokaiin oli sama konsistentsiga, nagu oli enamik analüüsitud pulbrist ehk selle kokaiinisisaldus oli 38%. See tähendab seda, et A. Oleksiksi poolt V. Jankele viidud 619,48 grammi substantsi sisaldas endas 235 grammi puhast kokaiini. Niisiis oli see kogus piisav tekitamaks kokaiinijoove ca 3600 inimesel. On ilmne, et see on suur kogus.
  11. Koosseisutegu on käitlemine. NPALS § 2 p-s 3 toodud käitlemise definitsioon hõlmab ilmselt kõik vähegi mõeldavad tegevused, mida uimastiga peale hakata saab. A. Oleksiksi puhul tuleks kõne alla omandamine, valdamine, hoidmine, laadimine, vedamine, sissevedamine ja tasu eest tarnimine. Mõne teoalternatiiviga võiks tekkida küsimus puutuvalt sellesse, et need ei leidnud aset mitte Eestis, vaid (ilmselt) Lätis (eeskätt omandamine ja laadimine, aga osaliselt ka valdamine, hoidmine ja vedamine). Seetõttu võiks tekkida küsimus puutuvalt Eesti karistusseadustiku kohalduvusse: välisriigis toime pandud tegude osas Eesti karistusseadus alati ei rakendu: vt

§-d 7–9. Siiski tuleb pidada silmas, et praegu võib olla asjakohane

§ 8

(uimastite vastane võitlus baseerub suuresti rahvusvahelistel kokkulepetel) ja/või

§ 9lg 1 p 1: uimastite käitlemine kahjustab Eesti elanikkonna tervist.

Ringkonnakohus siiski ei pea vajalikuks analüüsida, kas need sätted praegu asjakohased on. Nimelt on selge, et mitmel moel käitles A. Oleksiks kokaiini ka Eestis: ta valdas seda, hoidis, vedas riiki sisse ja vedas ka riigis ning tarnis seda V. Kalojevile raha eest. 130. Kuivõrd A. Oleksiksil puudus igasugune luba või muu õigustus kokaiini käitlemiseks, oli tema tegu ebaseaduslik. 131. Niisiis täitis A. Oleksiks

§ 184lg 1 objektiivse koosseisu.

132.

§ 184

lg 1 eeldab

§ 15lg 1 kohaselt tahtlust objektiivse koosseisu kõigi elementide osas.

See A. Oleksiksil oligi. Muu hulgas teadis ta, et 619 grammi suurel hulgal kokaiini sisaldanud substantsi võib põhjustada joobe väga paljudele inimestele.

  1. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
  2. Eeltoodud põhjustel tuleb maakohtu õigeksmõistev otsus A. Oleksiksi poolses kokaiini käitlemises tühistada. Lõpliku kvalifikatsiooni (st

§ 184lg 2 kohaldatavuse osas) vt otsuse p 139.

(7)V. Kalojev ja 619,48 grammi kokaiini: õiguslik hinnang 135. Kokaiin on narkootikum (vt otsuse p 122). 619,48 grammist pulbrist, mis sisaldas 235 grammi kokaiini, piisab joobe tekitamiseks umbes 3600 inimesele ehk tegemist oli suure kogusega (vt otsuse p-d 128). V. Kalojevgi pani selle kokaiiniga toime erinevad NPALS § 2 p-s 3 nimetatud teod: omandas, valdas ja hoidis seda, st käitles uimastit. See käitlemine oli ebaseaduslik. Niisiis realiseeris V. Kalojev

§ 184lg 1 objektiivse koosseisu.

V. Kalojevil oli tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Ta tegutses õigusvastaselt ja süüliselt. 136. Järgmisena tuleb küsida, kas rakendub

§ 184lg 2 p 1 ehk kas A.

Oleksiks ja V. Kalojev olid kaastäideviijad (st moodustasid grupi) või käitlesid nad uimastit üksiktäideviijatena. 137. Kaastäideviimine eeldab kõigepealt seda, et teo paneb toime rohkem kui üks isik ja igaüks neist isikuist annab teosse sedavõrd olulise panuse, et on alust kõneleda tema poolsest teo valitsemisest (Pikamäe –

. Kommantaar. 4. trükk, § 21/5.1). A. Oleksiks müüs V. Kalojevile kokaiini. On ilmne, et ostu-müügi puhul on oluline roll mõlemal poolel, st nii ostjal kui müüjal. 31 Seetõttu peaks äsja välja toodud üldpõhimõtte kohaselt pidama uimastite müüjat ja ostjat narkootikumide käitlemise kaastäideviijateks. Nii see siiski ei ole. Kriminaalkolleegiumi meelest ei ole võimalik jaatada kaastäideviimist niisuguses olukorras, mille puhul koosseisutegu eeldab möödapääsmatult vähemalt kahe inimese koos tegutsemist (nagu näiteks ei saa ka kellegi süüd suurendavana näha asjaolu, mis igal juhul koosseisu täites esineb: vt

§ 59). Seega ei saa uimastite ostjat-müüjat pidada per se kaastäideviijateks4.

  1. Järgnevalt tuleb küsida, kas võimaliku kaastäideviimise saab tuletada millestki muust kui uimastite ostmisest-müümisest.
  2. A. Oleksiksi puhul see ringkonnakohtu meelest võimalik ei ole. Pole tõendeid selle kohta, et A. Oleksiks oleks olnud V. Kalojeviga seotud kuidagi muul viisil kui talle puhuti uimasteid viies ja nende eest raha vastu võttes. V. Jankega A. Oleksiks kuidagi (vahetult) seotud ei olnud. Seega ei saa A. Oleksiksile heita ette kokaiini käitlemist grupis

§ 184lg 2 p 1 tähenduses ehk A.

Oleksiks on vaja süüdi tunnistada

§ 184lg 1 järgi.

  1. Ülal öeldu kehtib ka n-ö peegelpildis: et A. Oleksiksile ei saa ette heita grupi moodustamist V. Kalojeviga, ei saa öelda ka seda, et V. Kalojev oli kaastäideviija koos A. Oleksiksiga.
  2. Küll aga kerkib üles küsimus, kas kaastäideviijad olid V. Kalojev ja V. Janke (nagu leiab prokurör). Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole selle väitmiseks piisavalt tõendeid.
  3. Prokuratuuri väitel müüsid V. Kalojev ja V. Janke kokaiini kooskõlastatult: müüjaks oli küll V. Janke, ent müügi edukus huvitas otseselt ka V. Kalojevit, sest V. Janke ei maksnud V. Kalojevile vahetult kokaiini saamise ajal, vaid alles siis, kui ta uimasti maha müünud oli. Niisugusel juhul võiks tõesti tulla kõne alla kaastäideviimine: V. Kalojevi panus olnuks suurem kui seda kokaiini müümiseks tingimata tarvis oleks olnud. V. Kalojevit poleks saanud pidada pelgaks kokaiini V. Jankele müüjaks, vaid kokaiini lõpptarbijatele müügi (kaas)organiseerijaks. Et asjad tõepoolest nii olid, on kõigiti võimalik ja isegi tõenäoline. Samas aga ei saa (täielikult) välistada, et V. Janke andis raha V. Kalojevile kohe uimastit enda valdusse saades – ehk tegemist oli ikkagi pelga ostu-müügiga, mille puhul kaastäideviimisest rääkida ei saa.
  4. Küsida tuleb sedagi, kas grupilisuse saab tuletada tõsiasjast, et V. Janke pakendas kokaiini X talus ja osaliselt ka hoidis seda seal. Nimelt tuleb kõne alla väide, et V. Kalojevit tuleb pidada V. Janke uimastikäitlemise kaastäideviijaks just seetõttu, et ta lubas V. Jankel X talus äsja kirjeldatud tegusid teha. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole selline väide korrektne. Narkootikumide pakendamiseks ja hoidmiseks mingi koha võimaldamine ei ole piisavalt oluline panus kõnelemaks sellest, et koha võimaldaja valitseb uimastite käitlemist. Pigem on tegemist tüüpilise kaasaaitamisteoga (

§ 22lg 3).

Et kaasaaitajat täideviijaks pidada ei saa (vt

§-d 20–22), ei saa V. Kalojevile (ega V. Jankele) ette heita

§ 184

lg 2 p 1 järgset kvalifikatsiooni ka tulenevalt kokaiini pakendamisest ja hoidmisest X talus V. Janke poolt. 144. Rohkem V. Kalojevi või V. Janke tegusid, mida võiks pidada narkootikumide käitlemise kaastäideviimiseks, kriminaalkolleegiumi hinnangul ei esine. V. Kalojevi teo lõpliku kvalifikatsiooni kohta vt otsuse p 148.

(8)V. Kalojev ja metamfetamiin: õiguslik hinnang 4 Nii on see ka nt Saksamaal: vt Weber. Betäubungsmittelgesetz. Kommentar.
  1. Auflage, Vorbemerkungen zu den § 29 ff./
  2. 32
  3. Maakohus leidis korrektselt, et metamfetamiini on narkootiline aine. Apellandi lisatud EKEI teabelehe kohaselt tekitab kümnele inimesele joobe 0,3 grammi metamfetamiini. See nähtub ka mitmetest kohtulahenditest (vt nt Viru Maakohtu otsus
  4. juunist 2020 (nr 1-20-2153) või Harju Maakohtu otsused
  5. augustist 2020 (nr 1-20-4497) ja
  6. septembrist 2020 (nr 1-20-4590)). Et kilekotis oli 1,49 grammi puhast metamfetamiini, oli uimastit suures koguses. Uimastikotikese enda käes hoidmine tähendab faktilise võimu teostamist uimasti üle ehk valdamist NPALS § 2 p 3 tähenduses ehk käitlemist

§ 184lg 1 mõttes.

Mingit õigustust metamfetamiini käitlemiseks V. Kalojevil ei olnud ehk käitlemine oli ebaseaduslik. Niisiis täitis V. Kalojev

§ 184lg 1 objektiivse koosseisu.

  1. V. Kalojevil oli objektiivse koosseisu elementide osas tahtlus. Muu hulgas pole mingit alust öelda, et V. Kalojev ei teadnud, et pulber sisaldab terve hulga uimastavaid metamfetamiinidoose.
  2. Tegu oli õigusvastane ja süüline.
  3. V. Kalojev täitis ka kvalifikatsioonikoosseisu

§ 184lg 2 p 2 tähenduses.

Seda seetõttu, et ta käitles mitme aasta kestel kokaiini: vt ülal. Niisiis mõistab ringkonnakohus V. Kalojevi süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi.

(9)A. Oleksiks ja 0,89 grammi kokaiini: õiguslik hinnang 149.

§ 184

lg 1 objektiivne koosseis ei ole täidetud: puhast kokaiini oli 0,89 grammises kokaiinisegus 0,36 grammi ehk seda oli vähem kui 0,65 grammi ehk uimastit polnud suures koguses. Niisiis ei ole A. Oleksiksit võimalik tunnistada süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi: 619,48 grammi kokaiini käitlemises tuleb ta tunnistada süüdi

§ 184lg 1 järgi.

150. Ka pole juba maakohtu esitatud argumentidel võimalik jaatada

§ 183

lg 1 objektiivset koosseisu: rääkida ei saa kokaiini edasiandmise eesmärgist ega ka üle riigipiiri toimetamise süstemaatilisusest. 151. Kokaiini väikeses koguses valdamine aga kujutab endast NPALS § 151 lg 1 pärast väärtegu. Väärtegu küll aegub üldreeglina kaks aastat pärast selle lõpuleviimist (

§ 81

lg 3), ent kriminaalmenetluse alustamisel väärteo tunnustega teo kohta aegumine kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni peatub (

§ 81

lg 7 p 2), kusjuures väärteomenetlust saab kriminaalmenetluse lõpetamise korral

§ 81

lg 8 ls-st 2 tulenevalt alustada kolme aasta jooksul teo toimepanemisest alates (vt selle kohta täpsemalt Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-50-16). Seepärast lõpetab ringkonnakohus KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 274 lg 1 alusel A. Oleksiksi suhtes puutuvalt 0,89 grammi kokaiini valdamisse kriminaalmenetluse.

(10)Annely Ant ja alkohol: õiguslik hinnang
  1. Küllaltki palju on vaieldud selle üle, kas Annely Ant teadis midagi alkoholi käitlemisest V. Kalojevi poolt. Et ringkonnakohus vastas sellele küsimusele jaatavalt, peab ka selgitama, kas Annely Anti sellisel teadmisel oli karistusõiguslik tähendus.
  2. Millegi teadmine (või: millestki teada saamine) ei ole tegu ehk tahtest kantud välismaailmas avalduv kehaliigutus. Seetõttu saaks aktualiseeruda üksnes küsimus Annely Anti poolsest alkoholi käitlemisest tegevusetusega

§ 375

lg 1 – § 13 lg 1 tähenduses ehk tuleks küsida, kas Annely Ant oleks pidanud kuidagi takistama V. Kalojevil alkoholi käidelda. Tegevusetusega seoses esineb kõigepealt menetlusõiguslik takistus. Nimelt on Riigikohus korduvalt leidnud, et üleminek teodeliktilt tegevusetusele eeldab uue süüdistuse esitamist (vt nt lahendid asjades nr 3-1-1-13-07, p-d 8 ja 10 ja 1-16-8601/66, p 20). Selline seisukoht näib mõneti kummaline: KrMS § 268 lg-st 5 33 lähtuvalt peaksid olema olulised vaid süüdistuses välja toodud faktilised asjaolud, mitte aga see, kas neid faktilisi asjaolusid hinnatakse õiguslikus mõttes tegevuseks või tegevusetuseks. Praegu see siiski oluline pole, sest Annely Antile ei saaks kuriteo tegevusetusega toime panemist heita ette ka materiaalõigusest tulenevalt. Õiguslik kohustus tegutseda

§ 13

lg 1 tähenduses ei lasu igal inimesel: seesugune kohustus on vaid piiratud isikute ringil (nn garantidel) (Sootak.

. Kommentaar.

  1. trükk, § 13/7). Annely Anti puhul võinuks tegutsemiskohustus tuleneda tõsiasjast, et tema oli X talu omanik. Tulenevalt Riigikohtu lahendist asjas nr 3-1-1-33-14 (p 17) tuleb öelda, et nii see siiski ei ole. Omand muudab omaniku tegutsemiskohustuslaseks siis, kui sellest omandist lähtub mingi oht. Nt peab majaomanik hoolitsema selle eest, et maja kokku ei variseks ega kellelegi mingit kahju ei tekitaks. Korteriomanik aga peab oma korteris toime pandavaid kuritegusid takistama vaid juhul, kui korter on mingite iseärasuste tõttu teatud kuritegude toimepanemiseks eriti sobiv ja seeläbi käsitatav ohuallikana. Praegu millegi sellisega tegemist pole: X talu ei olnud salaalkoholiga äritsemiseks kuidagi eriti sobilik paik.
  2. Tõsi, kõne alla võiks siiski tulla ka üks tegevusena vaadeldav tegu: alkoholi sisaldanud kõrvalhoone võtme andmine V. Kalojevile või ütlemine V. Kalojevile, et too võib kõrvalhoonet kasutada. Kui Annely Ant oleks sellist tegu toime pannes olnud vähemalt kaudse tahtluse tasandil teadlik V. Kalojevi plaanist hakata kõrvalhoones alkoholi ladustama, saaks püstitada hüpoteesi Annely Anti vastutusest V. Kalojevi poolsele alkoholi käitlemisele kaasa aitamise eest

§ 375lg 1 – § 22 lg 3 järgi.

Puuduvad aga igasugused tõendid selle kohta, et Annely Ant V. Kalojevile võtit andes või võtit kasutada lubades alkoholiga seonduvast teadlik olnud oleks. 155. Eelöeldu tähendab, et maakohtu otsustus Annely Ant

§ 375lg 1 järgi õigeks mõista oli korrektne.

(11)Karistused 156. A. Oleksiksi suurele süüle viitab eeskätt tema käideldud kokaiini väga suur kogus: selle kokaiiniga oli võimalik tekitada narkojoove tuhandetel inimestel. Niisamuti kõneleb A. Oleksiksi kahjuks see, et kokaiiniäri toimus mitmeid aastaid. Positiivsena saab välja tuua, et A. Oleksiks andis uimastit edasi vaid ühele inimesele (V. Kalojevile) ega üritanud luua mingit laialdasemat nö klientide võrgustikku (mis oleks võinud tingida narkootikumide tarbimise veelgi laialdasema hulga inimeste poolt). A. Oleksiksi kasuks kõneleb ka tõik, et ta on varem karistamata. Neid asjaolusid silmas pidades karistab ringkonnakohus A. Oleksiksit 7 aastase vangistusega. Sellele vangistusele on vaja

§ 64lg 1 alusel liita A.

Oleksiksile

§ 375lg 1 järgi mõistetud kahe ja poole aastane vangistus.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa see liitmine toimuda kergema karistuse täieliku raskemas neelamise teel: esiteks oli A. Oleksiksi süü alkoholi käitlemises võrdlemisi suur ja teiseks on tegemist erinevaid õigushüvesid kaitsvate koosseisudega. Et aga

§ 184

lg 1 järgne karistus on

§ 375

lg 1 järgi mõistetud karistusest märksa raskem, ei pea viimane andma esimesele juurde ka kuigivõrd pikka aega, mistõttu mõistab kriminaalkolleegium liitkaristuseks 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse. Selle vangistuse hulka on

§ 68lg 1 alusel vaja arvata eelvangistus, st periood alates 23.

veebruarist 2018 kuni

  1. märtsini 2020 (2 aastat ja 8 päeva). Niisiis jääb kandmisele 5 aasta 5 kuu ja 22 päevane vangistus.
  2. Et A. Oleksiks on Läti kodanik, tuleb ka otsustada, kas rahuldada tuleb prokuratuuri taotlus saata A. Oleksiks Eestist välja (ja keelata tal Eestisse naasmine). A. Oleksiksi narkootikumide käitlemine ohustas ja kahjustas suure hulga Eesti elanike tervist. Seetõttu – ja pidades silmas, et A. Oleksiks võib naasta oma varasema käitumise juurde – saab kriminaalkolleegiumi hinnangul öelda, et A. Oleksiks on ohuks Eesti avalikule korrale

§ 54

lg 3 tähenduses, mistõttu tuleb ta pärast vanglast vabanemist riigist välja saata. Võttes arvesse seda, et A. Oleksiks ei ohusta mitte Eesti julgeolekut (ehk

§ 54

lg 3 alternatiividest raskemat) ja et ta peab niikuinii mitu aastat 34 vanglas viibima, keelab ringkonnakohus A. Oleksiksil Eestisse tulemise mitte maksimaalseks 10 aastaseks ajaks, vaid 5 aastaks. 158. V. Kalojevi karistamisel kehtib kõigepealt suuresti sama, mida leiti A. Oleksiksi osas. Süüd suurendab käideldud uimastite hulk ja kuriteo kestvus. Kergendavalt mõjub, et V. Kalojevgi piirdus kokaiini ühele inimesele (V. Jankele) andmisega ja V. Kalojevitki ei ole varem karistatud. Küll aga raskendab V. Kalojevi süüd see, et ta käitles ka metamfetamiini. Seetõttu mõistab kriminaalkolleegium V. Kalojevile 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse. Seda karistust tuleb

§ 64lg 1 alusel suurendada alkoholi käitlemise eest mõistetud vangistusega.

Ringkonnakohus peab siingi põhjendatuks karistuse osalist raskendamist ja mõistab V. Kalojevile 8 aasta pikkuse liitvangistuse. Selle sekka arvatakse 2 aastat 24 päeva (

  1. veebruarist 2018 kuni
  2. märtsini 2020 väldanud eelvangistus). Niisiis tuleb V. Kalojevil ära kanda 5 aasta 11 kuu ja 6 päevane vangistus.
  3. Apellandi hinnangul on V. Janke karistus liiga kerge. V. Janke kaitsja aga märgib seoses V. Janke karistusega järgmist. V. Jankele ei tohi mõista rangemat karistust kui P.P. ile. V. Janke protsessuaalseid õigusi rikuti kokkuleppemenetlusest keeldumisega.
  4. Väide V. Janke protsessuaalsete rikkumiste kohta seoses kokkuleppemenetlusest keeldumisega on kummastav. Süüdistataval ei ole õigust kokkuleppemenetlusele: kui prokuratuur soovib asja viia kohtusse üldmenetluse korras, on tal selleks piiramatud õigused. Eriti arusaamatu on väide, et kokkuleppemenetlusest keeldumine peab kuidagi kajastuma V. Janke karistuses.
  5. Niisamuti on täiesti ebakohane viidata teisele inimesele mingis muus menetluses mõistetud karistusele. Karistuse suurus sõltub

§ 56kohaselt isiku süüst, mitte mõnes muus asjas kellelegi mõistetud karistustest.

162. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga: maakohus mõistis V. Jankele liiga leebe karistuse. V. Janke käitles samasugust väga suurt hulka kokaiini, nagu A. Oleksiks ja V. Kalojev. Ka tema tegi seda mitme aasta jooksul. Seetõttu tuleb V. Jankele mõistetud 4 aasta ja 6 kuu pikkune karistus tühistada. V. Janket on vaja karistada 7 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvatakse eelvangistus (8.

veebruarist 2018 kuni

  1. märtsini 2020, st 2 aastat ja 24 päeva) karistusaja hulka, mistõttu peab V. Janke ära kandma 4 aasta 11 kuu ja 6 päevase vangistuse.
  2. Vanglasse tuleb süüdistatavatel ilmuda neile maakohtu kutsega teataval ajal (KrMS § 414 lg 1).

(12)Konfiskeerimine
  1. Apellant peatub konfiskeerimisel seoses kolme teemaga: V.K. ile kuuluv osa X kinnistust, K.T. le kuulunud Peugeot ja V. Janke vara konfiskeerimise õiguslik alus (ning asjade arestimine).
  2. Kõigepealt peatub kriminaalkolleegium V. Kornõljevisse puutuval.
  3. Tuleb täielikult nõustuda apellandiga, et süüdistatavate ja nende sõprade-sugulaste väited seoses kinnistu ostmise rahaga ei ole vähemalgi määral usutavad. Vaidlust ei ole selle üle, et V. Kalojev andis (läbi Annely Anti) V.K. ile raha, et too osa X kinnistust K.M. lt ära ostaks. Küll aga väidavad V. Kalojev ja Annely Ant ning viimastega seotud inimesed, et V.K. andis siis, kui ta kuulis, et raha oli pärit V. Kalojevilt, viimasele selle raha tagasi.
  4. Esiteks jääb segaseks juba selgitus selle kohta, miks V.K. oleks pidanud raha tagastama. Nii V.K. kui ka Annely Ant rääkisid usalduse puudumisest. See räägitu on aga äärmiselt ebaselge. V.K. vastas raha tagastamise põhjust puudutanud küsimusele nii: „Nad päris koos ei ela ja lihtsalt 35 on lähedased suhted ja minul puudub selline usaldus. Mina elan koos Annely tütrega ja siis mõtlesin, et ostan ikka oma rahadega ära, sest et kunagi ei tea.“ (kd 23, tl 58). Annely Ant aga rääkis nii: „Ma rääkisin [ostmisplaanist] Vladimir Kalojevile kõigepealt ja tema ütles, et loomulikult tema on nõus raha andma, et ostame ära, aga mina ei tahtnud. Ma ei usaldanud selles suhtes, et me ei olnud päris koos veel, ei elanud koos. Ma läksin V.K. juurde ja palusin V.K. t, aga V.K. tahtis mõtlemisaega saada. Siis oligi, et Vladimir tuli minu juurde rahaga, see oli rulli pandud. Ma ei lugenud ja ütlesin, et ma lähen viin selle V.K. le. V.K. võttis vastu. Tehing toimus kuskil jaanuari keskel ja mina sain teada, et V.K. ostis äkki veebruari alguses, minu sünnipäeva aeg. V.K. ütles mulle, et ta oli Vladimirile raha tagastanud ja ostis ise. [Raha tagastas ta seetõttu, et] tal oli sama arvamus, et me ei ole ikka koos. Mis on oma, on oma, et pärast keegi ei tuleks ütlema, et mina ostsin või midagi sellist. See on siis nagu meie pere oma. V.K. on koos minu tütrega ja perekond on perekond.“ (kd 23, tl 214). Ka mitmeid kordi lugedes jäävad need selgitused küllaltki arusaamatuks. Kui Annely Ant ja V.K. tahtsid nende lausetega öelda, et V. Kalojevi ja Annely Anti suhe ei olnud kuigivõrd tihe, siis sellised väited ei näi praeguses menetluses kogutud tõendite põhjal veenvad: nende kahe intiimsuhe oli kestnud aastaid ja nad olid väga tihedasti koos. Ka oleks äärmiselt kummastav, kui V.K. , kellega hakkas kinnistu ostmisest kõnelema Annely Ant ehk kellel endal ostmisplaani ei olnud, oleks järsku otsustanud, et ta ostabki endale mitme tuhande euro eest kinnistu. Samuti pole usutav, et sularaha tõi V.K. ile Annely Ant, ent raha tagastada otsustas V.K. mitte Annely Antile, vaid V. Kalojevile – ja seda pärast otsustamist, et tal ei ole V. Kalojevi vastu usaldust. Ka ei usu ringkonnakohus, et raha tagastamise korral oleks Annely Ant kui ostmise väidetav initsiaator jäetud tagastamisest informeerimata.
  5. Üheselt viitava

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.