← Eesti

4-20-3944/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 7.detsembril 2020. a Tartu kohtumaja kirjalikus menetluses 4-20-3944 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Te

§ 36lg 1, 2 nõuete rikkumises.

Väärtegu kvalifitseeriti

§ 68järgi.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse Konstontin Volkovile ette, et ta 03.09.2020 kella 15.16 ajal teostas autovedu Tartu vallas, Tartu maakonnas Jõhvi-Tartu-Valga

  1. kilomeetril, olles eelnemata nõuetekohaselt jätnud läbimata autojuhi ameti- ja täiendkoolituse. Kiirmenetluse otsusega määrati Konstantin Volkovile karistuseks rahatrahv summas 200 eurot.
  2. Konstantin Volkov esitas 18.09.2020 Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebuse esitaja märkis, et väärteo kirjeldus ei vasta tõele, sest Konstantin Volkovil on läbitud kutselise veoautojuhi täiendkoolitus, mille tõendamiseks esitab kaebaja kohtule vastava tunnistuse. Lisaks esitas kaebuse esitaja kohtule väljavõtte maanteeameti poolt peetavast liiklusregistrist, millesse on tehtud kanne vastava koolituse läbimise kohta. Kuna Konstantin Volkovile etteheidetavas teos puudub

§ 68

sätestatud väärteokoosseis, palub kaebuse esitaja lõpetada väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Lisaks palub kaebuse esitaja jätta kõik menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda.

  1. Tartu Maakohtu 28.09.2020 määrusega võeti Konstantin Volkovi kaebus menetlusse ning saadeti kaebuse ärakiri PPA Lõuna prefektuurile ja paluti vastata kaebusele kirjalikult ning edastada kohtule väärteoasja materjalide koopiad.
  2. Politsei- ja Piirivalveamet esitas kirjaliku seisukoha 11.11.2020, milles märkis, et ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kiirmenetluse otsus koostatud õigesti ja kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü suuruse ja karistuse soovitud eesmärkidega.

§ 68

järgi (jõustunud 01.07.2020) karistatakse autojuhte, kes teostavad autovedu ameti- või täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris. Varasem kvalifikatsioon oli ebatäpne, mistõttu seadust muudeti. Täienduskoolituse läbimist tõendav dokument selle paragrahvi mõistes on

§ 38

kirjeldatud Maanteeameti poolt väljastatud pädevustunnistus, mitte koolitaja väljastatud tõend. Menetlusalune isik on väitnud, et läbis autojuhi ameti- ja täiendkoolituse

  1. aastal. See vastab tõele vaid kaudselt. Menetlusalune isik käis koolitusel ja omandas teadmised mais
  2. Tegemist ei ole aga seaduse mõistes formaalselt koolituse läbimisega, vaid teadmiste omandamisega, mis vajavad Maanteeameti heakskiitu. Lisaks on Autosert tunnistusel selge viide, et tunnistus ei anna õigust kutselise autojuhina töötamiseks. Kohtuväline menetleja on veendumusel, et märge liiklusregistrisse tehti pärast kaevatava kiirmenetluse otsuse koostamist ning menetlusalune isik esitas kohustusliku taotluse Maanteeametile alles 2020.a septembris, mille järel tehti märge liiklusregistrisse ning isikule väljastati uus juhiluba. Kohtuvälise menetleja esindaja tegi Maanteeametile päringu, et selgitada välja Konstantin Volkovi ametikoolituse läbimise ja temale pädevuse andmise detailid. Päringu vastuses selgus, et isikul puudus 03.09.2020

§ 36

lõikes 5 kirjeldatud kehtiv ametivõi täiendkoolituse läbimist tõendav pädevustunnistus, sh juhiloal. Maanteeamet omistas Konstantin Volkovile pädevuse alles pärast 16.09.2020 esitatud taotlust, mistõttu ei vasta kaebuses esitatud väited tõele. Politseil puudub pädevus ka hinnata koolitaja tõendi sisu, pädevus on vaid Maanteeametil. Jääb arusaamatuks, miks Konstantin Volkov ei täitnud temale seadusest tulenevat nõuet lõpetada koolitus taotlusega Maanteeametile pädevuse saamiseks. Kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral oleks isik pidanud teadma, et koolituse õppeprotsessi läbimine ei tähenda automaatselt pädevust teostada tasulist autovedu. Taotlus lõpetada süü puudumise tõttu ei ole võimalik ega asjakohane. Õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, tõstmaks kutseliste autojuhtide õiguskuulekust, tagamaks seeläbi liikluses suuremat turvalisust ja ka liiklusnõuete järgimise hõlpsamat kontrolli on olemas käesolevas asjas teatud avalik menetlushuvi. ¼ määras olev karistus on enam kui optimaalne. 2

  1. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused
  2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
  3. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale (PPA Lõuna Prefektuurile) saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on kohut teavitanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
  4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  5. Seega kohus, uurinud kirjalikus menetluses asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.
  6. Antud juhul puudub vaidlus selles, et Konstantin Volkov teostas 03.09.2020 kella 15.16 ajal Tartu vallas, Tartu maakonnas Jõhvi-Tartu-Valga
  7. kilomeetril autovedu. See on tuvastatud kiirmenetluse otsusega. Menetlusalune isik ei ole esitanud selle osas samuti vastuväiteid.
  8. Vaidlus seisneb selles, kas Konstantin Volkovil oli autoveo teostamisel nõuetekohaselt läbitud autojuhi ameti- ja täiendkoolitus. 12.

§ 38

„ameti- ja täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendi andmine, andmisest keeldumine ja kehtetuks tunnistamine“ lõike 1 kohaselt annab pädevustunnistuse või vastava kirje juhiloale Maanteeamet.

§ 36

loetleb isikud, kes peavad läbima autojuhi ameti- ja täienduskoolituse, sh isikud, kes teostavad veosevedu (lg 2 p 1).

§ 68

kohaselt karistatakse autojuhi poolt autoveo teostamise eest ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandega liiklusregistris rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. 15. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest tegeles Konstantin Volkov 03.09.2020 killustiku veoga (kliendiks S OÜ). Seega oli tegemist isikuga, kellel on kohustus

§ 36kohaselt autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimiseks.

Konstantin Volkov on esitanud tõendi, mille kohaselt ta on saanud tunnistuse kutselise veoautojuhi 35-tunnise täiendkoolituse läbimise kohta Autosert kompetentsikeskuses 16.05.2019 kuupäeval. 16. Konstantin Volkov on kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale esitanud kohtule tõendi ning märkinud, et tal on liiklusregistris vastav märge läbitud koolituse kohta. Kohtuväline menetleja leidis oma kirjalikus seisukohas, et Konstantin Volkov on küll tõendanud, et ta on käinud nimetatud koolitusel, kuid 03.09.2020 kuupäeval ei olnud Konstantin Volkovile väljastatud pädevustunnistust või kirjet juhiloale Maanteeameti poolt. Kohus märgib nõustuvalt kohtuvälise menetlejaga, et tulenevalt

§-st 38 on pädevaks asutuseks ameti- ja täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendi andmisel Maanteeamet. Seega oleks Konstantin Volkov pidanud pärast koolituse läbimist esitama taotluse Maanteeametile. Nähtuvalt Maanteeameti vastusest PPA 3 päringule tegi Konstantin Volkov nimetatud taotluse Maanteeametile alles 16.09.2020 kuupäeval, st pärast väärteo toimepanemise toimumise hetke. Maanteeamet väljastas Konstantin Volkovile ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava kirjega juhiloa 18.09.2020. Seega pole õige kaebuse esitaja väide, mille kohaselt oli tal liiklusregistris vastav märge olemas väärteo toimepanemise hetkel. 17. Kohus leiab, et kuivõrd Konstantin Volkovil puudus 03.09.2020

le vastav autojuhi ameti- ja täienduskoolituse vastav dokument ning kanne liiklusregistris, esinevad käesolevas asjas

§ 68süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. 18. Kohus leiab, et Konstantin Volkov pani väärteo toime hooletusest Kar

S § 18 lg 3 mõttes. Menetlusalune isik läbis täiendkoolituse, milles sai teadmisi kutselise autojuhina töötamise osas. Seetõttu oleks ta pidanud teadma, et tal on seadusest tulenev kohustus esitada taotlus Maanteeametile. Autosert tunnistuselt nähtub samuti, et „Käesolev dokument üksinda ei anna õigust kutselise autojuhina töötamiseks, vaid on tõendiks koolituse läbimise kohta ja kutsetunnistuse taotlemiseks“. Väärteoasja materjalidest ei nähtu ka asjaolu, et Konstantin Volkov oleks nimetatud tunnistuse esitanud kiirmenetluse otsuse koostajale, et tõendada täiendkoolituse läbimist. Nagu eelpool tuvastatud, ei olnud ka liiklusregistris 03.09.2020 kuupäeval märget nimetatud koolituse läbimise kohta, kuivõrd isik taotles alles 16.09.2020 Maanteeametilt juhiloa vahetamiseks ja märke lisamiseks.

  1. Käesolevas asjas ei esine VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, kuivõrd teos on tuvastavad väärteo tunnused. Kohus leiab, et väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine olulisi menetlusnormi rikkumisi, mis tooksid kaasa väärteolahendi tühistamise.
  2. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  3. Kohtu hinnangul on Konstantin Volkovi süü alla keskmise. Esmalt märgib kohus, et Konstantin Volkov pani teo toime hooletusest. Tal oli läbitud Autosert koolitus, kuid ta ei olnud nõuetekohaselt esitanud taotlust Maanteeametile. Käesolevalt on Konstantin Volkov taotluse Maanteeametile esitanud ning tal on liiklusregistris märge ameti- ja täiendkoolituse läbimise kohta. Siiski hindab kohus ka menetluse aluse isiku enda väiteid – kaebuses esitas menetlusalune isik kohtule eksitavaid andmeid, justkui tal oleks olnud märge liiklusregistris väärteo toimepanemise ajal. Kohtuväline menetleja tuvastas Maanteeameti abiga, et tegelikkuses 03.09.2020 menetlusalusel isikul vastavat märget liiklusregistris ei olnud. Seega leiab, et Konstantin Volkovi puhul ei ole võimalik eitada, et temal süü väärteo toimepanemisel puuduks. Seetõttu leiab kohus, et temale määratud karistus oli otstarbekas ning näitab ka teistele sarnaselt käituvatele isikutele, et dokumendid tuleb korrektselt ning pädeva ameti poolt kinnitada.
  4. Kohtuväline menetleja on määranud Konstantin Volkovile rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses. Kohtu hinnangul vastab see isiku süüle ning teo toimepanemise asjaoludele. Tema süü on tunduvalt alla keskmise. Väärteokoosseis näeb ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, seega oli isikule määratud trahv tunduvalt alla keskmise.
  5. Seetõttu ja eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ning Konstantin Volkovi kaebus rahuldamata. Menetlusalune isik on kaebuses palunud jätta menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda, kuid menetlusalune isik ei ole esitanud kohtule menetluskulude kohta tõendavaid dokumente. 4 Kuivõrd kaebus jäi rahuldamata, siis KrMS § 180 lg. 1 alusel jäävad kõik menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kohtule ei ole menetluspooled menetluskulude aruannet esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Peet Teidearu Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.