Obsah (4)

§ 306§ 180§ 175§ 126

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. augustil 2020 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-3689 (19240300041) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sek

§ 306

, § 309 lg 1, 3, § 311, § 312 § 313, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2, kohus 1 / 18 O T S U S T A S: HAMID REZA SHAVANDY süüdi tunnistada KarS § 258 lg 1 p 2 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda 12.04.2020 Hamid Reza Shavandy suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni. Vabastada Hamid Reza Shavandy vahi alt 5-kuulise vangistuse ärakandmisel. NASER AMIR LIRAVI süüdi tunnistada KarS § 258 lg 1 p 2 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda 12.04.2020 Naser Amir Liravi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni. Vabastada Naser Amir Liravi vahi alt 5-kuulise vangistuse ärakandmisel. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi Arvo Suuban taotlus ja määrata tema poolt Hamid Reza Shavandy’le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 584,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 487 eurot, käibemaks 97,40 eurot).

§ 180

lg 1 ja 3 alusel mõista Hamid Reza Shavandylt riigituludesse menetluskuluna sundraha 300 eurot.

§ 180

lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud ( kaitsjatasu riigi õigusabi eest kohtueelsel uurimisel ja kohtulikul arutamisel) riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel määrata menetluskulude summas 300 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud Hamid Reza Shavandyl tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank nr EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) Luminor Bank nr EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700033277 ning selgitus „Hamid Reza Shavandy 1-20-3689 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi Arvo Suuban taotlus ja määrata tema poolt Naser Amir Liravi’le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 584,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 487 eurot, käibemaks 97,40 eurot). 2 / 18

§ 180

lg 1 alusel mõista Naser Amir Liravilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 300 eurot.

§ 180

lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud ( kaitsjatasu riigi õigusabi eest kohtueelsel uurimisel ja kohtulikul arutamisel) riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel määrata menetluskulude summas 300 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud Naser Amir Liravil tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank nr EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) Luminor Bank nr EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700033293 ning selgitus „Naser Amir Liravi 1-20-3689 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: 1. Hamid Reza Shavandylt ja Naser Amir Liravilt 23.08.2019 Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamisega seotud ja ära võetud esemed, mis on hoiul PPA hoiulaos aadressil Tiigi tn 9, Narva, 21.05.2020 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20ATH02391 alusel, nimelt : - Täispuhutava vahendi põhi; - Ebakorrapäraste servadega vahendi servad, 2 tk; - Sinise ja kollase värvi plastikust pump „Bestway“; - 3 lukustatavat kilekotti TOPPITS ZIPPER; - T-särk LCW//SPORTS, halli värvi; - Märgistusteta mustast tekstiilist püksid; - Sinises ümbrises õngeritv, ilma kalastusrullita; - Musta värvi plastikust õngeritv; - Käepidemega sinisest ja läbipaistvast plastikust õngeridva ümbris, milles on õngekonksud ( 3

1. tk)ning püügikoormused( 3 tk); - Kollase markeeringuga GVFSN-21 210-5 õngeritv; - Musta värvi plastikust kalastusrull kroomitud detailidega, millel on läbipaistev kalastusnöör; - Musta värvi kaitsekork; - Rohelise, oranži ja valget värvi õngekork, ning 2 õngekoormust; - Avastatud võileiva pakend; - Nuga pikkusega 32 cm „BERKRAFT Нерж.“; - Mustast plastikust toru läbimõõduga 2,7cm; - Tühi plastpudel Coca Cola mahuga 2l; - Tühi plastpudel kirjega „Малаховская»; - “Marlboro“ suitsupakk; - 2tk „Marlboro“ logoga suitsukoni; - Läbipaistva kleeplindiga kokku kleebitud musta värvi kilehävitada kohtuotsuse jõustumisel. 3 / 18 Hamid Reza Shavandylt hoiule võetud nutitelefon „Samsung“ koos laadimisjuhtme pistikuga, mis asub PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskuses, aadressil Linnaaru tee 5/1, Rae vald, Harjumaa, 20.02.2020 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti alusel, tagastada Hamid Reza Shavandyle kohtuotsuse jõustumisel. 2. Naser Amir Liravilt hoiule võetud esemed, mis on hoiul PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskuses, aadressil Linnaaru tee 5/1, Rae vald, Harjumaa, 20.02.2020 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, nimelt: - Pärsiakeelsed dokumendid (2 lehel); - Nutitelefon „LG“ (katkise ekraaniga); - Laadimisjuhe ilma otsikuta 2 tk; - Mälupulk „Microcell“; - Mälupulk „Scandisk“; - SIM-kaardi ümbrised 4 tk; - SIM-kaart „MTC“; - „Sberbank“ pangakaart 2 tk; - „Terajat bank“ pangakaarttagastada Naser Amir Liravile kohtuotsuse jõustumisel.. 3. 4. Hamid Reza Shavandylt kinnipidamisel äravõetud sularaha: 31,61 EUR ja 200 USD, mis asub hoiul PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskuse arestimajas, münt kirjega „UNITED ARAB EMIRATES“, mündid: Araabia ühendemiraadi münt, 1 rubla, 2 rubla, 5 rubla, 10 rubla( 2
2. tk)25 rubla juubelimünt, mis asuvad hoiul PPA hoiulaos aadressil Tiigi tn 9, Narva, 21.05.2020 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20ATH02391 alusel, tagastada Hamid Reza Shavandyle kohtuotsuse jõustumisel. 5. Naser Amir Liravilt kinnipidamisel äravõetud sularaha 11,75 EUR ja 3 RUB, mis asub hoiul PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskuse arestimajas, tagastada Naser Amir Liravile kohtuotsuse jõustumisel. 6. 2 CD asitõendite vaatlusprotokollidega - jätta kriminaalasja materjalide juurde. 7. Andmekandjate koopiad (digitaalsel kujul, failide loetelu on kriminaalasja materjalides tlk 148)), mis on kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse büroo valduses - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks (süüdistatavate puhul emakeeles ehk farsi keeles) kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 21.08.2020 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 11.09.2020 4 / 18 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ( süüdistatavate puhul on nende emakeeles ehk farsi keeles), seda juhul, kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Prokuratuuri esitatud süüdistus Hamid Reza Shavandyt (Shavandy) süüdistatakse selles, et tema koos Naser Amir Liraviga ületas 23.08.2019 ajavahemikul kell 00:00 kuni 16:53 ebaseaduslikult Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Xxxs, Narva jõel piirimärkide nr x ja nr x vahelisel alal Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone transpordivahendiga, so täispuhutava kummipaadiga, selleks mitteettenähtud kohas, rikkudes riigipiiri seaduse § 9 lg 1 ja § 22 lg 1,2 sätteid. Seega, Hamid Reza Shavandy, ületades ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone grupi poolt ja transpordivahendiga selleks mitteettenähtud kohas, pani toime KarS § 258 lg 1 p 2 ja p 3 järgi kvalifitseeriva kuriteo. Naser Amir Liravit ( Liravi) süüdistatakse selles, et tema koos Hamid Reza Shavandyga ületas 23.08.2019 ajavahemikul kell 00:00 kuni 16:53 ebaseaduslikult Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Xxxs, Narva jõel piirimärkide nr x ja nr x vahelisel alal Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone transpordivahendiga, so täispuhutava kummipaadiga, selleks mitteettenähtud kohas, rikkudes riigipiiri seaduse § 9 lg 1, 2 ja § 22 lg 1,2 sätteid. Seega, Naser Amir Liravi, ületades ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone grupi poolt ja transpordivahendiga selleks mitteettenähtud kohas, pani toime KarS § 258 lg 1 p 2 ja p 3 järgi kvalifitseeriva kuriteo. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuistungil avaldas süüdistatav Liravi, et tunnistab ennast süüdi osaliselt. Süüdistatav Shavandy avaldas, et ta ei tunnista ennast süüdi. Kaitsja asus seisukohale, et isikutele esitatud süüdistus, mis seisnes selles, et nad ületasid ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone grupis ja transpordivahendiga selleks mitteettenähtud kohas, on põhjendamatu. Kokkuvõtlikult on kaitse positsioon järgmine. Ei ole vaidlust, et isikud ületasid Eesti Vabariigi kontrolljoone ebaseaduslikul viisil. Kriminaalkorras on selline tegu karistatav üksnes siis, kui see on toime pandud tahtlikult. Kaitsja leiab, et isikud ületasid ebaseaduslikult kontrolljoone ettevaatamatusest, sest eksisid teega, viibides Vene Föderatsiooni territooriumil. Kontrollides, kas isikud on toime pannud KarS § 258 lg 1 p 2 ja 3 järgi ettenähtud kuriteo, peab kohus tuvastama: kas isikud ületasid Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone, kas isikud ületasid kontrolljoone ebaseaduslikult, kas isikud tegutsesid kontrolljoone ületamisel grupis, kas isikud ületasid kontrolljoone transpordivahendiga selleks mitteettenähtud kohas. Kohus analüüsib kohtule esitatud tõendeid ja tuvastab nende alusel faktilised asjaolud. Seejärel annab kohus faktidele õigusliku hinnangu. 5 / 18 Prokurör esitas süüdistatavate vastu järgmised tõendid. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja I.N. andis kohtuistungil ütlusi, et augustis 2019 töötas ta piirivalves, töö asukoht Mustvee piirivalve kordon. Koos teise piirivalvuraga (I. S.) oli ta autopatrullis, kui tuli teade korrapidajalt, et Xxx-Agusalu teel liiguvad kaks meesterahvast ja neid tuleb kontrollida. Saabudes kohale, oli avastatud, et kaks isikut liiguvad teel ja nende asukoht oli umbes 2,5 km Xxx-Agusalu ristmikult. Algul pöörduti isikute poole paari sõnaga vene keeles. Oli nähtav, et isikud ei saa aru. Üks isikutest valdas vähesel määral inglise keelt. Isikutel ei olnud esitada isikut tõendavaid dokumente. Neilt paluti kirjutada oma nimesid paberile. Küsimusele, kust nad tulid, vastust ei olnud. Küsimusele, kuhu nad suunduvad, on kõlanud sõnad Tallinn ja Helsinki Soome. Ühe isiku inglisekeelsest jutust sai tunnistaja aru, et Tallinn ja Soome sõbrad, kas sõbra juurde või seal on sõbrad. Ühel isikul oli kaasas seljakott, mõlemal olid spordiriided seljas, jalatsid oli märjad või niisked. Seljakott oli hiljem piirivalvekordini ruumides kontrollitud, sees olid märjad rätikud ja märjad sokid. Isikud käitusid rahulikult, põgeneda ei üritanud. Tunnistaja kandis piirivalve vormiriietust ja patrullauto on ka piirivalve erivärvides. Kohtu küsimusele vastates selgitas tunnistaja, et Tallinna ja Soomet mainis esimesena just pikemat kasvu süüdistatav ( kohtuistungil oli tuvastatud, et see on süüdistatav Liravi). Kriminaalasja materjalides lehekülg 152 on foto (mis on maanteeameti kasutuses oleva kaardiserveri mitteametlik väljatrükk ja omab üksnes informatiivset tähendust, vastav märge fotol on olemas), millele on tunnistaja näidanud kohta (märgitud ristiga), kus olid avastatud teel liikunud isikud. Fotol on nähtav Xxx asula asukoht, Narova jõgi ja selle keskel olev Xxx saar (viimane on Eesti Vabariigi territoorium). Selle tõendi alusel on võimalik jõuda esialgsele järeldusele, et ei ole välistatud, et süüdistatavad saabusid Eesti Vabariigi territooriumile Venemaa Föderatsioonist ja võimalik, et selleks pidid nad ületama Eesti Vabariigi kontrolljoone, mis on Narova jõel. Kohtule ei ole esitatud kaitsetõendeid, et läheduses oleks kontrolljoone seaduslikuks ületamiseks ettenähtud koht. Narova jõe teisel kaldal on Venemaa Föderatsiooni territoorium, see on fakt. Tunnistaja E. S. andis kohtuistungil ütlused, et augustis 2019 oli ta Vasknarva kordoni piirivalvur. Kohalikelt elanikelt saabus teade kahtlust tekitanud isikute kohta. Kordonis vestles ta ühe kinnipeetud isikuga ja tema sõnadest sai tunnistaja aru, et isikud ületasid kontrolljoone Xxx saare kohal. Tunnistaja sai aru isikute sõnadest, et neil puuduvad dokumendid, nad on matkajad, turistid. Piirivalve kordoni ruumis suhtles tunnistaja ühe isikuga läbi inglise keele, kasutades selleks Google tõlke. Tunnistaja sai aru, et isikud liikusid Xxxst Jõhvi poole, et dokumendid on jõkke visatud, et nad viibisid Xxx saarel. Isik ei andnud algul loogilist selgitust, kuidas oli võimalik niisama sattuda saarele. Tunnistaja jätkas küsitlemisega, selgitades, et saarele võimalik sattuda mandrilt, kas Eesti või Venemaa poolt. Isik ütles, et ta ujus üle jõe saarele ja nägi oranži värvi palle ( piirivalves kasutatavad kontrolljoone veepealsed tähistused). Isik väitis, et sattusid saarele, sest eksisid teega, olid metsas. Isikutega vestlusest poolteist tundi hiljem läks tunnistaja hõljukiga kontrollida kontrolljoone võimaliku ületamise kohta. Jõevee tase oli madal, saare kallas oli kivine, ilm vihmane. Saarel kivide vahel olid avastatud mustad kilekotid, muud esemed, pakendid, suitsukonid, kalapüügivahendid. Ühes prügikotis olid avastatud selline ese - mingi täispuhutav ujumisvahend või abivahend, tühjaks lastud. Esemed oli pildistatud, asukohad 6 / 18 märgitud koordinaatidega, pakendatud ja kaasa võetud. Isikule oli leitud asjad näidatud. Isik võttis omaks kööginoa, ühe pakendi. Oranži värvi paati ja kalapüügivahendeid omaks ei võtnud. 12 tundi hiljem läks tunnistaja taas saarele kontrolli tegemiseks. Ta soovis leida see koht, kus isiku võisid saarele saabuda Venemaa poolt üle jõe. Üks koht oli avastatud, seal olid leitud samasugused suitsukonid nagu esialgse kontrolli teostamisel. Võimalik, et ta võttis suitsukonid kaasa ja vist pildistas kohta ( tunnistaja täpselt ei mäleta). Samal päeval piirivalvur M. T. kontrollis Xxx saare vastas olevat eestipoolset mandrikallast. Seal oli avastatud mineraalveepudel, T-särk, araabia rahamünt. Samal ajal sellest kohast vastas oleval saare kaldal olid avastatud vene rahamündid ja samasuguseid araabia rahamünte. Tunnistaja selgitas, et koos vene piirivalvega oli koostatud dokument – ühisvaatlusprotokoll. Vene piirivalvurid eesti piirivalvurite osalemisel vaatlesid saare vastas olevat vene territooriumi. Seal ei olnud avastatud kontrolljoone ületamise tunnuseid. Kus on see ühisvaatlusprotokoll, tunnistaja ei tea, piirivalve arvutisüsteemis see peab olema säilitatud. Süüdistuse poolt esitatud tunnistaja G.i ütlused langevad tunnistaja S. ütlustega ja kordavad neid. Tunnistaja G.i ütlused ei andnud kohtule uut või täiendavat informatsiooni. Prokurör esitas kohtule süütõendina fotod ja skeem, mis olid tehtud tunnistaja S. poolt 23.08.2019 ja 24.08.2019 Xxx saare kontrollimisel, kriminaalasja materjalid lk 107-115. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et need on tema tehtud fotod ja skeem. Fotodel on oranži-musta värvi kilesarnane rebitud ese, kööginuga, pakendid, suitsupakk, kalapüügivahend, musta värvi kilesarnane ese, pump, riidesemed, kummipaadisarnane ese, veepudel, rahamünt kilepakendis. Skeemile lk 115 on noolega näidatud kohad GPS koordinaatidega, kus isikud olid kinnipeetud Agusalu-Xxx teel nr 1xxx, samuti kohad, kus mandril ja saarel olid avastatud erinevad esemed. Kohus märgib, et tunnistaja mainitud ühisvaatlusprotokolli ei ole kohtule esitatud. Samas on kohtule tõendina esitatud asitõendi vaatlusprotokoll, kriminaalasja materjalid lk 60-85. Protokollist nähtub, et vaadeldud on hulk esemeid, mis olid avastatud 23.08.2019 ja 24.08.2019, avastamise kohad on määratud GPS koordinaatidega. Asitõendite vaatlusprotokoll kinnitab tunnistaja S. ütlusi, millised esemed olid tema poolt Xxx saarel ja mandrikaldal avastatud. Objekt nr 1, 2. Kummipaadiga sarnane ese, mille põhi on täispuhutav, mõõtmed 110cm x 43cm. Esemele on trükitud tekst, lk 61 ja 63, et ese on mänguasi, ettenähtud mängudeks veekogul ja täiskasvanu peab olema alati kõrval (kohtunik tutvus tekstiga vene ja prantsuse keeles). Eraldi on kaks eseme servaelementi, mis on tühjaks lastud, esemetel on tekst „kondor2000“. Objekt nr 3. Õhupump. Lk 65 foto näitab, et vaatluse käigus kontrolliti kummipaadisarnase eseme põhja ava ja pumpa otsiku vastastikku sobivust. Ava ja otsik klapivad kokku. Objekti nr 3 alla on vaadeldud ka kolm kilekotti, ühes on münt, millele on tekst UNITED ARAB EMITATES lk 66. Objekt nr4. Vaadeldud on 7 münti, 6 nendest on vene raha ja 1 on Araabia Ühendemiraadi münt (vene raha on pildistatud, araabia münt ei ole). Samuti on vaadeldud T-särk, püksid, kalapüügivahendid, kööginuga, erinevad pakendid ja rebitud musta värvi kile. 7 / 18 Kohus märgib, et eelpool loetletud esemeid nende kogumis ei ole võimalik seostada otseselt süüdistatavatega. Nii kummipaadisarnane ese kui ka kalapüügivahendid, pakendid, riideesemed olid avastatud peamiselt samal ajal ja samas kohas – Xxx saarel 23.08.2020 ja 24.08.2020. Samas ei olnud esemete kuuluvus kontrollitud eeluurimise käigus, nimelt milline osa esemetest kuulub süüdistatavatele, milline ei kuulu. Tunnistaja S. ütlustest nähtub, et üks isik võttis omaks kööginoa ja ühe pakendi. Samuti nähtub tunnistaja S. ütlustest, et ühe isiku selgitustest oli võimalik aru saada, et nad ujusid üle jõe. Prokurör esitas süütõendina kohtule dokumendi, kriminaalasja materjalid lk 121-123, milles piirivalvebüroo piiriametnik Braim kinnitab, et 13.09.2019 olid kinnipidamiskeskusest piirivalve ruumidesse konvoiga toimetatud isikud Naser Liravi ja Hamid Shavandy. Koos isikutega olid piiriametnikule edastatud isikute juures olevad esemed – kaks mobiiltelefoni, üks nendest katkine, laadimisjuhtmed, 2 mälupulka, SIMkaart, selle ümbrised, kolm pangakaarti ja farsi keeles paberid. Andmed (telefonid, mälupulgad, SIM kaart) olid kopeeritud ja salvestatud failidena. Kohtuistungil esitas prokurör süütõendina asitõendi vaatlusprotokolli, milles on kajastatud kopeeritud andmete mälutõmmised, kriminaalasja materjalid lk 136-143. Esitatud foto ja videofailid olid uuritud kohtuistungil vahetult. Lk 137 on foto, millel on süüdistatavad Liravi ja Shavandy, kes viibivad metsa või pargi alal. Isikud on täiesti äratuntavad. Faili andmetes on nähtav, et see on loodud 22.08.2019 kl 15.13 seadmega Samsung. Shavandy selja taga on nähtav mustavärvi kilesarnane ese. Kohus leiab, et faili loomise aeg, fotole jäädvustatud maastik ( mets või park) on vastavuses tunnistaja S. ütlustega, et üks isikutest püüdis talle selgitada, et isikud viibisid metsas. Isikud olid kinni peetud Eesti territooriumil riigi kontrolljoone asukohast lähedal 23.08.2019. Seega, ei ole välistatud, et 22.08.2019, fotofaili loomise ajal, viibisid süüdistatavad metsa alal, nagu oli selgitatud piirivalveametnikule ja nagu nähtub fotolt. Foto tagaplaanil nähtav musta värvi kilesarnane ese on värvi ja materjali poolest sarnane esemega, mis oli avastatud Xxx saarel 23.08.2019 ( vaata kriminaalasja materjalid lk 81 foto). Musta värvi kile on kokku kleebitud läbipaistva teibiga. Fotol lk 137 on süüdistatav Liravil jope all nähtav läbipaistva teibi rull. Kohtu arvates, võib süüdistatavaid siduda Xxx saarel 23.08.2019 avastatud musta värvi kilesarnase esemega , kriminaalasja materjalid lk 81. Kohtu veendumust kinnitab asjaolu, et lk 81 fotol on nähtav, et musta värvi kilel on kolm auku. Kohtuistungil oli uuritud videosalvestis, kriminaalasja materjalid lk 142 ja selle stenogramm lk 145. Sellest nähtub, et süüdistatav Shavandy kinnitab isiklikult, et kaks päeva olid nad metsas, ühel päeval läksid kaduma, ületasid jõgi, paat läks puruks, ületasid paadiga, osa ujusid. Salvestis on Samsungiga tehtud 23.08.2019 kl 15.52. Seega, ei ole välistatud, et musta värvi kilesarnasest esemest ja teibist olid süüdistatavad ise valmistanud paadiga sarnase eseme, millega saaks ületada veekogu, kuid isetehtud abivahend purunes jõe ületamisel ja isikud pidid ujuma kaldale. Tunnistaja N. ütlustest tuleneb, et isikute kinnipidamisel 23.08.2019 oli kontrollitud nende seljakotid, sees olid märjad sokid ja rätikud. See kinnitab, et isikud võisid enne ujuda üle jõe. Ülalnäidatud tõenditest järeldub, et süüdistatavad ületasid Narova jõe, osaliselt ujumiseks isetehtud abivahendiga, osaliselt ujudes, tulles Vene Föderatsiooni territooriumilt Eesti Vabariiki Xxx saarele. Eesti Vabariigi kontrolljoone ületamine üle Narova jõe leidis aset 23.08.2019 enne 15.52. 8 / 18 Kohus vastab küsimustele: - kas isikud ületasid Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone – jaatavalt. Tunnistaja S. ja N. ütlustega, ei Xxx saarel olid 23.08.2019 avastatud kööginuga ja pakend, mille süüdistatav Liravi võttis piirivalveametnikuga vestlusel omaks, isikud olid kinni peetud 23.08.2019 Xxx Agusalu teel liikumas, samuti asitõendite vaatlusprotokollidega, nimelt 23.08.2019 kl 15.52 salvestisega, milles süüdistatav Shavandy räägib jõe ületamisest, on tuvastatud, et 23.08.2019 enne 15.52 ületasid süüdistatavad Eesti Vabariigi kontrolljoone Narova jõe Xxx saare kohal; - kas isikud ületasid kontrolljoone ebaseaduslikult - jaatavalt. Vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse 08.01.2015 määruse nr 1 Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel puudub rahvusvahelise lepinguga määratud riigipiir, kuid territooriume läbib riikide vaheline ajutine kontrolljoon. Riigipiiri seaduse § 22 lg 1 alusel eraldab nimetatud joon Eesti jurisdiktsioonile alluvat territooriumi sellele mittealluvast Eesti osast. Riigipiiri seaduse § 5 lg 1 sätestab muuhulgas, et riigipiir tähistatakse: piiriveekogul ujuvate piirimärkidega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 24.09.2015 määruse nr 95 § 4 lg 1 alusel on ujuv piirimärk poi või tooder. Tunnistaja S. ütlustest nähtub, et vastavad oranži värvi poid on Narova jõele paigaldatud ja seda konkreetselt ka Xxx saare läheduses ja üks süüdistatavatest tunnistas, et nägi jõel oranži värvi palle. Seega Eesti Vabariigi ajutine kontrolljoon on vastavalt seadusele kohapeal tähistatud. Samuti Xxx saare kohas jõe ületavale isikule on piirimärgid, oranži värvi poid, on nähtavad. Riigipiiri seaduse § 8 lg 1 p 1 ja 5 alusel riigipiiri ületamisel kehtib piirirežiim, millega on sätestatud piiri ületamise kord ja muuhulgas isikute piiripunkti sisenemine piiri ületamisel. Isikute õigused ja kohustused seoses piirirežiimiga on sätestatud Vabariigi Valitsuse 17.09.1997 määrusega nr 176. Selle § 3 ja 5 sätestavad, et isikud ületavad riigipiiri maismaal rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu; väljapool piiripunkti piiri ületamist ei loeta piirirežiimi rikkumiseks alles siis, kui seda tehti loodusõnnetuse või muu katastroofiga seoses või avariiga seotud päästetööde tegemiseks. Seega, pidid süüdistatavad, viibides Vene Föderatsiooni territooriumil mandril, ületama Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone piiripunkti kaudu, mitte ujudes suvalises kohas üle jõe. Selleha tegutsesid süüdistatavad ebaseaduslikult, rikkudes õigusaktiga sätestatud korda – Vabariigi Valitsuse 17.09.1997 määrus nr 176, § 3 ja 5. Peterburile ( kus süüdistatavad viibisid augustis 2019) lähim maismaa piiripunkt on Narva linnas. Süüdistatavad, käitudes seaduslikult, oleksid pidanud suunduma just sinna, kui sooviksid siseneda Euroopa riiki (antud juhul Eesti Vabariik) maismaal. Kuigi isikutele esitatud süüdistuses puuduvad konkreetsed viited riigipiiri seaduse ( välja arvatud üldine viide riigipiiri seadusele § 22 ja 9) ja selle alusel väljaantud õigusaktide sätetele, mis olid süüdistatavate poolt rikutud, ei kahjusta see süüdistuse kvaliteeti. Kohus on eelpool näidanud, milles seisnes isikute teo ebaseaduslikkus ja millised õiguslikud normid on rikutud. Riigikohtu lahendis 3-1-1-60-00 p 6 on Riigikohtu koosseis asunud seisukohale, et riigipiiri ületamise ebaseaduslikkuse kirjeldamisel ei ole vajalik osutada riigipiiri seaduse konkreetsetele sätetele. - kas isikud tegutsesid kontrolljoone ületamisel grupis – jaatavalt. Kuriteo toimepanemine grupis tähendab, et kuriteokoosseisu realiseerimisel tegutsesid isikud ühiselt ja kooskõlastatult. Mõlemad süüdistatavad on käesoleval juhul täideviijad. Igaüks nendest ületas ajutise kontrolljoone ebaseaduslikult. Igaühe süüdistatava panus teosse täitis kuriteokoosseisu. Süüdistatavad pole kordagi avaldanud, et nad ületaksid kontrolljoone eraldi, kas erinevates 9 / 18 kohtades ja erinevatel aegadel, üksteisest sõltumata. Tõendid osutavad sellele, et süüdistatavad ületasid kontrolljoone üle Narova jõe koos samaaegselt, olles üks teisele toeks ja abiks. Süüdistatava Shavandy teatas tehtud salvestises, et paat purunes ja osaliselt pidid nad ujuma ise. Nende tegevus oli ühine, millele osutab kohtu arvates fakt, et kahe peale oli ujumiseks kasutatud üks ujuv kummipaadisarnane abivahend. Mõlema süüdistatava tegevus kuriteokooseisu realiseerimisel oli kooskõlastatud. Tegutsemine kooskõlastatult võib toimida ka vaikimisi, kui igaüks täideviija ühineb teoga ja isikute tegu on mõlema isiku otsustus. Tegemist on isiku(
3. te)tahte formuleerimisega. Käesoleval juhul oli süüdistatavate Liravi ja Shavandy tegutsemine kontrolljoone ebaseaduslikul ületamisel kooskõlastatud. Kooskõlastatud teole osutab kasvõi fakt, kuidas mõlemad süüdistatavad püüdsid vältida vastamist küsimustele, kust ja mis viisil nad saabusid Eesti territooriumile. Tunnistaja N. andis ütlusi, et küsimusele, kust isikud saabusid, ei andnud vastust. Kooskõlastatud tegevusele osutab ka fakt, et salvestisel tunnistab süüdistatav Shavandy, et nad pidi mitu päeva olema metsas enne, kui ületasid jõe ja said kuivale maale. Kohus leiab, et Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine isikute grupis on kindlalt tõendatud; - kas isikud ületasid kontrolljoone transpordivahendiga – kohtu vastus on eitav. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande § 257 p 3.6 kohaselt, lk 673 ( Juura, 2015), võib transpordivahendi all mõelda igasugust tehnilist abivahendit, mis on mõeldud inimeste või asjade transpordiks. Samas artiklis on märgitud, et transpordivahendite eri liikidele võivad õigusaktid kehtestada erinevad piiriületuskohad. Kohus leiab, et KarS § 258 lg 1 p 3 järgi sätestatud kuriteokoosseisu puhul on seaduseandja silmas pidanud transpordivahendit riigipiiri seaduse mõttes. Iga kas kummist päästerõngas, täispuhutud madrats, täispuhutav kummipaadikujuline mänguasi või plastikust ja kilest isevalmistatud ujuvvahend, millega saab ujuda ehk ennast transportida veekogul, ei ole kohtu arvates transpordivahend KarS § 258 lg 1 p 3 mõttes. Kohus on tõendite analüüsimisel tuvastanud, et 110cm x 43 cm suurusega kummipaadisarnane täispuhutav mänguasi ei ole süüdistatavatega seostatav. Kohapeal Permiküla saarel olid avastatud veel ka muid esemeid, näiteks kalaspüügivahendid, igasuguseid pakendeid, suitsukonid ja sigaretipakk, mis iseenesest ei välista, et saarel võisid viibida ka muud isikud, näiteks kalamehed. ( märkuse korras: Xxx saarel ei ole päevasel ajal viibimine keelatud, öiseks ajaks on kehtestatud piirangud ja keelud viibida saarel – riigipiiri seaduse § 9-6 lg 3). Isegi kui oletada ( prokurör ei esitanud ühtegi tõendit, mille alusel saaks jõuda tõsikindlale seisukohale, et süüdistatavad ületasid jõe kummipaadikujulise mänguasja abil), et süüdistatavad võisid ületada jõe eelpoolnimetatud ujuvvahendi abil, ei saa kohtu arvates jõuda seisukohale, et nimetatud ese oleks transpordivahend KarS § 258 lg 1 p 3 ja riigipiiri seaduse mõttes. Samuti ei saa kohus pidada transpordivahendiks KarS § 258 lg 1 p 3 ja riigipiiri seaduse mõttes plastikust ja kilest teibi abil isevalmistatud ujuvvahendit. Kohtuistungil ei ole prokuröri poolt esitatud tõendeid, mille alusel saaks kohus veenduda, et süüdistatav Shavandy videosalvestisel kõlanud ja eesti keelde tõlgitud sõna „paat“ tähendus oleks adekvaatne sellele reaalsele esemele, millega süüdistatavad ületasid jõe. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis konstruktsiooniga eset kasutasid süüdistatavad jõe ületamisel. Kohus ei saa tugineda oletustele, et plastikust ja kilest teibi abil isevalmistatud ujuvvahend oleks selliste konstruktsiooni tunnustega, et seda peaks tunnistama transpordivahendiks KarS § 258 lg 1 p 3 ja riigipiiri seaduse mõttes. Riigipiiri seaduses on korduvalt mainitud riigipiiri ületamist kas isikute ja/või transpordivahendite poolt ( § 8 lg 1 p 1). Seaduses on transpordivahendite all mainutud sõiduk, veesõiduk ( § 9-6), rong, laev (ujuvvahend § 8 lg 1 p 3), õhusõiduk (§ 8 lg 1 p 4). 10 / 18 Juhul, kui seaduseandja oleks silmas pidanud transpordivahendi all kõik muid vahendeid, millega saaks ennast või teisi isikuid või esemeid kuidagi transportida, sõnastaks ta seaduse normi vastavalt oma tahtele - näiteks riigipiiri või kontrolljoone ebaseaduslik ületamine transpordivahendiga või sellena kasutatava eseme abil. Just selliselt on seaduseandja norme formuleerinud juhul, kui soovib laiendada mõistet – näiteks KarS § 200 lg 2 p 8 - röövimine relvaga või relvana kasutatava muu esimega. Arvestades ülaltoodut, leiab kohus, et süüdistatavad ei ületanud kontrolljoont transpordivahendiga. kas isikud ületasid kontrolljoone selleks mitteettenähtud kohas – vastab kohus jaatavalt. Riigipiiri seaduse § 10 lg 1 sätestab piiripunkti mõistet. Piiripunkt on rahvusvaheliseks liikluseks avatud maanteelõigu või veekogu, raudtee- või lennujaama, jõe-, järve- või meresadama ehitise ja territooriumi piiratud ja tähistatud osa, kus toimub piirikontroll. Riigipiiri seaduse § 11 lg 1 sätestab, et riigipiiri ületamisel kuuluvad isikud piirikontrollile. Välispiiri ületamisel või üle välispiiri toimetamisel kuuluvad piirikontrolli alla kõik isikud, transpordivahendid, kaubad ja muud materiaalsed väärtused. Piirikontroll seisneb isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrollis, tollikontrollis ning vastavalt vajadusele turvakontrollis, sanitaar-, veterinaar- või fütosanitaarkontrollis ning teistes Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning Eesti õigusaktidega kehtestatud kontrolliliikides. Seega, riigipiiri ületamiseks seadusega ettenähtud koht on piiripunkt. Vabariigi Valitsuse 25.06.2002 määruse nr 205, Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid, on kehtestatud art-ga 3 lisad 1 ja 3, millised piiripunktid on avatud maanteelõikudel ja piiriveekogude sadamates. Sellest nähtub, et Xxx saarel ega selle vahetuses läheduses puudub avatud piiripunkt. Sellest tuleneb, et süüdistatavad ületasid Eesti Vabariigi ajutised kontrolljoone selleks mitteettenähtud kohas, milles väljendub ka isikute teo ebaseaduslikkus, sest nad rikkusid riigipiiri seaduse sätteid. - Kohtuliku arutamise tulemina leiab kohus, et süüdistatavate poolt on täidetud KarS § 258 lg 1 p 2 järgi ettenähtud kuriteokoosseisu objektiivne külg. Nüüd kontrollib kohus, kas süüdistatavad panid teo toime tahtlusega. Sama tegu, toime pandud ettevaatamatusest, ei ole kriminaalkorras karistatav. Tahtlus kuriteo toimepanemisele või selle puudumine Kohus märgib algul, et tahtlust tuleb kontrollida ja tuvastada kõikide kuriteokoosseisu tunnuste puhul - Eesti Vabariigi ajutise kontrollijoone ebaseaduslik ületamine grupis. Süüdistatava tahtlusega peab olema kaetud mitte ainult see asjaolu, et nad ületasid kontrolljoone või piiri, vaid ka see, et tegemist oli just Eesti Vabariigi kontrolljoone või piiriga. Kohtupraktikas oli varasemalt märgitud, Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis 3-3-1-797, et isegi tähistuse puudumine ei välista kaudset tahtluse piiri ületamiseks, peamine, et isik oleks teadlik riigipiiri või ajutise kontrolljoone asukohast. Kohtupraktikas ei ole senini läbi vaieldud, kui täpselt peab isik endale kujutama riigipiiri või kontrolljoone asukohta. Kohus märgib, et kaasaaegses maailmas ei pruugi olla riigipiir või kontrolljoon kohapeal tähistatud läbikammitud maaribade või veekraaviga, lisaks okastraat. Näiteks, Eesti Vabariigi kontrolljoone Narova jõel tähistavad poid. Kaasaaegses maailmas võib heatahtlik ( ja pahatahtlik
4. ka)isik saada informatsiooni riikide piiride ja selle ületamise 11 / 18 kohta kaardiserveritest, vastavate riikide välisministeeriumi ja ka kodumaariigi valitsuse andmetest. Kohtupraktikas on varasemalt kõlanud seisukoht, et isiku teo tahtlusest võib järeldada, tuginedes objektiivsele teopildile, Riigikohtu lahendid 1-16-6512/64 p 9, 1-17-105/35 p 15. Samuti võib abistavaks materjaliks olla isiku teoeelne ja teojärgne käitumine, kuigi tahtlust tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetkeks, Riigikohtu lahend 3-1-1-11116, p 10 ja 11. Nimetatud seisukohad on väljendatud seoses isikuvastastes kuritegudes tahtluse tuvastamisega (näiteks tapmine). Kohus leiab, et eelnimetatud seisukohad on universaalsed tahtluse tuvastamisel. Kohtupraktikas isikuvastastes kuritegudes aktsepteeritavad reeglid on vastuvõetavad ka KarS § 258 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo subjektiivse koosseisu tuvastamisel. Süüdistatavate Liravi ja Shavandy kuriteoeelne käitumine abistab kohut tahtluse kontrollimisel. Telefon Samsungiga tehtud fotod, kriminaalasja materjalid lk 140-141 tõendavad, et isikud viibisid enne 22.08.2019 Venemaa territooriumil, nimelt Peterburi linnas. Fotofailid on loodud 04.08.2019 ja 05.08.2019. Fotol lk 140, viibib süüdistatav Shavandy Naberežnaja Fontanki 36 tänaval ja lk 141, viibivad süüdistatavad Shavandy ja Liravi Bolšaja Morskaja 39 tänaval. Fotode tegemise ajad osutavad asjaolule, et isikud viibisid Venemaal, konkreetselt Peterburis, mis on lähedane Eesti Vabariigile, juba 04. ja 05. augustil 2019. Isikute asjade hulgast leiti kaks Vene Föderatsiooni Sberbank pangakaarti ( kriminaalasja materjalid lk 121-123). See näitab, et mõlemad süüdistatavad orienteerusid piisavalt ka võõra riigi territooriumil, neil oli võimalik kasutada maksevahendeid (pangakaardid) ehk osta vajalikud esemed, muuhulgas varuda endale andmekandjaid – Sim-kaart, mälupulgad (mis on ka avastatud isikute asjade hulgast lk 121-123). Nad olid piisavalt oskuslikud, et kokku leppida kas ise või teise isiku kaudu sõiduautoga liikumiseks. Lk 138 telefoni Samsungi fotolt on nähtav, et süüdistatavad Shavandy ja Liravi istuvad sõiduauto salongis. Foto tehtud 21.08.2019 kl 05.47. Asjaolu, et isikud ületasid Narova jõe Xxx saare kohal, näitab, et süüdistatavad liikusid Peterburist kindlalt lääne-põhja suunas. Eelnimetatud asjaolud annavad kohtule aluse arvata, et süüdistatavad elasid ajutiselt Venemaa Föderatsiooni territooriumil, muuhulgas ka Peterburis, olles Eesti Vabariigi territooriumist kahe-kolme tundi autosõidu kaugusel. 21.08.2019 liikusid isikud ka sõiduautoga. Tunnistaja N. ütlustest nähtub, et süüdistatav Liravi mainis vestluses Tallinna ja Soome ja sõpru. Konkreetsemalt ei julge kohus süüdistatavate selgitusi tõlgendada, sest mõlemad pooled suhtlesid inglise keeles, mida pooled ei valda heal tasemel. Samas näitab tunnistaja ütlus, et süüdistatavad tegid eelnevalt endale selgeks marsruuti, mis suunas soovitakse liikuda. Kohtuistungil avaldas süüdistatav Liravi ise, et nende soov oli minna Euroopasse, kohtutoimik lk 63 ja paluda varjupaika. Ta otsis ise isikut, kes viiks neid Euroopa riiki, kohtutoimik lk 63 pöördel-64. Ta ise vaatas arvutist teed kas Norra või Soome territooriumile, kohtutoimik lk 64. Süüdistatav Liravi selgitusel, olles juba jõe kaldal, oli nende soov ikka jõuda Euroopa riiki, kohtutoimik lk 64 pöördel. Arvestades süüdistatav Liravi ütlusi, on igati loogiline, et mõlemad süüdistatavad jõudsid augustis 2019 Peterburi ja suundusid edasi põhja-lääne suunas, ehk Eesti piiri lähedale. 12 / 18 Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud süüdistatavate Liravi ja Shavandy teoeelne käitumine, liikumine Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone suunas abistab kohut süüdistatavate tahtluse tuvastamisel. Süüdistatavate teoeelne käitumine näitab, et 23.08.2019 kuupäevaks oli isikutel tahtmine Narova jõe ehk Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone ületamiseks. Sõites ja minnes Narova jõe kalda Venemaa territooriumil olevasse metsa, ei läinud süüdistatavad tagasi suunas, kust nad tulid. Süüdistatavad otsustasid ujuda üle jõe. Ülalkirjeldatud faktilistest asjaoludest ei saa tuvastada ühtki muud soovi, kui, vaatamata looduslikule takistusele, Narova jõele, liikuda kindlalt lääne suunas, süüdistatava Liravi sõnul „Euroopa riiki“. Ületades Narova jõe, pidasid süüdistatavad võimalikuks, et nad ületavad jõel kulgeva Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone seda ebaseaduslikult ja selleks mitteettenähtud kohas. Tunnistaja S. ütlustest nähtu, et süüdistatav Liravi tunnistas, et nad nägid jõel oranži värvi poisid, mis tähistavad kontrolljoont. Selline tähistus on igale isikule tähelepanu ärgatavaks asjaoluks, mis paneb isikut mõtlema, et tähistus jõel piiritleb tähtsaid alasid. Küsimusele, kas süüdistatavad pidasid võimalikuks, et oranži värvi poid piiritlevad just Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluvat territooriumit sellele mittealluvalt territooriumilt (Venemaa Föderatsiooni kontrolli all olev territoorium), vastab kohus jaatavalt. Kohus on arvamusel, et arvestades ülaltoodut, ei saa tõsiselt võtta kaitse versiooni, et süüdistatavad reisisid Vene Föderatsiooni territooriumil ja eksisid teega, ületades Narova jõel oleva Eesti Vabariigi kontrolljoone ettevaatamatusest. Kaasaaegsed kaardiserverid ja kaardirakendused, näiteks Google Maps, annavad adekvaatse informatsiooni riikidevaheliste piiride asukohtade kohta. Süüdistatav Liravi tunnistas kohtus, et Venemaa territooriumil viibides oli tal võimalik kasutada internetti telefonis ja arvutis, samuti liiklemiseks kasutati on-line kaarte, kohtutoimik lk 64- 64 pöördel. Seega liikudes Euroopa suunas, olles Peterburis, võisid süüdistatavad kaardirakenduste abil näha, et Narova jõest lääne poole on Eesti Vabariik. Kohus märgib, et arvesse tuleb võtta, et mõlemad süüdistatavad liikusid Iraanist kogu teekonna kestel illegaalselt. Seda tunnistas süüdistatav Liravi ( nad liikusid algul veokiga salajaselt Venemaale ja Venemaal). Seega pole võimalik, et süüdistatavad oleksid liikunud ilma, et eelnevalt oleksid valinud endale marsruudi vastavalt soovile minna Euroopasse. Kohus leiab, et mõlemad süüdistatavad pidasid võimalikuks, et nad ületavad ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone selleks mitteettenähtud kohas, ja möönsid seda. Möönmine tähendab süüteokoosseisule vastavaga asjaoluga nõustumist, soostumist või teisisõnu teo toimepanemise jätkuva tahte olemasolu. Videosalvestiselt, kus süüdistatav Shavandy räägib üle ületamisest on nähtav mõlema isiku sügavat rahulolu, et soovitu sai teoks. Kohus ei näe ühtki usaldusväärset asjaolu või argumenti, millel saaks kohus järeldada, et kuigi isikud pidasid võimalikuks Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone ületamist ebaseaduslikul viisil ja selleks mitteettenähtud kohas, lootsid siiski seda vältida oma tähelepanematusest või kohusetundetust. Kaitse ega süüdistatavad ei esitanud kohtule tõendeid, et nende soov oleks vältida Eesti territooriumile sattumist ja nad lootsid seda vältida. Kohtupraktikas ( näiteks Riigikohtu lahend 3-1-1-79-15, p 6, tegemist on isikuvastases kuriteos tehtud lahendiga, kuid ettevaatamatuse ja tahtluse piiritlemise reeglid on kohtu arvates universaalsed) on väljendatud seisukoht, et lootus vältida süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist peab baseeruma konkreetsetel tõsiseltvõetavatel asjaoludel, mille esinemine annaks igaühele keskmisele isikule arvata, et ta ei teosta süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Midagi sellist ei ole süüdistatavatega seoses tuvastatud. 13 / 18 Süüdistatav Liravi selgitust, et ametnikud kasutasid vene keelt omavahelises suhtluses ja talle näidati ka vene lippu, mistõttuoli ta teadmisel, et viibib endiselt Venemaal, ei pea kohus usutavaks. Ametnikud võivad suhelda vene keeles, sest nende tööala on kontrolljoon Venemaaga. Süüdistatav Liravi selgitust, kohtutoimik lk 64, et ta vaatas kas telefonis või arvutis infot ka Eesti kohta ja info andis aluse arvata, et see on endiselt Venemaa territoorium, ei käsitle kohus tõsiseltvõetavaks. Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik, mille kohta on interneti ruumis piisavalt infot olemas. KarS § 16 lg 4 kohaselt, paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et mõlemad süüdistatavad tegutsesid KarS § 258 lg 1 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemisel kaudse tahtlusega. Kohus märgib, et prokuröri poolt oli kohtule esitatud mahukas kohtumaterjal, mis seisneb erinevatest halduskohtu tehtud kohtumäärustest, kriminaalasja materjalid lk 1-20, 37-40, 43-46, samuti haldusmenetluse käigus koostatud isikute kinnipidamist puudutavad protokollid. Prokurör avaldas, et see materjali tõendab isikute tahtlikkust ja ettekavatsetud tegevust. Kohus märgib, et need materjalid tõendavad ainult seda, et isikute suhtes oli läbi viidud erinevatel aegadel erinevad haldustoimingud ja tehtud vastavad kohtumäärused. Kuriteo toimepanemise tuvastamise seisukohalt ei oma nimetatud materjal mingitki tähendust. Kohus leiab, et süüdistatav Liravi tuleb süüdi tunnistada selles, et tegutsedes grupis Hamid Reza Shavandyga ületas 23.08.2019 mitte hiljem kui kl 15.52 ebaseaduslikult IdaVirumaal, Alutaguse vallas, Xxxs, Narva jõel piirimärkide nr x ja nr x vahelisel alal Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone. Süüdistatav Shavandy tuleb süüdi tunnistada samas teos, toime pandud grupis süüdistatav Liraviga. Ülalnimetatud tegu, toime pandud tahtlikult, on kvalifitseeritav KarS § 258 lg 1 p 2 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2 peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. Samuti ei ole tuvastatud süüd välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 3. jao mõttes. Süüdistatavad Liravi ja Shavandy on kuriteo toimepanemises süüdi, sest nad on süüvõimelised (KarS § 32). Isik on süüvõimeline kui ta on süüdiv ja täiskasvanu (KarS § 33). Mõlemad süüdistatavad on täiskasvanud isikud eesti õiguse mõttes, sest mõlemad on vastavalt eksperdi arvamusele vähemalt 18-aastased, kriminaalasja materjalid 27-29 ja 3234. Süüdistatavad ka ise avaldasid kohtuistungil, et nad on xxx. Süüdistatavate süüdivuses ei esine ühtki kahtlust. Nende puhul ei esine asjaolusid KarS § 34 mõttes – nimelt ei ole alust arvata, et isikute süü oleks välistatud nende psüühilise seisundi tõttu. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva 14 / 18 seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Riigikohtu otsuse nr. 3-1-1-58-13 p.7 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sama otsuse p.8 selgitatakse, et lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei ole seotud kaitsja ega prokuröri karistustaotlustega ja lahendab karistuse küsimuse seaduse alusel ning oma siseveendumusel (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-99-13). Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav Liravi tunnistas end süüdi osaliselt, kuid ei väljendanud vähematki kahetsust. Süüdistatav Shavandy ei tunnistanud enda süüd eha kahetsenud kuriteos. Kohus leiab, et isikute süü suurus on kindlalt alla keskmise. Tegemist on teise astme üheepisoodilise kergema laadi kuriteoga. Kontrolljoone voi riigipiiri ebaseaduslik ületamine on riigipiiri seaduse § 17-2 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu, mis on maksimaalselt karistatav kas rahatrahviga kuni 800 eurot või arestiga kuni 30 päeva. Kuriteoks muutub see tegu siis, kui see on toime pandud karistusseadustikus sätestatud kvalifitseeritava(te)l tunnus(te)l, näiteks grupis, ehk vähemalt kaks isikut ületavad kontrolljoone või riigipiiri, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult. Isikute grupi suurus on käesolevas kriminaalasjas minimaalne ja koosnes kahest isikust. Muid kvalifitseerivaid tunnuseid KarS § 258 lg 1 mõttes ei esine. Kahjusid ei ole kuriteoga teistele isikutele tekitatud ega teiste isikute õigusi olulisel määral rikutud. Eelnimetatud asjaolud vähendavad isikute süüd. Süüdistatavate iseloomustavad andmed on tagasihoidlikud. Nagu kohus on näidatud kohtuotsuse sissejuhatavas osas, ei ole nõuetekohaselt tuvastatud süüdistatavate nimed ja nende sünniajad. Samas vanuse ekspertiisi annavad aluse arvata, et tegemist on täiskasvanute noormeestega. Muid süütegusid ei ole süüdistatavad Eesti Vabariigis toime pannud. Kinnipidamisel 23.08.2019 käitusid süüdistatavad rahulikult, vastupanu ei osutanud ja allusid piirivalve korraldustele. Süüdistatavad käitusid ka edaspidigi kinnipidamise tingimustes korrektselt. Eelnimetatu iseloomustab isikuid positiivselt ja näitab, et mõlemad on valmis alluma korrale riigis, kuhu nad saabusid. Kohtule esitatud haldusmenetluse kohtulik materjal ja süüdistatava Liravi kohtus antud ütlused annavad aluse arvata, et süüdistatavad liikusid Euroopasse. Süüdistatav Liravi väitis kohtuistungil, et tema kodumaal, Iraanis, on teda süüdistatud riigi solvamises, mis on karistatav surmaga. Süüdistatav Liravi puhul võib arvata, et isik ületas Eesti Vabariigi kontrolljoone eesmärgiga jõuda Euroopa riiki, kus on turvaline elada. Süüdistatav Shavandy osas ei ole välistatud, et ta ületas Eesti Vabariigi kontrolljoone eesmärgiga jõuda edasi Euroopa heaoluriiki. Kohus leiab, et isikute karistamine rahalise karistusega, mis on KarS § 258 lg 1 p 2 järgi üks karistuse liigist, ei ole põhjendatud, ja seda praktilistel kaalutlustel. Kohtul ei ole andmeid, et süüdistatavatel oleks kindel sissetulek. Rahaliste kohustuste tekkimine võib niigi raskendada nende majanduslikku olukorda. 15 / 18 KarS § 258 lg 1 sanktsioon näeb ette vangistuse kuni 1 aastani, seega keskmine karistusemäär on 6 kuud vangistust. Arvestades isikute süü suurust ( alla keskmise) ja süüdistatavate isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavate asjaolude puudumist, samuti KarS § 56 näidatud karistamise eesmärkide põhimõtteid, leiab kohus, et süüdistatav Liravit tuleb karistada vangistusega 5 kuud ja süüdistatav Shavandyt samuti vangistusega 5 kuud. Prokurör esitas kohtule taotluse süüdistatavatele lisakaristuse mõistmiseks KarS § 54 alusel - väljasaatmine koos sissesõidukeeluga. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ja seega ei kuulu rahuldamisele. KarS § 54 ettenähtud lisakaristuse mõistmisele kohalduvad põhimõtteliselt samad reeglid, mis on ette nähtud põhikaristuse mõistmisele. Lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada, et lisaks KarS § 56 loetletud karistamise eesmärkidele, täidab lisakaristus ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub siis, kui põhikaristusega ei ole karistuse eripreventiivne eesmärk saavutatav ja isik võib olla jätkuvalt ohtlik. Ei tohi põhjendada lisakaristuse mõistmist üksnes ühiskonnas teatud süütegude piiramise vajadusega ehk õiguskorra kaitsmise huvidega, Riigikohtu lahend 3-1-1-122-13, p 9. Seega, ei tohi mõista süüdistatavatele lisakaristusena väljasaatmist üksnes põhjendustel, et õiguskord Eesti Vabariigis tuleb kaitsta ja anda illegaalsele migrantidele selge signaal, et neid saadetakse riigist välja kriminaalasja raames lisakaristuse kohaldamise kaudu. Asjaolu, et vabaduses viibivatel süüdistatavatel puuduks seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks, ei ole alus lisakaristuse kohaldamiseks. KarS § 54 alusel lisakaristusena ettenähtud väljasaatmine ei ole haldusmeede ega asenda haldusmeedet. Lisakaristuse põhjendamine põhikaristusest eraldatuna ei ole võimalik, Riigikohtu lahend 3-1-1-27-08, p 16-18. See tähendab, et lisakaristuse mõistmisel peab kohus põhjendama, miks on vaja suurendada põhikaristuse mõju, miks põhikaristus ei ole piisav eesmärkide saavutamiseks. Taotledes kohtul lisakaristuse mõistmist, oleks eeldatav, et lisakaristuse kohaldamise vajadust põhjendab prokurör. Kohus ei leidnud prokuröri kõnest ühtegi mõistlikku argumenti lisakaristuse mõistmiseks, välja arvatud väide, et isikutel puudub alus viibida Eesti Vabariigi territooriumil ja nad kuuluvad väljasaatmisele. Kohus ise ei näe ühtki alust, miks lisaks põhikaristusele tuleks kohaldada karistuse eesmärkide saavutamiseks ja ühiskonna turvalisuse tagamiseks ka lisakaristust. Igaühele süüdistatavale on mõistetud 5-kuuline vangistus, sanktsiooni keskmine määr on 6 kuud. Isikute süü, nagu on kohus tuvastanud, on alla keskmise. Kohus ei leia, et selline karistus vajaks veelgi kindlustamist lisakaristuse kaudu. 5-kuuline vangistus annab kohtu arvates süüdistatavatele ja teistele isikutele täiesti selge signaali, et Eesti Vabariigis on selline kuritegu taunitav ja karistatav ja seda piisavalt rangelt. Ilma seadusliku aluseta Eesti Vabariigis viibivale isikule kohaldatakse haldusmenetluse sätteid välismaalaste seaduse ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel, mille raames on ette nähtud isiku väljasaatmine, mis on väljasõidukohustuse sunniviisiline täitmine. Selle kaudu on piisavalt kaitstud ühiskonna huvi, et ilma seadusliku aluseta isikud ei viibi Eesti Vabariigis. KRIMINAALMENETLUSE KULUD Vastavalt

§ 175

lg 1 p 4, 9 on kuludeks kaitsjatasu õigusabi eest määratud korras, sundraha.

§ 180

lg 1 alusel kannab menetluskulusid süüdistatav süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. 16 / 18 Kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: Süüdistatav Liravi puhul: - 553,56 eurot kaitsjatasu riigi õigusabi korras kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; - 165,60 eurot kaitsjatasu kohtulikus eelmenetluses osutatud riigi õigusabi eest; - 584,40 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud riigi õigusabi eest. Süüdistatav Shavandy puhul: - 595,56 eurot kaitsjatasu riigi õigusabi korras kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; - 165,60 eurot kaitsjatasu kohtulikus eelmenetluses osutatud riigi õigusabi eest; - 584,40 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud riigi õigusabi eest. Teise astme kuriteo puhul on sundraha 876 eurot igaühe süüdistatava kohta. Kohus on teinud süüdistatavate suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Järelikult kannab eelloetletud menetluskulud süüdistatavad ise. Samas leiab kohus, et mõlema süüdistatava puhul on aktuaalne

§ 180

lg 3 sätestatu, mille kohaselt võib kohus vähendada isikult väljamõistetava menetluskulude summasid ja määrata, et menetluskulu hüvitatakse osaliselt ja osa neid jäetakse riigi kanda juhul, kui kulude täieliku summa maksmine läheb isikule üle jõu. Kohus peab arvestama isikute varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid. Kohus leiab, et mõlema süüdistatava varaline seisund on kehv. Kohtul ei ole andmeid, et süüdistatavatel oleks üldse mingigi sissetulek või realistlik prognoos, kust see sissetulek saaks tekkida. Tegemist on Euroopa ühenduse liikmesriigile illegaalselt sisenenud isikutega, kes praegusel ajal ei ole rahvusvahelise kaitsega kaetud ( mõlemad loobusid rahvusvahelisest kaitsest haldusmenetluses). Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse kohaselt on isikud kohustatud lahkuma Eestist. Samas ei näe kriminaalmenetlusseadus ette, et menetluskulud saaks jätta täitelikult riigi kanda ka siis, kui isikul puudub täielikult sissetulek ja selle saamise võimalikkus. Seega kasvõi osa menetluskuludest kannavad siiski süüdistatavad ise. Kohus leiab, et on põhjendatud välja mõista igaühelt süüdistatavalt 300 eurot sundraha ja kõik ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda. TÕKEND Mõlemad süüdistatavad viibivad vahi alla alates 12.04.2020 käesoleva kriminaalasja raames. Mõlemale süüdistatavale on mõistetud karistus 5 kuud vangistust alates 12.04.2020, mille ärakandmise tähtaeg on 12.09.2020. Kohus ei näe alust tõkendi muutmiseks ja seda mõlema süüdistatava suhtes. Isikutel puudub Eestis kindel elukoht ja vabaduses ka seaduslik alus siin viibida. Kui isikud on vabaduses ja karistusaeg ei ole ära kantud, on üsna reaalne risk, et süüdistatavad võivad hakata kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma ja lahkuvad Eestist enne kui karistus on täidetud. Süüdistatavad kuuluvad vabastamisele vahi alt käesoleva kriminaalasja raames 5-kuulise vangistuse ärakandmisel. ASITÕENDID Asitõenditega tuleb otsustada järgmiselt. 17 / 18 Väheväärtuslikud esemed, mis ei ole keelatud ja mille tagastamist ei ole taotletud, tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel.

Need on: Hamid Reza Shavandylt ja Naser Amir Liravilt 23.08.2019 Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamisega seotud ja ära võetud esemed, mis on hoiul PPA hoiulaos aadressil Tiigi tn 9, Narva, 21.05.2020 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20ATH02391 alusel, nimelt : - Täispuhutava vahendi põhi ja muud esemed, mis on loetletud kohtuotsuse resolutiivosa asitõendite all punkt 1. Esemed, mis ei ole keelatud, millel on teatud väärtus ja mille kuuluvus omanikule on tuvastatud või eeldatud, tuleb tagastada: Hamid Reza Shavandylt hoiule võetud nutitelefon „Samsung“ koos laadimisjuhtme pistikuga, mis asub PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskuses, aadressil Linnaaru tee 5/1, Rae vald, Harjumaa, 20.02.2020 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti alusel, tagastada Hamid Reza Shavandyle kohtuotsuse jõustumisel. Naser Amir Liravilt hoiule võetud esemed, mis on hoiul PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskuses, aadressil Linnaaru tee 5/1, Rae vald, Harjumaa, 20.02.2020 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, nimelt: - Pärsiakeelsed dokumendid (2 lehel); - Nutitelefon „LG“ (katkise ekraaniga); - Laadimisjuhe ilma otsikuta 2 tk; - Mälupulk „Microcell“; - Mälupulk „Scandisk“; - SIM-kaardi ümbrised 4 tk; - SIM-kaart „MTC“; - „Sberbank“ pangakaart 2 tk; - „Terajat bank“ pangakaarttagastada Naser Amir Liravile kohtuotsuse jõustumisel.. Hamid Reza Shavandylt kinnipidamisel äravõetud sularaha: 31,61 EUR ja 200 USD, mis asub hoiul PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskuse arestimajas, münt kirjega „UNITED ARAB EMIRATES“, mündid: Araabia ühendemiraadi münt, 1 rubla, 2 rubla, 5 rubla, 10 rubla( 2 tk) 25 rubla juubelimünt, mis asuvad hoiul PPA hoiulaos aadressil Tiigi tn 9, Narva, 21.05.2020 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20ATH02391 alusel, tagastada Hamid Reza Shavandyle kohtuotsuse jõustumisel. Naser Amir Liravilt kinnipidamisel äravõetud sularaha 11,75 EUR ja 3 RUB, mis asub hoiul PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskuse arestimajas, tagastada Naser Amir Liravile kohtuotsuse jõustumisel. Isikute andmekandjatelt ( telefonid, mälupulgad) kopeeritud failid (digitaalsel kujul, failide loetelu on kriminaalasja materjalides tlk 148)), mis on kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse büroo valduses- tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel eesmärgiga kaitsta isikute eraelu. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik 18 / 18