Obsah (4)

§ 58§ 66§ 64§ 67

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS Kohtuasja number 3-19-1140 Määruse kuupäev 29.11.2019 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi T.A. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 19.06.2019 otsuse nr 8268-3 tüh

) vastavatele sätetele (vt SÜS § 3 lg 6). 20. Haldusaktis eksliku õigusliku aluse kasutamine ei pruugi vältimatult kaasa tuua haldusakti tühistamist, kui asjakohane regulatsioon on olemas ja selle rakendamise eeldused täidetud (vt ka Riigikohtu 26.10.2016 otsus nr 3-3-1-28-16, p 14; 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-11, p 14).

§ 58

sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sarnase sisuga on riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1, mille kohaselt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. 21. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saanud

-s sätestatud haldusakti kehtetuks tunnistamise regulatsioonile tuginemata jätmine mõjutada asja otsustamist.

§ 66

lg 1 kohaselt võib õigusvastase haldusakti, arvestades

§-s 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti. Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades peab haldusorgan arvestama

§ 64

lg-s 3 sätestatut ning peale selle ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, samuti avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks (

§ 67lg 1).

Kaalutlusõigus haldusakti tagasiulatuval kehtetuks tunnistamisel võib olla ka piiratud. 22.

§ 67

lg 4 sätestab alused, mil isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele. Näiteks on õiguspärase ootuse kaitsmine välistatud olukorras, kus isik ei olnud haldusakti õigusvastasusest teadlik tingituna tema enda hooletusest (

§ 67lg 4 p 5, võlaõigusseaduse § 104 lg-d 2, 3).

Asja materjalide pinnalt on selge, et kaebaja oli teadlikult andnud A.A.ile nõusoleku taotleda soodustingimustel vanaduspensioni S.A. eest. Kohtul puudub praegusel ajal võimalus asuda hindama selle tahteavalduse kehtivust. Olukorras, kus kaebaja oli sellise kirjaliku nõusoleku andnud, sai temalt oodata ka piisavalt hoolsust, et selgitada välja RPKS § 10 lg 2 regulatsioon. Näiteks oli kaebajal võimalik tutvuda asjakohase informatsiooniga nii eesti kui ka vene keeles SKA veebilehel ning saada kinnitust sellele, et sama lapse kohta on õigus soodustingimustel vanaduspensionile ainult ühel inimesel (https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension/pension-liigid-jasoodustused#Soodustingimustel%20vanaduspension).

1. Kaebaja väited tema ja A.A.i eksitamisest Sotsiaalkindlustusameti Jõhvi klienditeeninduse töötajate poolt ei anna kohtule piisavat alust leidmaks, et kaebajal oli tekkinud kaitsmist vajav õiguspärane ootus SKA 15.03.2019 otsuse kehtima jäämiseks. Vaieldamatult peaks riigiasutuste klienditeenindustes inimestele edastatav teave olema korrektne ja õigusaktidega kooskõlas ning isikud peavad saama seda teavet usaldada. Kohtule ei ole aga esitatud ühtegi sellist tõendit, millest nähtuks vahetult SKA Jõhvi klienditeenindajate poolt kaebajale ja A.A.ile antud selgituste sisu. Lisaks esineb kaebaja väidetes vastuolusid. Näiteks väidab kaebaja kaebuses, et ta andis nõusoleku soodustingimustel vanaduspensioni kasutamiseks laste isale, kuna vastasel juhul saaks ta vähem soodustusi ehk tal tekiks RPKS § 10 lg 3 alusel õigus soodustingimustel vanaduspensionile 2,5 aastat mitte 3 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Seega ei ole kohtul võimalik ilma kahtlusteta tuvastada, milliseid selgitusi kaebajale ja A.A.ile klienditeenindajate poolt tegelikkuses anti. Üksnes kaebaja ja A.A.i tagantjärele esitatud väidete pinnalt ei ole see kontrollitav. 5 3-19-1140
2. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajal tekkida usaldust SKA 15.03.2019 otsuse nr 8268-1 kehtima jäämiseks ka põhjusel, et kaebaja sai teada SKA kavatsusest tunnistada see haldusakt kehtetuks ca 3 nädalat pärast selle otsuse tegemist.

§ 67

lg 4 p 1 kohaselt ei saa isik tugineda haldusakti kehtetuks tunnistamisel usaldusele ka juhul, kui halduskohtule haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaebuse esitamise tähtaeg (30 päeva haldusakti teatavaks tegemisest arvates) ei ole veel möödunud.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud otsuse tegemisel aset leidnud menetluslikud rikkumised ei saanud mõjutada asja otsustamist. Vastustajal on kohustus ja pädevus kontrollida, kas ilmneb asjaolusid, mille tõttu isikud saavad alusetult hüvesid või väljamakseid, millele neil tegelikele asjaoludele tuginevalt õigust ei oleks (SÜS § 30 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole nendel asjaoludel tegemist olulist kaalumisruumi võimaldava otsustusega. Kohus rõhutab ka, et vaidlustatud otsusega lõpetati kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni maksmine alates 01.04.2019, kuid temalt ei nõutud tagasi kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel makstud pensioni perioodi 15.03.–31.03.2019 eest.
2. Kaebaja on taotlenud ka talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
3. Avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud RVastS-s. RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist juhul, kui see on tekitatud süüliselt ning tegemist on olnud väärikuse alandamisega, tervise kahjustamisega, vabaduse võtmisega, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumisega või au või hea nime teotamisega. Kohus leidis eespool, et SKA on tunnistanud kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määramise otsuse õiguspäraselt kehtetuks. Seega ei ole võimalik hüvitada kaebajale selle tegevusega väidetavalt tekkinud mittevaralist kahju, isegi kui tegemist oleks mõne hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju liigiga RVastS § 9 lg 1 tähenduses.
4. Eelnevalt toodud põhjendustel jääb kaebus kõigis nõuetes rahuldamata.
5. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 174,60 eurot. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad need menetluskulud kaebaja enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, sest kohtule pole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitatud (HKMS § 109 lg 1 lause 4).
6. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses kaebaja, A.A.i ning S.A. nimed initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) 6