lg 3 sätestatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses olev pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast. 4.
lg-ga 4 pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks
§-s 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule pärimisseaduse §-s 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. 4.
) § 111 lg 3 sätestatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses olev pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast. Pärandi hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Pärandi hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. Maakohus kohustas hooldajat esitama hooldamise lõppemisel kohtule kirjaliku aruande. Maakohus jättis rahuldamata nõude anda luba pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldusest ja registri andmetest nähtub, et A.A. viimane teadaolev elukoht oli Saksamaal ja kuna tegemist on pärimisasjaga, kuulub kohaldamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012 (edaspidi määrus), mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist. Määruse art 4 kohaselt on pärimisasja tervikuna lahendamiseks pädevad isiku surma hetkel tema alaliseks elukohaks olnud liikmesriigi kohtud, st praegusel juhul Saksamaa kohtud. Määruse art 19 kohaselt võib liikmesriigi kohtutelt taotleda asjaomase riigi õigusega ette nähtud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamist isegi juhul, kui teise liikmesriigi kohtud on pädevad asja sisuliseks arutamiseks. Seega on Eesti kohus pädev kohaldama ajutise meetmena pärandvara hoiumeetmeid olukorras, kus pärimisasja tervikuna lahendamiseks on pädev Saksamaa kohus. Kuivõrd võõrandamine ei ole aga ajutine meede määruse art 19 tähenduses, jättis maakohus taotluse loa andmiseks kinnisasja võõrandamiseks rahuldamata.
lg 1 p-de 2 ja 3 ning § 111 lg 3 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid ka pärandvara võlausaldaja taotlusel kui pärija ei ole teada või kui pärija ei viibi pärandvara asukohas. Avaldajale teadaolevalt on pärijal neli last, kes elavad Saksamaal ja kellega ei ole õnnestunud kontakti saada. Järelikult ei viibi pärija(d) pärandvara asukohas.
Pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara 4 nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma (
S § 112 lg 1).
lg 5 alusel ei ole pärijal õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. Pärandvara suhtes ajutise meetmena hoiumeetmete rakendamine kaitseb nii võimalike pärijate, kui ka võlausaldajate huve, võimaldades ära hoida pärandvaral lasuvate kohustuste suurenemise ja tagab pärandvara säilimise. Avaldaja on andnud nõusoleku tema hooldajaks nimetamiseks.
lg 4 kohaselt ei ole hooldajal õigust kohtu loata võõrandada pärandisse kuuluvat kinnisasja. Maakohus jättis rahuldamata nõude anda luba pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks, kuna see ei ole ajutine meede määruse art 19 tähenduses. Kuna pärimisasi allub Saksamaa kohtule, siis ei määranud maakohus pärandvara inventuuri, kuna Eesti kohtul on määrusest tulenevalt pädevus määrata ajutise meetmena ainult pärandavara hooldus. MÄÄRUSKAEBUS 4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust resolutsiooni p-de 2–8, 10 ja 11 osas, millega maakohus kohaldas ajutise meetmena pärandi hoiumeetmeid A.A. pärandavara suhtes, korraldas pärandvara valitsemise ning jättis rahuldamata avaldaja muud taotlused, s.o inventuuri läbiviimise ja korteriomandi võõrandamise nõuded. Määruskaebuse kohaselt on pärandi hoiumeetmete kohaldamine ja pärandvara valitsemise korraldamine ennatlik meede. Pärandvara hoiumeetmete rakendamise eelduseks on pärandaja surm (
Rahvastikuregistris A.A. elusoleku või surma kohta andmed puuduvad ning täpsed andmed A.A. surma kohta puuduvad nii maakohtul kui ka avaldajal. Maakohus leidis ebaõigesti, et nõue anda luba pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks, ei ole ajutine meede määruse art 19 tähenduses ning kohus ei saa määrata pärandvara inventuuri, kuna pärimisasi allub Saksamaa kohtule. Ringkonnakohus leidis käesoleva asja 1. oktoobri 2020. a määruses, et Eesti kohus on pädev kohaldama ajutise meetmena pärandvara hoiumeetmeid.
lg-st 1 nähtub, et pärandvara hoiumeetmeteks on muuhulgas pärandvara inventuuri tegemine ja vajadusel ka pärandvara võõrandamine pärandvara hooldaja poolt.
lg 1 sätestab, et pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt
§-e 138–141. Pärandvara hooldaja võib pärandvara käsutada kohtu loa alusel üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks (
lg 4), milleks on sh pärandvaraga seotud kohustuste täitmine (
Pärandvara hoiumeetmete rakendamine ei võimalda ära hoida pärandvaral lasuvate kohustuste suurenemist. Kommunaalvõlgnevus avaldaja ees kasvab pidevalt ning see ületab oluliselt juba korteriomandi väärtust. Korter on väga kehvas seisukorras ja selle üürile andmine on võimatu. Kui kohus ei rahulda nõuet anda luba pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks, suureneb kommunaalvõlgnevus jätkuvalt. See kahjustab nii pärijate kui võlausaldaja huve. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse avaldaja pärandvara inventuuri läbiviimise nõude rahuldamata jätmise osas 5 ning teeb tühistatud osas uue määruse (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2), millega rahuldab avaldaja taotluse pärandvara inventuuri läbiviimiseks, määrab inventuuri läbiviijaks Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova, annab kohtutäiturile kooskõlas
lg-ga 4 pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks
§-s 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule
§-s 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Ringkonnakohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole avaldaja taotlust inventuuri läbiviimiseks lahendanud kohtumääruse resolutsioonis (TsMS § 463 lg-d 1–2, § 442 lg 5). Maakohtu määruse põhjendustest tulenevalt jättis maakohus aga taotluse rahuldamata. 6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult rakendanud pärandvara hoiumeetmeid tuginedes määruse art-le 19,
Avaldaja on avalduse esitamiseks õigustatud isikuks
MS) § 586 lg-st 1 otsustab kohus hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid.
lg 2 p 1 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine ning
lg 1 alusel võib pärandvara hoiumeetmeid kohaldada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eesti kohus on pädev kohaldama määruse art 19 järgi ajutisi meetmeid. Mõiste „ajutine meede“ on Euroopa Lliidu õiguses autonoomne, tegemist on siseriikliku õiguse meetmetega, mis peaksid kindlustama neid õigusi, mille tunnustamist põhiasjas pädeva kohtu poolt taotletakse. Ringkonnakohtu hinnangul ei hõlma pärandvara inventuuri läbiviimine elemente, mis on seotud pärandvara üleminekuga pärijale, olles seega üks pärandvara säilitamiseks vajalik ajutine meede. TsMS § 117 lg 1 kohaselt võib Eestis asuva pärandvara hoiumeetmeid Eesti kohus rakendada sõltumata sellest, millise maa seaduse järgi pärimine toimub ja millise maa ametiasutus või isik võib pärandimenetluse kohtualluvuse järgi üldiselt läbi viia. Kohus märgib, et avaldaja seisukohad on olnud vastuolulised.
7.
lg 1 järgi nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt
§-d 138–141. Seega tuleks pärandvara hooldaja määramisel viia läbi ka pärandvara inventuur. 6
teine lause sätestab, et kui pärand avanes välisriigis, määratakse inventuuri tegijaks kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas asub pärandvara hulka kuuluv kinnisasi. A.A.le kuuluv kinnisasi asub X. Avaldaja palus määrata inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova. Ringkonnakohus rahuldab avalduse ja määrab pärandi inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäituri N. Malahhova, kellele annab pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks
sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule
sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaja kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. 8. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus kinnisasja võõrandamiseks loa saamise avalduse rahuldamata jätmise osas tuleb jätta rahuldamata.
lg 4 järgi võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja.
lg 3 p 6 järgi on pärandvara hooldaja muuhulgas kohustatud rakendama meetmeid pärija isikute väljaselgitamiseks. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata
MS § 589 lg 1 kohaselt võib pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamise avalduse pärandi hooldaja esitada pärandi hoiumeetmeid rakendanud kohtule.
MS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 4 kohaselt hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta.
lg 1 p-de 1–3 kohaselt tasutakse pärast inventuuri tegemist esimeses järjekorras pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud; teises järjekorras rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded; kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud. TsMS § 587 lg 1 alusel on avaldajal kui pärandvara hooldajal õigus pärandvara hooldamisega seotud kulude, sealhulgas pärandvara müügiga seotud kulude hüvitamisele pärandvara arvelt. Kohus jätab menetluskulud pärandvara kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.