Menetlusalune isik Juri Kovaljov, isikukood 38505083737, xxx kodakondsus, viibimiskoht Viru Vangla, vabaneb 11.12.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120, 132 p 2, § 133-135, 155, 156 kohus, OTSUSTAS: Rahuldada Juri Kovaljovi kaebus Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist G. M. 21.10.2020 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas 650020000178 osaliselt. Teha väärteoasjas uus otsus. Lõpetada väärteomenetlus Juri Kovaljovi suhtes
lg 1 järgi 11.09.2020 episoodis, s.o Juri Kovaljovi poolt ametikohustusi täitnud Viru Vangla kolmanda üksuse valvuri N. A. pihta vee viskamises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Mõista Juri Kovaljovile
lg 1 järgi 12.08.2020 episoodis, s.o Juri Kovaljovi poolt ametikohustusi täitnud neljanda üksuse inspektor-kontaktisik H.-H. H. pihta sülitamise episoodis, rahatrahvi 40 (nelikümmend) trahviühikut, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot. Rahatrahv 160 eurot tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas või EE701700017001577198 Luminor pangas, kohustuslik viitenumber 4100081857. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 / 13 Kohtuotsuse ärakirjad edastada Juri Kovaljovile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku vandeadvokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (või kättesaadavusest) ehk hiljemalt 17.12.2020 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 10.12.2020 Kohtuotsus rahatrahvide osas jõustub 30-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 11.01.2021 juhul, kui ükski menetluspool ei ole otsuse peale kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist G. M. koostas 21.10.2020 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 650020000178, mille kohaselt: - 12.08.2020 kell 15:22 paiku Jõhvi linnas Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla K hoone K4 osakonna kabinetis nr 238 kinnipeetav Juri Kovaljov solvas ametikohustusi täitnud neljanda üksuse inspektor-kontaktisik H.-H. H.´e, kui sülitas neljal korral tahtlikult ametniku pihta, tabades süljega H.-H. H.´e nägu ja rinnaesise piirkonda. Inspektorkontaktisik H.-H. H.´e suunas sülitamine oli tingitud asjaolust, et Juri Kovaljov ei olnud rahul vastuvõtu ajal ametnikult saadud selgitusega kirikusse saatmise teemal ning sellega, et inspektor-kontaktisik suhtles temaga eesti keeles. Inspektor-kontaktisik H.-H. H. tundis ennast Juri Kovaljov´i poolt tema pihta sülitamisest solvatuna, kuna tegemist on inimväärikust alandava tegevusega. Selle tegevusega pani Juri Kovaljov toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise; - 11.09.2020 kell 07:55 Jõhvi linnas Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla P hoone P1 osakonna kambri nr P117 ukselävel Kinnipeetav Juri Kovaljov solvas ametikohustusi täitnud kolmanda üksuse valvur N. A.´it, kui hommikusel loendusel viskas tahtlikult käes olevast topsikust ametniku pihta vett, tabades veega N. A.´i rinna, kõhu ja jalgade piirkonda. Valvur N. A. suunas veega viskamine oli tingitud asjaolust, et Juri Kovaljov ei olnud rahul asjaoluga, et 06.09.2020 keeldus N. A. olema kinnipeetavate vahel keelatud suhtluse kaudu saadetavate dokumentide vahendajaks, kui teostas talle Juri Kovaljov´ile üleandmiseks antud ümbriku kontrolli ning fikseeris sündmuse ettekande nr 6-20/3913-1 ja aktiga nr 1020. Valvur N. A. tundis ennast Juri Kovaljov´i poolt tema pihta veega viskamisest solvatuna, kuna tegemist on ebameeldivaid tundeid tekitava alandava tegevusega. Selle tegevusega pani Juri Kovaljov toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. 2 / 13 Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud.
ning VTMS § 55 lg 2 p 1 alusel karistati menetlusalust isikut
05.11.2020 esitas Juri Kovaljov kaebuse 21.10.2020 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 650020000178. Kaebuse kohaselt ei ole esimeses episoodis etteheidetav süütegu tõendatud ja tugineb ainult ametnik H.i ütlustele ja süütegu ei ole aset leidnud. Kaebuse kohaselt tahtis ametnik H. talle kätte maksta, rääkides seda, mida tegelikult ei ole toiminud. Teises episoodis ei ole kaebuse esitaja nõus enda süüdi tunnistamisega
Samuti toob kaebuse esitaja välja, et ametnik on varasemalt teda provotseerinud, solvates mitte ainult teda, vaid ka talle lähedasi. Juri Kovaljov soovib esimeses episoodis enda õigeks mõistmist ning teises episoodis asja uuesti läbivaatamist ja mõistetud rahatrahvi vähendamist. Kaebuse esitaja taotleb asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. 20.11.2020 esitas kohtuvälise menetleja esindaja nõusoleku kaebuse lahendamise kohta kirjalikus menetlus ning kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Juri Kovaljovi süü temale etteheidetavates väärteoepisoodides on kohtueelses menetluses uuritud igakülgselt ning need on täielikult tõendamist leidnud. Esimese episoodi osas, mille kohaselt 12.08.2020 kella 15:22 paiku Jõhvi linnas Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla K hoone K4 osakonna kabinetis nr 238 solvas kinnipeetav Juri Kovaljov ametikohustusi täitnud neljanda üksuse inspektor-kontaktisik H.-H. H.e, sülitades neljal korral tahtlikult ametniku pihta ja tabades süljega H.-H. H.e nägu ja rinnaesise piirkonda, märgib kohtuväline menetleja järgmist. Antud juhul täitis Viru Vangla inspektor-kontaktisik H.-H. H. 12.08.2020 kinnipeetav J. Kovaljov´ile vastuvõttu tehes oma ametiülesandeid ning oli avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks
Seda kinnitab ka dokumentaalne tõend Viru Vangla inspektor-kontaktisiku ametijuhend, mille kohaselt inspektor-kontaktisik viib kinnipeetavate suhtes läbi algatatud distsiplinaarmenetlusi (ametijuhendi punkt 6), mille tõttu 12.08.2020 ametnik J. Kovaljov´i ka vastuvõtule kutsus ning vestleb kinnipeetavatega vastuvõtul individuaalselt eesmärgiga lahendada vanglas viibimisega seonduvaid küsimusi ja tekkinud probleeme (ametijuhendi punkt 3), mida H.-H. H. antud juhul tegigi. J. Kovaljov´ile ei meeldinud H.-H. H.´e ametikohustuste täitmine, st J. Kovaljov ei olnud rahul vastuvõtu ajal ametnikult saadud selgitusega kirikusse saatmise teemal ning talle mittemeeldiva vastuse saades reageeris solvava teoga, milleks oli H.-H. H.´e pihta korduvalt sülitamine. J. Kovaljov tegu tõendades tuleb vaadelda menetluse kestel kogutud tõendeid koosmõjus, et hinnata nende usaldusväärsust ja ajalise määratluse ühtivust. H.-H. H.´e ütluste kohaselt sülitas J. Kovaljov tema pihta neljal korral, mille käigus ametnik aktiveeris isikukaitsejaama häire. Häiresignaali kuulis kabineti ukse taga osakonna sissepääsu ees olev valvur M. P., kes nägi kuidas inspektor-kontaktisiku kabinetist väljus kinnipeetav J. Kovaljov, kes koheselt peale uksest väljumist ennast ringi keeras ja nö õiendas. Videosalvestiselt nähtub, et kell 15:22 väljub J. Kovaljov inspektor-kontaktisiku kabinetist, keerab seejärel ennast ümber ning astub sammu tagasi tuldud ruumi poole ja teeb kiire liigutuse peaga kehast ettepoole suunas, tõstes samal ajal lõuga. Samuti on videosalvestise vaatlusega tuvastatud seda, et sündmuskohale saabub koheselt peale J. Kovaljov´i inspektor-kontaktisiku kabinetist väljumist vanemvalvur T.-M. A.. Vanemvalvuri T.-M. A. ütluste kohaselt nägi ta inspektor-kontaktisiku kabinetti sisenedes seal nutvat H.- H. H.´e, sh nägi ta H.-H. H.´e vormisärgi rinnaesise piirkonnas süljepritsmeid. Sündmuskohale saabus lisaks üksuse juht K. L., kelle ütluste kohaselt nägi ka tema H.-H. H.´e seljas oleva vormisärgi ja lipsu piirkonnas süljepritsmeid, millest tegi kolm pilti (fototabel nr 1 – 3 / 13 tunnistaja K. Luuri ülekuulamise protokolli lisa). Seega tunnistajate H.-H. H.´e, T.-M. A. ja K. Luuri ütlustega on tõendatud, et J. Kovaljov sülitas korduvalt inspektor-kontaktisiku pihta. Tuvastatud on ka see, et J. Kovaljov´i tegu, st H.-H. H.´e pihta korduv sülitamine solvas inspektor-kontaktisikut. Nimelt H.-H. H. kinnitas ütlustes, et J. Kovaljov´i poolt tema pihta korduv sülitamine oli solvav ja inimväärikust alandav. Antud juhul on tunnistajate M. P.´a, T.-M. A. ja K. Luuri ütlustega kinnitust leidnud, et peale Kovaljov´i tegu oli H.-H. H. sedavõrd endast väljas, et nuttis. Antud juhul on selge, et ametniku pihta sülitamine on solvav ja alandav tegu ning selle tegevusega riivas kinnipeetav H.-H. H.´e, kui avalikku korda kaitsva võimuesindaja au ja väärikust. Menetlusalune isik J. Kovaljov on ülekuulamisel öelnud, et pole H.-H. H.´e pihta sülitanud vaid tegemist oli sõnalise konfliktiga, mis seisnes selles, et ta ei saanud enda sõnul aru inspektorkontaktisiku jutust, kuna ametnik rääkis temaga eesti keeles. Viidates lisaks nii ülekuulamisel, kui ka 03.11.2020 koostatud kaebuses, et H.-H. H. valetab ning selliselt soovivat ametnik talle kätte maksta. Antud juhul hinnates menetluse kestel kogutud tõendite usaldusväärusust antud väärteoepisoodis, leiab menetleja, et kõik uuritud tõendid on lubatavad ning tunnistajate ütlused on usaldusväärsed, sh ühtivad tunnistajate ütlused asitõendi vaatlusprotokolli ajalise määratlusega. Seevastu aga menetlusaluse isiku J. Kovaljov´i ütlused on loetud ebausaldusväärseteks, kuna ütlustes ja kaebuses esinenud väited on pelgalt kaitseversioon ning J. Kovaljov´i ennast õigustava iseloomuga, lootes selliselt tehtavale teole järgnevast vastutusest vabaneda. Lisaks sellele ei ole käesoleva menetluse raames kogutud tõendeid kogumis hinnates leidnud kinnitust menetlusaluse isiku väidetav H.-H. H.´e negatiivne meelestatus või nn kättemaksusoovi tema, st J. Kovaljov´i suhtes. Lisaks märgib kohtuväline menetleja ära, et isegi, kui J. Kovaljov ei saanud selgelt kõigest aru ametniku selgituste kohta kirikusse saatmise teemal, ei olnud aktsepteeritav sellele reageerida ametniku pihta sülitamisega. Seega esimeses episoodis on
Kovaljov´i 12.08.2020 teoga täidetud. Subjektiivsest küljest pani J. Kovaljov 12.08.2020 väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega ehk ta teadis 12.08.2020, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda. J. Kovaljov poolt ametniku pihta sülitamine oli kinnipeetava vahetu reageering H.-H. H.´e selgitustele, tahtes inspektor-kontaktisikut solvata tema töökohustuste täitmise pärast. J. Kovaljov´i poolt sülitamine on teadlik ja tahtest kontrollitud tegevus, seda enam, et tegi seda korduvalt, mis on selge viide, et kinnipeetav tahtis oma tegevusega solvata just H.-H. H.´e tema töökohustuste täitmise pärast. Seega on antud väärteoepisoodis ka
Teise episoodi osas, mille kohaselt 11.09.2020 kell 07:55 Jõhvi linnas Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla P hoone P1 osakonna kambri nr P117 ukselävel solvas kinnipeetav Juri Kovaljov ametikohustusi täitnud kolmanda üksuse valvur N. A.it, kui hommikusel loendusel viskas tahtlikult käes olevast topsikust ametniku pihta vett, tabades veega N. A.i rinna, kõhu ja jalgade piirkonda, märgib kohtuväline menetleja järgmist. Antud juhul täitis Viru Vangla valvur N. A. 11.09.2020 P-hoone P1 osakonnas hommikust loendust tehes oma ametiülesandeid ning oli avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks
Seda kinnitab ka dokumentaalne tõend Viru Vangla valvuri ametijuhend, mille kohaselt viib valvur läbi kinnipeetavate loendust (ametijuhend punkt 22), mida N. A. antud juhul tegigi. Solvamistegu, milleks oli 11.09.2020 kell 07:55 hommikusel loendusel J. Kovaljov´i poolt topsikust valvur N. A.´i pihta vee viskamine, mis tabas N. A.´i rinna, kõhu ja jalgade piirkonda on tõendatud tunnistajate N. A.´i, H. U. ja T. B. ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga. Samuti on tõendatud see, et valvur N. A. suunas veega viskamine oli tingitud asjaolust, et J. Kovaljov ei olnud rahul sellega, et 06.09.2020 keeldus N. A. olema kinnipeetavate vahel keelatud suhtluse kaudu saadetavate dokumentide vahendajaks, kui teostas talle J. Kovaljov´ile üleandmiseks antud ümbriku kontrolli ning fikseeris sündmuse ettekande nr 6-20/3913-1 ja aktiga nr
Kovaljov´i 11.09.2020 teoga täidetud. Subjektiivsest küljest pani J. Kovaljov väärteo toime kavatsetult ehk seadis endale süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks ja teadis, et see saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Sellele viitab J. Kovaljov käitumine ehk tegevusplaan, st enne antud väärteo toimepanemist, st loenduse ajal suhtles läbi kambriukse kaaskinnipeetavaga, mille tulemusel sai teada, et N. A. on tööl ning osaleb loendusel. Seejärel loendustoimingute jõudmisel tema kambrini liikus peale teise ametniku poolt tehtava kambri tehnilise seisukorra kontrolli kapi juurde, kuhu oli eelnevalt pandud topsiku veega ning järgnes sellega ametnikule, jättes näiliselt mulje nagu sooviks ravimeid, kuid ukse juures liikus veetopsikuga hoopis N. A.i poole, eesmärgiga N. A.it veega visata, tahtes selliselt valvurit solvata N. A.i 06.09.2020 töökohustuste täitmise pärast. Seega on antud väärteoepisoodis ka
Menetlusalune isik J. Kovaljov on süüline ja tema poolt toimepandud tegudes puuduvad nii 12.08.2020, kui ka 11.09.2020 õigusvastasust välistavad asjaolud. Eelnevast tulenevalt on J. Kovaljov 12.08.2020 ja 11.09.2020 toime pannud
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteod, so avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. Lisaks sellele on J. Kovaljov palunud enda poolt 03.11.2020 koostatud kaebuses väärteomenetluse nr 650020000178 otsuses karistusena mõistetud rahatrahvi vähendamist. Antud juhul on
lg 1 rikkumise eest karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole J. Kovaljov varasemalt väärteoasjas
Arvesse võeti asjaolu, et J. Kovaljov on teo toime pannud tahtlikult, st esimeses episoodis vähemalt otsese tahtlusega ja teises episoodis 5 / 13 kavatsetult. Antud väärteoasjas karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik ei ole menetluse kestel üles näidanud valmisolekut süüd tunnistada ja väärtegusid kahetseda, mis omakorda näitab tema suhtumist tehtavatesse tegudesse. Seega võttes arvesse eelnevat, ei ole proportsionaalne J. Kovaljov´i karistusotsuse vähendamine miinimummäärani, kuna kinnipidamiskohas (st vanglas) rikkumise toimepanemine eeldab õiguskorra kaitse huvisid silmas pidades rangema karistuse kohaldamist. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et J. Kovaljov´i mõjutamiseks käesolevas tõendamist leidnud väärteoasja episoodides kohtueelse menetleja karistusotsus keskmisest määrast madalama rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses 300 euroga on proportsionaalne. Antud karistus on piisav J. Kovaljov´i õiguskuulekale teele suunamisel, et isik saaks toimepandud väärtegude kohta vajalikke järeldusi teha. Eelnevast tulenevalt palub Viru Vangla kohtuväline menetleja jätta J. Kovaljov kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohus märgib, et kaebuse lahendamisel ei ole kohus seotud esitatud kaebusega taotlusega ega kohtuvälise menetleja seisukohtadega. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 1 järgi on karistatav avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Juri Kovaljovile heidetakse ette kahe
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemist kahe erineva vanglaametniku suhtes. Tulenevalt juurdunud kohtupraktikast peetakse vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut ja teisi vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks
Seega ei ole antud juhul vaidlust, et nii Viru Vangla neljanda üksuse inspektor-kontaktisik H.-H. H. kui Viru Vangla kolmanda üksuse valvur N. A. on avalikku korda kaitsvad võimuesindajad
Lisaks tuleb
lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. 1.
lg 1 järgi kvalifitseeritav rikkumine 12.08.2020 episoodis Isikule on esitatud süüdistus, mille kohaselt kinnipeetav Juri Kovaljov solvas ametikohustusi täitnud neljanda üksuse inspektor-kontaktisik H.-H. H.´e, kui sülitas neljal korral tahtlikult ametniku pihta, tabades süljega H.-H. H.´e nägu ja rinnaesise piirkonda. Inspektor-kontaktisik H.-H. H.´e suunas sülitamine oli tingitud asjaolust, et Juri Kovaljov ei olnud rahul vastuvõtu ajal ametnikult saadud selgitusega kirikusse saatmise teemal ning sellega, et inspektorkontaktisik suhtles temaga eesti keeles. Inspektor-kontaktisik H.-H. H. tundis ennast Juri Kovaljov´i poolt tema pihta sülitamisest solvatuna, kuna tegemist on inimväärikust alandava tegevusega. Kohtule esitatud kaebuses eitas menetlusalune isik süüteo toimepanemist. Tunnistaja H.-H. H. selgituste kohaselt kohtuvälises menetluses teostas ta 12.08.2020 kella 15:30 paiku K-hoone teisel korrusel K4 osakonnas paiknevas kabinetis 238 kinnipeetav Juri Kovaljovi 6 / 13 vastuvõttu. Vastuvõtt toimus selleks, et tutvustada Juri Kovaljovile ja anda kätte distsiplinaarmenetluse käskkirjad. Pärast seda küsis kinnipeetav miks ta ei ole saanud kirikusse. Ametnik vastas kinnipeetavale, et ametniku poolt on vastav info edastatud ja tõenäoliselt on see kooskõlastusringil, lubades seejuures asjaolusid uurida. Vastuse peale kinnipeetav silmnähtavalt ärritus, mis väljendus selles, et kinnipeetav rääkima karjuval hääletoonil, peale seda sülitas Juri Kovaljov tunnistaja pihta kahel järjestikusel korral, tabades tunnistaja rinnaesist ja näo piirkonda. Selle peale vajutas tunnistaja isikukaitse häirenupule ja tõusis laua tagant püsti, et liikuda ukse juures oleva avamisnupu juurde. Tunnistaja vajutas nupule ning ütles kinnipeetavale, et ta lahkuks kabinetist, viibates käega kabinetiukse suunas. Sellel hetkel sülitas Juri Kovaljov uuesti tunnistaja pihta kahel järjestikusel korral. Ametnik ei oska öelda, kas viimased kaks sülitamist teda tabasid või mitte, kuid usub, et pigem sai süljega pihta, kuna vahemaa kinnipeetava ja tunnistaja vahel oli väga väike, umbes 1-2 meetrit. Peale seda astus kinnipeetav kabinetist välja. Sellisest kinnipeetava poolsest teost, s.o neljal korral tunnistaja pihta sülitamisest, tundis tunnistaja ennast solvatuna ja leiab, et oma teoga rikkus kinnipeetav tema inimväärikust. Tunnistaja oli juhtunust väga häiritud ega suutnud mõnda aega tööle keskenduda. Tunnistaja selgitas sündmuskohale saabunud vanemvalvurile T.-M. A.le juhtunu asjaolusid, pärast mida läks vanemvalvur osakonda sulgema. Sündmuskohale saabus ka üksuse juht K. L., kes nägi tunnistaja vormisärgil rinnaesise piirkonnas sülje jälgesid ning tegi nendest enda telefoniga pilte. Nimetatud sündmusest tundis tunnistaja end häirituna veel mitmeid päevi ja vältis kontakti Juri Kovaljoviga, palus kaks nädalat teistel inspektor-kontaktisikutel kinnipeetavaga tegeleda. Umbes kahe nädala möödumisel teostas tunnistaja taas vastuvõttu Juri Kovaljovile, mis toimus läbi kambri avatud toiduluugi P-hoones. Vestluse käigus tuli jutuks 12.08.2020 toimunu, mille kohta kinnipeetav väitis, et tegi seda seetõttu, et ametnik rääkis temaga vastuvõtu ajal eesti keeles ja see ei meeldinud talle. Mingit kahetsust kinnipeetav enda teo pärast ei tundnud. Tunnistaja M. P., Viru Vangla neljanda üksuse valvur, andis ütlusi selle kohta, et 12.08.2020 kuulis K hoone teisel korrusel K4 osakonna sissepääsu ees olevas vahekoridoris isikukaitsejaama häiresignaali. Pärast seda nägi kuidas kinnipeetav Juri Kovaljov astus välja K4 osakonnas pärast trelliuksi vasakult poolt teisest uksest, mis on inspektor-kontaktisiku kabinet. Juri Kovaljovi tegevusest kabineti uksel tunnistaja aru ei saanud. Umbes 10-15 minutit hiljem rääkis H.-H. H., samal ajal nuttes, et Juri Kovaljov oli seal kabinetis tema pihta neljal korral sülitanu. Tunnistaja Kadi Luuri, Viru Vangla neljanda üksuse juht, andis ütlusi selle kohta, et 12.08.2020 umbes kella 15:30 paiku viibis ta K hoone teisel korrusel K4 osakonnas kriminaalhooldusametniku kabinetis, mis on inspektor-kontaktisiku vastaskabinett, ja kuulis isikukaitsejaama häiresignaali. Minnes kabinetist välja nägi tunnistaja vanemvalvur T.-M. A.t, kes ütles, et kinnipeetav Juri Kovaljov oli sülitanud inspektor-kontaktisik H.-H. H. pihta. Infot kuuldes läks tunnistaja inspektor-kontaktisik H.-H. H.i kabinetti. H.-H. H. selgitas, et oli toiminud kinnipeetav Juri Kovaljovi vastuvõtt ning selle vastuvõtu käigus sülitas kinnipeetav mitmel korral tunnistaja mäletamist mööda kas kolmel või neljal korral H.-H. H.i pihta. Kinnipeetav oli sellisel käitunud seetõttu, et talle ei meeldinud ametniku vastused. Tunnistaja küsis, kuidas H.-H. H. ennast tunneb, kuid sisulist vastust ei suutnud ta anda. Oli näha, et isik oli väga häiritud ning hoidis nuttu tagasi. Tunnistaja K. L. soovitas võtta rahunemiseks aega ja jätta tööasjad seniks kõrvale, kuna ametnik oli väga õnnetu ja solvunud kinnipeetava poolse käitumise tõttu. Tunnistaja K. L. ülekuulamise protokolli juurde on lisatud 3 fotot vaatega H.-H. H.e vormisärgi rinnaesisele, kus on tuvastatavad 2 märge plekki. Tunnistaja T.-M. A., Viru Vangla neljanda üksuse vanemvalvur, andis tunnistajana ütlusi, mille kohaselt 12.08.2020 nägi ta K4 osakonnas kontaktisiku kabinetis, et inspektor-kontaktisik H.-H. H. seisis laua taga ja nuttis. Ta oli endast väga väljas ja üritas läbi nutu seletada, et Juri Kovaljov 7 / 13 sülitas mitmel korral tema pihta, näidates käega enda rinnaesise piirkonnale, kus olid tuvastatavad märjad plekid. Pärast seda läks tunnistaja K4-sse osakonda seda lukustama. Selleks ajaks oli Juri Kovaljov enda kambrisse läinud ja eraldi tunnistaja kinnipeetavaga sel teemal rääkinud ei ole. Samuti on väärteoasja materjali juures 24.09.2020 asitõendina vaadeldud CD-plaat Viru Vangla K-hoone teise korruse K4 osakonna sissepääsu ees oleva vahekoridori valvekaamera 12.08.2020 videosalvestisega ajavahemikul kella 15:22:22 – 15:23:10. Menetlusaluse isikuna antud ütluste kohaselt ei ole Juri Kovaljov H.-H. H.e pihta sülitanud. Ilmselt on sülitamise süüdistuse põhjus see, et rahuldati vangla vastu esitatud kahjunõue ja H.-H. H. oli selle pärast menetlusaluse isiku peale kuri. Oli veel juhtum, kus H.-H. H. palus käesoleva aasta juuli kuus tagasiulatuvalt Juri Kovaljovi allkirja aprilli kuus dokumentide kättesaamise kohta. Juri Kovaljov keeldus tagasiulatuvalt midagi allkirjastamast, pärast mida anti selgelt mõista, et teda hakatakse juhtkonna poolt pressima. Juri Kovaljovi meelest ongi sülitamise loo väljamõtlemise taga see pressimine. Nimetatud ähvardused on juhtkonna poolt esitatud läbi H.H. H.e suuliste vestluste ajal. Kabinetis vesteldes tekkis neil sõnaline konflikt selle pinnal, et kinnipeetav ei saanud aru eesti keelest ja ametnik ei saanud aru vene keelest, sellepärast ametnik häirenuppu vajutaski. Seejärel tõusis Juri Kovaljov laua tagant püsti ja lahkus kabinetist, nimelt läks oma kambrisse. Kohtu hinnangul ei vasta menetlusaluse isiku ütlused antud juhtumi tehiolude kirjelduses teiste isikuliste tõendite (tunnistajate H.-H. H., M. P.) ja videosalvestusel kajastatuga. Nimelt menetlusaluse isiku sõnade kohaselt lahkus ta kontaktisiku kabinetist koheselt, kui viimane häirenuppu vajutas. Tunnistaja M. P. aga nägi, et Juri Kovaljov keeras ennast kabineti uksel ringi „ja siis ta veel õiendas seal kabineti ukse peal – täpselt ma tegevusest aru ei saanudki“. Sama nähtub videosalvestiselt. Kell 15:22:27 astub kaamerapildist vaadatuna peale trelliuksi vasakult poolt teisest uksest välja vormiriietuses kinnipeetav. Kell 15:22:28 keerab kinnipeetav ennast ümber vaatega tagasi ruumi, millest oli äsja väljunud. Kell 15:22:30 liigub kinnipeetav tagasi ruumi ukselävele, millest oli varem väljunud. Ukselävel olles astub sammu uksepakule lähemale ja teeb kiire liigutuse peaga kehast ettepoole suunas, tõstes samal ajal lõuga. Kohus möönab, et salvestiselt ei saa teha tõsikindlat järeldust sülitamise fakti osas, kuid kaaludes seda kogumis teiste tõenditega, s.o tunnistajate H.-H. H. ja M. P. ütlustega, fotodega H.-H. H.i vormiriietusest, saab ümber lükata menetlusaluse isiku väidet selle kohta, et ta läks kabinetist välja oma kambrisse ning mingit sülitamist ei ole aset leidnud. Kohus ei pea usutavaks menetlusaluse isiku kaitseversiooni sellest, et ametnik on sülitamise episoodi välja mõelnud. Isikuliste tõendite abil on objektiivselt hinnatav H.-H. H.i enesetunne pärast juhtunut ja fakt, et tema rinnaesisel esines sülje sarnane määrdumine. Eeltoodu alusel tuvastab kohus ja loeb väärteo asja materjalide pinnal tõendatuks, et kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas, s.o 12.08.2020 kella 15:22 paiku Viru Vangla K hoone K4 osakonna kabinetis nr 238 sülitas kinnipeetav Juri Kovaljov ametikohustusi täitnud Viru Vangla inspektor-kontaktisik H.-H. H. pihta. H.-H. H.e ütlused kinnitavad, et ta tundis end sellisest käitumisaktist solvatuna ja oli sellest väga häiritud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et H.-H. H.e tuleb tema ametiülesannete tõttu pidada avaliku korda kaitsvaks võimuesindajaks
Viimast kinnitab ka väärteoasja materjali juures olev dokumentaalne tõend- Viru Vangla inspektor-kontaktisiku ametijuhend. Kohus tuvastas ka seda, et Juri Kovaljov sülitas ametniku pihta just seoses ametniku poolt oma ametikohustuste täitmisega. Menetlusalune isik tunnistas sõnalist konflikti kinnipeetava ja ametniku keelebarjääri tõttu. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja H.-H. H. ütlustes, kelle 8 / 13 sõnade kohaselt ärritus Juri Kovaljov selle peale, et olevat ammu taotlenud kirikusse pääsemist ja seda kaua oodanud. Kuna Juri Kovaljovi kontaktisik on H.-H. H., on just tema pädevuses (ka ametijuhendi p. 3 kohaselt) kinnipeetava taoliste avalduse ja taotluste lahendamine pädevuse piires. Seega
Kohtu hinnangul pani Juri Kovaljov väärteo toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Tuvastatud asjaolud ei viita, et H.-H. H.e vastu toime pandud tegu olnud niivõrd intensiivne, et see oleks tema jaoks omaette eesmärgiks, ehk ta oleks tegutsenud kavatsetult. Samas pidi Juri Kovaljov aru saama ja vähemalt möönma, et teise isiku pihta sülitamine ei ole tavapärane käitumine ja riivab teise isiku (avalikku korda kaitsnud võimuesindaja) au ja väärikust. Sülitamisel inimese pihta on reeglina solvav tähendus, sellega soovitakse riivata isiku väärikust, alandada ja näidata oma üleolevust. Sega pidi möönma ka menetlusalune isik ise. Sellega on
Kohus ei ole tuvastanud isiku õigusvastasust välistavaid asjaolusid
Ta on süüvõimeline, sest on süüdiv ja täiskasvanu
2.
lg 1 järgi kvalifitseeritav rikkumine 11.09.2020 episoodis Isikule on esitatud süüdistus, mille kohaselt kinnipeetav Juri Kovaljov solvas ametikohustusi täitnud kolmanda üksuse valvur N. A.´it, kui hommikusel loendusel viskas tahtlikult käes olevast topsikust ametniku pihta vett, tabades veega N. A.´i rinna, kõhu ja jalgade piirkonda. Valvur N. A. suunas veega viskamine oli tingitud asjaolust, et Juri Kovaljov ei olnud rahul asjaoluga, et 06.09.2020 keeldus N. A. olema kinnipeetavate vahel keelatud suhtluse kaudu saadetavate dokumentide vahendajaks, kui teostas talle Juri Kovaljov´ile üleandmiseks antud ümbriku kontrolli ning fikseeris sündmuse ettekande nr 6-20/3913-1 ja aktiga nr
Seaduses solvamise legaaldefinitsioon puudub. Solvamine oma sisu poolest teise isiku väärikuse alandamine ebasündsas vormis, mis riivab kannatanu autunnet. Kirjanduses väljendatud seisukohtade kohaselt saab solvata ka teoga (nt näkku sülitamine,
komm vlj 2015 § 115 komm). Tunnistajana antud ütluste kohaselt tundis N. A. ennast Juri Kovaljovi poolt toime pandud teost solvatuna ja tal oli selle tõttu väga ebameeldiv tunne. Tunnistajate N. A.i ja T. B. ütlustest tulenevalt seisnes Juri Kovaljovi pahameel N. A.i vastu selles, et 06.09.2020 keeldus N. A. andmast kinnipeetava J. R. poolt ümbriku dokumentidega Juri Kovaljovile. Juhtunu kohta on väärteoasja materjalide juures N. A.i 06.09.2020 ettekanne Viru Vangla direktorile, mille kohaselt 06.09.2020 kella 08:0 paiku kinnipeetav J. R., kes paikneb P2 osakonnas, andis loenduse ajal N. A.ile ümbriku koos dokumentidega. Pärast loendust tuvastas N. A., et dokumentide peal on nimi Juri Kovaljov. Päeva jooksul kinnipeetav R. küsis, kas N. A. andis ümbriku üle või mitte, mille peale N. A. vastas, et ei andnud. Samuti küsis dokumentide kohta kinnipeetav Juri Kovaljov. Küsimuse peale, kuidas ümbrik tema dokumentidega üldse teise kinnipeetava, ehk J. Raidurini jõudis, vastas Juri Kovaljov, et kuule pane korraks silmad kinni ja too mulle ajaleht, mille sees on ümbrik selliste dokumentidega. Tunnistajate N. A.i ja T. B. hinnangul oli antud juhtum põhjuseks, mis Juri Kovaljov valvur N. A.i peale viha kandis ja vee viskamisega näitas kinnipeetav oma suhtumist nimetatud juhtumisse. Juri Kovaljov ise toob valvuri pihta vee viskamise põhjusena välja selle, et valvur on teda varasemalt provotseerinud, öeldes halvasti nii kinnipeetava kui tema lähedaste kohta. Viimast fakti kohtul kontrollida ei õnnestu, küll aga kattub versioon viha pidamisest 06.09.2020 juhtumi kohta kahe tunnistaja ütluste ja väärteoasja juurde lisatud ettekandega. Kohtu hinnangul on antud juhul oluline piiritleda, kas Juri Kovaljovi tegevus vee viskamise näol oli ajendatud soovist valvurit solvata või soovist kätte maksta kinnipeetavale pahameelt tekitanud varase juhtumi pärast. Vee viskamist kui teoakti peab selles solvamise tunnuste tuvastamiseks analüüsima koos teo kontekstiga ja sellele eelnenud ning järgnenud asjaoludega. Teisisõnu tuleb tuvastada, kas tegu oli pahameele väljendamisega või väljus see lihtsa pahameele väljendamise piiridest ja on kasvanud solvamiseni. Kohus on seisukohal, et kõrvutades väärteomenetluses tuvastatud asjaolud ja Juri Kovaljovi käitumine valvuri pihta vee viskamisel ja selle järgselt, on Juri Kovaljovi tegevus vaadeldav pigem sooviga kättemaksu eesmärgil väljendada pahameelt, riivates Juri Kovaljovi füüsiliselt. Ainus käepärane võimalus antud hetkel selleks oli haarata veetops ja suunata see N. A.i suunas. Kohtu hinnangul ei saa käesoleva episoodi kontekstis hinnata sellist käitumist valvurit solvamisena, et menetlusalune isik oleks riivanud tema au ja väärikust.
lg 1 mõttes solvamise jaoks saanuks kinnipeetav väljendada ennast sellisel viisil, mis ei tekita enda eesmärgis küsitavusi. Tõendeid kogumis analüüsides ei teki kohtul veendumust, et antud episoodi puhul oli Juri Kovaljovi tahtluse või ettevaatamatusega kaetud tegu, mis täidaks
Kohus selgitab, et igasugune au ja väärikuse riivamine ei ole automaatselt
Isiku tegu peab olema piisavalt intensiivne ja teist isikut alandav ja seda ka kõrvaltvaataja seisukohalt. Kohus leiab, et kõrvaltvaataja seisukohalt ei ole topsist veega viskamine valvuri suunas solvang
Menetlusalune isiku tegu ei olnud niivõrd intensiivne isiku au ja väärikuse riivamisel, et see vastaks
Menetlusalune isik ei kasutanud selle teo juures ebasündsaid ega ebatsensuurseid sõnu, millest kogumis vee viskamisega oleks tuletatav teo solvav tähendus. Ta ei teinud seda korduvalt ega sellisel viisil, et valvur oleks asetatud alandavasse olukorda, näiteks nägu ja riietus oleks määrdunud, või ebameeldiva lõhnaga. Eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et väärteomenetlus Juri Kovaljovi suhtes
lg 1 järgi 11.09.2020 episoodis tuleb lõpetada isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-11-58-13 p.7), et karistuse mõistmisel reeglina tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Juri Kovaljovi kahe episoodi eest rahatrahviga 75 trahviühikut, mis on alla sanktsiooni keskmise määra. Isik tunnistas oma süüd vee viskamise episoodis, kuid eitas sülitamist ametniku pihta. Kahetustust toime pandud tegude eest ei ole menetlusalune isik väljendanud. Kiirmenetluse otsuse kohaselt ei tuvastanud kohtuväline menetleja karistust määrates karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus hindab antud juhul isiku süüd alla keskmise. Kohus arvestab karistuse määramisel, et toime on pandud üks episood (12.08.2020 H.-H. H.e solvamine), kuna teises episoodis väärteomenetlus lõpetatakse. Ühe episoodilise rikkumise puhul on süü suurus väiksem, kui see oleks mitmeepisoodiliste rikkumiste korral. Käesoleval juhul arvestab kohus, et tegu pandi toime otsese tahtlusega. Ei ole ühtegi vastutust kergendavat asjaolu, sh puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti arvestab kohus, et menetlusalune isik ei ole varasemalt samalaadsete süütegude eest karistatud. Arvestades isiku süü suurust, teda iseloomustavaid andmeid ja sellega, et tegemist on esimese võimuesindaja vastu suunatud süüteoga, peab kohus põhjendatuks määrata Juri Kovaljovile
Kohtu hinnangul on selline rahatrahv proportsionaalne pidades silmas karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. KOHTU MEETMED 12 / 13 Väärteomenetlus
lg 1 järgi 11.09.2020 episoodis tuleb lõpetada isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Mõista Juri Kovaljov süüdi
lg 1 järgi 12.08.2020 episoodis, s.o Juri Kovaljovi poolt ametikohustusi täitnud neljanda üksuse inspektor-kontaktisik H.-H. H. pihta sülitamise episoodis, ja mõista talle karistuseks rahatrahv 40 (nelikümmend) trahviühikut, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 13 / 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.