Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohus tunnistas Aleksander Bondarenko 24.09.2018 kohtuotsusega 1-18-7607 süüdi
lg 2 p 2,3 järgi ja karistas teda 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva. Ärakandmisele jäi karistus 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva.
lg 1 ja 3 kohaselt kuulus kohesele ärakandmisele vangistus 2 kuud alates 26.08.2018. Ülejäänud karistuseosa jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Aleksander Bondarenko 2 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tulenevalt
lg 1 alusel määrati, et Aleksander Bondarenko on kohustatud järgima kontrollnõudeid ja ta allutati katseajaks käitumiskontrollile.
lg 2 p 2, 8 alusel kohustati süüdlast käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, ja kohustati osalema sotsiaalprogrammis. Samuti määrati Aleksander Bondarenko kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekus 06.02.2019 kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, milles palutakse pöörata karistus reaalsele täitmisele, sest Aleksander Bondarenko on katseajal rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus jättis 02.04.2019 määrusega karistuse täitmisele pööramata, kuid
lg 4 alusel pikendas Aleksander Bondarenkole Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 24.09.2018 kohtuotsusega 1-18-7607 määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o. kuni 24.03.2021. Samuti määras kohus Aleksander Bondarenkole täiendavad kohustused: a. alluma sõltuvusravile kohtuistungil antud nõusoleku alusel ja läbima selle. b. teadvalt mitte suhtlema alkoholi tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega, va perekonnaliikmed. 12.07.2019 laekus aga uus erakorraline ettekanne, mille kohaselt A.Bondarenko oli 12.06.2019 tarvitanud alkoholi ( näit kontrollimisel 0,450 mg/l). Kriminaalhooldaja taotleb karistuse täitmisele pööramist. 04.09.2020 kohus tegi süüdimõistetule hoiatuse. 04.12.2019 esitas kriminaalhooldaja taaskord erakorralise ettekande, kuna 06.11.2019 oli A.Bondarenko tarvitanud alkoholi, tema joove oli 0,320 mg /l. Kriminaalhooldaja taotleb karistuse täitmisele pööramist. 01.06.2020 jättis kohus määrusega karistuse täitmisele pööramata ja hoiatas süüdlast. 01.10.2020 esitas kriminaalhooldaja järjekordse erakorralise ettekande, kuna 22.08.2020 on süüdimõistetu juhtinud jalgratast joobeseisundis ja sattus liiklusõnnetusse. Tuvastati joove 1,05 mg/l. Kriminaalhooldaja taotleb karistuse täitmisele pööramist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik jääb taotluses toodu juurde. Aleksander Bondarenko selgitas 26.10 kohtuistungil, et on tõesti rikkunud kohustust. Palub karistust siiski mitte täitmisele pöörata. Käib ka endiselt tööl, töö on veel olemas. Samuti käib programmis Kainem ja tervem Eesti. Aga 22.08 oli militaarfestival ja sõbraga tarvitas seal viina. Avaldab, et soovib minna xxx. 12.01.2021 kohtuistungil esitab A.Bondarenko kriminaalhooldaja tõendi, et kriminaalhooldusalune on käinud xxx tegemisel ning enne kohtuistungit kontrolliti joovet ning see puudus. Süüdlane kinnitab, et pärast xxx on nüüd juba parem olla ja ei isuta enam alkoholi järele, lubab, et 24.märtsini 2021 ta seda ka enam ei tarvita. Kinnitab, et mõistab, et järgmine rikkumine toob vältimatult kaasa vangistuse. Täitmiskohtuniku seisukoht Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Tartu Maakohus tunnistas Aleksander Bondarenko 24.09.2018 kohtuotsusega 1-18-7607 süüdi
lg 2 p 2,3 järgi ja karistas teda 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva. Ärakandmisele jäi karistus 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva.
lg 1 ja 3 kohaselt kuulus kohesele ärakandmisele vangistus 2 kuud alates 26.08.2018. Ülejäänud karistuseosa jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui 2 Aleksander Bondarenko 2 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tulenevalt
lg 1 alusel määrati, et Aleksander Bondarenko on kohustatud järgima kontrollnõudeid ja ta allutati katseajaks käitumiskontrollile.
lg 2 p 2, 8 alusel kohustati süüdlast käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, ja kohustati osalema sotsiaalprogrammis. Samuti määrati Aleksander Bondarenko kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tartu Maakohtu 02.04.2019 määrusega kohus pikendas
lg 4 alusel Aleksander Bondarenkole Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 24.09.2018 kohtuotsusega 1-18-7607 määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o. kuni 24.03.2021. Samuti määras kohus Aleksander Bondarenkole täiendavad kohustused: a. alluma sõltuvusravile kohtuistungil antud nõusoleku alusel ja läbima selle. b. teadvalt mitte suhtlema alkoholi tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega, va perekonnaliikmed. 01.10.2020 esitas kriminaalhooldaja järjekordse erakorralise ettekande, kuna 22.08.2020 on süüdimõistetu juhtinud jalgratast joobeseisundis ja sattus liiklusõnnetusse. Tuvastati joove 1,05 mg/l. Kriminaalhooldaja taotleb karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusametnik jääb taotluses toodu juurde, sest rikkumine on hoolimata eelmisest erakorralisest ettekandest ja kohtu poolt antud võimalusest toime pandud. Kohus, tutvunud materjalidega ning ära kuulanud kriminaalhooldaja ning süüdimõistetu, asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks tuleb sedakorda siiski veel jätta rahuldamata ja piirduda süüdimõistetu hoiatamisega. Karistusseadustiku § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et Aleksander Bondarenko on rikkunud kriminaalhooldaja ettekandes nimetatud kohustusi vähemalt ühel korral: 22.08.2020 tarvitas alkoholi ning juhtis jalgratast joobeseisundis, mistõttu sattus ka liiklusõnnetusse, alkoholijoove tuvastati 1,05 mg/l. Seega saab väita, et Aleksander Bondarenko on eksinud kohtu poolt määratud kohustuste nõuetekohasel täitmisel ning järelikult eksisteerivad alused
Riigikohus 15.04.2020 lahendis 1-06-9135 on märkinud järgmist: „
lg-t 4 on korduvalt muudetud ja täiendatud (RT I, 12.07.2014, 1 ja 07.07.2017, 1). Tehtud muudatused ja täiendused puudutavad siiski vaadeldava normi kohaldamise eeldusi ning kriminaalhooldaja pädevust. Kohtu pädevus ei ole aja jooksul muutunud. (p 15)
Kõnealuse sätte järgi peab kohus kõigepealt tuvastama nimetatud normi kohaldamise eeldused, seejärel aga valima kõige sobivama õigusliku tagajärje: kas määrata lisakohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. (Vt RKÜKo 3-1-1-18-12, p 49.) Et nimetatud otsustustega võidakse aga riivata isiku vabaduspõhiõigust, on kohus õigusliku tagajärje valikul muu hulgas seotud põhiseaduse (PS) §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte ehk ülemäärasuse keeluga. PS § 11 teise lause järgi tähendab põhiõiguse riive proportsionaalsus selle vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas. (Vt mutatis mutandis RKKKm 3-1-1-1-12, p 16.) Järelikult tuleb kohtule
lg-ga 4 antud avarat otsustusõigust mõista nii, et rikkumise tuvastamise korral ei pea kohus valima üksnes lisakohustuse määramise, katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise vahel, vaid tema pädevus hõlmab ka õigust jätta loetletud 3 meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata. Sel moel peab kohus toimima juhul, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni. (Vt RKÜKo 3-1-1-5-13, p 33). (p 17)“ Asja materjalidest nähtub, et süüdlane on allutatud kriminaalhooldusele juba alates 10.10.2018. Üldjoontes võib pidada kriminaalhooldust toimivaks, sest uusi kuritegusid süüdlane toime pannud pole ja on täitnud valdavalt ka kehtestatud nõudeid. Küll pole ta suutnud senise 2aastase katseaja kestel vabaneda alkoholisõltuvusest, mis on olnud ka erakorraliste ettekannete esitamise põhjusiks. Samas tuleb möönda, et A.Bondarenko on selle sõltuvusega järjepidevalt tegelenud ja tegeleb senini. Ta on ravil programmis Kainem ja tervem Eesti osalenud ning 13.11.2020 on pöördunud xxx poole ning talle on tehtud xxx. Seega on lootust, et A.Bondarenko siiski saavutab kontrolli talle probleeme valmistava teema üle ning ka elimineerib sellega võimalikud tulevased õigusrikkumised. Seetõttu peab kohus põhjendatuks anda A.Bondarenkole võimalus kanda karistust edasi vabaduses. Järgmise rikkumise korral A.Bondarenko vabadusse jätmise võimalused puuduvad ning seda hoolimata töökoha ja muude positiivsete asjaolude olemasolust. Seega kohus hoiatab süüdimõistetut, et Tartu Maakohtu 24.09.2018 kohtuotsust 1-18-7607 ei pöörata täitmisele üksnes siis, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab eranditult kõiki talle
/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.