Obsah (7)

§ 663§ 664§ 217§ 221§ 222§ 321§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-18-107196 Kohtuasi Aktsiaselts

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 1 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas
2. aprillil 2018 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale avalduse XX (kostja) vastu võla saamiseks.
3. juulil 2018 esitas kostja vastuväite makseettepanekule ja määruskaebuse maksekäsule. Maakohus rahuldas määruskaebuse ja tühistas maksekäsu, lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
5. septembril 2018 esitas hageja hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 140 eurot 96 senti, intressi 11 eurot 97 senti ja viivise 57 eurot 84 senti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Coop Finants AS
6. aprillil 2014 Säästukaart Pluss kaardi kasutamise lepingu nr. CNT
7. Lepingu alusel väljastas Coop Finants AS kostjale Säästukaart Pluss kaardi, millega kostja sai tasuda kaupade ja teenuste eest. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama eelmisel kuul kasutatud krediidi järgmise kuu
8. kuupäevaks. Kostja ei tasunud intressi
9. juunist 2016 ja põhiosa
10. juulist
11. Coop Finants AS teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võla tasumiseks. Kostja võlga ei tasunud.
12. septembril 2017 loovutas Coop Finants AS nõude hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat.
13. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja väitel ei ole ta Coop Finants AS-iga ühtegi lepingut sõlminud, olgugi et lepingul on allkiri. Nimetatud allkiri ei ole kostja oma.
14. Pärnu Maakohus tegi
15. detsembri
16. a määrusega pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.
18. jaanuaril 2020 esitasid pooled kohtule kompromissi. MAAKOHTU MÄÄRUS
19. Pärnu Maakohus kinnitas
20. jaanuari
21. a määrusega (vaidlustatud määrus) kompromissi ning lõpetas kohtuasja menetluse. Kompromissi kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale põhivõla 70 eurot ja poole riigilõivust, s.o 37 eurot 50 senti. Ülejäänud nõuetest hageja loobus. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Edasikaebe tähtaja lühendas maakohus poolte esitatud kompromissist lähtudes kolme päevani määruse kättesaamisest arvates. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on poolte taotlus seaduslik, ei kahjusta avalikku huvi ja kuulub rahuldamisele. Pooled kinnitasid, et on teadlikud asjas menetluse lõpetamise tagajärgedest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 432 sätete alusel. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kostja esitas
2. jaanuaril 2020 määruskaebuse kompromissi kinnitamise määruse määruse peale, paludes määruse tühistada. Kostja väitel ei olnud ta kompromissi sõlmimisest teadlik. Kostja leidis, et kompromissi peale edasikaebamise tähtaeg oli ebamõistlikult lühike. Ta sai kohtumääruse kätte alles
3. jaanuaril
4. Seda ei toimetatud talle isiklikult kätte, vaid ta sai 2 määruse kätte oma postkastist. Kostjal ei ole võimalik tõendada, millal ta määruse kätte sai. Kostja palus oma lepingulise esindaja esitatud dokumendid tühistada. Kostja teatas, et keeldub koostööst oma esindajaga alates
5. jaanuarist
6. MENETLUSE EDASINE KÄIK
7. Kostja lepinguline esindaja esitas maakohtu taotlusel selgituse määruskaebuses toodud asjaolude kohta. Selgituste kohaselt tegi kostja esindajale ülesandeks vaidlustada hageja poolt esitatud nõue tervikuna ja üritada saavutada kostja jaoks kõige soodsam lahend. Kostja väitis nõustamisel, et kaardilepingul ei ole tema allkirja, kuid samas ei eitanud kostja, et on teinud Coopi Säästukaardiga kuni
8. aastani tehinguid. Kompromissiga vähenes hageja esialgne nõue 210,77 eurolt 70 euroni. Esindaja sõnul ei tekkinud tal kahtlust, et tal puudub õigus ja volitus kompromissi sõlmida. Kostjaga said kõik üksikasjad nõustamisel läbi arutanud. Esindaja saavutas enda hinnangul kostja jaoks maksimaalse tulemuse ning seetõttu on talle kostja määruskaebus arusaamatu. Esindaja sõnul saatis ta kohtumääruse koheselt ka kostjale ning teavitas kostjat telefoni teel saadetud sõnumiga saavutatud tulemusest.
9. Kostja esindaja andis
10. jaanuaril 2020 maakohtule teada, et ei esinda enam kostjat selles menetluses.
11. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele hageja seisukohta.
12. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Hageja leidis, et määruskaebus on esitatud hilinenult ja seetõttu tuleb selle menetlusse võtmisest keelduda.
13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Kollegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 664

lg 2 alusel läbi vaatamata.

§ 664

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama sätte lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

§ 663

lg 1 sätestab, et maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Maakohus tegi kompromissimääruse

1. jaanuaril
2. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai kostja esindaja kompromissimääruse avaliku e-toimiku vahendusel kätte
3. jaanuaril 2020 (dtl 213, pöördel). Kompromissimääruse kohaselt tuli edasikaebus määrusele esitada kolm päeva pärast määruse kättesaamist. Kuna kostja esindajale toimetati maakohtu määrus kätte
4. jaanuaril 2020, saabus määruskaebuse esitamise tähtaeg
5. jaanuaril
6. Kostja (isiklikult) esitas määruskaebuse kompromissimääruse peale
7. jaanuaril
8. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks taotlenud määruskaebuse tähtaja ennistamist. Kostja esitatud määruskaebus jõudis kohtusse pärast kaebetähtaja möödumist ning kaebuse esitamise ajaks oli 3 kompromissimäärus jõustunud. Kuna maakohus on määruse ekslikult menetlusse võtnud, tuleb see jätta

§ 664lg 2 alusel ringkonnakohtus läbi vaatamata.

14. Ehkki määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu ei oma määruskaebuse sisulised väited asja lahendamisel enam tähtsust, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. Praegusel juhul vaidlustas kostja maakohtu kompromissimääruse põhjendusel, et ei olnud kompromissi sõlmimisest teadlik, kuna tema lepinguline esindaja ei teavitanud teda sellest.

§ 217

lg 5 esimese ja teise lause kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab ning esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Menetlusosaline ei saa esindaja poolt kord juba tehtud menetlustoimingut enam tagasi võtta või muuta üksnes põhjusel, et ta ise oleks selle toimingu kas tegemata jätnud või teisiti teinud. Esindaja tehtud menetlustoimingu omistamine menetlusosalisele eeldab menetlustoimingu tegemise hetkel menetlustoimingu enda nõuetele vastavust, esindusõiguse kehtivust, esindaja tegutsemist menetlusosalise nimel ning esindusõiguse piisavat ulatust. Menetlustoimingu kehtivuse hindamisel on määrav esindaja isik. Menetlustoimingu kehtivust ei mõjuta esindaja ning menetlusosalise vaheline sisesuhe ning sellest tulenevad võimalikud menetlusosalise etteheited esindajale nt esindaja tegutsemine vastuolus menetlusosalise juhistega (V. Kõve, I. Jäevekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 1176 p 3.5 alapunktid b ja c).

§ 221

lg 2 esimese lause kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule.

§ 222

lg 1 kohaselt õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid ning selle lõike punkti 8 kohaselt on selliseks toiminguks ka kompromissi sõlmimine.

1. Kostja andis lepingulisele esindajale enda esindamiseks volituse
2. oktoobril 2018 kehtivusega kaks aastat (dtl 162). Maakohus tegi kompromissimääruse
3. jaanuaril 2020 ja toimetas selle esindajale kätte samal kuupäeval. Kostja teatas alles
4. jaanuaril 2020 maakohtule saadetud kirjas, et keeldub koostööst oma lepingulise esindajaga (dtl 223). Seega lõppesid lepingulise esindaja volitused pärast määruse tegemist ja pärast määruse kättetoimetamist.
5. Maakohtul ei olnud kohustust kompromissiga seotud dokumente, sealhulgas kompromissmäärust, toimetada kätte kostjale isiklikult.

§ 321

lg 1 järgi, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Eelnevat kokkuvõttes tuli lugeda määrus lepingulisele esindajale e-toimiku vahendusel

1. jaanuaril 2020 kättetoimetamisel ka kostjale kättetoimetatuks.
2. Kompromissimääruse kohaselt tuli edasikaebus määrusele esitada kolme päeva jooksul pärast määruse kättesaamist. Kuna kostja lepingulisele esindajale toimetati maakohtu määrus avaliku e-toimiku vahendusel kätte juba
3. jaanuaril 2020, saabus määruskaebuse esitamise tähtpäev
4. jaanuaril
5. Kostja esitas ise määruskaebuse alles
6. jaanuaril
7. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks taotlenud määruskaebuse tähtaja ennistamist. Kostja väide, et edasikaebetähtaeg oli ebamõistlikult lühike, ei ole samastatav tähtaja ennistamise avaldusega. Seejuures ei oleks kostja esile toodud asjaolu, et esindaja ei teavitanud teda läbirääkimistest soovitud määral, aluseks kaebetähtaja ennistamisele. 4
8. Selgituseks kostjale märgib kolleegium, et kostja kaebustes esile toodud asjaolud ei võimaldaks tal esindaja sõlmitud kokkulepet tühistada. Kaebustes esile toodud asjaoludel võiks kostja soovida kompromissi tühistada esindaja volituste puudumise või kohustuste rikkumise tõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 või § 131 lg 1 järgi. TsÜS § 129 lg 1 järgi teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 131 lg 1 järgi esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole kostja väitnud, et kompromissi sõlmimise hetkel advokaadil volitust ei olnud. Kui kostja on seisukohal, et ta on kõik võlgnevused võlausaldajale tasunud ning esindaja on seetõttu sõlminud talle majanduslikult kahjuliku kokkuleppe, tuleks kõne alla kokkuleppe tühistamine TsÜS § 131 lg 1 järgi, kuid seda üksnes eeldusel, et tehingu teine pool teadis esindaja kohustuste rikkumisest. Toimiku materjalides ei viita ükski asjaolu sellele, et tehingu teine pool oleks kompromissi sõlmides pidanud teadma võimalikust esindaja rikkumisest. Seega saab pidada väga vähetõenäoliseks, et vähemalt praegu kolleegiumile teadaolevate asjaolude pinnalt oleks kostjal võimalus sõlmitud kokkulepe tühistada.
9. Kolleegium nendib, et kostja ja tema endise esindaja seletused menetluse käigus on omavahel vastuolus. Kostja väidab, et ta ei olnud kompromissi sõlmimisest teadlik, kuna tema lepinguline esindaja ei teavitanud teda sellest. Lepingulise esindaja selgituste kohaselt (dtl 230231) teavitas ta kostjat määrusest koheselt. Kui kostja käsutuses on materjalid, mille alusel saab väita, et kostja esindaja sõlmis oma kohustusi rikkudes kostjale majanduslikult kahjuliku kokkuleppe, võib kostja kaaluda advokatuuriseaduse § 16 lg 1 alusel oma endise esindaja suhtes advokatuuri aukohtu menetluse algatamise taotluse tegemist esindaja distsiplinaarsüüteo tunnustel. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada advokatuuri juhatusele kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Menetluskulud 20.

§ 171

lg 1 ja § 168 lg 2 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb läbi vaatamata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemise kulud kostja (kaebuse esitaja) kanda. 21. Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Hageja tähtaegselt menetluskulude nimekirja ei esitanud. Samuti ei nähtu toimiku materjalidest määruskaebemenetluses kindlaksmääratavaid menetluskulusid. Menetluskulude puudumise tõttu jätab ringkonnakohus need kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 5