) § 64¹ p-i 3¹ sõnastust, sätestades, et kinnipeetavale on vanglas keelatud suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Muudatus jõustus 01.10.
Kaebuse põhjendused: Vangla direktoril puudus õigus keelata vanglas suitsetamine. 01.10.2017 jõustunud
sätetega on loodud olukord, kus ühelt poolt suitsetamine ei ole õigusaktiga keelatud, aga teiselt poolt ei ole sigarette omamata võimalik suitsetada. Vanglas on võimalik korraldada suitsetamine suitsetamisruumides või jalutuskäigu ajal. Suitsetamisest loobumine peab olema isiku vaba valik. Vangla ei osutanud kaebajale abi nikotiinisõltuvuse leevendamiseks. Sunnitud loobumine suitsetamisest on põhjustanud kaebajale tervisehäireid nagu ülekaalulisus ning kuna teda hoiti üksikvangistuses, siis kutsus see esile insuldi 02.05.
¹ p-de 3 ja 3¹ alusel kinnipeetavale keelatud.
sätted on PS-ga kooskõlas. Tervise kaitse paigutub kinnipeetavale asja või eseme keelamisel selgelt vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 p 1 alla. Kaebajale on ravivõimalused tagatud. 11. Justiitsministeerium esitas 08.05.2019 vastuse kaebusele, milles ta palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Kodukorra muutmine oli õiguspärane ja
muudatused on PS-ga kooskõlas. Suitsetamise keelamine on põhjendatud ka julgeoleku huvidega, et takistada tubakatoodete ja suitsetamistarvete kasutamist arveldusvahendina või muul korra ja julgeoleku tagamist kahjustaval eesmärgil. 12. Tartu Halduskohus tunnistas 20.06.2019. a otsusega PS-ga vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata
¹ p 3¹ (resolutsiooni p 1); rahuldas kaebuse ja tühistas kodukorra p 2.3 osas, milles see keelab suitsetamise vangla territooriumil kinnipeetavatele; kohustas vanglat kinnipeetavate suitsetamise küsimust uuesti otsustama ning tühistas Justiitsministeeriumi 20.12.2017. a vaideotsuse (resolutsiooni p 2); jättis menetluskulud vastustajate kanda võrdsetes osades (resolutsiooni p 3); mõistis vanglalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 7,50 eurot ja mõistis Justiitsministeeriumilt kaebaja kasuks välja menetluskulu 7,50 eurot ning jättis menetluskulud muus osas välja mõistmata (resolutsiooni p 4); jättis kaebaja taotluse kohtuasjade liitmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 5). Otsuse põhjendused: 1) Kinnipeetava õiguste piiramine, s.h seoses suitsetamisega, saab toimuda ainult VangS-is sätestatud alustel ja korras. Kohtule ei ole vastustajate põhjendused veenvad. Kodukorra muutmise põhjendustest ei ole aru saada, kuidas suitsetamise keelamine vangistuse täideviimise eesmärgile kaasa aitab. Suitsetamise keelamisel ei ole kohane kasutada põhjendust, et see kaitseb suitsetavate kinnipeetavate tervist ja aitab neil sõltuvusest vabaneda. Samuti puudub alus keelata kinnipeetavale tegevusi põhjusel, et need on kahjulikud tema tervisele. 2) Vangla ületas kodukorra p-i 2.3 kehtestades VangS § 4¹ lg-ga 2 antud volitusi. Suitsetatavad tubakatooted on keelatud
-ga, elektrooniline sigaret ja suitsuvabad tubakatooted kodukorraga. Ei ole õige, et samadele tunnustele vastav ja samade tagajärgedega õiguslik otsustus – konkreetse eseme keelamine – võib esineda nii määruse kui ka haldusaktina. Kinnipeetavale keelatud konkreetsed esemed tuleb reeglina ette näha määrusega. 3 3) Sigaretid ei saa vangla julgeolekut oluliselt ohustada. Seletuskirja argumendid, et ohtlik on suitsetamise nõuete rikkumine (siseruumides suitsetamine, tulekahju tekkimise oht) on seotud suitsetamise kui tegevusega, seda aga
ei reguleeri. Ainsaks sigarettidega seotud julgeolekuohuks võib pidada nende kasutamist ebaseaduslikes võlasuhetes (maksevahendina). Kohane lahendus sellisele tegevusele ei ole esemete keelamine. Seletuskiri seostab sigarettide keelamist ka tervise kaitsega. See eesmärk ei ole ühildatav ühegi VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimusega. Kui minister soovis
muudatustega kehtestada suitsetamise keeldu, siis ületas ta sarnaselt vanglaga talle antud volitusi. Ka ei ole minister arvestanud piirangu vastavust vangistuse täideviimise eesmärgile. 4)
muudatuste kehtestamisel on vastuolu PS §-st 13 tuleneva õigusselguse põhimõttega. Kuna sigarettide omamine ja suitsetamine ei ole teineteisest lahutatavad, siis on normi adressaadile lõpptulemusena arusaamatu, millise aktiga suitsetamine keelati ja milline on selle vaidlustamise kord.
Kuna suitsetamise keelamine ja selleks tingimuste kaotamine osutus õigusvastaseks, siis saab kohustada vanglat suitsetamiseks vajalikud tingimused uuesti looma. Kuna kodukorra vaidlustatud säte kuulub tühistamisele, siis kuulub tühistamisele ka vaideotsus.
S-i alusel täiendava suitsetamise keelu kõigile vangla territooriumil viibivatele isikutele, ei tulene, et justiitsminister ei võiks kinnipeetavatele tubakatooteid keelates võtta arvesse suitsetamise ohtlikkusest tulenevaid kaalutlusi. Inimese ja vangla julgeoleku kaitsmise eesmärgiga on hõlmatud teiste inimeste elu ja tervise kaitsmine tubakatoodete ja suitsetamise kahjuliku mõju eest (passiivse suitsetamise välistamine). Ei ole põhjust välistada tubakatoodetest lähtuvaid ohtusid inimese ja vangla julgeoleku piiridest VangS § 15 lg 2 mõttes üksnes põhjusel, et suitsetamisest lähtuv oht inimese tervisele realiseerub pikema aja jooksul ega pruugi kõigi inimeste puhul viia ühesuguse tõenäosusega tõsise tervisekahjustuse tekkimiseni. Mittesuitsetajatest kinnipeetavate tervise kaitsmine tubakasuitsust tekkiva tervisekahju eest on vanglateenistuse vaieldamatu kohustus. Volitusnormi piiridega ei ole hõlmatud eesmärk vabastada suitsetajast kinnipeetav nikotiinisõltuvusest või kaitsta tema tervist ohu või kahjuliku tagajärje eest, mille ta tubakatooteid kasutades endale ise tekitab. On ilmne, et suitsetamisega vältimatult kaasnev lahtise tule kasutamine vanglas on ohtlik nii kinnipeetavate kui ka teiste vanglas viibivate isikute elule ja tervisele. Samuti ei ole kahtlust, et lahtine tuli võib kahjustada vangla vara ja häirida muul viisil vangla korrakohast tegevust. Eesmärk välistada tubakatoodete kasutamine vanglas ebaseadusliku maksevahendina ja vältida sellega kinnipeetavate vaheliste võlasuhete levikut on seatud, et eraldada kinnipeetav kuritegelikust keskkonnast ja ta taasühiskonnastada. Need eesmärgid vastavad vangistuse täideviimise eesmärgile ning on hõlmatud vangla julgeoleku ja korra tagamisega VangS § 15 lg 2 p 3 mõttes. Järelevalve tõhustamise eesmärk on hõlmatud vajadusega saavutada tulemuslikult nii terviseohtude, tuleohu kui ka ebaseaduslike võlasuhete ärahoidmise eesmärk vanglas. Tubakatoodete keelamine vanglas riivab eelkõige kinnipeetava PS §-st 32 tulenevat omandipõhiõigust. Ka riivab piirang kinnipeetava PS § 19 lg-st 1 tulenevat vaba eneseteostuse õigust. Tegemist on omandipõhiõiguse ja vaba eneseteostuse riivamise legitiimsete põhjustega PS-i mõttes. Vahend on eesmärkide saavutamiseks sobiv ja proportsionaalne. Keeld ei põhjustanud kaebajatele nii intensiivseid kannatusi ja ebameeldivusi, et võiks rääkida PS § 18 lausest 1 tuleneva õiguse olla inimväärikalt koheldud riivest. 4 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 14. Viru Vangla esitas 16.01.2020 apellatsioonkaebuse, milles ta palub jätta kaebaja kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust (
Vangla tugineb halduskohtus esitatud põhjendustele ja RKPSJK 17.12.
Tuginedes RKPSJK otsusele on suitsetamine kinnipeetavatele keelatud õigustloova aktiga. Selline keeld muudab kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 tehtud kaks esimest otsust sisutuks. Suitsetamise keelamine on proportsionaalne meede vangla julgeoleku tagamiseks. Vangla ei ole kodukorra p-i 2.3 kehtestades ületanud VangS § 4¹ lg-s 2 antud volitusi. Samuti ei ole käskkirjal muid vormilisi ega sisulisi puuduseid. Kuna käskkiri on õiguspärane, siis on põhjendatud Justiitsministeeriumi 20.12.
¹ p 3¹; rahuldas kaebuse ja tühistas kodukorra p 2.3 osas, kohustas vanglat suitsetamise küsimust uuesti otsustama ning tühistas Justiitsministeeriumi vaideotsuse; jättis menetluskulud vastustajate kanda võrdsetes osades ning mõistis vanglalt ja Justiitsministeeriumilt kummaltki kaebaja kasuks välja menetluskuluna 7,50 eurot ning jättis menetluskulud muus osas välja mõistmata. Viru Vangla ja Justiitsministeerium esitasid apellatsioonkaebused Tartu Halduskohtu otsuse peale. Vangla vaidlustab halduskohtu otsust kodukorra p-i 2.3 tühistamise ja vangla kohustamise osas, leides, et halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust –
¹ lg-t 3¹ (vangla on ekslikult märkinud
¹ lg 3¹, sellekohast sätet
-is ei ole), mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Justiitsministeerium vaidlustab halduskohtu otsust Justiitsministeeriumi 20.12.
¹ p 3¹ on PS-ga vastuolus, siis tuleb Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi apellatsioonkaebused rahuldada ning Tartu Halduskohtu otsus tühistada.
Ringkonnakohus peab käesoleva haldusasja lahendamisel eelviidatud lahendis toodud seisukohti asjakohasteks, kuna need annavad ammendava vastuse kaebaja kaebuses toodud väidetele. RKPSJK tõdemuse kohaselt ei ole vaidlust, et määruse, millega
¹ p 3¹ on 5 kehtestatud, võttis vastu volitusnormis nimetatud haldusorgan seaduses ette nähtud menetluses ning see vastab vorminõuetele. RKPSJK ei näinud vaidlusaluse sätte vastuolu volitusnormi sisu, piiride ja eesmärgiga, kui vanglas keelatakse kinnipeetavatele tubakatooted ja nende lähteained teiste inimeste elu ja tervise kaitsmise, vangla tuleohu ärahoidmise ning tubakatoodete ebaseadusliku maksevahendina kasutamise vältimise eesmärgil. Asjaolust, et seadusandja ei ole kehtestanud TubS-is selge sõnaga tubakatoodete või suitsetamise keeldu vanglas, ei saa järeldada, et selline keeld ei võiks tuleneda VangS-ist või selle alusel volitusnormi piire järgides antud õigusaktist. Määrusandja ei ole volitusnormi piire ületanud. RKPSJK ei näinud ühtki konkreetset meedet, mis tagaks vanglas suitsetamisest lähtuva tuleohu või tubakatoodete ebaseadusliku maksevahendina kasutamise ohu ärahoidmise selgelt mõjusamalt, kuid kinnipeetavate õigusi vähem riivavalt kui tubakatoodete täielik keelamine. RKPSJK leidis, et kaebaja omandipõhiõiguse ja vaba eneseteostuse õiguse riive, mis tuleneb vaidlusaluse sättega kehtestatud tubakatoodete ja suitsetamise keelust, on proportsionaalne vahend tagamaks inimeste ja vangla julgeolekut ja korda. Keeld ei põhjustanud kaebajale nii intensiivseid kannatusi ja ebameeldivusi, et võiks rääkida PS § 18 esimesest lausest tuleneva õiguse olla inimväärikalt koheldud riivest. Kaebaja kaebuse rahuldamine eeldaks nii
eelviidatud sätte kohaldamata jätmist kui ka kaebajale vangla kodukorrast tuleneva piirangu ebaproportsionaalsust. RKPSJK eelviidatud lahendis märgitust lähtudes ei peetud
eeltoodud sätet põhiseadusevastaseks ning kaebajale laienevat piirangut ei peetud ebaproportsionaalseks. Seega on Viru Vanglas kehtestatud piirangud suitsetamisele põhjendatud, meede on proportsionaalne ega riku kaebaja õigusi, mistõttu tühistamiskaebus rahuldamisele ei kuulu.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.