Obsah (5)

§ 108§ 101§ 99§ 100§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-18

) § 101 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks perioodi eest 01.01.2018 kuni 31.09.2018 elatise võla 2250 eurot ja perioodi eest 01.11.2018 kuni 04.11.2018 33,33 eurot. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

1. Hagiavalduse ja selle 15.11.2018 täpsustuse kohaselt on hagejad kostja lapsed. Hagejad elavad alates jaanuarist 2018 oma emaga. Kostja, kes lastega koos ei ela, ei täida ülalpidamiskohustust rahas ega anna ülalpidamist ka muul moel.
2. Kuna kostja ei ole andnud elatist alates 01.01.2018, tuleb temalt elatis välja mõista ka tagasiulatuvalt 9 kuu eest, arvestades igakuise elatise suurust kummagi hageja kasuks 2250 eurot (250 × 9). Hagejad ei nõua elatise tasumist 2018.a oktoobrikuu eest, kuna kostja tasus sel kuul elatist osaliselt. Kostja võlgneb kummalegi hagejale elatise ka nelja novembrikuu päeva eest 33,33 eurot (250 ÷ 30 × 4). KOSTJA VASTUVÄITED 2
3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda.
4. Kostja täidab elatise maksmise kohustust. Kostja on tasunud laste ema kontole vastavalt kokkuleppele raha. Vajaduspõhiselt ja proportsionaalselt ajaga, mil lapsed isa juures ei ole, on kostja tasunud laste ema kontole perioodil 17.01.2018 – 20.11.2018 kokku 3539 eurot. Lisaks on kostja korraldanud riiete ostmise 438,54 euro suuruses summas ja muretses lapsele prillid väärtusega 153,14 eurot. Kokku on isa toetus olnud 4130,68 eurot.
5. Vanemate vahel on kokkulepe, et nad annavad korteri TTT, Tallinnas lühiajalisele üürile. Üürimist korraldati portaali AirBnB kaudu ja sellest saadud tulu pidi minema laste ülalpidamiseks. Selle üüritulu on ema jätnud tähelepanuta. Perioodil 01.01.2018 – 06.12.2018 on korter olnud hõivatud kokku 279 päeva, hinnaga 60 eurot päev. Seega on laste ema teeninud korteri üürimisega 16 740 eurot.
6. Kostja täidab ülalpidamiskohustust, osaledes vahetult laste kasvatamises. Lapsed elavad osa ajast isaga. Seega puudub vajadus täiendavalt elatise väljamõistmiseks.
7. Eesti Töötukassa 27.05.2019 otsuse kohaselt puudub kostjal halva tervise tõttu töövõime. Töövõime vähenemise perioodiks määrati 1 aasta, s.o 07.05.2019-06.05.
8. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
9. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise 250 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 05.11.2018 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Samuti mõistis kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise suurusega 2183,33 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hagejate kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 3220 eurot ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejate isa. Hagejate esitatud kulunimekirjas on kulud küll miinimumelatisest suuremad, aga kuna hagejad nõuavad elatist miinimummääras, ei ole vaja kulusid tõendada. Kostja esitatud kuludokumentidest ei nähtu, et kostja oleks ise kandnud selles esile toodud kulud. Hagejate ema ei lugenud neid kulusid kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Neid tõendeid ei saa asja lahendamisel arvestada.
11. Kostja loetles päevad, millal ta on väidetavalt osalenud laste kasvatamises. Kostja nimekiri ei vasta tõele vähemalt perioodi 20.09.2018 – 11.10.2018 osas, kui ta viibis haiglas. Hagejate ema arvestuse kohaselt veetsid hagejad 2018.a kostjaga kokku 8,2% ajast. Elatise vähendamine alla seadusjärgse miinimumi on õigustatud üksnes äärmiselt kaalukatel asjaoludel. Iga kalendripäev, mis lahuselav vanem lastega veedab, ei anna selleks alust.
12. Kostja väitel on laste ema saanud AirBnB vahendusel TTT korteri üürimisega üüritulu, mis pidi kokkuleppe kohaselt minema laste ülalpidamiseks. Kostja ei saa lugeda enda ülalpidamiskohustust täidetuks laste ema vara arvelt. Ema ka eitab sellise kokkuleppe olemasolu. Igal juhul ei välista vanemate vaheline kokkulepe lapse nõudeõigust. Elatis ei ole tasaarvestatav muude vanemate vaheliste kokkulepete või kohustustega.
13. Elatise maksmisel tuleb arvesse võtta, et kostja tasus pärast hagi esitamist hagejatele 20.11.2018 300 eurot ja 12.12.2018 veel 300 eurot. Lisaks on hagejad saanud elatist kohtutäituri kaudu.
14. Kostja töövõimetus ei anna alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra. Kostja väitis, et ta on võimeline tasuma elatist kummalegi hagejale 100 eurot kuus alates 05.11.2018 kuni 06.05.2020 või kuni tervenemiseni. Hagejate ema on töötu, ta oli sunnitud 3 müüma oma kinnisvara ning kolima kulude kokkuhoidmiseks ja laste elatamiseks väiksemasse korterisse. Kostja panus on olnud kohtutäituri vahendusel saadud elatis umbes 50 eurot kuus.
15. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule oma sissetulekute ja väljaminekute kohta selgitused ja tõendid. Kostja esitatud konto väljavõtetest ei nähtu, millele ta on raha kulutanud. Nähtub üksnes see, millal ja kus seda on tehtud. Kostja esitatud tabelis on jaanuarist 2018 detsembrini 2018 sissetulekuna märgitud 265,69 eurot. Tabelis ei kajastu ja kostja ei pidanud vajalikuks välja tuua laene, mis on tehtud seoses kostja ettevõtlusega. Jaanuarist kuni augustini 2019 on kostja sissetulek 1558,29 eurot. Tabelist nähtuvalt olid tema kulud jaanuarist 2018 kuni augustini 2019 kokku 13 245,78 eurot. Märtsis ja aprillis 2019 viibis kostja külas emal. Maksu-ja Tolliameti teatise kohaselt on kostjale 01.01.2018 kuni 31.08.2018 tehtud väljamakseid 2265,40 eurot ja 01.11.2018 kuni 31.08.2019 2978,75 eurot. Kostja töötas nendel perioodidel Q VÕS lepingu alusel ja töölepingu alusel B OÜ-s. Töötukassa 27.05.2019 otsuse kohaselt puudub kostjal töövõime. Töövõime vähenemise periood on 07.05.2019 – 06.05.2020 ja kostja prognoositav kuusissetulek kokku 558,76 eurot. Prognoositud kulud on 951,91 eurot.
16. Kuigi Maksu- ja Tolliameti andmetel puuduvad kostjal alates aprillist 2019 sissetulekud, on hagejad esitanud fotod kostja töötamise kohta B OÜ-s 05.07.2019, kus ta serveeris suppi. Äriregistri kohaselt on kostja senini B OÜ juhatuse liige, kuigi ta väidab, et tutvustas juulis tööprotsesse ja iseloomu ettevõtte tulevastele omanikele. Hagejate täiendavatel andmetel osales kostja Online pokker Eesti Meistrivõistlustel ja sai seal rahalisi auhindu. Kostja teenis novembris 2019 vähemalt 251 eurot ja 331 eurot, kui mitte rohkem.
17. Hagejate nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt. Kostja viibimine haiglaravil ei tähenda tema püsivat töövõimetust alates 20.09.2018, nagu ta väidab. Kostja poolt 30.05.2018 tasutud 140 eurot (selgitusega „lasteaed“) ja 21.03.2018 tasutud 60 eurot (selgitusega „uni ja trenn“) tuleb lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. 2018 oktoobri eest hagejad elatist ei nõua. Ülekanded, mille selgituseks on märgitud „laen tagasi“ ja „veel“, ülalpidamiskohustuse täitmiseks lugeda ei saa.
18. Asjaolusid, mis annaksid alust mõista elatis välja alla seaduses sätestatud määra, ei ole tuvastatud. Tuvastatud on see, et kostja sai täiendavaid rahalisi vahendeid. Kostjalt tuleb mõista elatis hagejate kasuks välja seaduses sätestatud määras. Samuti tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks tagasiulatuva elatisena välja mõista 2183,33 eurot. Hagejate nõutud summast tuleb maha arvestada kostja poolt 21.03.2018 ja 30.05.2018 tasutud summad, vähendades tagasiulatuvat elatis kummagi hageja puhul 100 euro võrra.
19. Menetluskulud jäävad hagide rahuldamise tõttu kostja kanda. Arvestades hagejate lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid, nende sisu ja menetluse tulemuslikkust, on õigusabi kokku 40,25 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik klientide huvide kaitseks ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 130 eurot. Juristide õigusteenuse hinnad on üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis. Kuigi põhimenetluses esitasid hagejad arvukalt menetlusdokumente, ei olnud vaidlus keeruline ega sedavõrd mahukas, et võiks rakendada tavapärasest kõrgemat tunnitasu. Arvestades asja sisu on lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu 80 eurot. Kokku on hagejate lepingulise esindaja kulud seega 3220 eurot (40,25 × 80 käibemaksuta). APELLATSIOONKAEBUS 4
20. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt kummagi hageja kasuks igakuise elatisena välja 125 eurot alates kohtuotsuse tegemisest kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva elatise nõude palub kostja jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta poolte endi kanda.
21. Maakohus jättis asja lahendamisel arvestamata kostja tõendid, millest nähtub tema tervislik seisund ja töövõime puudumine, s.o tõendid, millest nähtub, et kostjal ei ole võimalik objektiivsetel, temast sõltumatutel põhjustel töötada. Kohus jättis hindamata, kas kostja, tulenevalt tema olukorrast, vajab erilist riigipoolset kaitset (põhiseaduse § 28 neljas lõige).
22. Kostja 100% töövõimetust arvestades on tema kohustuse rikkumine vabandatav. Tema tervis ei võimalda tal töötada. Igakuuline riiklik töövõimetuse pension kulub kostja enda ülalpidamiseks ja majandamiseks. Kohtutäitur võtab kostja pensionist igas kuus hagejate nõudel 30%, mis halvendab kostja olukorda veelgi. Kohtul tuli lähtuda ka VÕS § 103 lg-test 1 ja
23. Kostja asub mõistlikku elatist maksma, kui tema tervislik seisund taastub.
24. Kohus arvestas ebavõrdselt poolte tõendeid, seisukohti ja võimekust. Kohus ei võtnud arvesse kostja töövõimetust, kuid pidas ema töötust õigustatuks, kuigi tema on terve ja kõrgharidusega.
25. Hagejate kulud on väiksemad, kui hagiavalduses märgitud. Väidetavalt kulub hagejatele kuus 1000 eurot, mis on nende vanust ja vajadusi arvestades ebamõistlikult palju. Hagejad on lasteaialapsed, kes saavad kolm korda päevas lasteaias sooja toitu, lisaks õhtuoodet. Lasteaiatasudest on hagejad vabastatud. Hagejate igakuised ülalpidamiskulud on tegelikult kokku 500 eurot. Hagejad on vaid kaheaastase vanusevahega vennad, kelle söögikulud, kulud elamisele, riietele, olmetarvetele ja mänguasjadele on mastaabisäästu tõttu väiksemad.
26. Kohus jättis arvestamata, et lapsed on teatud aja kuust isaga, mistõttu kannab ka isa laste kulusid, nagu eluaseme- ja söögikulud. Lahus elavat vanemat koormatakse topelt. Seda, et laste ema on viimasel ajal teinud takistusi laste ja isa kohtumistele, on kohatu ette heita laste isale.
27. Kohus jättis ebaõigesti arvestamata kostja esitatud kuludokumendid põhjusel, et kulusid ei ole kandnud kostja. Kolmanda isiku poolt kohustuse täitmine tuleb vastu võtta. Kohus jättis arvestamata tõendid kostja sissetuleku kohta. Kohus ei selgitanud, mida tähendab, et tegemist on poolikute tõenditega. Kohus ei täitnud menetluse ajal selgitamiskohustust.
28. Kohus jättis ebaõigesti arvestamata TTT korteri üüritulu, mis vanemate kokkuleppe kohaselt võrdsustati vanemate võrdse panusena laste ülalpidamisse. Korter vormistati küll hagejate ema nimele, kuid raha selleks tuli nii hagejate kui ka kostja emalt. Korteri küsimuses on pooleli iseseisev kohtumenetlus. Õige ei ole seisukoht, et vanemate kokkulepe ei võta lapselt õigust nõuda elatist. Kui hagejate ülalpidamiskulud kaeti üüritulu arvel, ei olnud vajadust elatist nõuda.
29. Kohus jättis arvestamata, et laste emale laekuvad igakuised lastetoetused. Lisaks saab laste ema igakuiseid toetusi Tallinna linnalt, mh on ta vabastatud lasteaiatasu maksmisest.
30. Kohus märkis, et menetluse ajal tasutud elatis tuleb arvesse võtta, kuid otsust tehes sellega ei arvestanud. Kostja tasus kohtumenetluse jooksul elatist, sh kohtutäituri vahendusel.
31. Otsus on tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas vastuoluline. Kohus rõhutas, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine on õigustatud juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, kuid mõistis siiski elatise tagasiulatuvalt välja. 5
32. Väljamõistetud elatise summa suurus ei ole selge. Kohus ei selgitanud, millises ulatuses, mis perioodi eest ja mis summas tagasiulatuvat elatist arvestatakse; ei võtnud arvesse juba tasutud summasid; mõistis tagasiulatuvalt välja elatise perioodi eest, mil pere elas koos; ei põhjendanud tagasiulatuva elatise väljamõistmist ega arvestanud, et

§ 108

mõte on kaitsta kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täida enam laste ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku raskesse majanduslikku olukorda.

1. Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu oleks tulnud veel rohkem vähendada. Elatise vaidlus on lihtsaim hagimenetlus. Kuna tegemist on perekonnaasjaga, peaksid pooled oma menetluskulud kandma ise. Lepingulise esindaja kaasamine, kes korduvalt täiendas ja täpsustas hagiavaldust, on arusaamatu, kuna hagejad palusid välja mõista miinimumelatise. Igasugune menetluskulude tasumine toimub hagejate arvel.
2. Maakohtu otsusest ei nähtu, miks luges kohus miinimumelatise vaidluses põhjendatuks ja vajalikuks esindaja tööd mahus 40,25 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega.
3. Hagejad esitasid menetluskulude nimekirja, kuid ei esitanud arveid. Ei ole selge, kas kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasja raames. Menetluskulude nimekirja järgi ei ole võimalik tuvastada, millal täpsemalt on esindaja käesoleva tsiviilasja materjaliga tegelenud. Käesolevat tsiviilasja puudutab vaid 12.02.2019 kohtuistungil osalemine, kusjuures ka tsiviilasja number on märgitud vale. Hagejate esindaja paisutas töömahtu näiliselt või tegi palju ebavajalikku tööd. Kulud on ebavajalikud ja põhjendamatud. Ei ole eluliselt usutav, et esindajal oleks kulunud menetlusele rohkem kui 17 tundi ja 30 minutit. VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
4. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus mõistis kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise alates 05.11.2018 suurusega 125 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni ja märkis otsuse täitmise korra. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud.
6. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise 125 eurot ületavas osas ja tagasiulatuvalt elatise 2183,33 eurot, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuine elatis 125 eurot, jätta tagasiulatuva elatise nõuded rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise alates 07.06.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni suuremas summas kui 150 eurot kummagi hageja kasuks, samuti tagasiulatuvalt kummagi hageja kasuks välja mõistetud elatise 2183,33 euro ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab edasiulatuva elatise nõuded osaliselt, jätab tagasiulatuva elatise 6 nõuded rahuldamata ja jaotab menetluskulud teisiti. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
8. Nagu juba eelnevalt märgitud, kontrollitakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. TsMS § 631 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.
9. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtus tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kostja ei tuginenud maakohtus sellele, et igakuistest elatistest tuleks maha arvata peretoetused ja Tallinna linna poolt makstavad toetused, samuti ei vaielnud ta vastu hagejate vajaduste suurusele. TsMS § 652 lg 1 p 2 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Seega on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud, et tal ei olnud objektiivselt võimalik esitada maakohtus vastuväiteid hagejatele makstavate toetuste ja nende vajaduste suuruse kohta. Kuigi TsMS § 436 lg 6 kohaselt ei ole kohus perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega, leiab ringkonnakohus, et viidatud sätte mõttega ei ole kooskõlas see, kui kostja hakkab oma vastuväiteid esitama alles apellatsioonimenetluses. Seetõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta asjaolud, millele kostja tugineb esmakordselt apellatsioonkaebuses: hagejate kulude suurus, riiklike lastetoetuste ja Tallinna linnalt toetuste saamine.
10. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad on kostja alaealised lapsed, lapsed elavad emaga ja kostja on kohustatud maksma nende ülalpidamiseks elatist. Apellatsioonimenetluses on vaidlus jätkuvalt selle üle, kui suurt elatist on kostja kuus võimeline hagejatele maksma ja kas tagasiulatuva elatise hagid on põhjendatud.
11. Hagejad nõudsid kostjalt alates hagide esitamisest elatist

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja vaidles hagidele vastu järgmiste põhjendustega: 1) ta on täitnud elatise maksmise kohustust raha kandmisega hagejate ema kontole ja asjade ostmisega; 2) hagejad elavad osa ajast kostja juures, mil kostja peab lapsi vahetult ülal; 3) vanematel oli kokkulepe, et TTT, Tallinnas asuva korteri üürimisest saadud tulu kasutatakse hagejate ülalpidamiseks; 4) kostjal puudub alates 07.05.2019 töövõime. 05.07.2019 menetlusdokumendis nõustus kostja maksma hagejatele kokku 100 eurot kuus (I kd lk 162 pöördel). Apellatsioonkaebuses nõustus kostja maksma kummalegi hagejale elatist 125 eurot kuus, ringkonnakohtu istungil oli selleks summaks kahe hageja kohta kuni 300 eurot kuus. 43. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

§ 99

lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi. 44.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Maakohus leidis õigesti, et kui elatise 7 nõue on esitatud alammääras, ei pea hagejad oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendama (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-15-15909, p 12 jt). Eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Samuti eeldatakse, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-174-16, p 13 jt). 45. Ringkonnakohtu hinnangul mõistis maakohus õigesti hagejate kasuks elatise välja

§ 101

lg-s 1 sätestatud suuruses perioodi eest 05.11.2018 (hagi esitamisest) kuni 06.05.2019 (kostja töövõime puudumise tuvastamine). Kostja ei tõendanud, et tal oli sel perioodil mõjuv põhjus, miks ta ei saanud tasuda elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

1. Maakohus leidis õigesti, et iga kostja ja hagejate koosveedetud kalendripäeva arvestamine ei anna iseenesest alust elatise vähendamiseks. Kostja arvestusest nähtub, et suures osas on olnud kohtumised ühepäevased (I kd lk 97 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul saab ülalpidamiskohustuse ulatust vähendada juhul, kui lapsed viibivad lahuselava vanema juures olulise osa ajast. Käesoleva asja materjalist nähtuvalt see nii ei ole. Kostja ei toonud välja ka asjaolusid ega tõendanud, milliseid konkreetseid hagejate kulusid ta kohtumiste päevadel kandis ja kui suured need olid (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-56-15, p 11, nr 32-1-35-17, p 23.2). Lisaks sellele tuvastas maakohus õigesti, et osaliselt ei vasta kostja poolt välja toodud kohtumiste päevade arv tõele.
2. Maakohus jättis elatisehagide lahendamisel õigesti arvestamata kostja ema (hagejate vanaema) poolt hagejatele ostetud asjad. Kostja ei tõendanud, et tema ostis hagejatele riideid ja prillid. Samuti ei ole ta tõendanud oma väidet, et kostja ja hagejate ema vahel oli kokkulepe

§ 100

lg 3 tähenduses selle kohta, et kostja annab hagejatele ülalpidamist mitte rahas (

§ 100lg 1), vaid asjade ostmise teel.

Tõendamata on ka vanemate vaheline kokkulepe selle kohta, et hagejate emale kuuluva korteri TTT, Tallinnas üüritulu loetakse vanemate panuseks hagejate ülalpidamisel.

1. Maakohus tuvastas, et Maksu- ja Tolliameti andmetel tehti kostjale perioodil 01.11.2018 kuni 31.08.2019 väljamakseid kogusummas 2978,75 eurot, kuid alates aprillist 2019 tal sissetulekud puuduvad. Neid asjaolusid ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Samuti nähtuvad kostja pangakontode väljavõtetest ajavahemikul novembrist 2018 kuni veebruarini 2019 nii tema enda poolt sisse makstud või üle kantud kui ka tema ema poolt üle kantud summad: novembris 2018 – 1700 eurot, detsembris 2018 – 1620 eurot, jaanuaris 2019 – 2700 eurot, veebruaris 2019 – 800 eurot (I kd lk 144-149). Kostja ei osanud ringkonnakohtu istungil nende summade sisu selgitada. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kõik kostja kontole makstud või üle kantud summad lugeda tema sissetulekuks. Tõendatud on, et kostjal oli kuni aprillini 2019 rahalisi vahendeid hagejatele seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatise maksmiseks.
2. Eesti Töötukassa 27.05.2019 otsusega tuvastati kostjal töövõime täielik puudumine. Töövõime puudumise perioodiks määrati 07.05.2019-06.05.2020, pärast mida pidi toimuma kordushindamine (I kd lk 139). Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et eriolukorra tõttu kordushindamist ei toimunud ja tema töövõime puudumise perioodi pikendati käesoleva aasta lõpuni. Selles asjaolus puudub alus kahelda.
3. Mis puudutab perioodi alates aprillist 2019 kuni 07.05.2019, siis palgasissetulekut kostjal MTA andmetel küll ei olnud, kuid puudub alus eeldada, et tal ei olnud objektiivselt võimalik sel ajal muid sissetulekuid saada (vt käesoleva otsuse p-te 48 ja 49). Kostja ei ole seda eeldust ümber lükanud. Töövõime puudumine tuvastati kostjal tagasiulatuvalt alates 07.05.
4. 8
5. Samas ei pea ringkonnakohus maakohtu otsust õigeks osas, milles kohus kostja töövõimetusega otsuse tegemisel ei arvestanud.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäär tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus.

1. Maakohus jättis kostja töövõimetuse arvestamata kahel põhjusel – kostja töötas 05.07.2019 B OÜ-s, kus ta serveeris suppi ning ta teenis novembris 2019 Online Pokker Eesti meistrivõistlustel vähemalt 251 eurot ja 331 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ühepäevasest töötamisest/töö juures viibimisest teha järeldust kostja sissetulekute kohta. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja töötab seal pidevalt. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja sai pärast töövõime kaotust B OÜ-st palka või muul viisil tulu.
2. Tõendatud on, et kostjale hakati maksma sotsiaaltoetust, töövõimetoetust ja töötuskindlustushüvitist, mille suuruseks prognoosis kostja 10.06.2019 seisuga 558,76 eurot (I kd lk 143). AS LHV Pank konto väljavõttest nähtub, et mais 2019 sai kostja ainult sotsiaaltoetust 27,43 eurot, juunist 2019 hakati maksma lisaks sotsiaaltoetusele töövõimetoetust ja töötuskindlustushüvitist, kokku 3 kuul 1464,63 eurot, s.o keskmiselt maist kuni augustini (kaasa arvatud) 373 eurot kuus, st kostja prognoositud summast vähem. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et töötuskindlustushüvitist talle enam ei maksta ja tema sissetulekuks on praegu ca 430-450 eurot kuus (sotsiaaltoetus ja töövõimetoetus). Tõendeid ta selle kohta ei esitanud, kuid see väide on usutav, sest töötuskindlustushüvitist makstakse üksnes piiratud aja jooksul.
3. Samas leiab ringkonnakohus, et pokkerivõistlustel novembris 2019 teenitud auhinnaraha 582 eurot (II kd lk 33 pöördel, lk 34) tuleb arvestada kostja sissetulekuna, mille arvel oleks ta saanud sel kuul täita hagejate ülalpidamise kohustust

§ 101lg-s 1 sätestatud määras, arvestades ka sel kuul saadud toetusi.

Kuna ta seda ei teinud, tuleb eeltoodut käesoleva otsuse tegemisel arvestada ja ringkonnakohus mõistab kohtuotsuse täitmise selguse huvides novembri 2019 eest kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimumsuurusest väiksemas summas töövõime puudumise perioodi alguse päevast (07.05.2019) üks kuu hilisemast ajast, s.o alates 07.06.

2. Muus osas tuleb alates 07.05.2019 arvestada kostja sissetulekuna sotsiaaltoetust, töövõimetoetust ja töötuskindlustushüvitist, mille suuruseks oli keskmiselt 373 eurot kuus (vt käesoleva otsuse p 53). Kuna kostja väitel on tema praeguseks sissetulekuks 430-450 eurot kuus ning ta peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja hagejate ülalpidamiseks ühetaoliselt, tuleb kostjalt välja mõista alates 07.06.2019 kummagi hageja ülalpidamiseks elatis 150 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja nõustus ringkonnakohtu istungil sellises suuruses elatist tasuma.
3. Ringkonnakohus selgitab, et kui elatise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud muutuvad, on hagejatel õigus nõuda TsMS § 459 alusel kohtulahendi muutmist. 57.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Ringkonnakohus ei pea aga antud juhul maakohtu otsust 9 tagasiulatuvalt kummagi hageja kasuks elatise 2183,33 euro väljamõistmise osas õigeks ja põhjendab seda järgmiselt. 58. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). See ei tähenda aga seda, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel.

1. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel selliselt, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-35-16, p 19).
2. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hagejad nõudsid kostjalt kirjalikult ülalpidamiskohustuse täitmist septembris 2018 (hagi esitati kohtusse 05.11.2018). Hagejad ei ole tõendanud oma väidet, nad tegid seda suuliselt ka varem. Ringkonnakohus arvestab tagasiulatuva elatise nõude kohta otsuse tegemisel asjaoluga, et kostja on töövõimetu ja tema sissetulekuteks on käesoleval ajal ainult sotsiaaltoetus ja töövõimehüvitis, samuti asjaoluga, et kostjal on tekkinud alates hagi esitamisest edasiulatuvalt välja mõistetud elatise võlg. Hagejad ei ole tuginenud asjaolule, et kostjal oleks vara, mille müümise teel ta saaks oma ülalpidamiskohustust täita ja tekkinud võla tasuda. Tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine

§ 108

alusel viiks antud juhul selleni, kus töövõimetu vanem sattuks äärmiselt raskesse olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi. Käesoleva asjas kohtu ette toodud asjaolusid arvestades on tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjale ebamõistlikult koormav, selle määra tuleb vähendada 0 euroni ja ringkonnakohus jätab hagid selles osas rahuldamata.

1. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise ja maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu jäävad kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
2. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei anna ringkonnakohus hinnangut apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad menetluskulude jaotust ja suurust maakohtus. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 10