← Eesti

2-19-114313/56

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-114313 Tsiviilasi QQ ja YY hagi WW vastu elatise saamiseks Vaidlustatud otsus Pärnu Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja liik WW apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind QQ osas 2430 eurot YY osas 2430 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja I (vastustaja XXXXXXXXXXX) I) QQ (isikukood Hageja II (vastustaja XXXXXXXXXXX) II) YY (isikukood Hagejate I ja II ühine lepinguline esindaja Eva Laks Kostja (apellant) WW (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve Asja läbivaatamine Kohtuistungil
  5. septembril 2020 RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Pärnu Maakohtu
  7. jaanuari
  8. a otsus osas, milles maakohus mõistis WW-lt YY kasuks välja elatise ajavahemiku alates
  9. mai 2019 kuni
  10. jaanuar 2020 eest ja edasiulatuva elatise. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta nende ajavahemike osas YY hagi rahuldamata.
  11. Asendada maakohtu otsuses QQ kasuks edasiulatuva elatise väljamõistmise kuupäevas aastaarv 2019 aastaarvuga
  13. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus rahuldas QQ hagi.
  14. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  15. Menetluskulud jätta poolte endi kanda
  16. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine: 6.
  17. Rahuldada osaliselt QQ ja YY hagi WW vastu elatise nõudes. 6.
  18. Mõista WW-lt QQ kasuks välja elatis perioodi 22.05.2019 kuni 08.01.2020 eest 2052,46 eurot. 6.
  19. Mõista WW-lt QQ kasuks välja elatis perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis
  20. a-l on 292 eurot) alates 09.01.2020 kuni QQ täisealiseks saamiseni, s.o 24.03.
  21. 6.
  22. Mõista WW-lt QQ kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 08.10.2018 kuni 21.05.2019 eest 1961 eurot. 6.
  23. Mõista WW-lt YY kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 08.10.2018 kuni 30.04.2019 eest 1772 eurot. Jätta rahuldamata YY hagi WW vastu elatise nõudmiseks ajavahemiku
  24. mai 2019 kuni
  25. jaanuar 2020 eest ja edasiulatuva elatise osas. 6.
  26. 6.
  27. WW-l tuleb väljamõistetud elatis tasuda DD (isikukood XXXXXXXXXXX) pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank selgitusega „Laste elatisraha“. 6.
  28. Jätta menetluskulud poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  29. QQ (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid
  30. mail 2019 nende seadusliku esindaja DD (ema) kaudu Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse WW (kostja, isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Maakohus tegi kostjale
  31. mai 2019 määrusega makseettepaneku mõlemale hagejale elatise tasumiseks 270 eurot kuus alates
  32. maist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja esitas
  33. juulil 2019 makseettepanekule vastuväite. Maksekäsuosakond lõpetas
  34. juuli 2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hagejate nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  35. Hagejad esitasid
  36. augustil 2019 Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palusid kostjalt mõlema hageja kasuks välja mõista alates
  37. maist 2019 elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras ning tagasiulatuva elatise ajavahemiku
  38. oktoobrist 2018 kuni
  39. maini 2019 eest kokku 3922 eurot, st 1961 eurot hageja kohta. 2.
  40. Hagejate väitel lõppes hagejate vanemate kooselu oktoobris
  41. Sellest ajast alates ei osale kostja hagejate ülalpidamises. Kostja väited, et hageja II elab koos temaga ja kostja osaleb lapse ülalpidamises, ei vasta tõele. Hagejad elavad koos emaga. Tegemist ei ole laste ülalpidamises osalemisega, kui kostja ostab lastele kingitusi, mida nad ei vaja. 2.
  42. Hagejate emale kuulub sõiduauto Volvo S40 (registreerimismärk XXXXXX). Muud vara temale ei kuulu. Hagejate ema kontole laekub riiklik lapsetoetus 120 eurot. Hagejate ema on töötu. Hagejate ema saab töötuskindlustushüvitist, mille suurus ajavahemikul
  43. august 2019 kuni
  44. november 2019 oli 18,93 eurot kalendripäevas ja ajavahemikul
  45. november 2019 kuni
  46. august 2020 on 15,14 eurot kalendripäevas. 2

(7)2.
  1. Kostjal on piisavalt vara ja sissetulekut ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuid kostja varjab neid. Isegi kui kostja oleks töötu, ei vabastaks see asjaolu teda ülalpidamiskohustuse täitmisest. Puuduvad andmed, et kostja oleks töövõimetu. Kostja vastuväited
  2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel elavad vanemad pärast lahku kolimist kõrvuti majades Pärnu-Jaagupis. Seega ei kasva hagejad kostjast eraldi, vaid kostja võtab osa nende kasvatamisest ja ülalpidamisest. Hageja II tahab olla rohkem kostja juures kui ema juures ja on kostja juures kõigil võimalikel juhtudel. Kostja on teinud korduvalt hagejate emale ettepaneku, et vanem laps jääks ema juurde elama ja noorem laps isa juurde elama, mis lahendaks mh vaidluse elatise maksmise kohta. Kuigi hagis nõutakse kostjalt miinimumelatise väljamõistmist, märgib kostja, et hagejad pole olnud heausksed kohtule esitatud kulude arvestuse osas. Hagejate kulud eluasemele, transpordile, hügieenile ja tervishoiule ning muud vältimatud püsikulud on ülepaisutatud. Lisaks on kostja ostnud hagejatele kõik vajalikud asjad, nt kõik suuremad ja kallimad asjad nagu jalgrattad, õppimiseks laua jne. Hagejatel on kõik eluks vajalik olemas, neil on korralikud riided, palju mänguasju ning hagejad on korralikult toidetud. Kostja on valmis olema lastega veel rohkem koos, siis jääks tema kanda veelgi suurem kulu. Probleemiks on hagejate ema, kes takistab hagejate viibimist kostjaga. Olukorras, kus hagejad saavad igal ajal olla kostja juures ja kostja on valmis hagejatele kõik vajaliku andma ja ongi seda teinud, on kostjalt elatise väljamõistmine ebaõiglane. Nendel põhjendustel ei pea kostja õigeks ka tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist, sest hagejad on vajalikul määral ülalpidamist kostjalt saanud. Maakohtu otsus
  3. Maakohus rahuldas
  4. jaanuari
  5. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja I ülalpidamiseks välja igakuise elatise alates
  6. jaanuarist 2019 PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja II ülalpidamiseks välja igakuise elatise alates
  7. jaanuarist 2019 48,15% PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja I kasuks välja elatise perioodi
  8. mai 2019 kuni
  9. jaanuar 2020 eest 2052,46 eurot ja hageja II kasuks välja elatise perioodi
  10. mai 2019 kuni
  11. jaanuar 2020 eest 1593,42 eurot. Peale selle mõistis maakohus kostjalt mõlema hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku
  12. oktoober 2018 kuni
  13. mai 2019 eest 1961 eurot (kokku 3922 eurot). 4.
  14. Maakohus leidis, et kuna hagejad on kostja lapsed, siis on kostja PKS § 96 ja § 97 p 1 alusel kohustatud hagejaid ülal pidama. Puudub vaidlus selles, et hageja I elab ema juures. Pooled vaidlevad, kelle juures elab hageja II. Maakohus leidis, et vähemalt hagiavalduse ning kostja vastuse esitamise ajal elas hageja II ema juures. Seevastu viibib hageja II alates oktoobrist 2019 öösiti kostja juures ja kostja katab osaliselt hageja II vajadused vahetult toidule ja eluasemele. 4.
  15. Kostja võttis
  16. novembri 2019 kohtuistungil omaks, et ta ei ole hagejatele elatist tasunud. Kostja omaksvõtu alusel luges maakohus tuvastatuks, et kostja on hagejatele ülalpidamise andmise kohustust rikkunud. Ka ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, et ta on seaduses sätestatud miinimummääras hagejatele ülalpidamist andnud. Asjaolust, et pooled elavad kõrvuti majades, ei järeldu automaatselt, et kostja osaleb hagejate ülalpidamises. Kostja esitatud üksikud tšekid ei tõenda hagejatele nõuetekohast ülalpidamise andmist. 4.
  17. Maakohus ei hinnanud eraldi kostja varalist seisundit, sest kostja ei esitanud taotlust elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel. Samuti avaldas kostja kohtule, et elatise tasumisel ei ole tema majanduslik seisund probleemiks. 3
(7)4.
  1. Maakohus selgitas kostjale vajadust tõendada väidet, et hagejate vajadused on madalamad miinimumelatisest, kuid kostja sellekohaseid tõendeid kohtule ei esitanud. 4.
  2. Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates
  3. maist 2019 kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Alates
  4. maist 2019 kuni
  5. jaanuarini 2020 on kostja elatise võlgnevus hageja I ees 2052,46 eurot. 4.
  6. Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates
  7. maist 2019 kuni
  8. a septembri lõpuni. Nimetatud perioodil on kostja elatise võlgnevus hageja II ees 1167,10 eurot. Hagejate ema võttis
  9. novembri 2019 istungil omaks, et hageja II viibib alates oktoobrist 2019 öösiti kostja juures ja kostja on osaliselt andnud hagejale II vahetut ülalpidamist. Hagejate ema oli hageja II osas nõus kostjalt elatise väljamõistmisega summas 130 eurot kuus, s.o 48,15% elatise miinimummäärast. Seega pidas maakohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja II kasuks välja elatis alates oktoobrist 2019 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 48,15% elatise miinimummäärast. Alates oktoobrist 2019 kuni
  10. jaanuarini 2020 on kostja elatise võlgnevus hageja II ees 426,32 eurot. Seega moodustab kohtuotsuse tegemise aja seisuga kostja võlgnevus hageja II ees 1593,42 eurot (1167,10 + 426,32). 4.
  11. Elatist ei ole põhjendatud vähendada hagejate ema kontole laekuvate lastetoetuste arvel, sest kohus mõistis elatise välja oluliselt väiksemas määras kui seaduses sätestatud miinimumelatis ning kostja on kinnitanud, et tal ei ole rahalisi probleeme elatise tasumisega. 4.
  12. Mõlemad hagejad esitasid kostja vastu tagasiulatuva elatise nõude perioodi
  13. oktoober 2018 kuni
  14. mai 2019 eest PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, mida maakohus pidas põhjendatuks. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks sellel perioodil hagejatele ülalpidamist andnud. Kostja võttis
  15. detsembri 2019 istungil omaks, et alates
  16. a veebruarist on hagejate ema nõudnud kostjalt elatise tasumist. Maakohus pidas tagasiulatuva elatise nõudeid põhjendatuks ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja 1961 eurot. Poolte seisukohad
  17. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. 5.
  18. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Maakohus ei arvestanud PKS § 100 lg-s 2 sätestatut ja on PKS § 108 kohaldamisel jätnud olulised asjaolud arvesse võtmata. Seega on kostjalt ebaõigesti mõistetud hagejate kasuks välja elatis, sh tagasiulatuv elatis. 5.
  19. Kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmine ei ole üldse põhjendatud. Kui üks laps elab ema juures ja teine isa juures, vanemad täidavad laste ülalpidamise kohustust ja osalevad laste kasvatamises, on elatise väljamõistmine ükskõik kummalt vanemalt kohatu. See seisukoht tuleneb ka PKS § 100 lg-st
  20. 5.
  21. Seda, et hageja II elab pikemat aega kostja juures, väitis kostja juba maksekäsu kiirmenetluses makseettepanekule esitatud vastuväites. Kostja üritas seda asjaolu tõendada maakohtu menetluses, kuid tema katsed põrkusid nn väikese koha sündroomiga (PärnuJaagupi). Kostja elukoha KÜ töötajad hoidusid kostjale andmast kinnitust, et hageja II elab tema juures. Kostja sai sellekohase õiendi
  22. veebruaril
  23. Ka kostja naaber kinnitab, et hageja II elab koos kostjaga. 5.
  24. Kuigi kostja võttis
  25. novembri 2019 istungil omaks, et ta ei ole hagejatele elatist tasunud, ei ole kostja lastele ülalpidamise andmise kohustust rikkunud. Kostja on teinud lastele pidevalt kulutusi, mida tulnuks elatise arvelt teha (nt reis, kino, riided, jalanõud jne). 5.
  26. Kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Vanemate kokkuleppe kohaselt pidid hagejad pärast vanemate lahku kolimist jääma isa juurde. Hagejatele oli enne 4
(7)ema pere ühisest korterist välja kolimist ostetud hooajariided ja jalanõud, arvestusega, et vanema lapse asju, mis jäävad talle väikseks, saab kasutada hiljem noorem laps. Kostjale tähendab tagasiulatuva elatise väljamõistmine mitmekordset kulu, sest kostja oli hagejatele vajaliku juba ostnud. Lisaks hakkas hagejate ema kostjalt elatist nõudma veebruaris 2019 (kostja märkmete kontrollimisel märtsis 2019). Seega ei nõudnud hagejate ema elatist vähemalt poole aasta jooksul, mis näitab, et ema oli teadlik vanemate kokkuleppest. Hagejad ei ole kostjalt järjepidevalt tagasiulatuvalt elatist nõudnud, mis väljendab, et selleks puudus vajadus. 5.
  1. Kostjalt PKS § 108 alusel tagasiulatuvalt elatise 3922 eurot väljamõistmine ei täida hagejate ülalpidamise nõuet, vaid täidab hagejate ema rahakotti ning koormab liigselt kostjat. Kuigi kostja selgitas maakohtule, et tal ei ole rahalisi probleeme elatise maksmiseks, tuleb kostjal hagejatele korraga maksta 7567,88 eurot (3922+2052,46+1593,42), millele lisandub igakuine edasiulatuv elatis. Tavakodanikule tähendab selline summa pikaajalist võlavanglat või lihtsalt virelemist. 5.
  2. Täiendavalt palus kostja maakohtul arvestada, et lapsetoetused on liikunud alati hagejate ema kätte, mille arvelt on kergendatud hagejate ema osa lastele ülalpidamise kohustuse täitmisel. Kuivõrd kostjale on langenud elatise tasumisega hagejatele suur koormus, siis esines alus lastetoetuste arvelt kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
  3. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja II elatisenõude ajavahemiku ajavahemiku
  5. mai 2019 kuni
  6. jaanuar 2020 eest ja edasiulatuva elatise osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hagi tühistatud osas rahuldamata. Samuti tuleb parandada maakohtu otsuse resolutsioonis ilmse ebatäpsusena märgitud hageja I kasuks edasiulatuva elatise väljamõistmise algusaja aastaarv, asendades aasta 2019 aastaga
  7. Muus osas jääb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult mõistnud kostjalt hageja II kasuks välja elatise aja eest, mil hageja II elas koos kostjaga. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega on elatisenõude esitamise eelduseks asjaolu, et hageja ei ela koos kostjaga või juhul, kui ta elab kostjaga koos, ei osale kostja vaatamata sellele hageja kasvatamises. Tegemist on hagi aluseks olevate asjaoludega, mida poolte vaidluse korral peab TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama hageja. Maakohus on ekslikult jaganud tõendamiskoormuse sellest erinevalt ning lähtunud põhjendamatult üksnes hagejate väidetest selle kohta, kumma vanema juures hageja II elab.
  9. Kostja tugines maakohtus sellele, et hageja II elab tema juures alates
  10. a maikuust. Seega nõudes elatist ajavahemiku eest alates
  11. a maist, pidi hageja II tõendama seda, et ta ei ela kostjaga, st et ta elab koos enda emaga, või, et kostja vaatamata sellele, et hageja II elab tema juures hagejat II vahetult ülal ei pea.
  12. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendid ei kinnita seda, et hageja II elas
  13. a mais ja sellele järgneval ajal koos emaga. Pooled on esitanud lapse elukoha tõendamiseks nii hagejate ema kui ka kostja naabrite kirjalikud kinnitused. Seejuures kinnitasid kostja naabrid, et hageja II elab kostja juures, ning hagejate ema naaber SS kinnnitas, et hageja II elab koos oma emaga. Ringkonnakohtu istungil andis SS aga tunnistajana ütlusi, mille kohaselt läks hageja II kostja juurde siis kui küsiti elatist. Hagejad esitasid kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise saamiseks
  14. a mais. Seega kinnitavad tunnistaja ütlused kostja väidet, et hageja II elas koos temaga alates
  15. a maist. Tunnistajana üle kuulatud 5
(7)hageja II lasteaiaõpetajate ütlustest nähtub, et alates
  1. a sügisest tegeles hageja II lasteaeda viimisega rohkem isa. Tunnistajad täpsemat infot hageja II elukoha kohta öelda ei osanud. Eelneva alusel loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et hageja II elas alates
  2. a maist koos kostjaga.
  3. Eelmises punktis toodud järeldust ei lükka ümber ka hagejate esitatud teised tõendid (lasteaiaga seotud kulude tasumine, erinevad maksekviitungid, laste sünnipäevakutsed). Need näitavad küll seda, et ka hagejate ema tegeles hageja II kasvatamise ja ülalpidamisega, kuid ei lükka ümber asjaolu, et hageja II peamine elukoht oli isa juures. Hagejad on ise ka omaks võtnud, et vähemalt
  4. a oktoobrist ööbis hageja II kostja juures. Esitatud tõendid ei kinnita ka seda, et kostja ei ole osalenud hageja II ülalpidamises. Tõenditest nähtub, et hagejate ema on küll tasunud lasteaiakulud vahemikus 30–60 eurot kuus ja teinud muid kulusid kviitungitest nähtuvalt kokku ca 340 eurot, kuid on ilmselge, et tõenditest nähtuvad kulutused ei kata kõiki hageja II vajadusi. Lisaks kajastuvad kviitungitel osaliselt ka kulutused hagejale I ja hagejate emale.
  5. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja II nõue elatise saamiseks alates
  6. a maist, st maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 5 ning p 7 osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja elatise ajavahemiku 1.-
  7. mai 2019 eest 189 eurot (9 eurot×21 päeva). Ringkonnakohus märgib, et elatis on mõeldud alaealise lapse ülalpidamiseks. Seega on elatise väljamõistmisel oluline see, kelle juures laps elab ja kes teda tegelikult vahetult ülal peab. Elatise nõude lahendamisel ei ole tähtis asjaolu, kas hagejate ema on nõus hageja II elamisega kostja juures. Juhul, kui lapse elukoht tulevikus muutub, st tekivad uued asjaolud, mis annavad alust elatist nõuda, on võimalik esitada uus elatise nõue.
  8. Ringkonnakohus leiab, et parandada tuleb ka trükiviga maakohtu otsuse resolutsioonis. Maakohus on mõistnud hagejate kasuks välja elatise terviksummas kuni maakohtu otsuse tegemiseni ning edasiulatuva elatise PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Samas on maakohus otsuse resolutsioonis märkinud, et edasiulatuv elatis mõistetakse kostjatelt välja alates
  9. jaanuarist
  10. Tegemist on ilmselgelt trükiveaga, kuivõrd maakohtu otsuse kuupäev on
  11. jaanuar 2020, mitte
  13. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust muuta. Ringkonnakohus nõustub hagejale I elatise väljamõistmisel maakohtu põhjendustega. Kostja on kinnitanud asjaolu, et hageja I elab koos emaga, st ta ei ela koos kostjaga. Seega peab kostja hagejat I ülal pidama PKS § 100 lg 2 järgi elatist makstes. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Maakohus on õigesti leidnud, et ainuüksi lastetoetuste maksmine elatise vähendamise aluseks ei ole. Muid asjaolusid ei ole kostja välja toonud.
  14. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et hageja II elab koos kostjaga, ei mõjuta hageja I elatisenõude lahendamist. Mõlemal hagejal on kostja vastu eraldiseisev nõue. Olukorras, kus kostja on kohustatud hagejat I ülal pidama elatist makstes, ei vabasta kostjat sellest kohustusest asjaolu, et ta peab hagejat II ülal vahetult, ega ka asjaolu, et hagejal II võib olla elatise saamiseks nõue hagejate ema vastu. Kuna võlasuhete pooled ei kattu, pole võimalik teha tasaarvestust.
  15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka PKS § 108 järgi tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et ta on hagejaid vahetult ülal pidanud (hagejatele varem kõik vajaliku ostnud). Kostja apellatsioonkaebuses toodud viited Riigikohtu praktikale ei toeta kostja positsiooni. Nimelt on Riigikohus kostja viidatud
  16. mai
  17. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p-s 20 märkinud, et õigustatud isik ei kaota tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õigust, kui ta ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel juhul, kui tagasiulatuva elatise nõudmine seaks kostja äärmiselt raskesse 6
(7)olukorda. Praegusel juhul ei ole kostja maakohtu menetluses tuginenud sellele, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetaks ta äärmiselt raskesse olukorda. Samuti ei ole kostja esitanud andmeid enda majandusliku seisundi kohta. Seega ei ole alust tagasiulatuva elatise suurust vähendada. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna põhjust teistsuguseks järelduseks ka asjaolu, et kostjal on pärast hagejate kohtusse pöördumist tekkinud täiendav elatise võlg. Kostja oleks saanud seda vältida, tasudes menetluse ajal nõuetekohaselt elatist. 17. Maakohus jättis poolte menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu poolte endi kanda. Kuigi ringkonnakohtu otsusega muudetakse hagi osalise rahuldamise ulatust, on hagi jätkuvalt rahuldatud osaliselt, mistõttu ringkonnakohus ei näe põhjust menetluskulude jaotust muuta. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.