Obsah (9)

§ 203§ 73§ 78§ 121§ 16§ 56§ 4§ 179§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 4. november 2020 Kriminaalasja number 1-19-8273 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kriminaalasi Igor

§ 203

lg 1 järgi, üldmenetluses Kohtuistungi sekretär Liina Tulit-Kuum Tõlk Natalia Tselikova Kohtuistungi toimumise aeg

1. september 2020, Tartu Kohtuistungil osalesid ringkonnaprokurör Anu Toluk, süüdistatav Igor Khramenkov, süüdistava kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari 2020 otsus Apellatsiooni esitaja ringkonnaprokurör Anu Toluk Prokurör ringkonnaprokurör Anu Toluk Süüdistatav Igor Khramenkov, isikukood: 38704262238, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON:
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. veebruari 2020 otsus süüdistatav Igor Khramenkovi õigeksmõistmises ning menetluskulude riigi kanda jätmises.
5. Tunnistada Igor Khramenkov süüdi

§ 203

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus 6 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 1 (üks) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Välja mõista Igor Khramenkovilt sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud kokku summas 1200 (üks tuhat kakssada) eurot 72 senti, sealhulgas käibemaks 200 (kakssada) eurot 12 senti.

1. Muus osas, s.o asitõendite osas võetud seisukoha osas, jätta Viru Maakohtu
2. veebruari 2020 otsus muutmata.
3. Apellatsioon rahuldada.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 210 (kakssada kümme) eurot, sealhulgas käibemaks 35 (kolmkümmend viis) eurot, vandeadvokaadi abi Irina Gromtsevile süüdistatav Igor Khramenkovile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
5. Apellatsioonimenetluses tekkinud kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Süüdistatav Igor Khramenkovil tasuda väljamõistetud maakohtu menetluse kulud ja sundraha otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
6. Igor Khramenkovit süüdistatakse

§ 203

lg 1 järgi selles, et tema 24.06.2017 ajavahemikul kell 02.00-02.30 Ida-Virumaal Kohtla-Järve Ahtme linnaosa XXX teise trepikoja juures viskas tuvastamata esemega, võimalik et kiviga, katki sinna pargitud A.Z. sõiduki Peugeot 508 reg.nr XXX (maksumusega 11 000 eurot) tagumise akna klaasi ja juhipoolse ukseklaasi nii et klaasid purunesid täielikult. Samuti viskas tuvastamata esemega, võimalik et kiviga, vastu sõiduki esiklaasi, mistõttu klaasile tekkisid hulgalised mõrad (n-ö võrk). Samuti lõhkus rebimise, peksmise, kriimustamise teel kaasreisija-poolse küljepeegli ning kahjustas autokeret mitmes piirkonnas, tekitades sõidukile mõlgid, kriimud, iluliistu purunemise. Sõiduki taastamise maksumus 10 674,31 eurot. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Viru Maakohtu 28.02.2020 otsusega mõisteti I. Khramenkov süüdistuses

§ 203lg 1 järgi õigeks.

I. Khramenkovi süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ei ole tõendamist leidnud. 3. Maakohus tõi välja, et vaidlus puudub selles osas, et süüdistuses nimetatud ajas ja kohas oli kahjustatud kannatanu A.Z. sõiduk Peugeot 508 reg.nr XXX . Auto vigastused on kajastatud vaatlusprotokollis ning vastavad sellele, mis on kirjeldatud süüdistuses. See, kuidas kannatanu auto oli kahjustatud, on pildistatud turvakaameratega, mis on paigaldatud majas aadressil XXX Kohtla-Järvel, salvestised on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollidega. Salvestistel on näha, et mees heledates pükstes kõnnib mööda kõnniteed maja ees suunaga otse ehk sirgjooneliselt, mees on kõhna kehaehitusega ja lühikest kasvu. Algul näha, et mehel pea 2 katmata, siis on mehel kapuuts peas. Algab auto lõhkumine kivisarnase esemega. Siis mees läheb ära. Mehe nägu salvestisel näha ei ole. Ka selles osas, et nimetatud meesterahvas tegutses süüdistuses kirjeldatud viisil, puudub igasugune vaidlus. Samuti Kereekspert OÜ kokkuvõttega on tõendatud ka kannatanule tekitatud kahju summas 10 674,31 eurot, st selle isiku tegevus vastab

§ 203lg 1 ettenähtud kuriteo koosseisu objektiivsele tunnusele.

1. Maakohtu hinnangul puuduvad tõendid selle osas, et just süüdistatav I. Khramenkov pani süüdistuses kirjeldatud teo toime. 4.
2. Tunnistajad J.Z. ja V.I. viitasid sellele, et süüdistataval oli olemas õlakott, mis on sarnane sellega, mida on näha salvestisel. Tõepoolest on õlakott süüdistatavalt ära võetud ning vaadeldud. Samal ajal pole võimalik kontrollida, et äravõetud õlakott on seesama, mis oli kaasas isikul, kes lõhkus kannatanu auto. Tunnistaja J.Z. andis ka ütlusi selle kohta, et süüdistatava tavaline riietus (kapuutsiga kampsun) haakub sellega, mis on näha auto lõhkuja seljas. Kannatanu A.Z. ning tunnistajad J.Z. ja V.I. andsid maakohtus ütlusi, et nende jaoks on salvestisel nähtav inimene süüdistatav, sest liigub nagu süüdistatav, kasv ja kehaehitus sarnane, riietus ja kott sarnane. 4.
3. Maakohus aga märkis, kohtunik nägi süüdistatavat kohtusaalis, aga ei oska öelda, kas salvestisel on süüdistatav või mitte. Tunnistaja J.Z. viitab sellele, et süüdistataval on eriline kõnnak, nagu ka pildistatud isikul, aga kohus ei ole võimeline vastama küsimusele, kuidas videos nähtaval isikul jalalabad asetsesid kõndimisel, kas väljapoole (nagu väidab tunnistaja) või pigem otse, kuna kohtu arvamusel see pole salvestisel nähtav. Seega leidis maakohus, et nimetatud salvestiste abil pole võimalik objektiivselt tuvastada, kas on pildistatud just süüdistatav või mingi teine isik. 4.
4. Maakohus leiab, et selle küsimuse lahendamiseks pole võimalik tugineda ka kannatanu ning ülalnimetatud tunnistajate ütlustele, kuna nimetatud isikud võivad ka eksida vaatamata sellele, et neil on kahtlemata olemas sisemine veendumus, et videol on näha, et tegemist on just I. Khramenkoviga. 4.
5. Süüdistatav I. Khramenkov väidab, et sündmuse ajal ta ei viibinud linnas, aga viibis isa juures, kus tähistas koos perega Jaanipäeva. Maakohus kuulas üle rea tunnistajaid, kes kinnitavad süüdistatava versiooni ehk alibit – tunnistaja V.K. , süüdistatava ema S.K. , süüdistatava vend J.H. ning tema abikaasa Je.H. , naaber S.J. . 4.
6. Prokuratuur asus seisukohale, et lähtudes süüdistatava ema ütlustest, milles on erinevus eeluurimisel antud ütlusega ja lähtudes naabri ütlusest, kus puudub kindlus kuupäeva osas, tuleb järeldada, et perekond püüab ehitada süüdistatavale alibit 23.06.2017 kuupäeva osas. Sellele viitab ka see asjaolu, et 24.06.2017 süüdistatav oli elektroonilises kirjavahetuses tunnistaja J.Z. ga, kes on tema endine abikaasa. Kirjavahetusest tuleneb, et süüdistatav kirjutas sellest, et 23.06.2017-24.06.2017 ta isa suvilas ei käinud, aga viibis hoopis kodus kuna tal valutas selg. Maakohus aga sellise seisukohaga ei soostunud. Maakohus nõustus, et tunnistaja S.K. kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud ütlustes on erinevus. Kohtueelselt ta rääkis, et „24.06.2017 Jaanipäeval kusagil kella 4 või 5 paiku õhtul minu poeg Igor tuli suvilasse KohtlaNõmmele“, samal ajal kohtuistungil väitis tunnistaja, et süüdistatav tuli suvilasse juba 23.
7. Kohus on aga seisukohal, et tunnistaja selgitas seda erinevust eluliselt usutavalt („kogu aeg küsitakse, kus oli teie poeg Jaanipäeval ja minu jaoks Jaanipäev on 24st vastu 25t ja sellepärast ma nii ütlesingi“). Tuleb nõustuda prokuratuuri seisukohaga, et kaitsja tunnistajate ütlustes on olemas ka muud väikesed vastuolud süüdistatava kohale saabumise/kohalt lahkumise aja osas, 3 mis on aga täiesti arusaadav kuna sündmuse ajast on möödunud juba rohkem kui 2,5 aastat ning tunnistajad ei suuda mäletada selliseid üksikasju. Küll leidis maakohus, et süüdistatav piisavalt veenvalt selgitas sedagi, miks ta kirjutas J.Z. le, et 23.06.2017-24.06.2017 ta viibis kodus ja isa suvilas ei käinud. Vastates sellele küsimusele, väitis süüdistatav, et ta viibis sel ajal haiguslehel, aga J tollane elukaaslane A.Z. oli tema ülemus ning tal oli selline arusaam, et tal võivad tekkida tööalased probleemid, kui ülemus saab teada sellest, et ta ei viibi haiguslehel kodus. Kohus asus seisukohale, et taoline selgitus on eluliselt usutav. 4.
8. Prokuratuur heidab kahtlustatavale ja tema sugulastele ette, et vaatamata sellele, et V.K. i suvilas on olemas videovalve süsteem, mis väidetavalt oli 23.06.2017-24.06.2017 töökorras, nad ei ole esitanud politseile salvestist, mis kinnitaks süüdistatava viibimist isa juures. Sellise etteheitega maakohus ei nõustunud. Esiteks, vastavalt KrMS § 7 lg-le 2, keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Teiseks, tunnistaja V.K. väidab, et ta rääkis sellise salvestise olemasolust ka menetlejale, aga viimane ei ole pidanud vajalikuks seda kontrollida. Maakohtule jäi arusaamatuks see, miks süüdistatava alibi ei olnud menetleja poolt kontrollitud kõige lihtsamal viisil – süüdistatava mobiiltelefoni positsioneerimisega. 4.
9. Osa esitatud tõenditest, aga nimelt tunnistaja A.Y. i ütlused (kirjeldab tööalaseid suhteid), 21.05.2019 vaatlusprotokolliga vaadeldud salvestis, kus on väidetavalt pildistatud, kuidas I. Khramenkov 09.09.2018 liigub kannatanu elukoha juures, ei oma maakohtu hinnangul tõenduslikku väärtust.
10. Ülaltoodu alusel tekkis maakohtul kahtlus, kas ikka süüdistatav I. Khramenkov on selle kuriteo toime pannud ja seda kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada kohtule esitatud tõendite alusel. KrMS § 7 lg-le 3 tuginedes tuleb I. Khramenkov talle inkrimineeritud kuriteos tõendamatuse tõttu õigeks mõista. Muuhulgas parandas maakohus vea, mis seisnes selles, et kohtuotsuse resolutiivosas on märgitud, et „Kannatanu A.Z. tsiviilhagi jätta läbi vaatamata“. See märge on ekslik, kuna nimetatud tsiviilhagi on võetud kannatanu poolt tagasi juba eeluurimisel ning sel põhjusel tuleb see lause kohtuotsusest välja jätta. Apellatsioon
11. Viru Maakohtu 28.02.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Anu Toluk, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista I. Khramenkov süüdi

§ 203

lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

§ 73alusel jätta vangistus I.

Khramenkovi suhtes tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatavalt välja mõista menetluskulu: kaitsjatasu 619,92 eurot, tulevikus lisanduv kaitsjatasu ja sundraha. Apellant ei nõustunud maakohtu hinnanguga tõenditele. Tõendina taotles prokurör uurida ütluseid ja dokumentaalseid tõendeid, mis olid esitatud maakohtule istungil ning maakohtu istungi protokolle. 6.

1. Prokurör märgib, et süüdistatava kõnnak oli üks tunnus, millele viitasid kannatanu, tunnistajad J.Z. ja V.I. . Nende hinnangul I. Khramenkov käib n-ö varbad väljapoole. Tähelepanuväärne on, et I. Khramenkov ja tema lähedased seda tunnust eitavad. Kõnnak oli üks tunnus, mille järgi kannatanu pool I. Khramenkovi ära tundis. Lisaks viidati lühikesele kasvule, kõhnale kehaehitusele, riietusele. Samas ei nähtu maakohtu hinnangut teistele tunnustele, millest kannatanu ja tunnistajad J.Z. ja 4 V.I. rääkisid. 6.
2. Kohtueelses menetluses kannatanu ülekuulamise käigus kannatanu poolt menetlejale edastatud salvestisel, mis on vaadeldud 21.05.2019 asitõendi vaatlusprotokollis, failis 0000_5959_recfile_180909-100000-10595_00001100-Trim on näha mees, kes kõnnib kõnniteel sirgjooneliselt, mees kõnnib varbad väljapoole. Mees on kõhna kehaehitusega, lühikest kasvu, näha on peakuju ja näo ülesehitus. Need tunnused kattuvad I. Khramenkoviga. Maakohus leidis, et see salvestis ei oma tõendina tähtsust, kuid kui kõrvutada seda 06.07.2017 asitõendi vaatlusprotokolli salvestisega, on prokuröri hinnangul sarnasus nähtav. Salvestise päritolu ei ole vaidlustatud. Kohtueelses menetluses kannatanu poolt menetlejale edastatud Kohtla-Järve Maleva 31 valvekaamera salvestisel, mis on vaadeldud 06.07.2017 asitõendi vaatlusprotokollis, failis 0005959-reclife_170624-020000-025959-00001400.mp
3. liikumise alguses mehel on pea katmata, kuid alates kell 02:13.34 on kapuuts peas. Olgugi, et mingi aeg pea katmata, edasi kaetud, on tuvastatav, et tegemist ühe ja sama inimesega, sest riided samad, samuti kott kogu aeg risti üle keha, suunaga paremalt vasakule, jalgade juures all välgatab kogu aeg valget – kas sokk või jalanõu valge triip. Päris alguses, kui mees kaadrisse ilmub kell 02:06:06, on mehel käed taskus, liigub kohe auto suunas, ja on näha, et varbad väljapoole, keha liigub küljelt küljele, pea kuju näha, lühikest kasvu kui vaadata kasvõi auto kõrval teda, õlad kitsad. Samuti näha kott ja kampsuni õlakud, viimased on teist värvi ja eristuvad kampsuni tervikvärvist. Inimene kell 02.11.54 jälle kaadris, jätkuvalt kõnnib varbad väljapoole, kott ja õlakud näha. Kell 02.13:34 mees uuesti kaadris, aga seekord juba kapuutsis, muidu sama riietus ja kott näha, sammud kiiremad ja pikemad. Salvestise päritolu ei ole vaidlustatud. 6.
4. Süüdistatav on lühikest kasvu, kõhn, kitsad õlad, pea kuju iseloomulik, natuke neljakandiline. Olgugi et salvestisel pole nägu näha, muus kirjeldavas osas kõik sarnaneb süüdistatavale. Maakohus leidis, et salvestise abil pole võimalik objektiivselt tuvastada, kas salvestisel on süüdistatav või keegi teine isik. Salvestise puhul ei ole võimalik tugineda kannatanu ning ülalnimetatud tunnistajate ütlustele, kuna isikud võivad eksida vaatamata sellele, et neil on kahtlemata olemas sisemine veendumus, et videol on näha, et tegemist on just I. Khramenkoviga. Prokurör ei nõustu maakohtu järeldusega. Kui kannatanu ja kaks tunnistajat on I. Khramenkovi ära tundnud ja veendunud, et salvestisel on I. Khramenkov, siis ei saa järeldus olla, et nad võivad eksida. Küsimus on, kas kolme kohtus ütlusi andnud isiku siseveendumus haakub muude tõenditega. 6.
5. Vaidlusaluses kaasuses on kannatanu ja temapoolsed tunnistajad kõikides menetlusetappides andnud ütlusi, et nende jaoks on salvestisel olev isik I. Khramenkov ja seda põhistanud. Kannatanu ja temapoolsete tunnistajate ütlused I. Khramenkovi äratundmises on järjepidevad, vasturääkivusteta, samasisulised, vastasel juhul kaitsja taotleks ütluste avaldamist usaldusväärsuse kontrolliks. 6.
6. Prokurör on jätkuvalt seisukohal, et pereliikmed annavad valeütlusi, eesmärgiga vabastada I. Khramenkov vastutusest, kuna ütlused on vastuolus salvestisel nähtuga, kannatanu ning tunnistajate J.Z. ja V.I. ütlustega ning kirjavahetusega süüdistatava ja tunnistaja J.Z. vahel. Otsuse punktis 9 maakohus otsustas, et süüdistatav piisavalt veenvalt selgitas, miks kirjutas J.Z. le, et 23-24.06.2017 ta viibis kodus ja suvilas ei käinud. Süüdistatav väitis, et viibis sel ajal haiguslehel, aga J tollane elukaaslane A.Z. oli tema ülemus ning tal oli selline arusaam, et tal võivad tekkida tööalased probleemid, kui ülemus saab teada sellest, et ta ei viibi haiguslehel kodus. Kohus oli seisukohal, et taoline selgitus on eluliselt usutav. 5 Prokurör ei nõustunud maakohtu järeldusega. Antud kaasuses ei saa tõesti tähelepanuta jätta, et isiklike suhete pinnal kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja J.Z. (endine E-K. ) vahel olid pinged, kuna süüdistatava ja tunnistaja abielu oli alles märtsis lõppenud. Kuid süüdistatava selgitus ei ole eluliselt usutav. Kohtueelses menetluses kannatanu ülekuulamise käigus kannatanu poolt menetlejale üle antud tunnistaja J.Z. telefonist pärinevad screenshotid, mille päritolu ei ole vaidlustatud, on vaadeldud 21.05.2019 asitõendi vaatlusprotokollis. Sõnumist nähtub, et 24.06.2017 kell 10.42 Igor küsib Jlt, miks ei vastanud kõnele (tševo trubku ne brala). Leena vastab. Kell 11.06 Igor vabandab, et öösel segas. Kell 11.14 J küsib: aga teie, suvilas olite (a võ, na datše bõli). Kell 11.15 vastus: ei (net). J kirjutab: a mis nii (a tševo). Vastus kell 11.15: vedelesin seljaga (valjalsja so spinoi). Edasi on täpsustus seljast. Kell 11.16 Igor kirjutab, et tema omad ootasid Vadimkat (poega), helistasid mulle, küsisid. J.Z. pöördub I. Khramenkovi poole sõnadega-aga teie, suvilas olite. J ei pöördu endise mehe poole teie-vormis, sest muus tekstis seda ei esine ja muu tekst kohati ei ole viisakas. Endine naine küsib Igori ja tema pere kohta. I. Khramenkov kohtus ei vastanud, kuhu ja millal vanavanemad ootasid Vadimi. Kui lugeda sõnumit ühe jutina ja meeles pidada, et see on sõnum kuupäevaga 24.06.2017, siis järeldub, et jutt käib
7. kuupäevast või varasemast ajast. Samuti viitab I. Khramenkovi väide, et tema omad talle helistasid ja küsisid Vadimi kohta, et Igor ja tema vanemad ei olnud
8. kuupäeval või mingil varasemal ajal kogu aeg koos. Maakohtus süüdistatav selgitas, et tema oli suvilas, kuid endisele naisele kirjutas sõnumis, et ei olnud, sest endine naine kannab kõik ette A.Z. le ja sealt läheb jutt edasi tööle, kus A.Z. oleks ülemustele näidanud nii, et tuleb pahandusi sellest, et haiguslehel olev süüdistatav ei olnud kodus, vaid suvilas, kus ta võib tööd teha. Kannatanu poolt esines töökiusu süüdistatava suhtes, nt kannatanu andis tööülesandeid lõuna ajaks. Samas süüdistatav ütles, et haiguslehel olemisega seoses kiusu pole olnud. Prokurör leiab, et haiguslehel viibimine ei tähenda, et inimene peab olema kodus teki all. Haigusleht ei välista inimese liikumist. Seaduse mõttes haigusleht ei välista isegi kohustust ilmuda kohtuistungile. Süüdistatav ei viidanud, et talle oli määratud voodirežiim, mistõttu on arusaamatu tema väide, et pidi ütlema, et oli kodus. Süüdistatava viide, et endine naine kannab kannatanule kõik ette, mistõttu tuleb tööl pahandus, on paljasõnaline, sest süüdistatav ise välistas kannatanupoolse kiusu haiguslehe pinnalt. Istungil ei kõlanud ühtegi väidet, millest järeldub, et tuleviku töösuhtes kannatanu kahtleb süüdistatava haiguslehe õigsuses ja seetõttu kiusab süüdistatavat. Istungil ei ilmnenud infot, et nt süüdistatav on töölt lahkunud väidetava töökiusu pärast, on füüsilisi kokkupõrkeid või kannatanu on töötamise võimatuks teinud. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et I. Khramenkov valetas endisele abikaasale viibimiskohast, kuna kartis kannatanut, kes väidetavalt midagi valesti ülemusele ette kannab. 6.
9. Tõend peab olema kontrollitud ja tuvastatud tema usaldusväärsus. Ütluste analüüsimisel arvestab kohus kõike ütluste usaldusväärsust mõjutada võivaid asjaolusid – motiiv, eluline usutavus, vastuolude puudumine, kooskõla teiste tõenditega. Antud kaasuses kannatanu ja temapoolsete tunnistajate versioon on eluliselt usutav, vastuoludeta, kooskõlas salvestise ja kirjavahetusega. Süüdistatava ja temapoolsete tunnistajate, ennekõike pere, versioon ei ole eluliselt usutav ja on vastuolus salvestise ja kirjavahetusega. Maakohus viitas, et eeluurimine on olnud puudulik, kuna tegemata on kõige lihtsamad toimingud - süüdistatava telefoni positsioneerimine ja süüdistatava isalt salvestise võtmine. Prokurör ei saa kriitikale vastu vaielda. Samas prokurör leiab, et kohtueelse uurimise kriitika, olgugi mõistlik ja õige, ei välista võitlevas protsessis esitatud tõendite ümber hindamist ringkonnakohtu poolt. 6
10. Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2020 määrusega võeti esitatud apellatsioon menetlusse ning märgiti, et käesolevat kriminaalasja arutatakse avalikul kohtuistungil 08.09.
11. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohtu istungil jäi prokurör esitatud apellatsiooni juurde ning süüdistatav vaidles kaitsjaga apellatsioonile vastu. Süüdistatava kaitsja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning maakohus on tõendeid õigesti hinnanud.
13. Ringkonnakohus, uurinud kriminaalasja toimikut, sealhulgas maakohtu otsust, apellatsiooni ning ringkonnakohtu istungil avaldatut, leiab, et apellatsioonis toodud ning ringkonnakohtu istungil üle korratud argumendid väärivad tähelepanu ning toovad endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamise ning I. Khramenkovi süüdi tunnistamise ja karistamise

§ 203lg 1 järgi.

Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha süüdistatava poolt süüteokoosseisu täidetuse osas (I), siis mõistab I. Khramenkovile karistuse (II), seejärel määrab kindlaks tekkinud menetluskulud (III) ja võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (IV). I Koosseis 10. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga ja leiab, et I. Khramenkov on toime pannud

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo, mis on kinnitust leidnud maakohtu menetluses esitatud ning käsitletud tõenditega, mida maakohus hindas ühekülgselt ning jõudis selle pinnalt valele tulemusele.

1. Prokurör ei nõustu maakohtu hinnanguga tõenditele, millist seisukohta jagab ka ringkonnakohus. Süüdistatav ise pole oma osalust kuriteo toime panemisel tunnistanud ning väidab, et ei viibinud uuritaval ajal üldse linnas, vaid oli isa juures Kohtla-Nõmmel. 11.
2. Prokurör heidab maakohtule ette, et kuigi kannatanu ning tunnistajad tõid välja mitmeid süüdistatavat eristavaid tunnuseid, siis nendest on maakohus tähelepanu pööranud üksnes süüdistatava kõnnakule. Lisaks viidati ka lühikesele kasvule, kõhnale kehaehitusele ja riietusele. Kohtukolleegium uuris samuti asitõendi 21.05.2019 vaatlusprotokollis käsitletud salvestist ning sellelt nähtub apellatsioonis väljatoodu – mees kõnnib varbad väljapoole, on kõhna kehaehitusega, lühikest kasvu ning tuvastatav on ka peakuju ja näo ülesehitus. See kinnitab 05.07.2017 ja 06.07.2017 asitõendite vaatlusprotokollidega tuvastatut ning selle pinnalt tehtud järeldusi. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks on maakohus asunud seisukohale, et videosalvestis ei oma tõendina tähtsust. Nii on ka apellatsioonis välja toodud, et kui kõrvutada seda salvestist 06.07.2017 asitõendi vaatlusprotokolli salvestisega, siis 21.05.2019 salvestis kinnitab 06.07.2017 salvestise usaldusväärsust osas, et salvestisel liikuvaks meheks on I. Khramenkov. Samuti nähtuvad videolt kannatanu ja tunnistajate ütlustes välja toodud süüdistatavat iseloomustav. Nii nähtub 06.07.2017 asitõendi vaatlusprotokolli aluseks olevast salvestisest, et seal liikuv mees ja I. Khramenkov on üks sama inimene, sest riided on samad, samuti kott kogu aeg risti üle keha, suunaga paremalt vasakule, jalgade juures all välgatab valget (soki või jalanõu valge triip). Kaadris kell 02:06:06 on mehel käed taskus, liigub kohe auto suunas ja on näha, et mehel on varbad väljapoole, keha liigub küljelt küljele, pea kuju näha, lühikest kasvu võrreldes seda autoga, õlad kitsad. Samuti on videolt näha kott ja kampsuni õlakud, viimased on teist värvi ja 7 eristuvad kampsuni tervikvärvist. Kell 02:11:54 kaadris olles jätkuvalt kõnnib mees varbad väljapoole, kott ja õlakud näha. Kell 02:13:34 on mees uuesti kaadris, aga seekord juba kapuuts peas, sama riietus ja kott näha, sammud kiiremad ja pikemad. Ka ei ole vähetähtis nagu ka prokurör on välja toonud, et menetlusosalised ei ole salvestise päritolu vaidlustatud. Ringkonnakohus veendus kohtuistungil, et süüdistatav on lühikest kasvu, kõhn, kitsaste õlgadega. Olgugi et salvestisel pole nägu näha, muus kirjeldavas osas kõik sarnaneb süüdistatavale. Sisuliselt samale seisukohale saab asuda ka 05.07.2017 asitõendi vaatlusprotokolli aluseks oleva salvestise alusel. 11.
3. Ka ringkonnakohus uuris 06.07.2017 salvestist ning leiab, et maakohus on seisukoha, et meesterahvana ei ole võimalik tuvastada I. Khramenkovi kujundanud liiga kergekäeliselt. Maakohus on asunud iga detaili eraldi analüüsima ning sisuliselt on loonud olukorra, kus ükskõik milline tunnistajate või kannatanu poolt väljatoodud süüdistatavat identifitseeriv detail võiks olla ükskõik millisel isikul, kuid on jätnud seejuures arvestamata kõik detailid kogumis, mis moodustab tervikpildi. Seega tuleb nõustuda, et üksnes salvestise põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, kas salvestisel olev isik on süüdistatav või mitte, vaid analüüsida oleks tulnud ka teisi tõendeid kogumis. Millele rajaneb kohtu väide, et tugineda ei ole võimalik ka kannatanu ning tunnistajate ütlustele, kuna nimetatud isikud võivad ka eksida, ringkonnakohtule ei nähtu. Maakohus on lihtsalt põhjuseta jätnud tõendid otsustuse tegemisel arvesse võtmata. Siinkohal tuleb nimetada süüdistatava endise abikaasa tunnistaja J.Z. ütlusi maakohtus. Ta kirjeldab, et muude detailide kõrval tundis ta videosalvestiselt ära I. Khramenkovil seljas olnud heleda kampsuni kapuutsiga, mille õlgadel oli vahetükid ja mille ta süüdistatavale ostnud 1,5 aastat enne uuritavat sündmust Narva linnast. (Ko To 1 kd, tl 36) 11.
4. Sisuliselt seab maakohus kahtluse alla kannatanu ja tunnistajate ütlused, kes leidsid, et videosalvestisel on tuvastatav süüdistatav. Millele tuginedes maakohus sellisele seisukohale jõuab, taaskord kohtuotsusest ei nähtu. Nii on ka prokurör käsitlenud apellatsioonis viimase aja Riigikohtu praktikat, mida tuleks arvestada isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel. Riigikohtu lahendist asjas nr 1-18-1247 punktist 38 tuleneb, et isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Kohtuotsusest ei nähtu, et maakohus oleks seadnud kahtluse alla kannatanu ja temapoolsete tunnistajate ütluste usaldusväärsuse. Ka ei ole tõusetunud usaldusväärsuse küsimus maakohtu istungitel. Kuna kohtule ei ole teada kannatanu ning temapoolsete tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlused, sest neid ei ole menetluspooled istungitel kahtluse alla seadnud, siis üleüldiselt võib nõustuda prokuratuuri käsitlusega selles, et ütlused I. Khramenkovi äratundmises on järjepidevad, vasturääkivusteta, samasisulised. Nõustuda tuleb ka sellega, et vastasel juhul kaitsja taotleks ütluste avaldamist usaldusväärsuse kontrolliks. Kaitsja toob ringkonnakohtu istungil välja, et esmalt vaatas videosalvestist kannatanu, kes kujundas seisukoha, et tegemist on süüdistatavaga ning pärast veenis tunnistajaid selles, et videol on süüdistatav. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja esitab kannatanu osas tõsise süüdistuse tunnistajate mõjutamises, kuid kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et nimetatud väitel oleks ka kinnitavaid tõendeid või mingit tõsiseltvõetavat alust. 11.
5. Maakohus leidis, et süüdistatava n-ö alibi, et ta viibis 23.06.2017-24.06.2017 vanemate suvilas on kinnitust leidnud ning mõningad vastuolud tunnistajate ütlustes, kes seda kinnitavad, tulenevad sellest, et sündmusest on möödunud pikk aeg. 8 Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning tuleb tõdeda, et pereliikmete antud ja naabri ütlused on vastuolus nii salvestiselt nähtuva kui ka kannatanu, tunnistajate J.Z. ja V.I. ütlustega ning süüdistatava ja J.Z. vahelise kirjavahetusega. 21.05.2019 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud sõnumist nähtub, et 24.06.2017 kell 10.42 Igor küsib Jlt, miks ei vastanud kõnele. J vastab. Kell 11.06 Igor vabandab, et öösel segas. Kell 11.14 J küsib: aga teie, suvilas olite. Kell 11.15 vastus: ei (net). J kirjutab: a mis nii. Vastus kell 11.15: vedelesin seljaga. Edasi on täpsustus seljast. Kell 11.16 Igor kirjutab, et tema omad ootasid Vadimkat (poega), helistasid mulle, küsisid. Nagu apellatsioonis välja tuuakse, siis J.Z. pöördub I. Khramenkovi poole sõnadega-aga teie, suvilas olite. J ei pöördu endise mehe poole teie-vormis, sest muus tekstis seda ei esine ja muu tekst ei ole kohati viisakas. Endine naine küsib Igori ja tema pere kohta. I. Khramenkov kohtus ei vastanud, kuhu ja millal vanavanemad ootasid Vadimi. Kui lugeda sõnumit tervikuna ja meeles pidada, et see on sõnum kuupäevaga 24.06.2017, siis järeldub, et jutt käib
6. kuupäevast või varasemast ajast. Samuti viitab I. Khramenkovi väide, et tema omad talle helistasid ja küsisid Vadimi kohta, et Igor ja tema vanemad ei olnud
7. kuupäeval või mingil varasemal ajal kogu aeg koos. Seega arvestades kõiki n-ö alibiga seotud asjaolusid, tekib põhjendatud kahtlus nende ütluste usaldusväärsuses, mille seab kahtluse alla nii eksimised kuupäevades, kuupäevadele viitamata jätmine kui eelnevalt analüüsitud kirjavahetus. Ringkonnakohtu hinnangul ei leidnud maakohtus kinnitust ka süüdistatava väited seoses väidetava töökiusuga, kui kannatanu saab teada, et süüdistatav on haiguslehel. Nii on prokurör apellatsioonis põhjendatult välja toonud, et asjaolu, et isik on haiguslehel, ei tähenda seda, et ta ei võiks ringi liikuda ning peaks olema voodis pikali. Seega ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav valetas endisele naisele, et ta on kodus, seetõttu, et ta kartis kannatanu poolt tööl kiustamist. Haiguslehe küsimuse mittevastavust tegelikkusele ei ole seatud kahtluse alla ka maakohtu istungil. Samuti puudub tõendina viidatud haigusleht. Kaitsja märgib ringkonnakohtu istungil, et on tõendamist leidnud, et I. Khramenkovil olid tol päeval seljavalud ja ei saanud tegutseda nii nagu salvestisel olev isik. Süüdistatava seljavalud on tõendatud üksnes kirjavahetusega endisele naisele, millises osas leiab ringkonnakohus, et süüdistatava väited ei olnud eluliselt usutavad. Samas on need vastuolus süüdistatava väidetava alibiga, et viimane viibis suvilas, mitte ei ravinud haiget selga või songa nagu on välja toodud vestluses J.Z. ga. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt maakohtule, et süüdistatava lähisugulaste poolt antud ütlused, millised justkui kinnitavad süüdistatava kaitsversiooni, et ta ei pannud süüdistuses märgitud tegu toime, ei lükka siiski ümber süüstavate tõendite usaldusväärset sisu. Siinjuures tuleb märkida näiteks, et süüdistatava ema, S.K. ütlused on olnud võrreldes eeluurimisel antud ütlustega süüdistatava Kohtla-Nõmmel viibimise osas vastuolulised. Kord on ta pakkunud, et süüdistatav lahkus suvilast 25.06.2017 kella 15.00 paiku, siis jällegi, et 24.06.2017 kella 10.00 paiku. Ütlused on olnud ebalevad, põhjendades seda mittemäletamisega, kuupäevade sassi ajamisega või siis asjaoluga, et ta lihtsalt ei lugenud uurija koostatud protokolli läbi. (Ko To, tl 44-45) 11.
8. Maakohus asus seisukohale, et esineb kõrvaldamata kahtlus, mistõttu ei olnud võimalik asuda seisukohale, et teo pani toime I. Khramenkov. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida selles osas järgmist. KrMS § 7 lg 1 mõte ei seisne selles, et igasugused kahtlused tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. 9 Nii tuleneb ka Riigikohtu praktikast kriminaalasjas nr 1-18-86 punktis 58, et olukorras, kus kohus saaks lugeda väited tõsiselt võetavaks ja neid poleks võimalik veenvalt kummutada, olekski järgmise sammuna vajalik rakendada KrMS § 7 lg-s 3 sisalduvat in dubio pro reo– põhimõtet ning teha sellest lähtudes õigeksmõistev otsus. Samas on Riigikohus korduvalt toonitanud, et põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemisel aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (RKKKo asjas nr 3-1-1-8-10, p 8 ja RKKKo asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17‒19.) Käesolevalt on maakohtu põhjendatud kahtlus tekkinud asjaolust, et maakohus on ekslikult jätnud tõendid kogumis hindamata. 11.
9. Seega asub ringkonnakohus seisukohale, et kannatanu, tunnistajate J.Z. ja V.I. antud ütluste, videosalvestiste ning kirjavahetuse hinnangu tulemusena on võimalik asuda seisukohale, et just I. Khramenkov pani toime kannatanu auto kahjustamise süüdistuses kirjeldatud viisil. 11.
10. Kohtukolleegium uuris tõendina esitatud videosalvestisi ning nendelt on näha isiku eriline viha sõiduki Peugeot 508 reg.nr XXX vastu. Erinevaid esemeid kasutades püüab ta korduvalt, ikka ja jälle tagasi pöördudes ning oma viha välja valades sõidukile purustusi tekitada. Tavainimest või juhuslikku möödujat oleks raske sobitada sellesse rolli, kes suvisel varahommikul taoliselt käitub. Mõeldav on, et võõras isik, huligaansel ajendil sõidukist mööda minnes tekitab ühekordselt mingi vigastuse sõidukile. Miks peab konkreetse sõiduki osas võõras isik taoliselt ehk lausa pööraselt käituma, polegi võimalik mõista. Küll sobitub kooskõlas teiste tõenditega taolisse rolli süüdistatav I. Khramenkov, kes avaldab sedamoodi viha ja kättemaksu oma endise naise uuele elukaaslasele A.Z. le, kellele sõiduk kuulus. Väheoluline pole, et sõiduki asukoha ja süüdistatava elukoha vahemaa oli 5 minuti jalgsi kõnni kaugusel. Süüdistatava endiselt abikaasalt, tunnistaja J.Z. lt uuris maakohus, miks süüdistatav võis taoliselt käituda. Tunnistaja selgitas seda asjaoluga, et kuna endine abikaasa oli ilmselt joobes ja „ta saatis sms-i smailikuga ja ma arvan, et kuna ma ei vastanud talle. Toru ei võtnud, siis see agressioon tuli temast välja ja ta tegi seda, mida ta tegi.“ Tunnistaja kirjeldas samuti, et kui ta oli mais 2017 avaldanud süüdistatavale, et kavatseb alustada suhet A.Z. aga, siis süüdistatav suhtus sellesse väga agressiivselt. „Ta ähvardas, et A.Z. ga saab seda mida ta tahab teha ja et bumerangina tuleb kõik tagasi…Kui ma vaatasin üle videosalvestuse, siis ma olin kindel, et see on tema. Ja see agressioon, mis temast tuli, see tõendab seda, et ta oli armukade ja tahtis kätte maksta.“ (Ko To 38p)
11. Prokuratuur kvalifitseeris I. Khramenkovi teo

§ 203

lg 1 järgi.

§ 203

lg 1 kohaselt karistatakse nimetatud sätte alusel võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Käesolevalt ei ole vaidlust selles, et kannatanu auto oli süüdistatava jaoks võõras. Samuti puudus vaidlus selles, et kannatanu autole oli tekitatud süüdistuses kirjeldatud vigastused (tõendite köide, lk 1-6), st on toimunud asja kahjustamine. Kannatanule tekitatud kahju on tõendatud Kereekspert OÜ kokkuvõttega (tõendite köide, lk 7), milles nähtub tekitatud kahju summas 10 674,31 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et nimetatud asjaolu oleks maakohtus vaidlustatud. 10 Süüteokoosseis eeldab olulise kahju tekitamist.

§ 121

p 1 kohaselt, kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo ulatust rahaliselt järgmiselt: oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot. Seega tekitatud kahju summas 10 674,31 eurot ületab oluliselt olulise kahju kriteeriumit. Eelnevalt punktis 11 analüüsitu pinnalt saab asuda seisukohale, et just I. Khramenkov on tekitanud kannatanu autole süüdistusaktis märgitud vigastused. Seega on I. Khramenkov oma käitumisega täitnud

§ 203lg 1 objektiivse koosseisu.

13. Subjektiivse koosseisu osas eeldab süütegu vähemalt kaudse tahtluse olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul arvestades süüdistatava käitumist, ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks juhuslikult toimunud sündmusega või millegagi, mille juhtumist võis süüdistatav möönda.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav teadis, et tegemist on kannatanu autoga ning autole tekitatud vigastused ei olnud juhusliku iseloomuga. Pole eluliselt usutav, et isik ei saanud aru, et tema käitumine vastab süüteokoosseisule, sest on elementaarne, et teise isiku vara rikkuda või hävitada ei tohi. Süüdistatav oli valinud välja konkreetse auto ja seda teadlikult kahjustanud. 14. Kohtukolleegiumi hinnangul puuduvad õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud. II Karistus 15.

§ 203lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

I. Khramenkov on varem kriminaalkorras karistamata. Kriminaalasja materjalide osas on tõendid maksustava tulu kohta aastal 2016 ning kahtlustatava keskmise põhisissetuleku ja elatustaseme kohta (tõendite köide, lk 44-45), mille kohaselt on süüdistatava sissetulekuks pärast maha arvamisi 27,26 eurot päev. Tööandja iseloomustuse kohaselt (tõendite köide, lk 53) on I. Khramenkov töötanud VKG Kaevandused OÜ-s alates 21.05.2012 ning tööülesannete täitmisesse suhtunud suure kohusetunde ning vastutusega, jälgides ohutusnõudeid. Töökaaslastega suheldes on viisakas ja heatahtlik, mittekonfliktne.

§ 56lg 1 alusel on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ringkonnakohus ei tuvastanud süüdistatava suhtes karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. Nimetatud asjaoludele ei ole tähelepanu juhitud ka kriminaalasjas toimunud kohtuistungitel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole süüdistatava süü suur ja kohus arvestab karistamisel ka süüdistatava isikut. I. Khramenkov on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning süüdistatava käitumine on pärast toimunud sündmust olnud õiguskuulekas. Küll leiab ringkonnakohus, et süüdistatavale ei ole põhjendatud mõista karistuseks rahalist karistust, vaid karistuseks tuleb mõista vangistus. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdistatavat 11 edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades isiku käitumist, süü suurust ning tekitatud kahju tuleb süüdistatavale mõista karistusena vangistus, seda aga vastavalt süü suurusele ja tema isikule. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga ning leiab, et põhjendatud karistuse määr oleks

§ 203

lg 1 järgi sanktsiooni keskmisest määrast olulisem väiksem ning põhjendatud on karistada I. Khramenkovi 6 kuu vangistusega, mis on proportsionaalne vähemolulisele süü suurusele ja varasemalt karistamata süüdistatava isikule. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdistatava käitumist tulevikus võimalik mõjutada ka üksnes tingimisi vangistusega

§ 73mõttes ning arvestades kõike eeltoodut on põhjendatud mõista katseajaks 1 aasta.

III Menetluskulud

1. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu õigeksmõistva otsuse, millega jäeti maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda, siis tuleb apellatsioonikohtul võtta seisukoht ka maakohtus tekkinud menetluskulude osas, välja mõista sundraha ja kujundada seisukoht ringkonnakohtumenetluses tekkinud menetluskulude osas.
2. Maakohtu otsusest tulenevalt loeti kaitsjatasu mõistlikuks suuruseks 619,92 eurot ning KrMS § 181 lg 1 alusel jäeti see Eesti Vabariigi kanda. Seejuures on maakohus üldsõnaliselt otsuse põhjendustes välja toonud, et kuna tegemist on õigeksmõistva kohtuotsusega, siis vastavalt KrMS § 181 lg-le 1 hüvitab menetluskulud riik. Seejuures ei ole maakohus pidanud vajalikuks välja tuua, milliseid tasusid ja millises ulatuses on maakohus menetluskulude arvestamisel aluseks võtnud. Kuigi kriminaalasja toimik sisaldab kohtueelse menetluse kulusid kui ka kohtumenetluses kaitsja esitatud kohtuniku pealdisega lahendatud kaitsjatasutaotlusi, mis moodustavad oluliselt suurema summa, kui on välja toonud maakohus, on jäänud see maakohtul tähelepanuta. Seega tuleb ringkonnakohtul tuvastada maakohtu menetluses tekkinud kulud. Ringkonnakohus tuvastas, et kriminaalasjas on 2 kohtueelse menetluse tasutaotlust ning 2 tasutaotlust on esitatud kohtumenetluses. Prokuratuuri 21.08.2018 määrusega on rahuldatud I. Khramenkovi kaitsja vandeadvokaadi abi I. Gromtsevi 21.08.2018 riigi õigusabi tasutaotlus summas 180 eurot, sh käibemaks 30 eurot (tõendite köide, lk 46-49). Samuti on prokuratuuri 25.09.2019 määrusega rahuldatud süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi I. Gromtsevi 11.09.2019 riigi õigusabi tasutaotlus summas 152,40 eurot, sh käibemaks 25,40 eurot (tõendite köide, lk 50-52). Nimetatud kuludele on viidatud ka süüdistusaktis. Kohtueelses menetluses on tekkinud kulusid seega 332,40 eurot, sh käibemaks 55,40 eurot. Lisaks on tuvastatav, et ka kohtumenetluse kestel on kaitsja esitanud maakohtule 2 riigi õigusabi tasutaotlust, mille kohtunik on pealisega lahendanud. Nii tuleneb (lk 13-15), et 04.11.2019 on kaitsja taotlenud riigi õigusabi osutamise eest tasu 287,52 eurot, sh käibemaks 47,92 eurot, mille maakohus on pealdisega rahuldanud 04.11.2019 täies ulatuses. Kui siia lisada ka kohtueelse menetluse kulud, teeb see kokku summaks 619,92 eurot, millise tasu on maakohus ka jätnud riigi kanda. Küll on maakohus jätnud tähelepanuta, et kaitsja on 25.02.2020 esitanud veel ühe riigi õigusabi tasu taotluse, mille ka maakohus on ka täies ulatuses pealdisega rahuldanud 28.02.2020 (lk 7377). Tasutaotlus koosneb kohtuistungitel osalemisest ning kohtuotsuse kuulutamisel osalemisest kokku summas 580,80 eurot, sh käibemaks 96,80 eurot. 12 Seega on maakohtus tekkinud menetluskulusid koos kohtueelse menetlusega kokku (332,40 eurot + 287,52 eurot + 580,80 eurot) 1200,72 eurot, sh käibemaks 200,12 eurot. Nimetatud summa on kooskõlas ka advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (edaspidi Kord) §
3. Tulenevalt sellest ringkonnakohus ei pea vajalikuks sekkuda kaitsja õigusabikulude summalisse arvestusse ning leiab, et maakohtu käsitlus selles osas on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, siis ei ole käesoleval ajal põhjendatud kaitsjatasude KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt väljamõistmine ega riigi kanda jätmine. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad riigi õigusabi korras kaitsjatele makstud tasud summas 1200,72 eurot süüdistatava enda kanda.
4. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse I. Khramenkovi õigemõistmises ja teeb süüdimõistva otsuse

§ 203

lg 1 järgi, tuleb välja mõista ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu on

§ 4

lg 3 alusel teise astme kuritegu ning sundraha tuleb arvestada

§ 179lg 1 p 2 järgi määras 1,5 kuupalga alammäärast.

Käesoleval ajal on kuupalga alammäär Vabariigi Valitsuse määruse nr 115 (vastu võetud 19.12.2019) § 1 kohaselt 584 eurot. Seega tuleb I. Khramenkovilt välja mõista ka sundraha 876 eurot.

1. Ringkonnakohus võtab seisukoha ka apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude osas. Ringkonnakohtu istungiks esitas 08.09.2020 I. Khramenkovi kaitsja ka riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt koosneb tasutaotlus ettevalmistusest (sh apellatsioonkaebusega tutvumine, vestlus kaitsealusega) 50 minutit, kohtuistungil osalemisest 30 minutit ning sõidule kulunud ajast Jõhvi-Tartu-Jõhvi 135 kilomeetrit. Kokku taotletakse tasu 116,40 eurot, sh käibemaks 19,40 eurot. Tasutaotlus koosneb ka sõidukuludest Jõhvi-Tartu-Jõhvi 270 km, mille eest taotletakse tasu 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. Kokku on tasutaotlus esitatud summas 213,60 eurot, sh käibemaks 35,60 eurot. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid määratud kaitse teostamisele kriminaalasja apellatsioonimenetluse osas, mis käsitleb tasu 116,40 eurot (ettevalmistus, istungil osalemine, sõidule kulunud aeg). Küll ei leia ringkonnakohus, et sõidukulud tuleks hüvitada kaitsjale 270 km eest. Ringkonnakohus võttis sõidu pikkuse arvestamisel aluseks internetis vabalt kasutuses oleva rakenduse maps.google.com, mille kohaselt on teekonna Rakvere 5a, Jõhvi (advokaadibüroo asukoht) Kalevi 1, Tartu pikkuseks 130 km. Seega arvestades ka tagasisõitu, on põhjendatud sõidukulud 260 km ulatuses. Kuna tasutaotlus on esitatud ja toiming leidis aset enne Korra 18.09.2020 toimunud muutust, siis sõidukulude arvestamisel lähtutakse summast 0,30 eurot läbitud kilomeeter. Seega on kokku sõidukulud põhjendatud 93,60 eurot, sh käibemaks 15,60 eurot. Kokku on 08.09.2020 esitatud tasutaotlus põhjendatud summas 210 eurot, sh käibemaks 35 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, siis KrMS § 185 lg 2 alusel kannab ringkonnakohtu menetluses tekkinud menetluskulud riik. IV 13 Lõppjäreldus
2. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 1, 2, 3, § 339 lgst 2, § 340 lg-st 1 ja lg 4 p-dest 2 ja 3, § 341 tuleb Viru Maakohtu 28. veebruari 2020 otsus tühistada osaliselt, s.o süüdistatava õigeksmõistmises ja menetluskulude riigi kanda jätmises. Asjas tuleb teha uus otsus, millega I. Khramenkov süüdi tunnistada ja karistada

§ 203

lg 1 järgi 6 kuu pikkuse

§ 73alusel tingimisi vangistusega 1 aastase katseajaga.

Välja mõista süüdistatavalt maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Apellatsioon rahuldada. Ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/ 14 Maarika Kuusk