3-19-2216/15

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene

1. november 2020, Tartu 3-19-2216 Nikolai Šmeljovi kaebus Viru Vangla tegevusega (duši võimaldamata jätmine peale sportimist) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a määrus Nikolai Šmeljovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Nikolai Šmeljov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Nikolai Šmeljovi määruskaebus rahuldamata
4. septembri
5. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. ja Tartu Halduskohtu EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Nikolai Šmeljovi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 19 260 euro hüvitamiseks seoses sellega, et vangla ei ole võimaldanud kaebajal
7. maist
8. a kuni
9. novembrini
10. a peale sportimist dušši kasutada.
11. Tartu Halduskohus tagastas
12. septembri
13. a määrusega (resolutsiooni p 1) N. Šmeljovi kaebuse hüvitamisnõude osas ajavahemiku
14. mai
15. a kuni
16. detsember
17. a osas. Määruse põhjendused olid järgnevad. 2.
18. Kaebaja on kahju hüvitamise taotluse esitanud riigivastutuse seaduse (RVastS) 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastast tähtaega ületades. Halduskohus luges kahju hüvitamise esitamise ajaks
19. detsembri
20. a, kui kaebaja nõustus enda võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse tõlkimise eest tasuma ja kohus tagastas halduskohtumenetluse (HKMS) § 121 lg 1 punkti 4 alusel kaebuse ajavahemiku
21. mai
22. a kuni
23. detsember
24. a osas. 2.
25. Kohtu hinnangul on ilmne, et kaebaja pidi tajuma üsna vaidlusalustes tingimustes viibimise alguses, et pärast sportimist duši võimaldamata jätmine põhjustab talle ebamugavust. Kaebaja esitas kahjunõude umbes 4,5 aastat pärast vaidlusalustesse tingimustesse paigutamist. Kohtuasja materjalide pinnalt ei ole eluliselt usutav, et kaebaja mõistis ajavahemikul
26. maist
27. a kuni
28. detsembrini
29. a duši võimaldamise vähesusest tulenenud negatiivseid mõjutusi ja kahju tekkimist alles
30. aasta detsembris ning võis kahjunõude esitamisega viivitada kuni
31. aasta detsembrini. 2.
32. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on alates
33. aastast osalenud aktiivselt halduskohtumenetluses, millest saab järeldada, et kaebajal olid võimalused praeguses asjas vaidlustatud asjaoludel hüvitamisnõude esitamiseks ka
34. aastal ja
35. aastal, mil nõue oleks olnud ajavahemiku
36. mai
37. a kuni
38. detsember
39. a osas tähtaegne. 2.
40. Kohtule ei nähtunud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi, mis õigustaksid kaebetähtaja ennistamist perioodi
41. mai
42. a kuni
43. detsember
44. a osas.
45. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu
46. septembri
47. a määruse resolutsiooni p 1 ja lugeda tema kahjunõue tähtaegseks. Vangla segab kaebajal õigusaktidega tutvumist. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse koheselt, kui oli venekeelsete õigusaktidega tutvunud ja oli kahjust teada saanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
48. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
49. Haldusorganile kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on RVastS § 17 lg 3 kohaselt kolm aastat kahjust või selle põhjustanud isikust teadasaamisest või ajast, mil isik pidi sellest teada saama. Viidatud norm seostab kahjunõude esitamiseks kehtestatud kolmeaastase tähtaja kulgema hakkamise kaebaja subjektiivse arusaamaga kahju tekkimisest. Kui kahju ja selle tekitaja on isikule teada, tuleb lähtuda kolmeaastasest tähtajast.
50. Pesemisvõimaluse puudumisega seonduvad ebameeldivused pidid kaebajale avaldama mõju koheselt, järelikult hakkas negatiivse mõju ilmnemisest kulgema ka hüvitamisnõude esitamise 3-aastane tähtaeg. RVastS § 17 lg 3 on imperatiivne norm, millest tulenevalt tuleb vajalikud toimingud kahjuhüvitise nõudmiseks teha etteantud tähtaja jooksul. Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse
51. detsembril
52. aastal, seega on halduskohus põhjendatult kaebuse ajavahemiku
53. mai
54. a kuni
55. detsember
56. a osas tagastanud, sest see on esitatud tähtaega ületades.
57. Määruskaebuse kohaselt kirjutab kaebaja kaebusi siis, kui on uurinud seadusi. Selline kaebaja seisukoht ei lükka ümber halduskohtu järeldust, et kaebajal ei esinenud ei objektiivseid ega subjektiivseid takistusi esitada oma kahjunõue tähtaegselt. Ringkonnakohus selgitab, et kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamine ei ole samastatav kahju tekitamisest teadasaamisega (RKHKo 3-3-1-35-08, p 10). See tähendab, et kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja alguseks ei saa lugeda seda, kui isik jõuab selgusele, et temaga käituti õigusvastaselt. Õigusvastasus on üksnes üks element, mis peab olema täidetud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks, kuid sellega ei saa siduda kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja kulgemahakkamist. Nagu eelnevalt selgitatud, hakkab kahju hüvitamise tähtaeg kulgema juba siis, kui isik sai teada kahjust.
58. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
59. septembri
60. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 2