lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja Tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud 1 OK Incure OÜ (omandatud nõuded 6831,64 EUR Omaraha OÜ-
lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded Võlausaldaja Nõude suurus Jaotis 1 Aktiva Finants OÜ 2313,92 EUR 31,14 % 2 Aktiva Finants OÜ 5116,62 EUR 68,86 % Kokku 7430,54 EUR 100,00 % Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 3. Rxxx Oxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu
Oxxxxx usaldusisikuks võlgnik ise.
Esimene aruanne esitada 20.07.2021, järgnev 20.01.2022, jne. Usaldusisikul (Rxxx Oxxxxxx) tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Resolutsiooni kuuenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 3 Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.
lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja
lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Rxxx Oxxxx esitas 14.05.
§-s 173 nimetatud kohustusi. 22.12.
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta 2.
lõike 1 kohaselt on pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teostanud alljärgnevad toimingud: - Ettekanne
alusel, võlausaldajate esimene üldkoosolek (koosoleku ettevalmistamine, üldkoosoleku läbiviimine, protokolli vormistamine ja asjaosalistele edastamine) (0,5
lõike 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Rxxx Oxxxx on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ühes pankrotiavaldusega.
lõike 1 ja § 172 lõike 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel ning juhul kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt
lõikele 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 18.12.2020 on toimunud võlausaldajate üldkoosolek Rxxx Oxxxx pankrotimenetluses. Võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühegi võlausaldaja esindajat. Rxxx Oxxxx on avaldanud pankrotihaldurile, et ta on valmis ise täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur on selgitanud võlgnikule, et pankrotimenetluse lõppemisel on võlgnikul endal õigus käsutada enda arvele laekuvaid rahalisi vahendeid ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgnik peab igakuiselt arvestust oma sissetulekute osas ja peab arvestama, kui suure summa võib ta igakuiselt enda kasutusse jätta. Võlgnik peab avama endale eraldi pangaarve, kuhu ta saab vastavalt võimalusele (soovitavalt igakuiselt) raha kõrvale panna selleks, et kord aastas teha võlausaldajatele väljamakseid. Samuti peab võlgnik esitama iga poole aasta tagant kohtule aruande oma tegevuse kohta ning oma pangakonto väljavõtted. Pankrotihaldur on edastanud võlgnikule kirjaliku selgituse kohustustest vabastamise menetluse kohta. 12. Taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega
lõike 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lõikest 6 tulenevalt ei lõpeta kohus menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd pankrotimenetluse kulude täies ulatuses tasumiseks puuduvad rahalised vahendid leiab pankrotihaldur, et juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik ei maksa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat (pankrotihalduri hinnangul 500,00 eurot), palub pankrotihaldur lõpetada Rxxx Oxxxx pankrotimenetluse raugemisega. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga
9 Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Rxxx Oxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 14.05.2020. a esitas võlgnik Rxxx Oxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus
Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis
lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Rxxx Oxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist
lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta
Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt
lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Rxxx Oxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.
sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.
lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 10
lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus kuulas ära võlgniku 13.jaanuaril 2021.a. Võlgnik kinnitas, et ta on nõus olema ise enda usaldusisik. Tema maksejõuetus algas juba 2012.aastal, kuid püüdis ikka ise toime tulla. Kasvatas üksi kahte last ja riigiametniku palgast ei jätkunud. On registreerinud ennast töötuna, tegeleb tööotsimisega. Ametit õppinud ei ole, on 18 aastat töötanud erinevates riigiametites. Soovib saada koolitusi, et tööd leida. Võlgniku peresse kuulub tema 18-aastane tütar. Kohus selgitas võlgnikule tema kohustusi
järgi, kohustustest vabastamise otsustamisel hinnatakse intensiivsust töö otsimisel, pingutust võlausaldajatele eraldiste tegemisel. Kohus leiab, et Rxxx Oxxxx tuleb nimetada RxxxxOxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Rxxx Oxxxxx nimetamise usaldusisikuks.
Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid ja kõigi pangakontode väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kaks korda aastas, esimene aruanne tuleb esitada
lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.
lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Rxxx Oxxxxxxtööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.
S § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Rxxx Oxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10. jaanuaril). Arestimisele kuuluva sissetuleku puudumisel tuleb võlgnikul teha võlausaldajatele eraldisi vastavalt võimalusele. 11
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 360 eurot, millele lisandub käibemaks summas 72 eurot, kokku summas 432eurot. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 4. Halduri tunnitasu on 90 eurot.
lõike 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg 4 sätestab: pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lähtudes eeltoodust, määrab kohus halduri tasu vastavalt esitatud taotlusele. Määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 360 eurot, millele lisandub käibemaks summas 72 eurot, kokku summas 432 eurot. Haldur palub kinnitada pankrotihalduri vajalikud kulud summas 32 eurot, sh käibemaks. Sellest 14,70 eurot kujutavad endast transpordikulusid. Ülejäänud kulud kujutavad endast bürookulusid (büroo ruumide ja seadmete kasutamine, sekretäriteenus, sideteenused jms, kontoritarbed) pankrotimenetluse ajal. Kohus peab neid põhjendatuks ning kinnitab pankrotihalduri vajalikud kulud kogusummas 32 eurot, sh käibemaks. Vastavalt pankrotihalduri taotlusele kuuluvad kulud hüvitamisele võlgniku pankrotivarast. Haldur taotleb pankrotihalduri tasu hüvitamist riigi vahenditest summas 432 eurot (sh käibemaks).
lõike 11 kohaselt, halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse. Pankrotihalduri tasu summas 432 eurot, sh käibemaks, kuulub hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu ning kulude hüvitis maksta välja Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele EE182200221016424543 Swedpangas. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.