Obsah (5)

§ 121§ 68§ 74§ 75§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-5776 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

§ 121

lg 2 p 2 järgi 8 kuu vangistusega, millest loeti

§ 68lg 1 alusel kantuks S.

Liivati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.06.2019 – 02.06.2019, s.o 2 päeva. S. Liivati poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 7 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S. Liivat ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab määratud kohustusi ning

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX.

§ 75lg 2 p 2 alusel määrati S.

Liivatile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75lg 4 alusel määrati S.

Liivatile kohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus ning läbida hindamine meditsiiniasutuse poolt määratud ajal. Kohtuotsus jõustus 05.10.

2. 02.12.2019 esitas kriminaalhooldusametnik esimese erakorralise ettekande, milles taotleb S. Liivatile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna vähem kui kahe kuu jooksul peale käitumiskontrolli algust on S. Liivatil tuvastatud kahel korral alkoholijoove, alustati uus kriminaalasi lähisuhtevägivalla tunnustel, S. Liivat ei ole enda käitumist muutnud, jätkab alkoholi tarvitamist, mis on temale kohtuotsusega keelatud ning jätkuvad tülid abikaasaga, kelle suhtes kasutab füüsilist vägivalda. Tartu Maakohtu 23.12.2019 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata. Kohustati S. Liivatit käitumiskontrolli ajal läbima lähisuhtevägivalla vähendamisele suunatud programm „Mehed päriselt“ ning kinnitati S. Liivati poolt endale võetud kohustused: teha kohtumääruse jõustumisest alates kuni käitumiskontrolli lõpuni igal
3. kuul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb süsivesikdefitsiitsest transferriinist ehk analüüsist CDT; esitada uuringu vastus igakordselt kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Kohtumäärus jõustus 18.01.
5. 03.03.2020 esitas kriminaalhooldusametnik teise erakorralise ettekande, milles taotleb jätkuvalt S. Liivatile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu 23.12.2019 määrusega määrati S. Liivatile täiendavad lisakohustused. Olenemata kohtu poolt S. Liivatile antud täiendavast võimalusest jätkab ta alkoholi tarvitamist, ei ole enda käitumist muutnud ning jätkuvad tülid elukaaslasega. Tartu Maakohtu 30.04.2020 määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata.

§ 75lg 2 p 5 alusel kohustati S.

Liivatit pöörduma SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse statsionaarsele võõrutusravile alkosõltuvusest vabanemiseks. Samuti pikendati S. Liivatile määratud katseaega 3 kuu võrra. Kohtumäärus jõustus 30.05.

2. 18.06.2020 esitas kriminaalhooldusametnik kolmanda erakorralise ettekande, milles taotleb pöörata S. Liivati karistus täitmisele. Olenemata kohtu poolt S. Liivatile antud täiendavast võimalusest jätkas ta teadlikult alkoholi tarvitamist ja pani toime uue väärteo, juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Ravi küsimustega hakkas S. Liivat aktiivselt tegelema alles peale väärteo korras vahele jäämist 25.05.
3. Selline käitumine näitab isiku suhtumist temale kohtu poolt antud võimalustesse. Isik jätkab järjepidevalt kohtu poolt määratud kohustuste rikkumist ja käitub õigusvastaselt. Tartu Maakohtu 19.08.2020 määrusega pöörati täitmisele S. Liivatile mõistetud kandmata karistus 7 kuud 28 päeva vangistust. Maakohus leidis kokkuvõtlikult, et süüdimõistetu suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust jätkata. Tartu Maakohtu 19.08.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv, kes taotles maakohus määruse tühistamist, kus kokkuvõtlikult leiti, et S. Liivat tegeleb oma alkoholiprobleemiga. Tartu Maakohtu 07.09.2020 määrusega enesekontrollimenetluses rahuldati määruskaebus ning tühistati Tartu Maakohtu 19.08.2020 määrus seoses S. Liivati asumisega statsionaarsele alkoholismivastasele ravile SA TÜ Kliinikumisse 31.08.
4. Kohtumäärus jõustus 24.09.
6. 02.11.2020 esitas kriminaalhooldusametnik neljanda erakorralise ettekande, milles taotleb S. Liivatile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Olenemata S. Liivatile korduvalt antud 2 võimalustest jätkab ta alkoholi tarvitamist. Alkoholi tarvitamist ei mõjuta ka ravil osalemine ja ravimite manustamine. süü Maakohtu määrus
7. Tartu Maakohtu 20.11.2020 määrusega pöörati

§ 74lg 4 alusel S.

Liivatile mõistetud kandmata karistus 7 kuud 28 päeva vangistust täitmisele. 6.1. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et S. Liivat on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi 31.08.2020 (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,45 mg/l kohta +/0,05 mg/l kohta) ja 16.10.2020 (0,90 mg/l kohta väljahingatavas õhus). Lisaks algatati 17.10.2020 menetlus kriminaalasjas nr 20278001747

§ 424lg 1 tunnustel.

Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on ka asjaolu, et S. Liivat ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 28.10.2020 kl 08.

1. 31.08.2020 alkoholi tarvitamise kohta märkis S. Liivat, et ta värvis tol õhtul värvikambris autodetaile kasutades nitrolahustit. Ta ei pannud tähele, et masin hakkas vabal käigul liikuma ning tema alkoholi ei tarvitanud. 17.10.2020 alkoholi tarvitamise kohta märkis S. Liivat, et ta parandas autot ja naabrimees tuli jutustama ja surus talle pidevalt viina peale, kutsus vist politsei S. Liivatile. Toimetas oma tegevusi auto kallal, kui läks meelest ära, et masin on nii pikk ja kärukonks läks kogemata vastu ust ja uks läks lahti, kuna süüte pidi sisse jätma auto liigutamiseks. Ta liigutas autot ettepoole tagasi, kui kuulis käsku „pikali“. 28.10.2020 registreerimisele mitteilmumise kohta märkis S. Liivat, et ei jõudnud kohale, kuna magas sisse ja mobiiltelefon oli tühjaks saanud. 6.
2. Maakohus nõustus kriminaalhooldajaga selles, et S. Liivati käitumiskontroll on kulgenud pidevate rikkumistega. S. Liivat on tarvitanud mitmel korral alkoholi, kuigi talle on pandud kohustus alkoholi mittetarvitamiseks. Erakorralisele ettekandele lisatud materjalidest nähtuvalt on 31.08.2020 koostatud S. Liivati osas väärteoprotokoll, kuna ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,4 mg/l. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 69 lg 3 ja väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg 2 alusel. Väärteoasja nr 4-20-4075 materjalidest nähtub alkomeetriga teostatud mõõtmisprotokoll, millest nähtub, et tuvastatud on lõplik tulemus 0,45 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Seega on tuvastatav, et S. Liivatil on jätkuvalt probleeme alkoholi tarvitamisega, mis võivad aga olla ohuks uute süütegude toimepanemiseks. Nagu nähtub Politsei- ja Piirivalveameti 20.10.2020 vastuskirjast kriminaalhooldusametnikule, on PPA-l mitu juhtumit seotud S. Liivatiga – 31.08.2020 juhtis S. Liivat mootorsõidukit joobeseisundis, 17.10.2020 Tõrvandi alevikus juhtis garaažiboksi juures S. Liivat mootorsõidukit BMW X5, olles alkoholijoobes. Erakorralise ettekande lisana on kriminaalhooldusametnik esitanud kohtule joobeseisundi tuvastamise saatekirja, mille kohaselt tuvastati lisaks indikaatorvahendiga tuvastatud joobele S. Liivati 17.10.2020 võetud vereproovist amfetamiini ja metamfetamiini. 6.
3. Käesoleval juhul on tegemist juba neljanda erakorralise ettekandega. S. Liivat on andnud korduvalt lubadusi tegeleda alkoholisõltuvusraviga, kuid käesolevalt on tuvastatavad järjekordsed alkoholi keelu rikkumised. Seega ei olnud maakohtul usku sellesse, et S. Liivati ravi vabaduses jätkudes oleks tõhus ning ta suudaks hoiduda täielikult alkoholi tarvitamisest. Tartu Maakohus rahuldas määruskaebuse 07.09.2020 määrusega, kuna S. Liivat asus statsionaarsele alkoholisõltuvusravile. TÜ Kliinikumi andmetel viibiski S. Liivat 31.08.202011.09.2020 sõltuvusravi osakonnas statsionaarsel ravil ning edaspidiselt on patsient manustanud disulfiraami õe juuresolekul. Siiski ei ole ravi ära hoidnud S. Liivati puhul alkoholi kuritarvitamist ning teda on alust kahtlustada uute süütegude toimepanemises. Seetõttu kriminaalhooldusega jätkamine ei ole S. Liivati puhul põhjendatud ning temale määratud karistus ärakandmata osas tuleb pöörata täitmisele. 3 6.
4. S. Liivat ei ole kriminaalhoolduse perioodil suutnud näidata, et suudab karistust kanda vabaduses viibides. Ta on jätkanud alkoholi tarvitamist ning oma kirjalikes selgitustes eitab alkoholi tarvitamist. Kuigi S. Liivatile on korduvalt antud uusi võimalusi, ta on läbinud alkoholisõltuvusravi ja võtab ravimeid, jätkab ta alkoholi tarvitamise ning uute süütegude toimepanemisega. Ei ole vähimatki alust uskuda, et S. Liivat suudaks vabaduses viibides asuda nõuetekohaselt täitma kriminaalhooldusnõudeid ning hoiduda täielikult alkoholi tarvitamisest. Määruskaebus
5. Tartu Maakohtu 20.11.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Liivati kaitsja vandeadvokaat T. Pilv, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha asjas uus otsus, millega määratakse

§ 75lg 2 p 5 alusel S.

Liivatile kohustus läbida statsionaarne võõrutusravi psühhiaatriakliinikus alkoholisõltuvusest vabanemiseks. S. Liivat on sügavalt võidelnud oma alkoholiprobleemiga. Olukord on läinud võrreldes varasemaga paremaks. Tänaseks päevaks on isik asunud kuuks ajaks statsionaarsele ravile alkoholiprobleemi lahendamiseks. S. Liivati puhul on tegemist isikuga, kellel on haiguslik sõltuvus. Vanglas karistust kandes ei saa isik alkoholisõltuvusest vabaneda ega ravida oma probleemi. Esmalt on S. Liivatil vaja meditsiinilist abi. S. Liivat on alustanud juunikuus kuue kuu pikkust protseduuri, mida tehakse ravimite (disulfiraan) abil. Sellest hoolimata on isik püüdnud veel rohkem abi saada ja on tänaseks päevaks asunud statsionaarsele ravile psühhiaatriakliinikus, et vabaneda oma alkoholisõltuvusest. Määruskaebuses palutakse võimaldada S. Liivatil raviga jätkata ja mitte saata vanglasse karistust kandma.

1. Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2020 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 21.12.
2. 8.
3. Tähtaegselt esitas menetluskulude nimekirja süüdimõistetu S. Liivati kaitsja vandeadvokaat T. Pilv, kes taotleb mõista Eesti Vabariigilt välja S. Liivati kasuks menetluskulud summas 480 eurot ning mõista Eesti Vabariigilt välja S. Liivati kasuks viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. 8.
4. Määruskaebuse kohta esitas tähtaegselt seisukoha ka kriminaalhooldusametnik, kes leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Seisukohtades palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud süüdimõistetu kanda. Tartu Maakohus on õiguspäraselt ja põhjendatult pööranud S. Liivatile mõistetud karistuse täitmisele ning seisukohas nõustutakse maakohtu määruses toodud põhjenduste ja järeldustega. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse kohaselt on S. Liivat asunud statsionaarsele ravile alkoholiprobleemi lahendamiseks, kuid see ei ole tõendatud. Kriminaalhooldusametnik kontrollis andmeid SA Tartu Ülikooli Kliinikum psühhiaatriakliinikust (edaspidi SA TÜK) ja SA-st Viljandi Haigla alkoholiravi kabinetist, S. Liivati statsionaarsele ravile asumise kohta. S. Liivat ei ole asunud alkoholisõltuvuse vastasele statsionaarsele ravile (esitatud tõendina vastus päringule). S. Liivat viibis SA TÜK psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil 31.08.2020 – 11.09.
5. Statsionaarse ravi järel jätkub ambulatoorne ravi. SA Viljandi Haigla alkoholiravikabineti õe sõnul pöördus S. Liivat vastuvõtule 16.12.
6. Õe sõnul ei võta nad S. Liivatit ravile, kuna tal on pooleliolev ravi SA TÜK psühhiaatriakliinikus. Seega kuna 4 puuduvad ka muud tõendid, siis ei ole alust väiteks, et S. Liivat viibib statsionaarsel ravil. Seisukohas korratakse üle S. Liivati rikkumised, tema poolt CDT analüüsidega seotud problemaatika ning S. Liivatiga pooleli olevas menetlused. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses toodud argumendid ei too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole võimalik asuda seisukohale, et maakohtu määrus oleks põhjendamatu.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Liivati karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti korduvalt võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetu on korduvalt ja tahtlikult rikkunud kohustust ning teda ei ole mõjutanud ka asjaolud, et talle on antud võimalusi ning väidetavalt asub ta alati oma käitumist „muutma“ siis, kui karistuse täitmisele pööramine muutub reaalseks. S. Liivat on kuritarvitanud korduvalt kohtu usaldust ning asjaolu, et isik väidetavalt on asunud uuesti ravile psühhiaatriakliinikusse, mille osas vaatamata aktiivsele kaitsetaktikale ei ole ühtegi tõendit esitatud. Kohtul puudub usk, et just käesoleval hetkel on süüdimõistetu aru saanud vajadusest muutuda ning kriminaalhooldus oleks võimalik nõuetekohaselt lõpetada. Süüdimõistetule määrati varem kohustus alluda ravile, see teda ei motiveerinud. Sisuliselt iseloomustab kogu kriminaalhooldust süüdimõistetu negatiivne suhtumine ja käitumine kehtestatud nõuetesse ning korda. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et süüdimõistetule tuleks anda võimalus jätkata ravi vabaduses. Kaitsja väidab, et süüdimõistetu S. Liivat võitleb oma alkoholiprobleemiga, mida näitavat see, et tänaseks päevaks on isik asunud kuuks ajaks statsionaarsele ravile alkoholiprobleemi lahendamiseks. Nagu ringkonnakohus ka eelnevalt märkis, siis puuduvad selles osas igasugused tõendid. Küll on selle asjaolu tõele mittevastavust asunud tõendama kriminaalhooldusametnik, kes on märkinud, et Viljandisse isikut ravile ei võeta, kuna S. Liivat on ravil SA TÜK ning selles osas on olemas SA TÜK kiri, mis on määruskaebuse lisana esitatud. Kirja kohaselt S. Liivat on käinud SA TÜK psühhiaatriakliinikus vaimse tervise õe ambulatoorsel vastuvõtul „Kainem ja tervem Eesti“ programmi raames 02.11.2020, 06.11.2020, 09.11.2020, 11.11.2020, 13.11.2020, 16.11.2020, 18.11.2020, 20.11.2020, 23.11.2020, 25.11.2020, 27.11.2020, 30.11.2020, 02.12.2020, 04.12.2020, 07.12.2020, 11.12.2020, 14.12.2020, 16.12.2020 ning arsti vastuvõtul 09.12.
9. Järgmine vaimse tervise õe vastuvõtt on planeeritud 18.12.
10. Edasine raviplaan on jätkata ambulatoorselt disulfiraami manustamist superviseeritult (3 x nädalas õe vastuvõtul). Statsionaarset ravi patsiendile käesolevalt planeeritud ei ole. Seega on esitatud määruskaebuses ebaõiget informatsiooni. Ka puudub info, et süüdimõistetu oleks kuu aja jooksul läbinud statsionaarset ravi, mida tõendab vanemkriminaalhooldusametniku M. Boiko poolt esitatud seisukoht. Seisukohtades sisalduva info kohaselt on käitumiskontrolli jooksul tuvastatud S. Liivatil alkoholijoove 11-l korral ning 16.10.2020 tuvastati lisaks alkoholijoobele ka narkootiliste ainete amfetamiini ja metamfetamiini joove. Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks üksiku rikkumisega ning süüdimõistetu oleks aru saanud, mida ta on valesti teinud. Käesoleval ajal aga S. Liivat ei saa aru, et ta oleks midagi valesti teinud, kuidas ta peaks nõuetekohaselt nõudeid täitma, vaid õigustab oma rikkumisi põhjendamatute väidetega. Tingimisi karistus on samasugune karistus nagu vangistus, mille nõudeid tuleb täita. Pärast korduvaid ja korduvaid rikkumisi ei ole süüdimõistetu lubadused usutavad. 5 Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik täiendavate kohustuste määramine, sest täiendavad kohustused on süüdimõistetu puhul ammendunud. Samuti kohustus läbida ravi on süüdimõistetule juba määratud.
11. Lisaks määruskaebusele esitas S. Liivati kaitsja menetluskulude nimekirja, milles taotleb menetluskulude ja viiviste väljamõistmist Eesti Vabariigilt S. Liivati kasuks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on süüdimõistetu kohtumenetluses kandnud menetluskulusid kokku summas 480 eurot koos käibemaksuga. Lepingulise kaitsja tunnitasuks käesolevas asjas on 120 eurot ilma käibemaksuta. Õigusteenus koosneb kliendiga konsulteerimisest, materjalidega tutvumisest, õigusliku positsiooni kujundamisest, määruskaebuse koostamisest 3 tunni 20 minuti ulatuses. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega jäävad menetluskulud S. Liivati kanda.
12. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
13. novembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 6