← Eesti

1-20-9257/17

Obsah (4)§ 318§ 339§ 246§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 11. jaanuar 2021 1-20-9257 Erkki Hirsnik krimina

) § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud.

§ 318

lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi 4. lõikes sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 järgi on kohtumenetluse poolel erandlikult apellatsiooniõigus siis, kui tegemist on

  1. peatüki
  2. jao, s.o kokkuleppemenetluse sätete või

§ 339lg 1 rikkumisega.

Samuti võivad süüdistatav ja kaitsja esitada apellatsiooni juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 5. Kokkuleppemenetluses on kohtumenetluse poolteks prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja (

§ 246

lg 1), ehk nemad on apellatsiooniõigusega isikuteks, keda nimetatakse

§ 318lg 4 esimeses lauses.

Tartu Maakohtu otsuse vaidlustasid kannatanud V.J. ja A.J. , kes kohtumenetluse pooleks ei ole. Seega pole neil ka õigust kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Samuti olgu märgitud, et

§ 318

lg 4 esimene lause annab kohtumenetluse poolele apellatsiooniõiguse üksnes menetluslikes küsimustes, s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või

§ 339lg 1 rikkumise korral.

Et sellised rikkumised esineksid, apellatsioonis ei väideta. Seetõttu ei oleks V.J. ja A.J. apellatsiooniõigusega isikuteks ka juhul, kui neid saaks pidada kohtumenetluse poolteks. 6. Maakohtu otsuse apelleeris ka süüdistatav K. Jask, edastades ringkonnakohtule allkirjastatuna sama apellatsiooni, mille olid esitanud ka tema vanemad – kannatanud V.J. ja A.J. . Nagu juba märgitud, ei väideta apellatsioonis, et kriminaalasjas oleks rikutud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme või

§ 339lg-t 1.

Samuti ei ole selles kahtluse alla seatud, et kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, see on õigesti kvalifitseeritud ja selle eest on maakohus mõistnud seadusele vastava karistuse. Ehk seega – apellatsioonis ei viidata ühelegi

§ 318lg-st 4 tulenevale alusele, mis annaks K.

Jaskile õiguse tema osas tehtud süüdimõistvat otsust vaidlustada. Mingeidki minetusi, sh esimese astme kohtu poolt süüdistatavale karistuse mõistmisel seadusega antud kaalutlusruumi piiridest väljumist, ei tuvasta ka ringkonnakohus ise. Eelnevast järelduvalt puudub ka K. Jaskil endal apellatsiooniõigus. 7.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile juhul, kui selle on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kuivõrd V.J. il, A.J. il ja ka K. Jaskil ei ole eelmärgitud põhjustel õigust esitada apellatsiooni, tuleb apellatsioonid jätta läbi vaatamata ja isikutele tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.