4-20-2019/32

(10)Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 11.12.

1. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 28.12.2020, s.o päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuvälise menetleja otsus Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo I talituse eriasjade uurija O. A. 08.04.2020 otsusega väärteoasjas nr 210019000101 tuvastati, et 09.03.2020 väärteoprotokolli kohaselt varastas A. V. 2018.a juunikuus xxxx kinnistute piirilt puu küljest trossluku läbilõikamise teel kannatanule P. M.ile kuuluva rajakaamera Browning xxxx seerianumbriga xxxx, milles sees SanDisk 32GB mälukaart, tekitades seeläbi P. M.ile rahalise kahju 125 eurot. Otsuses leitakse, et menetlusalune isik pani toime varguse. Et varastatud eseme rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, on tegu kvalifitseeritav karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi väärteona, st varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu. Otsusest nähtuvalt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja P. M.i süüteoteatega koos lisadega, tunnistaja P. M.i ülekuulamise protokolliga, 17.05.2019 asitõendi, P. M.i poolt menetlejale antud mälupulga, vaatlusprotokolliga, kriminaalasja nr 19259000076 raames 02.09.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga (A. V. elukohast läbiotsimisel ära võetud sülearvutis DELL xxxx (s/n: xxxx) olnud kõvakettalt WD WD7500BPVX (s/n: xxxx) leitud pildifailid), tunnistaja S. A.i ülekuulamise protokolliga, asitõendiga, mälukaart SanDisk ExtremePRO 32GB, menetlusaluse isiku A. V. ülekuulamise protokolliga. Otsuse põhistustest nähtub järgnev. 15.02.2019 pöördus Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo poole P. M. avaldades, et xxxx metsamaa kinnistute piirilt varastati 2018 aasta juulikuus temale kuuluv rajakaamera Browning xxxx seerianumbriga xxxx, milles sees SanDisk ExtremePRO 32GB mälukaart. 17.05.2019 vaatlusprotokollist, mille objektiks pildifailid, mis tehtud P. M.i rajakaameraga Browning xxxx seerianumbriga xxxx vargusele eelnevalt, nähtub, et rajakaamera on talletanud pildile A. V. ja S. A.i, s.o isikud, kelle Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo pidas 13.02.2019 kriminaalasja nr 19259000076 raames kinni kahtlustatavatena selles, et 26.12.2018 panid nemad xxxx kinnistul toime 400 eurot maksva rajakaamera DÖRR xxxx varguse. P. M. kuulati 27.05.2019 kriminaalasjas nr 19259000076 kannatanuna üle, ent kuna selgus, et temale vargusega tekitatud kahju oli 125 eurot, eraldati vastav episood väärteomenetluseks nr
2. Kriminaalasja nr 19259000076 raames 02.09.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 13.02.2019 kahtlustatava A. V. elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud sülearvutis DELL xxxx (s/n: xxx) olnud kõvakettale WD WD7500BPVX (s/n: xxxx) on salvestatud pildifailid, mis tehtud rajakaameraga Browning xxxx ja mis on identsed P. M.i poolt politseile edastatud pildifailidega, mille oli vargusele eelnevalt teinud tema rajakaamera Browning xxxx. 2

(10)Kriminaalasja nr 19259000076 raames 13.02.2019 kahtlustatava S. A. elukohas teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära lauaarvuti Ordi nr xxxx, millesse oli ühendatud 32GB mälukaart SanDisk ExtremePRO. 12.02.2020 väärteoasjas nr 210019000101 tunnistajana ülekuulamisel avaldas S. A., et mälukaardi SanDisk ExtremePRO 32GB sai tema A. V. käest 2018 sügisel. 31.10.2019 kuulati A. V. väärteoasjas nr 210019000101 menetlusaluse isikuna üle ning isik eitas etteheidetava teo toimepanemist. 09.03.2020 koostati A. V.le väärteoprotokoll, millele A. V. vastulauset ei esitanud. Menetleja on kogutud materjalide pinnalt tuvastatud, et menetlusalusele isikule A. V. inkrimineeritud väärtegu on tema poolt toime pandud, tõendatud ja kvalifitseeritud õigesti karistusseadustiku §§-de 199 lg 1 - 218 lg 1 järgi. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning kohtuväline menetleja, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis leiab, et isiku süü on antud väärteoasjas tõendamist leidnud. Ehkki A. V. ei ole tunnistanud varguse toimepanemist, on menetluse käigus tuvastatud A. V. korduv viibimine varguse sündmuskohal ning P. M.ilt varastatud rajakaamera Browning xxxx seerianumbriga xxxx ja selles sees olnud 32GB mälukaart SanDisk ExtremePRO valdamine, kasutamine ja edasiandmine. A. V. on kasutanud õigust mitte anda ütlusi selle kohta, millistel asjaoludel on tema valduses ja kasutuses olnud P. M.ilt varastatud esemed mööndes vaid, et ei ole tegu toime pannud, tuginedes seejuures paljasõnalisele väitele kaitseversiooni aktiivselt tõendamata olukorras, kus kõik tõendid kõnelevad menetlusaluse isiku kahjuks. Riigikohus on lahendis 3-1-1-81-06 leidnud, et nii nagu pole ettevaatamatusest võimalik panna toime KarS § 199 järgi kvalifitseeritavat vargust, on see võimatu ka KarS § 218 järgi kvalifitseeritava varguse korral. Antud juhul on rajakaamera vargus tõenäoliselt toime pandud kavatsetult (korduv objekti juures käimine), ent kindlasti vähemalt kaudse tahtlusega. Karistuse kohaldamisel tuleb menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades, et menetlusalust isikut varasemalt samalaadsete süütegude eest karistatud ei ole, hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikkust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on kohtuväline menetleja seisukohal, et määratud karistus rahatrahvina sanktsiooni keskmises määras vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks teda hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Eelnevat arvestades määras kohtuväline menetleja A. V.le KarS § 118 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600.00 eurot. Kaebus 23.04.2020 esitas A. V. kaebuse, milles palub väärteomenetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega. Kaebuses märgitakse, et süüdistus KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tugineb kas osaliselt või tervikuna tema elukohas kriminaalasja nr. 19259000076 raames läbi viidud läbiotsimisel leitud andmekandja vaatluse käigus kogutud 3

(10)teabele. Läbiotsimismäärusest nähtuvalt tugineti läbiotsimismääruse väljastamisel kriminaalajas nr. 18210000062 kogutud teabele, s.o sisuliselt vaid selles kriminaalasjas läbiviidud jälitustoimingutega kogutud tõenditele. Kaebuses seatakse kahtluse alla jälitustoimingute läbiviimise seaduslikus kriminaalasjas nr. 18210000062 ja sellest lähtuvalt leitakse, et ka läbiotsimine kriminaalasjas nr. 19259000076 oli ebaseaduslik kuna ilma jälitustoimingutega kogutud tõenditeta poleks esinenud läbiotsimise alust. Edasi leitakse, et eelneva tõttu pole lubatavaks tõendiks ka läbiotsimisel A. V. kodust leitud arvuti vaatlusprotokoll ja seega puuduvad asjas lubatud tõendid, mis seostaksid A. V. P. M.ilt varastatud rajakaamera ja sellega tehtud piltidega. A. V. kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar on esitanud kohtule ka taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel aegumise tõttu. Kaitsja nendib, et väärteootsuses nimetatud väärteo toimepanemise ajast (juuni 2018) on möödunud üle kahe aasta. Samuti leiab ta, et P. M.i rajakaamera varguse menetlemine kriminaalasja raames polnud õiguspärane (algusest peale oli selge, et varastatu väärtus on alla 200 euro ja puudus alus kahtluseks, et aset on leidnud kuritegu), mistõttu ei saanud see tuua kaasa aegumise peatumist KarS § 81 lg 7 p 2 alusel. Tõendid A. V. ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et läbiotsimisel tema kodus leiti tema abikaasa arvutist loodus- ja loomapilte. Ta tunnistab, et tema abikaasa nende piltidega ei tegelenud, et see on tema hobi ja ta aastail 2015-2017 tegi abikaasa arvutisse neist eraldi kausta. P. M.i rajakaameraga tehtud pilte ta näinud ei ole ja ei tea kuidas need abikaasa arvutisse sattusid. Arvab, et teda süüdistatakse P. M.i rajakaamera varguses seetõttu, et nad koos S. A.iga olid varem ebaseaduslikult maha võtnud ühe rajakaamera, mis asus P. M.i kaamera asukohast u paari kilomeetri kaugusel, selle teise kaamera osas käib käesoleval ajal kriminaalmenetlus. Ta oli teadlik P. M.i rajakaamerast xxxx kinnistute piiril, oli sealt korduvalt mööda käinud üksi kui ka S. A.iga, oli sellest ka ATV-ga mööda sõitnud. Seal lähedal on tal tuttav kukeseene koht, on seal käinud ka hirvede leidsarvi toomas, lähedal on ka tema äia maaüksus, kus omab põllumaad ja peab M.si. Ta märgib, et see on käidav koht ja seal liigub palju inimesi. Tunnistab, et mingil ajal andis jahil olles S. A.ile oma autos ühe mälukaardi, see oli uus ja kasutamata. (tl.103p-106p) Tunnistaja, Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo I talituse eriasjade uurija O. A. kohtus antud ütlustest nähtub, et ta menetles uurijana kriminaalasja ühe 400 eurose rajakaamera varguse kohta, milles kahtlustati A. V.t. A. V. kinnipidamist selle vargusega seoses kajastas kohalik ajaleht ja seejärel saabus sisekontrollibüroosse kuriteokaebus veel ühe rajakaamera varguse kohta, kuna käekiri oli sarnane ja ka muud asjaolud viitasid selle toimepanemisele A. V. poolt, siis liideti see episood uuritava kriminaalasja juurde. Juba varem oli neil andmeid veel ühe võimaliku kaameravarguse kohta. Üks isik xxxx, R. M., andis ütlusi, et A. V. on tema poole aastaid tagasi pöördunud seoses ühe rajakaamera kasutuskõlblikuks muutmisega ja M. oli aru saanud, et tegemist on varastatud kaameraga. M. juttu kinnitasid ka jälitustoimingutega kogutud tõendid. O. A. ütlustest nähtub, et ei õnnestunudki välja selgitada selle juhtumi asjaolusid ja toimumise aega. Seega algselt oli neil veendumus või kahtlus, et A. V. tegevus tuleb kvalifitseerida varguste toimepanemisena 4

(10)süstemaatiliselt, ehk et siis varguseepisoode on rohkem kui kaks. Hiljem siiski episoode ei lisandunud ja seega tuli P. M.i rajakaamera varguse episood varastatud kaamera vähese väärtuse tõttu eraldada väärteoasjaks. Teise episoodi osas jätkus kriminaalmenetlus ja käesolevaks ajaks on kohtueelne uurimine lõpule viidud. Ta menetles ka eraldatud väärteoasja aga ei mäleta hästi millal ja milliseid menetlustoiminguid selles tegi. Oli ülekuulamisi, vaatlusi, (P. M.i arvuti vaatlus), kopeerimisi kriminaalasja materjalidest (tl.64p-68). Tunnistaja T. M.i kohtus antud ütlustest nähtub, et andis politseile teada 2018.a. suvel toimunud rajakaamera vargusest peale seda, kui oli lugenud ajalehest ühe teise rajakaamera varguse kohta samas piirkonnas. Kinnitab, et väärteotoimikus leheküljel nr. 1 asuv kiri menetlejale on tema poolt kirjutatud. Kinnitab, et edastas menetlejale ka väärteotoimikus lk.12-13 olevad loomapildid, mis viimasel korral rajakaamerat vaatamas käies kaamerast võttis, et edastas menetlejale ka pildi mälukaardist, millele sarnane kaart oli rajakaameras, öeldes, et tal oli kolm ühesugust mälukaarti (tl.68p-69p). Tunnistaja S. A.i kohtus antud ütlustest nähtub, et xxxx kinnistute piirilt 2018.a. juunikuus toime pandud rajakaamera vargusest ei tea ta midagi. Samas on ta koos A. V.ga selles kohas käinud korduvalt, seenel ja V. koera jooksutamas. Läbiotsimisel võeti temalt muuhulgas ära üks mälukaart, selle mälukaardi sai ta A. V. käest, võis olla 2018.a. novembris, kui oli koos V.ga jahil, V.l oli autos mitu mälukaarti, ta küsis ühe endale ja V. andis. Ta ei mäleta, kas sellel mälukaardil midagi salvestatud oli või mitte. Tunnistab, et menetleja O. A. algul kahtlustas ka teda selle kaamera varguses (tl. 70-71). Kohus uuris ka väärteotoimikus olevaid kirjalikke tõendeid. - Eseme üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et P. M. on 19.02.2019 andnud menetlejale üle USB mälupulga „modular“ (väärteotoimik lk 11). - 17.05.2019 vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on P. M.i poolt edastatud mälupulka, millel on tema sõnul talletatud viimased fotod, mis tehtud temalt varastatud rajakaameraga Browning xxxx seerianumbriga xxxx. Protokollist nähtub, et mälupulgale on talletatud neli pildifaili. Piltide vaatlusel on tuvastatud, et kolm pilti on tehtud kaameraga Browning. Neist kaks 08.04.2018 - piltidel A. V. ja S. A. metsas jalutamas. Kolmanda pildi tegemise ajaks on protokollis märgitud 10.06.2019, samas pildilt nähtub tegemise aeg 10.06.2018. Pildil näha A. V. metsas ATV-ga sõitmas. Vaatlusest nähtub, et 17.02.2019 on kaameraga HUAWEI tehtud pilt mälukaardist kirjetega SanDisk Extreme PRO 32GB (väärteotoimik lk18-21). - E-kirjade koopiatest nähtub, et P. M. on 05.07.2019 saatnud O. A.le (menetlejale) varastatud rajakaameraga tehtud viis pilti kitsedest (väärteotoimik lk. 12-13) - Üleandmise-vastuvõtmise aktidest nähtub, et P. M. on 10.09.2019 vabatahtlikult politseile üle andnud sülearvuti Dell xxxx koos laadijaga uurimistoimingute läbiviimiseks ja on selle samal päeval ka tagasi saanud. Menetleja poolt on aktid allkirjastanud O. A. (väärteotoimik lk 14-15). - 12.02.2019 ringkonnaprokuröri poolt koostatud läbiotsimismäärusest nähtub, et, PPA sisekontrollibüroo Ida talitus menetles A. S.ale kuulunud rajakaamera vargust. Kriminaalasja nr. 18210000062 raames läbiviidud jälitustoimingute käigus kogutud tõenditest nähtuvalt panid selle varguse 26.12.2018 toime A. V. ja S. A.. Märgitakse, et A. V.t on alus kahtlustada KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, lisaks märgitakse 5

(10)kahtlustust tulirelvade ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Peetakse vajalikuks A. V. elukohas läbiotsimise läbiviimist varastatud rajakaamera, selle andmete töötlemiseks kasutatavate elektroonikaseadmete ja ebaseaduslike relvade leidmiseks. 14.02.2019 on läbiotsimismääruse allkirjastanud kohtunik (väärteotoimik lk.22-26). - 13.02.2019 koostatud läbiotsimisprotokollist nähtub, et muuhulgas leiti ja võeti A. V. elukohast ära sülearvuti DELL (seerianumber xxxx), mida fotografeeriti ja paigutati kilepakendisse nr.

1. (väärteotoimik lk.27-50). - 02.09.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi A. V.lt ära võetud seadmeid (sülearvutid, mälupulgad, videokaamera, videoregistraator), muuhulgas ka sülearvuti DELL xxxx seerianumber xxxx. Eraldi on märgitud, et vaadeldi ka P. M.i poolt edastatud pildifaile. Märgitakse, et sülearvutit fotografeeriti, sellest eemaldati kõvaketas, mis ühendati 15.02.2019 kell 09.30 tööjaamaga ja mille sisust tehti koopia, fail nimega xxxx. Andmekandja xxxx koopiafaililt leitud 7 unikaalset pildifaili salvestati DVD-plaadile. Märgitakse, et salvestatud pildifailid sarnanevad pildifailidega, mis edastas P. M.. Asitõendite vaatlusprotokolli on märgitud, et vaatlus algas 14.02.2019 kell 14.30 ja lõppes 16.10.2019 kell 10.
2. (väärteotoimik lk. 51-59). - Eraldamise määrus kriminaalasjast 19259000076 väärteoasja nr
3. Määrusel puudub kuupäev, dokumendi asutusesisese kasutamise kohta tehtud pealdisest nähtub, et selle vormistamise kuupäev on 28.10.2019, millest võib järeldada, et ka määrus on sellel kuupäeval koostatud. Määrusest nähtub, et kuna ei leidnud kinnitust, et A. V. oleks pannud toime rajakaamerate vargusi süstemaatiliselt, siis eraldatakse P. M.i kaamera varguse episood menetlemiseks väärteona (väärteotoimik lk. 60). Kaitsja taotlusel kontrollis kohus kriminaalajas nr. 18210000062 A. V. suhtes läbiviidud jälitustoimingute seaduslikkust. Kriminaalasjas on välja antud kaks luba jälitustegevuseks kohtu poolt ja kaks luba prokuratuuri poolt. 26.11.2018 anti välja prokuratuuri luba A. V. varjatud jälgimiseks perioodil 28.11.1826.01.19, 26.01.2019 on seda luba pikendatud kuni 27.03.
4. Kohtu luba jälitustoimingute läbiviimiseks on välja antud 27.11.2018 ajavahemikul 28.11.18-26.01.19 A. V. vestluste ja telefonikõnede salajaseks pealtkuulamiseks ja salvestamiseks muuhulgas tema poolt abipolitseinikuna kasutatud sõidukis. 13.12.2018 välja antud kohtu loaga laiendati nimetatud jälitustoimingute tegemise õigust ka A. V. isiklikus sõiduautos toimuva suhtes. Jälitustoimingute läbiviimiseks välja antud lubadest nähtub, et need on välja antud kriminaalasjas nr. 18210000062, mis on algatatud KarS § 294 lg 1 tunnustel kuna oli põhjust arvata, et A. V. on toime pannud KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lubadest nähtub, et kuriteo toimepanemisele on viidatud menetlejale esitatud kolmes kaastööteates. Lubades kirjeldatakse ka läbi viidud avalikke menetlustoiminguid ja esitatakse põhjendused, ultima ratio osas. Kohtuistung Kohtuistungil jäi kaitsja oma eelnevate seisukohtade juurde. Taotledes väärteo aegunuks tunnistamist väitis ta, et menetlejal polnud alust menetleda P. M.i rajakaamera vargust algselt kriminaalmenetluses ja KarS § 81 lg 7 p 2 nimetatud aegumise peatumise aluseid ei ole menetleja tõendanud. Kaitsja leidis, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid väärteo 6

(10)toimepanemist A. V. poolt. Ainuke süüstav tõend – asitõendi (A. V. elukohast läbiotsimisel ära võetud sülearvutis DELL xxxx (s/n: xxxx) olnud kõvakettalt WD WD7500BPVX (s/n: xxxx) leitud pildifailid) vaatlusprotokoll pole kontrollitav ega usaldusväärne. Vaadeldavate pildifailide päritolu pole tuvastatav. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegu pole aegunud, ta palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et arutatav väärtegu pole aegunud. Kuigi väärteo toimepanemisest (2018.a. juuni) on möödunud rohkem, kui kaks aastat, kohaldub käesolevas väärteoasjas väärteo aegumise peatumine ajaks, mil seda menetleti kriminaalmenetluses so 15.02.-28.10.2019 ehk 8 kuud 13 päeva. Võttes P. M.i ütlustele tuginedes varguse toimepanemise ajaks 30.06.2018 ja liites väärteo kaheaastasele aegumistähtajale 8 kuud ja 13 päeva saame käesoleva väärteo aegumise tähtajaks 13.03.
3. Kohtu hinnangul oli P. M.i rajakaamera varguse menetlemine algselt kriminaalmenetluses põhjendatud ja seaduslik ja seega on põhjendatud ka väärteo aegumise peatumine KarS § 81 lg 7 p 2 alusel kriminaalmenetluse ajaks. Menetleja O. A. kohtus antud ütlustest nähtub, et ajal, kui P. M. esitas kuriteoteate rajakaamera varguse kohta, menetleti kriminaalasja milles A. V.t kahtlustati samast piirkonnast teise rajakaamera varguses. Kriminaalasja raames kontrolliti ka kolmanda kaamera varguse asjaolusid, mida ühe tunnistaja ütlused ja jälitustoimingutega kogutud tõendid seostasid A. V.ga. Kuna A. V.t oli alust kahtlustada süstemaatilises varguste toimepanemises, oli mõistetav, et P. M.i kaamera vargust algul kriminaalasja raames menetleti. Kui kolmanda kaamera varguse asjaolusid välja selgitada ei õnnestunud ja seega süstemaatilisus ära langes, eraldati P. M.i kaamera vargus varastatu vähese väärtuse tõttu menetlemiseks väärteona.
4. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et läbiotsimisprotokoll ja seega ka läbiotsimise käigus ära võetud arvuti ja sellest leitud pildifailide vaatlus on lubamatud tõendid. Väärteoasja materjalidest nähtub, et A. V. suhtes menetleti kriminaalasja nr. 18210000062 milles A. V.t kahtlustati KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Selle kriminaalasja raames koguti tõendeid ka jälitustoimingutega. Kaitsja taotlusel kohus kontrollis jälitustoimingute läbiviimiseks antud lubadega ja andis neile hinnangu kohtuistungil. Kohtu hinnangul oli jälitustoimingute lubamine põhjendatud ja seaduslik. Kuriteokahtluse aluseks olid kaastööteated, oli nimetatud avalikke uurimistoiminguid, mis lubade andmise ajaks läbi viidud oli, oli esitatud ka põhjendused, miks polnud võimalik koguda täiendavaid tõendeid teiste menetlustoimingutega. KrMS § 126-2 lg 2 lubab teha jälitustoiminguid, kui tegemist on karistusseadustiku § 294 järgi kvalifitseeritava kuriteoga.
5. Nimetatud jälitustoimingutega kogutud tõenditest nähtus n-ö juhuleiuna, et 26.12.2018 pani A. V. koos S. A.iga xxxx jahipiirkonna söögipõllult toime rajakaamera DÖRR (väärtus 400 eurot) varguse. Kuna ka KarS § 199 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul on jälitustoimingute läbiviimine lubatav, siis oli väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võimalik sellist juhuleidu kasutada ka A. V. ja S. A.i poolt toime pandud varguse uurimisel. Eelnevast lähtuvalt oli menetlejal olemas A. V.t süüstav lubatav tõend ja tema elukohas 7

(10)läbiotsimise läbiviimine oli põhjendatud ja seaduslik. Eelnevast tulenevalt on lubatavad ja seaduslikud ka läbiotsimise käigus leitud tõendid.

1. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga ka selles, et olukorras, kus P. M.i rajakaamera vargust käesoleval ajal väärteona menetletakse, pole jälitustoimingutega kogutud tõendid ja sellest tulenevalt ka läbiotsimisel leitud tõendid lubatavad. Kuigi VTMS § 32 lg 1 keelab väärteomenetluses jälitustoimingutega tõendite kogumise, sätestab lg 2, et kriminaalmenetluses jälitustoiminguga kogutud tõendit võib väärteomenetluses tõendina kasutada asjas, milles on kriminaalmenetlus lõpetatud. Käesoleval juhul just nii ongi, peale algset uurimist kriminaalmenetluses eraldati P. M.i kaamera vargus menetlemiseks väärteoasjana, mis sisuliselt tähendab, et kriminaalmenetlus selle episoodi osas lõpetati.
2. Olles kontrollinud ja hinnanud väärteootsuses nimetatud ja ka kohtuistungil avaldatud tõendeid, leiab kohus, et väheväärtusliku asja varguse süüteokoosseisu objektiivse süüteokoosseisu esinemine A. V. tegevuses pole usaldusväärselt tõendamist leidnud.
3. Väärteootsusest nähtuvalt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja P. M.i süüteoteatega koos lisadega, tunnistaja P. M.i ülekuulamise protokolliga, 17.05.2019 asitõendi, P. M.i poolt menetlejale antud mälupulga, vaatlusprotokolliga, kriminaalasja nr 19259000076 raames 02.09.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga (A. V. elukohast läbiotsimisel ära võetud sülearvutis DELL xxxx (s/n: xxxx) olnud kõvakettalt WD WD7500BPVX (s/n: xxxx) leitud pildifailid), tunnistaja S. A.i ülekuulamise protokolliga, asitõendiga, mälukaart SanDisk ExtremePRO 32GB, menetlusaluse isiku A. V. ülekuulamise protokolliga.
4. Kohtu hinnangul tõendavad P. M.i ütlused vaid kuriteosündmuse toimumist. Tunnistaja S. A.i ütlused kirjeldavad tema poolt ühe mälukaardi saamist A. V.lt, samas pole selge selle mälupulga seos arutatava väärteoasjaga. Tegemist on lihtsalt ühe mälukaardiga, mille tehnilised näitajad ja välimus on sarnased P. M.ilt varastatud rajakaameras väidetavalt olnud mälukaardiga.
5. P. M.i poolt menetlejale edastatud mälupulgal olevatest pildifailidest nähtub, et A. V. (aga ka S. A.) on korduvalt viibinud metsas P. M.i rajakaamera läheduses. A. V. korduvast viibimisest rajakaamera asukoha läheduses ei saa aga kuidagi järeldada, et A. V. selle kaamera hiljem varastas. A. V. on selgitanud, et rajakaamera asukoha läheduses on tema äia maaüksus, kus ta harib põldu ja peab M.si, et rajakaamera läheduses on ta käinud seenel ja hirve sarvi otsimas. Samuti on A. V. tunnistanud, et selles kohas liigub sageli ka teisi inimesi.
6. Kohtu hinnangul on ainsaks tõendiks, mis A. V. P. M.ilt varastatud rajakaameraga seob, läbiotsimise käigus A. V. elukohast ära võetud arvuti vaatlusel leitud pildifailid, mis väärteootsuse kohaselt on identsed P. M.i poolt politseile edastatud pildifailidega.
7. Süüdistuse tõendatuks lugemine ühele, ka kaudsele tõendile tuginedes, on kohtupraktikas lubatavaks osutunud vaid juhtudel, kui see tõend on usaldusväärne ja kontrollitav. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et A. V. elukohast läbiotsimisel leitud arvuti ja pildifailide vaatlusprotokolli, (02.09.
8. koostatud asitõendi vaatlusprotokoll) ei saa lugeda usaldusväärseks tõendiks. Kaitsja peab tõendit ebausaldusväärseks kuna see on protokollist endast nähtuvalt koostatud enne, kui vaatlus lõppes, protokolli on sisuliselt kantud need andmed, mis ei olnud veel protokolli koostamise hetkeks menetlejale teada, protokolli pinnalt võib teha järelduse, et see sisaldab vaatluse käigus saadud teavet vaid 8

(10)osaliselt. Kaitsja lisab põhjendatult ka seda, et väärteotoimiku pinnalt ei ole tuvastatav vaadeldavate fotofailide päritolu ega ka P. M.i poolt menetlejale edastatud pildifailide päritolu, millega A. V. arvutist leitud pildifaile võrreldi.

1. Kõnesolevast asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et see on koostatud 02.09.
2. Samas on protokollis märge, et uurimistoiming algas 14.02.2019 kell 14.30 ja lõppes 16.10.2019 kell 10.
3. Seega nähtub protokollist vastuoluliselt, et see vormistati poolteist kuud enne uurimistoimingu lõppemist. Selline vastuolu võib olla selgitatav inimliku eksimusena, kuid kohtuväline menetleja pole teinud midagi selle võimaliku inimliku eksimuse selgitamiseks või parandamiseks.
4. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka kaitsja etteheited vaatlusprotokolli sisule. Vaatamata sellele, et A. V. on eitanud oma seost rajakaamera vargusega ja puuduvad otsesed tõendid, mis kinnitaksid varguse toimepanemist tema poolt, pole kohtuväline menetleja tuvastanud ega dokumenteerinud, millal, milliselt andmekandjalt ja mis asjaoludel süüstavad pildifailid A. V. arvutisse sattusid. Selgusetuks jääb seegi, milliste P. M.i poolt edastatud pildifailidega A. V. arvutist leitud pildifaile võrreldi. Vaatlusprotokollist ei nähtu, millal ja millisel kujul andis P. M. üle need konkreetsed pildifailid, mida vaatluses nimetatakse. Pole selge, kas on tegemist e-kirjaga saadetud piltidega (saadetud 05.07.2019) või on tegemist P. M.i arvutist menetleja poolt 10.09.2019 võetud failidega. Üleandmise vastuvõtmise aktidest nähtub, et sel päeval andis P. M. arvuti menetlejale uurimistoimingute tegemiseks, paraku ei nähtu väärteoasja materjalidest, milliseid uurimistoiminguid tehti.
5. Võib nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et P. M.i poolt üleantud pildifailide ja A. V. arvutist leitud piltide identsuse korral saaks tõendatuks lugeda või vähemalt kahtlustada A. V.t P. M.ilt varastatud rajakaamera või selles sees olnud 32GB mälukaart SanDisk ExtremePRO valdamises ja kasutamises. Neid kahtlusi oleks saanud kontrollida pildifailide vaatluse korrektse ja põhjaliku läbiviimise ja vormistamisega.
6. Oluline on märkida sedagi, et ülalnimetatud vaatlusprotokolli korrektse vormistamise korral oleks olnud alus kahtlustada A. V.t varastatud esemete või pildifailide valdamises ja kasutamises. Koos teiste tõenditega oleks ehk saanud A. V.t kahtlustada ka varguses. Paraku neid teisi tõendeid pole. Nagu ülalpool öeldud kinnitavad teised väärteootsuses nimetatud tõendid vaid varguse fakti või puudutavad kõrvalisi asjaolusid. On võimalik, et varguse pani toime A. V., kuid välistatud pole ka teised võimalused (A. V. või mõni temaga seotud isik võis võtta P. M.i rajakaamerast ainult mälukaardi või pildid, kaamera või mälukaardi võis varastada mõni A. V.ga seotud isik, näiteks S. A.).
7. Kohtu hinnangul pole tõendite puudumise ja ainsa süüstava tõendi ebausaldusväärsusest tulenevaid kahtlusi käesolevas menetlusjärgus võimalik kõrvaldada, kohus tõlgendab need kahtlused menetlusaluse isiku kasuks ja mõistab A. V. temale esitatud süüdistuses õigeks. Menetluskulu VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaitsja on tasu hüvitamise taotluses märkinud, et on osutanud õigusabi hinnaga 125 eurot ühe tunni eest millele lisandub käibemaks, taotletakse menetluskulude hüvitamist summas 9

(10)3397.50 eurot. Otsustamaks kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses väärteoasjas. Suure kaitsjatasu puhul tuleb kohtul selle mõistlikkuse hindamisse suhtuda erilise põhjalikkusega ja kohus ei saa piirduda vaid konstateeringuga tasu mõistlikkuse kohta (vt 3-1-1-77-16, p 15; RKTKm 3-2-1-182-15, p 14). Kaitsjale käesolevas väärteoasjas väidetavalt tasutud või tasumisele kuuluv summa ületab karistuseks mõistetud väärteotrahvi suuruse (600 eurot) rohkem kui viis korda. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-37-03 juhtinud tähelepanu sellele, et silmatorkaval määral trahvisummat ületavate õigusabikulude suurus ei pruugi olla mõistlik. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse sedagi, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega ning millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt nt RKKKo 1-15-9051/62, p-d 38 ja 46; 4-17-1195/50, p 14; 3-1-1-32-15, p 9; 3-1-1-9-14, p 20). Riigikohus on leidnud ka, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja tunnihinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust ning asja mahtu ja keerukust. Valitud kaitsjale makstud tasu ühikuhinna mõistlikku suurust hinnates tuleb üldise juhisena lähtuda advokaatidele riigi õigusabi eest makstava tasu määradest. Kuigi ka õigusteenuse turuhind ei ole ainuke alus, mille põhjal otsustada valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb seda kaitsjatasu mõistlikkust kindlaks tehes siiski arvesse võtta (vt RKKKo 3-1-1-99-11, p 9-10). Väljakujunenud kohtupraktikat arvestades tuleb tunnitasu 125 eurot, (millele lisandub käibemaks) käesolevas väärteoasjas lugeda mõistlikuks. Kohus leiab, et käesolev väärteoasi on keskmisest keerukam, kuid peab siiski põhjendamatult suureks ajakulu ja sellele vastavat tasu, mis on kulunud ettevalmistavatele tegevustele ja menetlusdokumentide koostamisele. Arvestades kaitsja argumentide osalist põhjendamatust ja menetlusdokumentides paratamatult esinevaid kordusi vähendab kohus ettevalmistavate tegevuste arvelt põhjendatud ajakulu ja tasu 900 euro võrra. Kohus peab seega käesolevas asjas kaitsja mõistliku suurusega tasuks 2497.50 eurot. Nimetatud summa tuleb VTMS § 23 alusel Eesti Vabariigilt A. V. kasuks välja mõista. Kohtunik Tiit Kullerkupp 10

(10)/allkirjastatud digitaalselt/