← Eesti

3-19-11/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 03.09.2020, Tartu 3-19-11 A.B. ka

§ 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (

§ 56lg1).

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (lg 2) ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (lg 3). Nendele nõuetele vaidlustatud 04.10.

  1. a otsus vastab. PRIA on selles ära näidanud toetuse tagasinõudmise õiguslikud ja faktilised alused ning viidanud tõenditele, mille alusel tema lõppjäreldus kujunes. Vastustaja selgitas oma otsuses, et nii valeandmete esitamise kui ka investeeringuobjekti mittesihipärase kasutamise korral on toetuse tagasinõudmise õiguslikuks aluseks ELÜPS § 111 lg 1 ja määruse (EL) nr 1306/2013 ning 1605/2002 art 135 p 3 c ja p 4, millele on vaidlustatud haldusaktis viidatud. Kaebajalt nõuti toetus tagasi täielikult, kuna toetusraha eest soetatud sõidukit ei saa käsitleda rändkauplusena ja seda pole ka registreeritud rändkauplusena, investeeringuobjekti ei kasutata seega sihipäraselt, loomata on töökohad ja toetuse taotlemisel on esitatud valeandmeid põllumajandusliku müügitulu osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, mille järgi oleks toetus tulnud tagasi nõuda üksnes osaliselt. Kui võrrelda kaebaja äriplaanis algselt kavandatud tegevusi ning tema poolt tegelikult ellu viidud tegevusi, siis on selge, et suures osas on need täitmata. Toetus tuli tagasi nõuda täielikult, kuna toetust saanud investeeringuobjekti ei kasutatud sihipäraselt, töökohad on loomata (määruse nr 25 § 16 lg 3 p 9) ja toetuse 8 taotlemisel esitatud põllumajandusliku müügitulu suurus ja selle saamine ei ole tegelikult tõendatud.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud PRIA ka kaebaja õigust olla ära kuulatud ega jätnud täitmata selgitamiskohustust. Korduvate kontrollide käigus nõudis PRIA järelevalveametnik kaebajalt soetatud sõiduki ja oma tegevuse vastavusse viimist määruse nr 25 nõuetega (vt näiteks kontrollakt 26.09.2016, kaebaja enda 18.07.
  3. a selgitus jt halduskohtule esitatud dokumendid). Seega anti kaebajale kõik võimalused oma tegevuse äriplaani ja meetme määruse nõuetega vastavusse viimiseks. Seda, et oma tegevuse ja investeeringuobjekti määruse nr 25 nõuetega vastavusse viimata jätmisel nõuab PRIA toetuse tagasi, selgitati kaebajale näiteks 01.09.
  4. a teavituskirjas (I kd, lk 114). Samuti on kaebajale haldusmenetluses piisavalt tagatud õigus olla ära kuulatud, s.h võimalus esitada enne asjas otsuse tegemist oma seisukohad rändkaupluse tegutsemise kohta. Kaebaja on olnud ka kohapealsete kontrollide juures ja esitanud seal omapoolseid selgitusi ning märkusi kontrollaktidele (I kd, tl 91-92). Järelkontrolli tulemusena koostas vastustaja kohapealse järelkontrolli protokolli, millele on kaebaja samuti saanud esitada selgitusi ja märkusi (I kd, tl 93-97) ja lisakontrolli protokolli (I kd, tl-d 103-104). Nimetatud dokumente on kaebajale tutvustatud. Kaebajale anti võimalus esitada oma seisukohad vastuseks PRIA järelepärimistele (I kd, tl 210-211, 214-216). Seega sai kaebaja kasutada oma õigust olla haldusmenetluses ära kuulatud (

§ 40). 19.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.06.

  1. a otsuse muutmata.
  2. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad apellatsioonimenetluse kulud, s.o tasutud riigilõiv, kaebaja enda kanda.
  3. Kuna halduskohus asendas kaebaja nime avaldatavas kohtuotsuses tähemärkidega HKMS § 175 lg 3 alusel, teeb seda ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.