Obsah (7)

§ 39§ 104§ 121§ 49§ 207§ 13§ 203

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2020, Tartu Haldusasja number 3-20-1211 Haldusasi Guido Danieli (ärinimi

) § 104 lg-st 1 lähtudes peab kaebaja tasuma riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv.

1. Kaebaja tasus riigilõivu summas 15 eurot.
2. Tartu Halduskohus jättis 21.07.
3. a määrusega kaebuse teist korda käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 735 eurot tasumiseks. Halduskohus selgitas, et kuna kaebaja tasus riigilõivu üksnes 15 eurot, tuleb tal juurde tasuda 735 eurot. Kui kaebaja riigilõivu juurde ei tasu, tuleb tal selgitada, milliste halduskohtule esitatud nõuete juurde ta jääb.
4. Kaebaja esitas kohtule 02.08.2020 täiendava selgituse. Kaebaja märkis, et on alates
5. aastast kogenud enda jätkuvat alandamist ning diskrimineerimist riigiasutuste ja kohtute poolt. Ka käesolevas asjas halduskohus alandab ja diskrimineerib teda. Kaebaja väitis isiklikule kogemusele tuginedes, et riigilõiv oleks selle tasumise korral arvatud riigi tuludesse ja tema kaebuses esitatud nõudeid ei oleks ikkagi rahuldatud. Tartu Halduskohtu 21.07.
6. a määruses on tehtud õigusvastane riigilõivu tasumise nõue. Isikud, kes pöörduvad enda õiguste kaitsmiseks kohtusse toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas, on riigilõivu tasumisest vabastatud. Halduskohus peab kaebajale tagastama tasutud riigilõivu summas 15 eurot ning rahuldama tema kaebuse. Sellele lisaks tuleb rahuldada kahjunõue summas 3 600 000 eurot seoses õigusvastase riigilõivu nõudega. Kohtunik on 21.07.2020 teinud teadlikult vale otsuse ning sooritanud kuriteo. Halduskohtu määrus
7. Tartu Halduskohus tagastas 18.08.
8. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot kaebajale pärast kohtumääruse resolutsiooni p 1 jõustumist (resolutsiooni p 2) ja jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks (resolutsiooni p 3).
9. Halduskohus selgitas, et üheks vältimatuks kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise eelduseks on riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine (

§ 39

lg 1 p 4,

§ 104lg-d 1 ja 2).

Halduskohus selgitas kaebajale nii 09.07.

1. a kui ka 21.07.
2. a määruses, et liitkaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Kaebaja esitatud nõuetest suurim riigilõiv, s.o 750 eurot, on ette nähtud PRIA vastu esitatud hüvitamisnõudelt. Seega oli kaebaja kohustatud tasuma kohtule riigilõivu 750 eurot. Ebaõige on kaebaja arvamus, et ta on riigilõivu tasumisest vabastatud. Käesoleva kaebuse puhul ei kohaldu riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2, mille kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas. Eelnimetatud sättega on kehtestatud lõivuvabastus halduskohtumenetluses kaebuse esitamisel nendes asjades, mis seonduvad isiku sotsiaalse toimetuleku tagamiseks makstavate toetuste ja pensionidega ning mitte PRIA poolt eraisikutele põllumajandusliku majandustegevusega seotud toetuste maksmisega. Seega ei ole halduskohus nõudnud kaebajalt 2 riigilõivu tasumist õigusvastaselt. Kaebaja ei tasunud nõutud ulatuses riigilõivu talle antud tähtajaks ega loobunud ühestki PRIA vastu esitatud nõudest. Seega jättis kaebaja täitmata riigilõivu tasumise kohustuse, mis on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. Eelnevast tulenevalt tagastas halduskohus kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

11. Halduskohus märkis, et esitatud täiendav hüvitamisnõue ei ole seotud esialgse kaebuse vaidluse esemega, s.o PRIA otsuste ning kaebajale toetuste määramata ja väljamaksmata jätmise õiguspärasusega. Täiendav hüvitamisnõue on seotud käesoleva haldusasja menetlemisel kaebajale väidetavalt tekitatud kahjuga. Tegemist on uue vaidlusega, mis ei seondu enam PRIA tegevuse, vaid kohtumenetluse õiguspärasusega. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebuse muutmine kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas. Sellest tulenevalt jättis halduskohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks

§ 49lg 1 alusel rahuldamata.

Soovi korral on kaebajal võimalik esitada kohtule eraldiseisev hüvitamiskaebus õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks. Määruskaebus

1. Kaebaja esitas 03.09.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.08.
2. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 tühistamiseks. Määruskaebuse põhjendused kattuvad halduskohtule esitatud kaebuses toodud põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 18.08.
3. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
4. Halduskohus tagastas 18.08.
5. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kaebuse. Halduskohus põhjendas kaebuse tagastamist sellega, et vaatamata kahel korral kaebajale riigilõivuga seonduva selgitamist ja tähtaja andmist jättis kaebaja riigilõivu seadusega ettenähtud summas siiski tasumata. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. Seetõttu tagastas halduskohus kaebuse

§ 121lg 1 p 2 kohaselt.

1. Halduskohus jättis 18.08.
2. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse kaebuse muutmiseks. Halduskohus viitas

§ 49

lg-le 1, mille kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Halduskohus leidis, et kaebuse muutmine ei ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas. Kaebaja esitatud täiendav hüvitamisnõue ei ole seotud esialgse kaebuse vaidluse esemega, s.o PRIA otsuste ning kaebajale toetuste määramata ja väljamaksmata jätmise õiguspärasusega. Tegemist on uue vaidlusega, mis ei seondu enam PRIA tegevuse, vaid 3 kohtumenetluse õiguspärasusega. Lisaks ei saaks kaebust selle muutmise korral menetleda enam sama kohtunik, kuna kaebaja hinnangul on tema suhtes õigusvastaselt käitunud käesolevat haldusasja menetlev kohtunik. Seega peaks kohtunik ennast kaebuse muutmise lubamise korral haldusasja erapooletu menetlemise tagamiseks taandama (

§ 13

lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 23 p 7) ning haldusasja menetlemist peaks jätkama teine kohtunik. Kaebajal on soovi korral võimalik esitada kohtule eraldiseisev hüvitamiskaebus õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks. Eelnevast tulenevalt jättis halduskohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks

§ 49lg 1 alusel põhjendatult rahuldamata.

18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on seadust õigesti kohaldanud ning puudub alus halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 tühistamiseks.

1. Kaebaja on määruskaebusele lisanud Tartu Halduskohtu 21.07.
2. a määruse haldusasjas nr 3-20-1211 ja 18.08.
3. a määruse samas asjas. Kuna nimetatud kohtumäärused on haldusasja materjalide juures olemas, puudus vajadus nende esitamiseks kohtule ja ringkonnakohus tagastab need kaebajale. (allkirjastatud digitaalselt) 4