← Eesti

2-19-18739/42

Obsah (5)§ 659§ 144§ 679§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 8. jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-18739 Tsiviilasi UF OÜ kaebus Haap

) § 144 p 4 alusel tuleb sissenõudjale hüvitada kohtueelse menetluse kulu 1529,48 eurot; maakohus ei põhjendanud, miks mõistis sissenõudja menetluskulu kohtutäiturilt välja osaliselt, kuigi põhimenetluses jäid kõik menetluskulud kohtutäituri kanda; maakohus ei võtnud seisukohta

  1. novembri 2019 toimingu osas. See oli vajalik ja põhjendatud kulu planeerimaks edasisi tegevusi kohtutäituri ebaõige otsuse suhtes. Seetõttu tuleb kohtutäituril täiendavalt välja mõista 23 eurot (käibemaksuga); maakohus jättis alusetult kohtutäiturilt välja mõistmata Riigikohtule esitatud määruskaebusega seotud kulu 34, 50 eurot.
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kohtutäiturile tähtaja vastamiseks. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  3. novembril
  4. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus tühistab

§ 659

ja § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud määruse osaliselt sissenõudja kasuks kohtutäiturilt väljamõistetud õiguskulude osas ja suurendab hüvitatavat summat 1227,70 euro võrra. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 8.

§ 659

ja § 651 lg 1 koostoimes kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on kaevatud. Võlgnik ei vaidlustanud määrust temalt sissenõudja menetluskulu väljamõistmiseks ja selles osas on määrus jõustunud. 9. Ringkonnakohus nõustub sissenõudja väitega, et maakohus jättis alusetult kohtueelse menetluse kulud kohtutäiturilt välja mõistmata. 9.1.

§ 144p 4 järgi on kohtuvälised kulud seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud.

Menetluskulud

mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga. Täitemenetluse seadustiku § 217 lg 1 näeb kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ette kohtueelse menetluse korra. Seega on kohtueelse menetluse kulu hüvitamine põhjendatud. 9.

  1. Kulunimekirjast nähtuvalt kulus sissenõudja esindajal dokumentidega tutvumisele ja kaebuste koostamisele 11 t 5 min, mis ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud osaliselt. Vajalik ja põhjendatud ajakulu on kaebusega tutvumise ja koostamise aeg 2 t 35 min, kohtutäituri juures kaebuste läbivaatamise ja selleks valmistumise aeg 2 t 15 min, seisukoha koostamise aeg 2 t ja 35 min ning kohtutäituri otsustega tutvumise aeg 45 min. Põhjendatud ei ole büroosisesele nõupidamisele, võlgniku esindajatega suhtlemisele ja kliendi edastatud kirjaga tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele kulunud aeg. Lisaks ei ole põhjendatud sissenõudja lepingulise esindaja ajakulu, mis on seotud Haapsalusse sõidu ja sealt tagasisõiduga (vt Riigikohtu
  2. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17). Eeltoodust tulenevalt on kohtueelses menetluses tehtud õigusabitoimingud põhjendatud ja vajalikud 8 t 10 min ulatuses.
  3. Õige on sissenõudja väide, et maakohus on kohtutäiturilt väljamõistetud menetluskulu arusaamatult vähendanud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa enam muuta menetluskulude jaotust.

kohaselt hinnatakse menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses. Põhimenetluses jättis maakohus kõik menetluskulud kohtutäituri kanda, samuti jäid ringkonnakohtus kohtutäituri määruskaebusega seotud menetluskulud kohtutäituri kanda. 11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtumenetluses on sissenõudja põhjendatud ajakulu 4 t 5 min. Vastava hinnangu kujundamisel ei rikkunud maakohus oluliselt diskretsiooni. 3

(4)11.
  1. Vaidlustatud määrusest küll ei nähtu, et maakohus oleks võtnud seisukoha
  2. novembri 2019 toimingu (büroosisene nõupidamine 10 min) kohta, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu nimetatud ajakulu hüvitamisele. Kohtutäitur ei pea hüvitama kulu seoses sissenõudja lepingulise esindaja sooviga kolleegidega nõu pidada. 11.
  3. Samuti ei kuulu hüvitamisele sissenõudja lepingulise esindaja kulu seoses kohtutäituri määruskaebusega Riigikohtule. Kohtutäituri määruskaebus jäi Riigikohtu
  4. aprilli 2020 määrusega menetlusse võtmata

§ 679lg 2 alusel, st ilma kaebust sissenõudjale saatmata ja vastust nõudmata.

Seega ei olnud sissenõudjal vaja teha menetlustoiminguid kohtutäituri määruskaebuse põhjal. 12. Eeltoodust tulenevalt on sissenõudja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 12 t 15 min (= 8 t 10 min + 4 t 5 min). Kokku tuleb kohtutäiturilt sissenõudja kasuks välja mõista õigusabikulu hüvitamiseks 1690,50 eurot (= 12,25 × 138). Maakohtu määrusega välja mõistetud summa suureneb 1227,70 võrra (= 1690,50 – 462,80). Rahuldamata jääb sissenõudja taotlus 474,98 euro (= 2165,48 – 1690,50) hüvitamiseks. 13.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 14. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.