detsembri
lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud.
Gapfauf ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud
lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-des 2, 21, 5, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid (välja arvatud arsti poolt välja kirjutatud retseptiravimid), tegeleda oma sõltuvusprobleemi ravimisega ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11.12.2019 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 28.12.
lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 6. Erakorralises ettekandes heidetakse R. Gapfaufile ette seda, et tal tuvastati 6.10.2020 alkoholi tarvitamise tunnused. 6.10.2020 joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll tõendab, et 6.10.2020 kell 01.17 tuvastati R. Gapfaufil alkoholi tarvitamise tunnused (indikaatorvahendi näit positiivne – 1,05 mg/l, ümbruse tajumise häired, aeglustunud reaktsioon, raskendatud liikumine). Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõttest nähtub, et R. Gapfauf oli endise elukaaslasega tülitsemise pärast tujust ära ning andis sõprade ässitamisele hakata jooma järele. Eelnevale tuginedes rikkus R. Gapfauf tahtlikult
§-s 75 lg 2 p 2 sätestatud alkoholi tarvitamise keeldu.
§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumine samas iseloomustab süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, viidates asjaolule, et süüdimõistetul esineb raskusi alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamisega. 2
lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise keeld ja
lg 2 p 21 alusel narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise keeld, on kriminaalhooldajal kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 261 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi ja narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tuvastamiseks. KrHS § 261 lg 6 järgi on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega, kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust ja tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas ka kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi ja narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu kohustatud avaldama ametniku nõudel oma täpse asukoha ja vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama. Kõne tegemiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu peab tagama kriminaalhooldusalune. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. 9.10.2020 on R. Gapfauf allkirjastanud kohustust selgitava lisa, mille kohaselt peab ta telefoni teel ametnikule igal ajal kättesaadav olema (lisa punktid 2-7). Kui mõjuval põhjusel telefonile vastata ei saa, siis peab hooldusalune viivitamatult (hiljemalt 2 h jooksul kõne saamisest) ametnikule tagasi helistama (lisa punkt 7). Kuna R. Gapfauf ei helistanud ametnikule viivitamatult pärast kõne saamist tagasi, siis on ta rikkunud tahtlikult
§-s 75 lg 1 p 3 sätestatud kriminaalhooldusametniku kontrollile allumise kohustust. Magamine ei ole mõjuv põhjus ametniku kontrollile mitteallumiseks – süüdimõistetu peab oma elu selliselt korraldama, et kohtuotsusega seatud kontrollnõuded ja kohustused oleksid korrektselt täidetud. 10. Karistusregistri 9.09.2020 väljatrükist nähtub, et R. Gapfaufi on 6.09.2020 karistatud
Süüteo toimepanemist on R. Gapfauf ka ise tunnistanud. Nimetatud süütegu aga ei ole R. Gapfaufi karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadne ning selle toimepanemist kohus käesoleva erakorralise ettekande lahendamisel arvesse ei võta. 11. Samas on R. Gapfauf ettekande kohaselt täitnud korrektselt registreerimiskohustust. Alkoholi tarvitamise keeldu on ta rikkunud kahel korral kuuajase vahega. Hooldusalune on alates 1.10.2020 vabatahtlikuna tegev MTÜ-s Maana pikaajalise kaitstud töö teenuse raames (isikul on puuduv töövõime). R. Gapfauf käib regulaarselt vaimse tervise õe ja psühhiaatri vastuvõttudel ning saab igakuiselt depoosüste. 20.11.2020 vestlusel avaldas hooldusalune valmisolekut lisaks senisele psühhiaatrilisele ravile võtta ka alkoholivastaseid tablette (psühhiaater väljastas 30.11.2020 retsepti ning isik kinnitab ravimi tarvitamist). Kohtu hinnangul näitavad need asjaolud, et R. Gapfauf on talle pandud kohustuste täitmiseks ja katseaja läbimiseks üldjoontes motiveeritud. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumine ja ametniku 3 kontrollile allumise kohustuse rikkumine olid pigem juhuslikku laadi rikkumised. Kohus nõustub kriminaalhooldaja seisukohaga, et sellisele rikkumisele on kohane reageerida katseaja pikendamisega. Kohus peab mõistlikuks süüdimõistetu katseaega pikendada kolme kuu võrra. 12.
Gapfaufile Harju Maakohtu 11.12.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.