Kriminaalasi nr 1-19-4354 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2021, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 07.01.2021) Kriminaalasja number 1-19-4354 Kohtunik Liivi
§ 1451
lg 3- § 25 lg 1, 2 ja § 26 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat 6 kuud vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel ei pööratud vangistust täitmisele tingimusel, et Raivo Kärner 3 aasta jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
§ 75
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
§ 75
lg 2 p 8 alusel kohustati Raivo Kärnerit käitumiskontrolli perioodil osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati Raivo Kärner katseajaks Tartu 1
(4)Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Raivo Kärneri kriminaalhooldus algas 06.07.2019 ja lõppeb 20.06.
- Kriminaalhooldusametnik esitas 11.10.2019 kohtule erakorralise ettekande Raivo Kärneri kohta, milles taotles süüdimõistetule määratud sotsiaalprogrammi läbimise kohustuse tühistamist. Tartu Maakohtu 24.10.
- a kohtumäärusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata. 18.11.2020 esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande Raivo Kärneri kohta põhjusel, et isik on rikkunud korduvalt registreerimiskohustust. Hooldusalune ei ilmunud kokkulepitud aegadel registreerima 21.09.2020, 05.10.2020, 22.10.2020, 30.10.2020 ja 06.11.
- Samuti ei ole võimalik täita isikule määratud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, sest Raivo Kärner ei ole võimeline programmide töös osalema. Ametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Kohus planeeris asja arutamiseks kohtuistungi 21.12.2020, kuid lükkas hooldusalusest mitteolenevate asjaolude tõttu istungi edasi. Kohtuistungil 07.01.2021 selgitas Raivo Kärner, et ta ei käinud vahepeal registreerimas, sest mõnikord ajas kuupäevad segamini ja mõnikord läks meelest ära. Tal esines ka takistus seoses haiguse ja tema ema võimaliku koroonadiagnoosiga, kuid kuna Raivo Kärneril puudub ID kaart, ei olnud tal võimalik ametnikule esitamiseks arstilt tõendit saada. Viimasel ajal on ta jälle korralikult kohal käinud. Raivo Kärner lisas, et ta on käinud psühhiaatri juures ja tal on osaline töövõime, kuid ei teadnud, millega seoses. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa Piret Avi, kes selgitas, et septembri lõpust kuni novembri lõpuni ei käinud Raivo Kärner mitte ühelgi registreerimisel. Talle on selgitatud, et seoses ema võimaliku koroonasse haigestumisega tuleb esitada arstitõend. Seoses ID kaardi kadumisega ei olnud see võimalik. Ametnik pakkus hooldusalusele abi uue ID kaardi taotlemiseks, sest Raivo Kärneril endal puuduvad sotsiaalsed oskused ametiasutustega suhtlemiseks. Detsembris on Raivo Kärner registreerimistel käinud. Ametnik andis ka ülevaate raskustest sotsiaalprogrammi läbimisel. Raivo Kärneriga on proovitud läbi viia võimalikult lihtsat sotsiaalprogrammi, kuid hooldusalune ei ole võimeline töölehti täitma ja seega ei saa programmi lugeda läbituks. Kriminaalhooldusametnik jäi esitatud ettepaneku juurde pöörata karistus täitmisele. Kui kohus leiab, et kriminaalhooldus peaks jätkuma, teeb ametnik alternatiivse ettepaneku kergendada Raivo Kärneri kohustusi ja jätta ära sotsiaalprogramm. KOHTU SEISUKOHT
§ 74
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ja kuulanud ära ametniku ning süüdimõistetu selgitused kohtuistungil, leiab, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud. Erakorralise ettekande kohaselt on Raivo Kärneril esinenud probleeme registreerimiskohustuse täitmise ja sotsiaalprogrammis osalemisega. Kohus nõustub, et 2
(4)tegemist on küll taunimisväärsete rikkumistega, kuid käesolevalt ei oleks vangistuse täitmisele pööramine proportsionaalne aset leidnud rikkumiste raskusega. Raivo Kärner ei täitnud 2020. a septembri lõpust kuni sama aasta novembri lõpuni, s.o kahe kuu vältel kordagi registreerimiskohustust. Hooldusalune on oma rikkumisi selgitanud unustamise ja segamini ajamise ning võimaliku koroonakahtlusega. Raivo Kärner selgitas kohtuistungil, et tal oli sattunud kuupäevade osas segadusse ja ka kriminaalhooldusametnik nõustus, et isikul on keeruline asju meeles pidada. Registreerimisele ilmumata jätmist seoses võimaliku haiguse ja koroonapositiivsega kokkupuutega pidi Raivo Kärner kriminaalhooldusametnikule tõendama vastava arstitõendiga. Hooldusalusel ei olnud võimalik tõendit saada, sest tema ID kaart oli kadunud ja ta ei olnud suuteline uut ID kaarti taotlema. Viimase osas aitasid teda nii kriminaalhooldusametnik kui ema ja kohtuistungil jagatud selgituste kohaselt saab Raivo Kärner varsti uued dokumendid kätte. Kohus nõustub, et haigestumise ja muude tervisega seotud takistuste osas tuleb kriminaalhooldusametnikule esitada arstitõend. Praegusel juhul on Raivo Kärner aga selgitanud, miks see võimalik ei olnud ning lubas kohtuistungil, et esitab tõendi esimesel võimalusel. Arvestades Raivo Kärneri arusaamisvõimet ja sotsiaalseid oskusi, võib registreerimiskohustuse rikkumisi ja tõendi esitamata jätmist pidada inimlikuks eksimuseks. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et Raivo Kärneri rikkumised oleksid pahatahtlikud või tingitud hoolimatust suhtumisest. Raivo Kärneril on esinenud probleeme sotsiaalprogrammi läbimisega. Erakorralise ettekande kohaselt ei oska isik puuduliku kirjaliku eneseväljendusoskuse tõttu täita töölehti ning tal on raskusi tundides räägitu meelespidamisega. Samas puuduvad viited sellele, et Raivo Kärner ei käiks tundides kohal, jätaks ülesanded täitmata sihilikult või hoiaks muul moel sotsiaalprogrammi läbimisest kõrvale. Pigem tuleneb erakorralisest ettekandest ja kohtuistungil avaldatust, et süüdimõistetu on sotsiaalprogrammis osalenud oma võimete maksimaalsel piiril, kuid tema intellektuaalne tase ei võimaldagi ettenähtud kriteeriume täita. Eelkirjeldatud raskusi sotsiaalprogrammi läbimisel ei saa kindlasti pidada põhjuseks pöörata karistus täitmisele. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuste täitmine on hooldusaluse enda vastutus, tuleb kriminaalhooldust teostades arvestada ka inimese vaimsete võimete ja sotsiaalsete oskustega ning sellest lähtuvalt talle abiks olla. Lisaks kontrollnõuete ja kohustuste täitmise järele valvamise, tuleb kriminaalhooldusseaduse § 26 kohaselt kriminaalhooldajal oma hooldusalust aidata isiklike probleemide lahendamisel ja soodustada tema võimet igapäevases elus toime tulla ning sealjuures austada hooldusaluse väärikust. Seega on etteheited Raivo Kärneri oskamatuse kohta taotleda isikut tõendavat dokumenti kohatud ja vangistuse täitmisele pööramise seisukohast väheolulised. Asjaolu, et isik vajab igapäevases asjaajamises kriminaalhooldusametniku abi keskmisest rohkem, ei saa pidada hooldusalust negatiivselt iseloomustavaks teabeks ning see ei saa olla põhjus vangistuse täitmisele pööramiseks. Lisaks eeltoodule võtab kohus arvesse, et Raivo Kärneri käitumine erakorralise ettekande esitamise järgselt on paranenud. Detsembris täitis ta registreerimiskohustust, vaid ühel korral esines arusaamatus seoses kohtuistungi ära jäämisega. Ta mõistab registreerimiskohustuse olemust ja vajadust esitada haiguse korral arstitõend. Seega on põhjust uskuda, et Raivo Kärner suudab edaspidi piisava toe ja nõustamise korral kohustusi ja kontrollnõudeid täita. 3
(4)Alternatiivselt taotles kriminaalhooldusametnik Raivo Kärnerile mõistetud sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse tühistamist. Kohtul ei ole võimalik sellist taotlust rahuldada.
§ 75
lg 2 kohaselt arvestatakse lisakohustuste määramisel kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Eeltoodust lähtuvalt määrati Raivo Kärnerile kohustus käitumiskontrolli perioodil osaleda kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis.
§ 75
lg 3 kohaselt võib kohus kergendada või tühistada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi. Kohustuste kergendamise kriteeriumiks on eelkõige süüdimõistetu isikust ja käitumisest tulenevad põhjused, mis annavad alust arvata, et talle määratud kohustus ei ole sellisel kujul siiski vajalik. Kohtule selliseid põhjuseid esitatud ei ole. Pigem vastupidi – Raivo Kärneri võimete ja omaduste tõttu võiks sobiva sotsiaalprogrammi läbimine olla tema jaoks väga vajalik ja kasulik. Kuigi programmi läbimisega on esinenud mõningaid keerukusi, ei ole see põhjus kohtu poolt määratud kohustust tühistada. Süüdimõistetu kriminaalhooldus kestab veel ligikaudu poolteist aastat, mis on piisavalt pikk aeg, et leida sotsiaalprogrammi läbimiseks sobiv lahendus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse Raivo Kärnerile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)