← Eesti

2-20-18502/11

Obsah (8)§ 661§ 466§ 459§ 430§ 428§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-20-18502 Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2021, Pärnu Tsiviilasi B. B. hagi

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3 teine lause).

Tsiviilasi nr 2-20-18502 ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pärnu Maakohtu menetluses on B. B. hagi R. B. vastu elatise vähendamiseks. Pärnu Maakohtu 05.06.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-6363 kinnitati poolte kokkulepe, mille punkti 1.2. kohaselt B. B. kohustus tasuma juhul, kui R. B. täisealiseks saamise järel jätkab õpinguid, tasuma R. B.le elatist 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast kuus kuni R. B. 21-aastaseks saamiseni. 29.01.2021 korraldaval kohtuistungil (eelistungil) jõudsid pooled elatise suuruse muutmises kokkuleppele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: hageja maksab kostja ülalpidamiseks elatist igakuiselt 160 eurot kuus alates 01.01.2021 kuni R. B. õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem, kui R. B. 21-aastaseks saamiseni; elatis makstakse iga kuu 10.kuupäevaks kostja pangakontole; 2021.a jaanuarikuus hageja poolt juba tasutud 300 euroga on kaetud jaanuarikuu elatis ja osaliselt 2021.a veebruarikuu elatis. Pooled kinnitasid, et jäävad sellise kompromissi juurde ning kokkuleppel välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 459

lg 1 ja 2 võimaldavad esitada kohtule hagi jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada. Sellisel juhul jõustub täitedokumendiks olev määrus

§ 466

lg-test 1 ja 3 tulenevalt pooltele kättetoimetamisega.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, seega kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis ei ole ka vajadust

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata. (Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.