KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-7566 Tsiv

) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2). 2-20-7566 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäitur Risto Sepp (kohtutäitur, puudutatud isik I) on Mercuri Team OÜ (avaldaja) avalduse alusel algatanud XX (puudutatud isik III) ja YY (puudutatud isik IV) suhtes täitemenetlused (vastavalt täiteasjad nr 027/2019/104 ja 027/2019/105). Täitemenetlustega on sissenõudjana ühinenud AS Citadele banka Eesti filiaal (puudutatud isik II). Täitemenetlustes pöörati sissenõue puudutatud isikute III ja IV ühisvaraks olevale Viimsi vallas Randvere Külas Aiaotsa tee 21 asuvale kinnisasjale (edaspidi kinnistu)
2. Avaldaja esitas 17.10.2019 kohtutäiturile taotluse täitemenetluste peatamiseks. Kohtutäitur vastas 17.10.2019, et jätkab täitemenetlusi, kuna täitemenetlustega sissenõudjana ühinenud puudutatud isik II ei ole täitemenetluste peatamisega nõus. Avaldaja esitas 22.10.2019 kohtutäiturile kaebuse, milles palus täitemenetlused peatada. Kohtutäitur vastas 23.10.2019, et täitemenetluste peatamine ei ole võimalik. Avaldaja esitas 29.12.2019 kohtule kaebuse, milles palus kohustada kohtutäiturit vaatama avaldaja 22.10.2019 kaebus läbi. Harju Maakohus keeldus 06.01.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-20803 kaebuse menetlusse võtmisest. Määrus on jõustunud. Avaldaja esitas 06.01.2020 kohtutäiturile taotluse 06.12.2019 algatatud kordusenampakkumise tühistamiseks ja täitemenetluste peatamiseks. Kohtutäitur vastas 07.01.2020, et on täitemenetluse peatamise osas juba vastuse andnud ning täitemenetluste peatamine ei ole ühinenud sissenõudja nõusoleku puudumise tõttu võimalik. Enampakkumise tühistamine on võimalik vaid

§ 97lg 11 alusel, st nõude tasumise korral.

Avaldaja esitas 07.01.2020 kohtutäiturile kaebuse, milles palus täitemenetlused peatada. Kohtutäitur jättis 10.02.2020 otsusega kaebuse läbi vaatamata. Avaldaja esitas 21.02.2020 kohtule kaebuse kohtutäituri 10.02.2020 otsuse tühistamiseks ja kohtutäituri kohustamiseks täitemenetlusi peatama. Harju Maakohus rahuldas 30.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-202962 avaldaja kaebuse osaliselt, tühistas kohtutäituri 10.02.2020 otsuse ning kohustas kohtutäiturit avaldaja 07.01.2020 kaebust sisuliselt läbi vaatama. Määrus on jõustunud.

2. Avaldaja esitas 12.03.2020 kohtutäiturile kaebuse, milles palus mitte alandada kinnistu kordusenampakkumise alghinda 90 000 euroni, esitada kohtule avaldus kinnistu väärtuse väljaselgitamiseks eksperdi määramiseks ning peatada täitemenetlused menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-20-
3. Kaebuse kohaselt ei nõustu avaldaja kohtutäituri ettepanekuga alandada kinnistu kordusenampakkumise alghinda 90 000 euroni. Harju Maakohus võttis menetlusse avaldaja kaebuse kohtutäituri 10.02.2020 otsuse peale, millega kohtutäitur jättis täitemenetlused peatamata (tsiviilasi nr 2-20-2962). Täitemenetlused tuleb peatada, kuna kinnistu arestimine oli tühine ja see võib kaasa tuua enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Täitemenetluste ebaseadusliku jätkamise ärahoidmiseks tuleb kinnistu väärtus välja selgitada kohtu määratud eksperdi abil. Puudutatud isik II võib olla puudutatud isikutele III ja IV laenu andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Enampakkumise alghind 90 000 eurot oleks kinnistu 2

§ 46

lg 1 p 1 ja § 149 lg 2 alusel täitemenetlused peatada ja koostada täitemenetluse peatamise otsused vaid siis, kui sellega on nõus mõlemad sissenõudjad. Kuna puudutatud isik II soovib täitemenetluste jätkamist, ei saa neid peatada. Muid

§-s 46 sätestatud täitemenetluse peatamise aluseid ei esine. Kohtutäitur on avaldajale selgitanud, et 26.03.2019 kinnistu arestimise akt ja 10.06.2019 otsus on õiged ja jõus, ning põhjendanud, miks ei ole kinnisasja uue hindamise korraldamiseks eksperdi kaasamine otstarbekas. Enampakkumiste nurjumise tõttu on alghinna alandamine põhjendatud ja kooskõlas

§ 100lg-ga 5.

Alghinna alandamata jätmine takistaks kiire ja efektiivse täitemenetluse läbiviimist. Vara õiglane hind selgub oksjonikeskkonnas enampakkumisel. Enampakkumisel võivad osaleda ka võlgnik ja sissenõudja. Avaldaja ei ole põhjendanud, miks on kinnistu arestimine tühine. 6. Avaldaja esitas 25.05.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 13.05.2020 otsuse peale, milles palus kohustada kohtutäiturit vaatama avaldaja 07.01.2020 ja 12.03.2020 kaebused uuesti läbi. Kuigi kinnistu müüdi 09.04.2020 lõppenud kordusenampakkumisel hinnaga 90 0000 eurot, ei ole ära langenud müügihinna vastuolu

§ 100lg-ga 5.

Kordusenampakkumise alghind 90 000 eurot on rohkem kui poole väiksem kinnistu väärtusest. Kinnistu arestimine oli tühine ja see toob kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Kohtutäitur peab täitemenetluse

§ 46lg 1 p 1 järgi peatama, kui sissenõudja seda taotleb.

Kuigi sissenõudja ei pea täitemenetluse peatamise nõuet põhjendama, on avaldaja eesmärk hoida täitemenetluse peatamisega ära vaidlus selle üle, kas kinnistu arestimine oli tühine ning kas puudutatud isik II on puudutatud isikuid III ja IV laenuvõtmisega seotud riskidest teavitanud. Puudutatud isiku II soov täitemenetlusi jätkata ei anna alust nende peatamata jätmiseks. Kohtutäitur ei ole viidanud õigusnormile, mis annaks õiguse jätta täitemenetlus peatamata. Täitemenetluste peatamise nõude rahuldamine toob kaasa kinnistu enampakkumise kehtetuks tunnistamise, kuna avaldaja esitas täitemenetluse peatamise nõude enne kinnistu müüki kordusenampakkumisel. Kohtutäitur oli kohustatud täitemenetlused peatama ja tal ei olnud õigust enampakkumist korraldada. 7. Puudutatud isik II esitas 04.06.2020 seisukoha, milles vaidleb kaebusele vastu. Kohtutäitur oleks saanud täitemenetluse peatada üksnes sissenõudjate ühise avalduse alusel. Puudutatud isik II ei ole täitemenetluse peatamisega nõustunud, mistõttu oli kohtutäitur õigustatud ja kohustatud alustama arestitud vara müüki. Kinnistu arestimist ega hinda ei ole

§ 217lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustatud. Kinnistu müüki alustati arestimisaktis märgitud hinnaga ning enampakkumise alghinda on 3

§ 217lg-s 1 ettenähtud korras vaidlustanud.

Täitemenetlustes vahepeal tehtud toimingute tõttu on avaldaja kaebuste eesmärgi saavutamine muutunud võimatuks. Kinnistu müüdi enampakkumisel ja uued omanikud on kantud kinnistusraamatusse. Lõpuleviidud enampakkumist ei ole enam võimalik peatada ning kinnistu võõrandamise õiguslik kehtivus ei sõltu avaldaja nõude rahuldamisest. Enampakkumise kehtetuks tunnistamine toimub hagimenetluse korras (

§ 223

). Kui avaldaja leiab, et kohtutäitur on rikkunud oma kohustusi ja põhjustanud talle sellega kahju, tuleb eraldi menetluses esitada kahju hüvitamise nõue. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 järgi avaldaja kanda.

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 22.06.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 14.07.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kaebus rahuldada. Kohtutäitur peab täitemenetluse

§ 46lg 1 p 1 alusel peatama, kui sissenõudja seda taotleb.

Puudub õigusnorm, mis annaks kohtutäiturile õiguse sellises olukorras täitemenetlust jätkata. Täitemenetluste peatamise nõude rahuldamine toob kaasa kinnistu enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Kordusenampakkumise alghind 90 000 eurot on enam kui poole väiksem kinnistu väärtusest. Kinnistu arestimine oli tühine ja see toob kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.

1. Puudutatud isik II vaidleb määruskaebusele vastu, jäädes oma 04.06.2020 seisukoha juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 4

§ 46

lg 1 p 1 alusel ei olnud võimalik olukorras, kus üks sissenõudjatest ei olnud täitemenetluste peatamisega nõus. Kohtutäitur tegi 06.06.2019 otsuse, millega lubas puudutatud isikul II sissenõudjana täitemenetlustega ühineda. Sissenõudja ühinemisel teise täitemenetlusega täitemenetlused ühendatakse (vt Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 15), st nõuete täitmine toimub edaspidi täitemenetlus(t)es, millega ühineti.

§ 149

lg 2 kohaselt on menetlusega ühinenud sissenõudjal samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti.

§ 46

lg 1 p-i 1 tuleb seega mõista selliselt, et kui täitemenetluses on mitu sissenõudjat, saab kohtutäitur täitemenetluse peatada üksnes juhul, kui avalduse täitemenetluse peatamiseks on esitanud kõik sissenõudjad. Praegusel juhul on täitemenetluse peatamist taotlenud üksnes avaldaja, mistõttu ei saanud kohtutäitur täitemenetlusi

§ 46lg 1 p 1 alusel peatada.

Avaldaja ei ole tuginenud sellele, et esineks muid

§-s 46 sätestatud täitemenetluse peatamise aluseid. Kohtutäituri 17.04.2020 otsus on seega täitemenetluste peatamata jätmist puudutavas osas õiguspärane. 14. Avaldaja on 07.01.2020 kaebuses kohtutäiturile taotlenud üksnes täitemenetluste peatamist ning 12.03.2020 kaebuses lisaks kinnistu kordusenampakkumise alghinna 90 000 euroni alandamata jätmist ja kohtule avalduse esitamist kinnistu väärtuse väljaselgitamiseks eksperdi määramiseks. Avaldaja on kinnistu alghinna alandamata jätmise taotlust põhjendanud sellega, et kui kohtutäitur oleks täitemenetluse peatanud, ei oleks võimalik läbi viia kinnistu kordusenampakkumist alghinnaga 90 000 eurot. Kuna täitemenetluste peatamiseks alust ei olnud, ei avaldaja vastav väide asjakohane. Lisaks on avaldaja välja toonud, et kinnistu enampakkumise alghind 90 000 eurot on kinnistu väärtusest enam kui poole väiksem. Kohtutäituri 16.04.2020 otsusest nähtuvalt oli kinnistu alghind esimesel enampakkumisel 210 000 eurot ja sellele järgnevad enampakkumised nurjusid. Kohtutäitur võis

§ 100

lg 5 teise lause alusel alandada kordusenampakkumistel kinnistu hinda võrreldes eelmise enampakkumise hinnaga kuni 25%. Avaldaja ei ole väitnud, et kohtutäitur oleks selle reegli vastu eksinud. Samuti ei ole kohtutäitur hinnanud kinnistut alla rohkem kui 70% esimese enampakkumise alghinnast (

§ 100lg 5 kolmas lause).

Kohtutäituril oli seega õigus alandada kinnistu hinda 90 000 euroni. Arestitud asja hindamist reguleerib

§ 74

ning selle lg 7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja vaidlustada kohtutäituri määratud hinda kohtutäiturile esitatava kaebusega

§-s 217 sätestatud korras, s.o kümne päeva jooksul alates päevast, mil nad kohtutäituri määratud hinnast teada saavad. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur

§ 74lg-st 8 lähtuvalt uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult.

Tsiviilasja nr 2-20-2962 materjalidest nähtuvalt muutis kohtutäitur 10.06.2019 otsusega 26.03.2019 kinnisasja arestimise aktis märgitud hinda ning määras uueks hinnaks ja enampakkumise alghinnaks 210 000 eurot. Kohtutäituri 10.06.2019 otsust

§ 217lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ei vaidlustatud.

Kohtutäitur ei saanud seega avaldaja 12.03.2020 kaebuses esitatud taotluse alusel pöörduda kohtusse uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks. 5

§ 223lg 1 järgi hagimenetluses.

Avaldaja on ka esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, mille Harju Maakohus on võtnud 19.08.2020 määrusega menetlusse (tsiviilasi nr 2-20-7092). Praeguses asjas ei saa võtta seisukohta enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluste esinemise kohta.

1. Eelnevast lähtuvalt puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks ning määruskaebus jääb rahuldamata.
2. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) 6