← Eesti

2-19-134669/18

Obsah (12)§ 657§ 456§ 652§ 651§ 436§ 163§ 173§ 445§ 174§ 175§ 177§ 654

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 16. oktoober 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

) § 163 lg 1 alusel. 4.6.

  1. Maakohtu hinnangul rahuldas ta hageja nõuded 88% ulatuses, mistõttu jäi hageja menetluskuludest 88% kostja kanda ja kostja kuludest 12% hageja kanda. 4.6.
  2. Hagejale osutatud õigusabi on põhjendatud 10,5 t ulatuses hinnaga 168 eurot/t – kokku 1764 eurot (= 10,5 × 168). Hagi esitamisel tuli tasuda riigilõiv 350 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 2114 eurot (= 1764 + 350), millest kostjal tuleb hüvitada 88%, st 1860,32 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 113,23 eurot ettenähtust enam ja tal on õigus taotleda selle summa tagastamist. 4.6.
  3. Kostja õigusabile kulunud aeg on põhjendatud 7 t ulatuses tunnihinnaga 120 eurot. Seega on kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 840 eurot (= 7 ×120), millest hagejal tuleb hüvitada 12%, st 100,80 eurot. 4.6.
  4. Poolel tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda vastaspoolele viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. POOLTE SEISUKOHAD
  5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 5.
  6. Esiteks ei arvestanud maakohus tõendiga sõiduki ostueelse kontrolli kohta. Tõend näitab, et hageja oli sõiduki ostmisel teadlik probleemist õlisurvega. Seega tuleb hagi jätta VÕS § 218 lg 4 alusel rahuldamata. 5.
  7. Teiseks ei põhjendanud maakohus kuidas probleemid õlisurvega mootoris on seotud järgmiste asjadega: sidurikomplekt, süüteküünlad, kliimatorud, jahutusvedelik, jahutusvedeliku toru, jahutusvedeliku andur, detonatsiooni andur, käigukastiõli, pistikupesad, klemmid, hoorattapoldid, rihmaratas, sisselaske kollektori tihend, tihendid. Kostja ei pea tasuma asjade eest, mis ei ole seotud õlirõhuga mootoris.
  8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue otsusega vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summat. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, aga ringkonnakohtu menetluskulud jäävad kostja kanda. 5

(8)8. Maakohtu otsust ei vaidlustatud 172,56 euro nõudes menetluse lõpetamise ega ka 12% menetluskulude hageja kanda jätmise osas, milles otsus on

§ 456lg 4 teise lause järgi jõustunud.

Kaebus ei sisalda eraldi väiteid menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta, aga

§ 456lg 4 kolmas lause takistab selles osas otsuse osalist jõustumist.

9.

§ 652

lg 1 ja poolte väidete alusel saab ringkonnakohus võtta apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu tuvastatud asjaolud lepingu sõlmimise, sõidukil puuduste tuvastamise ja neist kostjale teatamise kohta.

  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pooled sõlmisid müügilepingu VÕS § 208 lg 1 tähenduses. Müüjana osales lepingu sõlmimisel kostja (dtl 28). VÕS § 208 lg 1 sõnastus ei eelda, et kostja pidanuks olema müügilepingu sõlmimisel sõiduki omanik, sest müügilepingu ese võib olla ka tulevikus omandatav asi. Vaidlust ei ole, et kostja tegi võimalikuks sõiduki omandi hagejale ülemineku. Seega on õige maakohtu seisukoht, et hagi esitati õige kostja vastu.
  2. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude kui müügilepingu rikkumisest (müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele) tuleneva kahju hüvitamise nõude. Õiguslikku kvalifikatsiooni pooled apellatsioonimenetluses kahtluse alla ei seadnud. Maakohus kohaldas korrektselt materiaalõigust hageja kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel, selles osas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
  3. Kaebuse esimene väide pole põhjendatud, sest kostja ei tõendanud hageja teadmist neist eespool p-des 2.2 ja 2.3 refereeritud puudustest, millele hageja tugineb kui müüdud asja puudustele ja kostja rikkumisele. Vaidlust pole, et hageja teadis p-s 2.1 loetletud puudustest, aga kostja ei toonud esile ega tõendanud, et neist oleks saanud järeldada kõiki hiljem tuvastatud ja palju olulisemaid puudusi.
  4. Kostja kaebuse teise väite alusel vaidlevad pooled apellatsioonimenetluses mh küsimuses üle, kas kõik hagiavalduse lisana nr 11 esitatud arves (dtl 95–96, edaspidi: arve) märgitud tööde tegemise ja detailide asendamise vajadus oli tingitud mootori rikkest ehk kostjale ette heidetavast lepingurikkumisest. Esmalt on vaidlusalune, kas ja millises ulatuses on kostja vastavad apellatsiooniväited lubatavad. 13.
  5. Konkreetselt vaidlustas kostja kaebuses järgmised tööd ja detailid: sidurikomplekt, süüteküünlad, kliimatorud, jahutusvedelik, jahutusvedeliku toru, jahutusvedeliku andur, detonatsiooni andur, käigukastiõli, pistikupesad, klemmid, hoorattapoldid, rihmaratas, sisselaske kollektori tihend, tihendid.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja kõnealuse väite osas tähendab see, et arve summas hageja nõude rahuldamist (muude üldiste eelduste täidetuse korral) saab ringkonnakohus kontrollida loetletud tööde ja detailide osas. Ühtlasi ei ole kostja vaidlustanud hagetava kahju teisi osi. 13.2. Hageja vaidles kaebusele vastu seisukohaga, et kostja ei esitanud sama väidet maakohtus.

§ 652

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud ja hindab uusi asjaolusid ainult lubatavas ulatuses, st vastavalt

§ 652lg 3 p-de 1 ja 2 tingimustele.

13.

  1. Hagile kirjalikult vastates kostja kõnealuste tööde osas eraldi vastuväiteid ei esitanud. Maakohtu istungil
  2. mail 2020 avaldas kostja esindaja, et lisaks klaasipesuvedelikule (millele vastavas osas hageja nõudest loobus) on asjakohatud kulud: käigukasti õli, kliimatoru, rihmaratas ja jahutusvedeliku toru. Lisaks loetles kostja
  3. juuni 2020 lõplikus seisukohas samad tööd ja osad, mis on märgitud kaebuses (vt eespool p 13.1). Hagejal oli maakohtu istungi lõpus määratud tähtaegade kohaselt võimalik kostja seisukohale vastata vähemalt kuni
  4. juunini 2020 (protokolli järgi küll tähtaeg vastamaks teise poole menetluskulu nimekirjale, mis aga ei takista esitamast seisukohti poole hinnangul uue väite kohta). Hageja seda võimalust ei kasutanud. 6

(8)13.
  1. Maakohus ei lõpetanud
  2. mai 2020 istungil asja sisulist arutamist ega isegi mitte eelmenetlust. Kohtu juhistest samal istungil pole otseselt aru saada, et vähemalt kuni
  3. juunini 2020 (seisukohtade esitamiseks määratud tähtaeg) oleks pooltel olnud takistusi oma väiteid täiendada või täpsustada. Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et kostja väited arvel märgitud tööde ja detailide kohta on apellatsioonimenetluses lubatavad.
  4. Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus kostja kõnealuse vastuväite ning sellega seonduvalt ka hageja kahju esiletoomise ja tõendatuse ulatust. 14.
  5. Kostja ei toonud oma vastuväite ulatust esile summaliselt, aga samuti puuduvad hageja menetlusdokumentides konkreetsed väited sõiduki parandamiseks tehtud tööde osas. Mõlemad pooled ja ka maakohus viitasid üldsõnaliselt arvele. Maakohus märkis, et arve kajastab auto vigade parandamist, aga ei tuvastanud, millised vead arvel kajastatud tööde ja detailide abil parandati. Samas ei otsustanud maakohus ka seda, et kostja vastuväited konkreetsete tööde ja detailide osas oleks hilinenud või muul põhjusel ei peaks nendega arvestama. Nii toimides rikkus maakohus

§ 436lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

14.

  1. Üldjuhul peavad pooled esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt nt Riigikohtu
  2. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika). Kahju hüvitamise eeldused, sh kahju ulatuse, koosseisu ja põhjusliku seose peab esile tooma ning vaidluse korral tõendama hageja. 14.
  3. Ringkonnakohus selgitas pooltele
  4. augusti 2020 määruses, et tema arusaamist mööda ei hõlma kostja vastuväide arvel üksnes järgmisi ridu (ja summasid): sidurikolvi polt (5,50), O-ring (7,20), väljalaske kollektori mutter (9,17), OEM 11537548652 (4,73), doonormootor (100,00), õlifilter ja õli (53,33), montaaž (375,00) ning doonormootori komplekteerimine ja paigaldus (333,00) – kokku 888,26 eurot (käibemaksuga 1065,91 eurot). Pooled ei esitanud sellest erinevaid seisukohti, mistõttu saab neist asjaoludest kaebuse lahendamisel lähtuda. 14.
  5. Eelnevast tuleneb, et hageja pidi tooma esile ja tõendama, et ka kõik ülejäänud arvel märgitud kulud on seotud just nende puuduste kõrvaldamisega, mida hageja kostjale lepingurikkumisena ette heidab. Kohtul puuduvad teadmised, et hinnata, kas hageja esile toodud puuduste kõrvaldamiseks olid vajalikud just arvel märgitud tööd ja detailid. Kuna hageja seda ei teinud, siis ei saa sõiduki puuduste kõrvaldamise osanõuet rahuldada suuremas summas kui eelmises alapunktis tuvastatud summa 1065,91 eurot, millele kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kokku on hageja nõue põhjendatud summas 2935,89 eurot (= 1065,91 + 1450 + 200+ 134,1 + 85,88), st vaidlustatud otsusega kostjalt välja mõistetud kahjuhüvitise kui põhivõla summa väheneb 659,29 euro võrra (=3595,18 – 2935,89). Kaebuse teine väide on põhjendatud. 14.
  6. Viivise nõude osas kostja eraldi vastuväiteid ei esitanud, st viivise nõue tuleb rahuldada ulatuses, mis vastab põhinõude rahuldamisele. Maakohus lahendas viivisenõude nii, et mõistis viivise välja alates hagi esitamisest ja piiras selle summa põhinõudega – nagu hageja ka taotles. Kumbki pool viivisenõude lahendamise viisi ei kritiseerinud. Seega järgib ringkonnakohus samasugust lahendust, aga mõistab viivise välja põhinõude summalt 2935,89 eurot.
  7. Menetluskulude kohta teeb ringkonnakohus järgmised otsustused. 15.1.

§ 163

lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Sama säte rakendub ka juhul, kui üks pool nõustus kohtu pakutud kompromissiga, teine aga mitte. 7

(8)15.
  1. Hageja nõustus vaidluse lõpetama ringkonnakohtu
  2. augusti 2020 määruses pakutud viisil, st kostjal oleks tulnud põhivõla, viivise ja menetluskulude katteks kokku tasuda 4000 eurot. Ringkonnakohus otsustas eespool p-s 14.4, et põhinõue kuulub rahuldamise summas 2935,89 eurot. See moodustab hageja algsest põhinõudest ca 78% (≈ 2935,89 : 3774,35), mistõttu lähtus kohtu kompromissettepanek asjakohaselt eeldusest, et kostjal tuleb osaliselt hüvitada hageja menetluskulud. Avalikult kättesaadava viivisekalkulaatori järgi on rahuldatud põhivõla summalt arvutatud viivis otsuse päeva seisuga 168,77 eurot. Seega vastab 4000 eurot kokku piisava täpsusega hagi rahuldamise ulatusele. 15.
  3. Eelmistes alapunktides 15.1 ja 15.2 märgitud kaalutlustel esineb alus panna kõik menetluskulud

§ 163

lg 2 kohaselt kostja kanda, sest ta ei nõustunud kohtu pakutud kompromissiga, mis on piisavalt sarnane vaidluse otsusega lahendamise ulatusele. Siiski ei saa kostja kaebuse alusel muuta tema kahjuks maakohtu menetluskulude jaotust, st 12% maakohtu menetluskuludest jääb endiselt hageja kanda. Maakohus ei põhjendanud, kuidas jõudis järeldusele, et hagi rahuldati 88% ulatuses. Käesoleva alapunkti järgi ei oma see enam tähtsust. 15.4. Lisaks märkis maakohus vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 4 menetluskulude jaotuse puudulikult, selle vea saab ringkonnakohus omal algatusel kõrvaldada.

§ 173

lg 2 mõtte kohaselt tuleb lõpplahendis jaotada kõik menetluskulud, mitte üksnes need, mis jäävad vastaspoole kanda. Jaotamata on 12% hageja menetluskuludest ja 88% kostja menetluskuludest, mis maakohtu põhjenduste järgi jäid vastava poole enda kanda. Kokkuvõtvalt on maakohtu menetluskulude jaotus otstarbekas märkida viisil, et 88% neist jääb kostja ja 12% hageja kanda. 15.5. Maakohus rahuldas mõlema poole menetluskulude hüvitamise taotlused osaliselt, aga jättis vastavad nõuded tasaarvestamata. Sellega rikkus maakohus

§ 445lg 1 teist lauset, aga ka selle puuduse saab kõrvaldada käesoleva otsusega.

15.6. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 163

lg 2 alusel kostja kanda, st

§ 174lg 3 järgi tuleb määrata kindlaks hagejale hüvitatav summa.

Hageja palub hüvitada 588 eurot, mis menetluskulude nimekirja järgi on tasu õigusteenuse eest mahus 3,5 t tasumääraga 168 eurot/t (sisaldab käibemaksu). Kostja ei esitanud hageja kuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja toimingud selles mahus põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 tähenduses.

Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 588 eurot (= 3,5 × 168). 15.7.

§ 445

lg 1 teise lause alusel tasaarvestab ringkonnakohus poolte vastastikused kohustused menetluskulude hüvitamisel. Maakohtu määratud hüvitiste suurust ei vaidlustatud ja vastavalt eespool märgitule puudub alus seda muuta. Järelikult peab kostja tasaarvestuse tulemusel hagejale hüvitama 2347,52 eurot (= 1860,32 – 100,80 + 588). Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177lg-le 4 tuleb kostjal sellelt summalt tasuda viivist.

16. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja märgib selles

§ 173lg 1 teist lauset järgides kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

Erinevalt maakohtust peab ringkonnakohus kohaseks lisada poolte nimedele resolutsioonis nende roll menetluses. Välja mõistetud põhivõla summat on resolutsiooni selguse huvides parem nimetada läbivalt kahjuhüvitiseks. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.