Obsah (6)

§ 100§ 101§ 97§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei ka

§ 100

lg 1 ja

§ 101sisu.

Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada oma väidet selle kohta, et hageja 2 on asunud elama kostja juurde. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada oma väiteid selle kohta, et hagejate vajadused on väiksemad nõutud miinimummääras elatisest. Kohus määras pooltele tähtajad oma seisukohtade täiendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks.

1. 19.12.2019 toimus asjas teine istung. Istungil pooled kompromissile ei jõudnud. Kohus lõpetas istungil eelmenetluse, uuris pooltega tõendeid ja arutas asja sisuliselt lõpuni. Pooled sõlmisid istungil kokkuleppe selle kohta, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus protokollis kokkuleppe. Kohtuotsuse põjendused
2. Perekonnaseadus (edaspidi

) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (

) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama. Kohus tuvastab, et hageja 1 ja 2 on kostja lapsed Eesti Rahvastikuregistri väljavõtete alusel. Seega on kostja

§ 97lg 1 kohaselt kohustatud hagejaid 1 ja 2 ülal pidama.

25.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 99

lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusele nr 117 oli kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Seega moodustas miinimummääras elatis 2019.a 270 eurot ühe alaealise lapse kohta kuus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr 115 on 2020.a kuutasu alammääraks 6 2-19-114313 täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega moodustab miinimummääras elatis 2020.a 292 eurot ühe alaealise lapse kohta kuus.

§ 101

lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena.

§ 100lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Hagiavalduse kohaselt taotletakse elatise väljamõistmist kostjalt seaduses sätestatud miinimummääras alates 22.05.2019, s.o päevast, kui hagejad esitasid elatise saamiseks nõude maksekäsu kiirmenetluses.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja 1 elab hagejate seadusliku esindaja juures. Kohus järeldab nimetatud asjaolu kostja 25.10.2019 menetlusdokumendist, kus kostja on vastava seisukoha esitanud. Seega tuvastab kohus, et hageja 1 elab hagejate seadusliku esindaja juures.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kelle juures elab hageja 2 ja mis ajast alates. Hagiavalduses väitis hageja seaduslik esindaja, et hageja 2 elab hagejate seadusliku esindajaga koos. Kohtu hinnangul kinnitab hageja väidet hagiavalduse esitamise ajal asjaolu, et üürilepingus on nimetatud ka hagejat 2, kui Xxxxxxxxxxxx korteri üürilevõtjat. Kohus on seisukohal, et kuivõrd dokumendist nähtuvalt on üürileping vormistatud blanketile, siis on eluliselt usutav, et lapsed on üürilepingus nimetatud kui isikud, kes korterisse elama asuvad. Kohus on seisukohal ja tuvastab, et vähemalt kostja poolt hagile vastuse esitamise ajal on hageja 2 elukohaks olnud hagejate seadusliku esindaja elukoht, kuna kostja ise on hageja 2 elukoha vastuses selliselt märkinud. Kostja asus väitma, et hageja 2 elab tegelikult kostja juures alles oma 25.10.2019 menetlusdokumendis. 07.11.2019 eelistungil võttis hagejate seaduslik esindaja omaks, et alates oktoobrikuust 2019 on hageja 2 öösiti kostja juures. Kostja panustab seeläbi hageja 2 toiduvajaduse ja eluasemevajaduse katmisesse osaliselt. Kuigi kohus selgitas kostjale vajadust esitada tõendid oma väite tõendamiseks selle kohta, et hageja 2 elab kostjaga, siis kostja seda ei teinud. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et alates oktoobrist 2019 viibib hageja 2 öösiti kostja juures ja kostja katab osaliselt hageja 2 vajadused vahetult, s.o toidule ja eluasemele.
3. Riigikohus on selgitanud, et lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
4. märtsi
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
6. jaanuari
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Pooled vaidlesid menetluses selle üle, kas hagejate vajadused on elatise miinimummäärast väiksemad või mitte. Kuigi kohus selgitas kostjale vajadust tõendada väidet, et hagejate vajadused on madalamad miinimumelatisega võrreldes, siis kostja vastavaid tõendeid ei esitanud.
8. Arvestades, et elatise miinimummäära nõudmisel ei ole vajalik alaealiste laste kulutusi tõendada, siis ei hinda kohus eraldi hagejate esitatud tõendeid, kuivõrd hagejad on ise öelnud, et tõendid on illustratiivsed näitamaks, et hagejate seaduslik esindaja tasub kulud ja ei ole ammendavad.
9. Kostja võttis 07.11.2019 kohtuistungil omaks, et ta ei ole hagejatele elatist tasunud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks seaduses sätestatud miinimummääras 7 2-19-114313 hagejatele vahetut ülalpidamist andnud. Asjaolust, et käesoleval ajal elavad pooled kõrvuti majades, ei järeldu automaatselt, et kostja osaleks hagejate ülalpidamises. Kostja poolt esitatud üksikud tšekid ei tõenda hagejate nõuetekohast ülalpidamist. Kostja omaksvõtu alusel loeb kohus tuvastatuks, et kostja on hagejate suhtes ülalpidamise andmise kohustust rikkunud.
10. Kuna kostja ei ole esitanud taotlust elatise vähendamiseks

§ 102

lg 2 alusel, samuti avaldas kostja kohtule, et elatise tasumisel ei ole tema majanduslik seisund probleemiks (07.11.2019 eelistungi protokoll), siis ei hinda kohus eraldi kostja varalist seisundit.

1. Kohus mõistab kostjalt hageja 1 kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates 22.05.2019 kuni hageja 1 täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxxxx. Alates 22.05.2019 kuni 08.01.2020 on kostja elatise võlgnevus hageja 1 ees kujunenud järgmiselt: 22.05.2019 – 31.05.2019 on 10 päeva. Maikuus oli 31 päeva, seega moodustab miinimumelatis ühes päevas 270/31=8,71 eurot. 10 päeva elatis moodustab seega 8,71*10=87,10 eurot. Perioodil juuni 2019 – detsember 2019 on 7 kuud. 7 kuu elatis on 270*7=1890 eurot. Jaanuaris 2020 on olnud 8 päeva. Jaanuaris on 31 päeva, seega ühe päeva elatis on 292/31=9,42 eurot ja 8 päeva elatis seega 9,42*8=75,36 eurot. Kokku moodustab elatise võlgnevus alates 22.05.2019 – 08.01.2020 hageja 1 ees 2052,46 eurot.
2. Kohus mõistab kostjalt hageja 2 kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates 22.05.2019 kuni septembri lõpuni
3. Nimetatud perioodil kujuneb kostja võlgnevus hageja 2 ees järgmiselt: 22.05.2019 kuni 08.01.2020 on kostja elatise võlgnevus hageja 2 ees kujunenud järgmiselt: 22.05.2019 – 31.05.2019 on 10 päeva. Maikuus oli 31 päeva, seega moodustab miinimumelatis ühes päevas 270/31=8,71 eurot. 10 päeva elatis moodustab seega 8,71*10=87,10 eurot. Perioodis juuni 2019 – september 2019 on 4 kuud, s.o 4*270=1080 eurot. Seega kokku moodustab elatise võlgnevus hageja 2 ees 87,10+1080=1167,10 eurot. Hagejate seaduslik esindaja võttis 07.11.2019 toimunud eelistungil omaks, et hageja 2 on alates oktoobrist 2019 veetnud ööd kostja juures ja kostja on osaliselt andnud hagejale 2 vahetut ülalpidamist ja hageja 2 osas on hagejate seaduslik esindaja nõus elatisega summas 130 eurot kuus, s.o 48,15% elatise miinimummäärast. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja 2 kasuks välja elatis alates oktoobrist 2019 kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxxx, 48,15% elatise miinimummäärast. Perioodi oktoober 2019 – detsember 2019 moodustab elatise võlgnevus 3*130=390 eurot. Alates jaanuarist 2020 moodustab 48,15% elatise miinimummäärast 140,60 eurot kuus, seega on elatise ühe päeva määr jaanuaris 140,6/31=4,54 eurot ja elatis 8 päeva eest moodustab 8*4,54=36,
4. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja 2 ees 1167,10+390+36,32=1593,42 eurot.
5. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud vähendada elatist hagejate seadusliku esindaja kontole laekuvate lastetoetuste arvel. Riigikohus on oma 22.03.2017 otsuses nr 3-2-1-174-16 asunud seisukohale, et ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks 8 2-19-114313 see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Antud juhul mõistab kohus elatise välja oluliselt väiksemas määras kui seaduses sätestatud miinimumelatis ja sellises määras, mida kostja on olnud võimeline tasuma. Kostja on kohtule 07.11.2019 eelistungil kinnitanud, et tal ei ole rahalisi probleeme elatise tasumisega. Kohtu hinnangul puudub antud juhul alus vähendada välja mõistetavat elatist veelgi alla miinimummäära pelgalt põhjusel, et hagejatele on tasutud lastetoetust. 35. Järgnevalt analüüsib kohus hagejate nõudeid

§ 108

alusel.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Ka tagasiulatuvalt saab elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 14).

1. Hagejad esitasid kostja suhtes tagasiulatuva elatise nõuded alates 08.10.2018 kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 22.05.2019 miinimummääras. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks nimetatud ajal vabatahtlikult hagejatele ülalpidamist andnud. Kostja võttis 19.12.2019 toimunud kohtuistungil omaks, et vähemalt veebruarikuust 2019 on hagejate seaduslik esindaja nõudnud kostjalt elatise tasumist. Hagejad on esitanud perioodi 08.10.2018 – 31.12.2018 nõuded arvestusega 8 eurot päevas. Arvestades asjaolu, et 2018 oli elatise miinimumäär 250 eurot kuus, siis vastab 8 eurot päevas elatise miinimummäärale. Hagejad on esitanud perioodi 01.01.2019 – 21.05.2019 nõuded arvestusega 9 eurot päevas, mis vastab 2019 kehtinud elatise miinimummäärale. Seega peab kohus põhjendatuks kummagi hageja kohta välja mõista 1961 eurot. Elatise võlgnevus kujuneb järgmiselt: 08.10.2018 – 31.12.2018 on 2 kuud ja 24 päeva. Ühe kuu elatise miinimummäär on 250 eurot, s.o 8 eurot päevas, 01.01.2019 – 21.05.2019 on 4 kuud ja 21 päeva. Ühe kuu elatise miinimummäär on 270 eurot, s.o 9 eurot päevas.
2. Kohus märgib, et käesoleva kohtumenetluse raames, mille esemeks on hagejatele elatise maksmise küsimus, ei oma tähtsust poolte väited kostja ja hagejate seadusliku esindaja tegevuse/tegevusetuse kohta kooselu ajal, nende omavahelised suhted pärast kooselu lõppemist ja erimeelsused laste kasvatamise küsimuses. Eeltoodust tulenevalt ei hinda kohus eraldi poolte vastavaid väiteid. Menetluskulud
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagid osaliselt ja jätab menetluskulud poolte endi kanda. 19.12.2019 toimunud kohtuistungil avaldasid pooled nõusolekut menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Tsiviilasja hind 9 2-19-114313
4. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejad nõudsid kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Hagi esitati 22.05.2019, millest tulenevalt tuleb arvestada elatise maksete suurust alates 22.05.2019 kuni 22.02.
5. Perioodis 22.05.2019 – 31.12.2019 oli 7 kuud ja 10 päeva. 1 päeva elatis oli 8,71 eurot ja 1 kuu elatis 270 eurot. Seega moodustas elatise suurus nimetatud perioodil 1977,10 eurot. Perioodil 01.01.2020 – 22.05.2020 on 1 kuu ja 22 päeva. 1 päeva elatis veebruaris (29 päeva) on seega 10,07 eurot ja 1 kuu elatis 292 eurot. Seega moodustab elatis nimetatud perioodil 513,54 eurot. Seega on tsiviilasja hind kokku 2490,64 eurot. Kuna hagejaid on kaks, kes esitasid samasugused nõuded, siis on tsiviilasja hind kokku 4981,28 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg Kohtunik 07.10.2020 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse RESOLUTSIOON:
6. Tühistada Pärnu Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsus osas, milles maakohus mõistis U.H.lt H.T. kasuks välja elatise ajavahemiku alates
9. mai 2019 kuni
10. jaanuar 2020 eest ja edasiulatuva elatise. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta nende ajavahemike osas H.T. hagi rahuldamata.
11. Asendada maakohtu otsuses O.T. kasuks edasiulatuva elatise väljamõistmise kuupäevas aastaarv 2019 aastaarvuga
13. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus rahuldas O.T. hagi.
14. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
15. Menetluskulud jätta poolte endi kanda
16. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine: 6.
17. Rahuldada osaliselt O.T. ja H.T. hagi U.H. vastu elatise nõudes. 6.
18. Mõista U.H.lt O.T. kasuks välja elatis perioodi 22.05.2019 kuni 08.01.2020 eest 2052,46 eurot. 6.
19. Mõista U.H.lt O.T. kasuks välja elatis perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis
20. a-l on 292 eurot) alates 09.01.2020 kuni O.T. täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxxx. 6.
21. Mõista U.H.lt O.T. kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 08.10.2018 kuni 21.05.2019 eest 1961 eurot. 10 2-19-114313 6.
22. 6.
23. Mõista U.H.lt H.T. kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 08.10.2018 kuni 30.04.2019 eest 1772 eurot. Jätta rahuldamata H.T. hagi U.H. vastu elatise nõudmiseks ajavahemiku
24. mai 2019 kuni
25. jaanuar 2020 eest ja edasiulatuva elatise osas. 6.
26. U.H.l tuleb väljamõistetud elatis tasuda G.T. (isikukood xxxxxxxxxxxx) pangakontole nr XXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank selgitusega „Laste elatisraha“. 6.
27. Jätta menetluskulud poolte endi kanda 11