Obsah (4)

§ 37§ 71§ 43§ 121

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1491 Määruse kuupäev 22. detsember 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Pavel Fedoritši kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju h

§ 37lg 2 p 4) seoses väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega.

Kaebuse aluseks on määruse punktis 1.1 toodud asjaolud; - kohustada vastustajat paigutama kaebaja üksinda kambrisse (

§ 37lg 2 p 2).

2 Mittevaralise kahju hüvitamise nõue 6. Kohus lõpetab menetluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses sellega, et vangla ei võimaldanud kaebajale täiendavaid helistamisi ja vanglaametnik mõnitas helistamise taotluste lahendamisel kaebajat (punkti 1.1 alapunkt 1). Menetlus lõpetatakse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja on kaebetähtaega ületanud ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 näeb hüvitamiskaebusele ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 alusel on kaebetähtaeg 30 päeva sellest, kui vangla kahju hüvitamise taotluse lahendas. Vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata 02.05.2019, käesolevas kohtuasjas kaebuse esitamise kuupäev on 11.08.2020. Kaebaja on kaebetähtaega oluliselt ületanud. Kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvat põhjust, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist (

§ 71lg 1).

See tuleneb määruse punktis 2 toodust. Kaebaja on sama sisuga kaebuse juba kahel korral kohtule esitanud, seega ei olnud kaebajal objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kaebuse esitamisel. Kohtuasjas 3-20-30 selgitas kohus kaebajale võimalust esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, kaebaja seda ei teinud. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada (

§ 43lg 1 p 2).

7. Kohus tagastab kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kaebajale osutatud tervishoiuteenustega (punkti 1.1 alapunkt 5). See nõue tagastatakse

§ 121lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe ning vangla arsti sisuline tegevus ei allu halduskohtu kontrollile. Kui kaebajal on etteheiteid vangla meditsiiniosakonnas talle osutatud tervishoiuteenusele (kaebaja läbivaatamine, diagnoosi määramine, ravimine, nõustamine või muul viisil tervishoiuteenuse osutamine), tuleb kaebajal esitada hagi maakohtule. Kohus selgitab kaebajale, et tervishoiuteenuse osutamise hulka kuulub ka meditsiinitöötaja määratud ooteaja pikkus ehk meditsiinitöötaja hinnang sellele, kui kiiresti kaebaja abi vajab. Kui määruse punkti 1.1 alapunktides 3 ja 4 toodud juhtumid (vangla ei võimaldanud arsti vastuvõttu algselt määratud ajast kiiremini ja kaebaja ei pääsenud erakorralisele vastuvõtule piisavalt kiiresti) tuginesid meditsiinitöötaja otsusele, siis ka need etteheited tuleb esitada maakohtule. Kohus mõistab siiski kaebust pigem nii, et kaebaja etteheited on sunnatud vanglaametnikele, kuna ametnikud ei korraldanud kaebajale pääsu arsti juurde. 8. Kohus tagastab kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes punkti 1.1 alapunktides 2, 3, 4 ja 6 toodud alustel. Need nõuded tagastatakse

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Vastustajal puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse punkti 1.1 alapunktides 2, 3, 4 ja 6 toodud asjaoludel. Kaebaja ise viitab kahele kahju hüvitamise taotlusele. 05.03.2019.a taotlus tugineb üksnes punkti 1.1 alapunktis 1 toodud asjaoludele. 27.09.2019.a taotlus (vangla otsus 26.11.2019 nr 113/202-2, tl 38) tugineb sellele, et vangla ei võimaldanud kaebajale magamist alumisel voodikohal, sellel alusel kahju hüvitamist kaebaja praeguses kaebuses ei nõua. Eeltoodu tähendab, et kaebaja ei ole läbinud VangS § 11 lg 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebus ei ole lubatav. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalus 3 esitada need nõuded kohtule uuesti pärast seda, kui ta on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Kaebajal tuleb esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Taotluses tuleb välja tuua, millise konkreetse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist kaebaja taotleb (kuupäev, kirjeldus). Kui vangla on kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, siis tekib kaebajal õigus esitada kaebus halduskohtule. Kohustamisnõue kaebaja üksinda kambrisse paigutamiseks 9. Kohus tagastab kohustamisnõude

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebaja eesmärgiks on saavutada, et ta paigutatakse kambrisse üksi. Kaebaja tugineb sellele, et arst on andnud sellekohase soovituse. Ka vastustaja märkis 11.08.2020.a vaideotsuses nr 111/444-2, et meditsiiniosakonna juhataja on andnud arvamuse, et soovituslikult võiks kaebaja paikneda kambris üksi.

1. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi on kinnipeetava vanglasisene paigutamine toiming. Vanglasisese paigutamise kord ei ole õigusaktides detailselt reguleeritud. Seadusandja on jätnud haldusorgani otsustada, millistest kaalutlustest vanglasisesel paigutamisel lähtutakse (Riigikohtu lahend 3-3-1-10-11 p 13-14). Haldusmenetluse seaduse § 107 lg 2 alusel on toimingu tegemine vormivaba. Kui vanglas viibivate kinnipeetavate arv jätab võimaluse selleks, et mõned kinnipeetavad saavad viibida kambris üksi, siis saab kinnipeetava tervislik seisund kahtlemata olla üheks valiku tegemise aluseks. Seejuures on arsti rangete juhiste kõrval võimalik arvesse võtta ka arsti soovitusi.
2. Vastustaja on pärast kaebaja algse taotluse lahendamist leidnud võimaluse paigutada kaebaja kambrisse üksi. Kaebaja viibib kambris üksi alates 12.08.
3. Seega on vastustaja teinud toimingu, mida kaebaja soovis. Sel juhul ei ole kaebajal enam kaebeõigust kohustamiskaebuse esitamiseks.
4. Kohus selgitab, et kui kaebaja juurde peaks tulevikus paigutatama kambrikaaslane, siis on kaebajal õigus esitada vastustajale vaie. Kui kaebaja algselt paiknes kambris üksi ning tugineb sellele, et tal on meditsiiniline näidustus paikneda kambris üksi, siis ei pea kaebaja esmalt esitama taotlust, vaid võib kohe esitada vaide. Kui kaebaja vajadus paikneda kambris üksi on tema tervisliku seisundi tõttu tungiv või kiireloomuline, siis saab kaebaja pärast vaide esitamist esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotluse.
5. Kokkuvõttes on kohus kõigi kaebaja nõuete puhul kas menetluse lõpetanud või kaebuse tagastanud. Sel juhul puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust vabastada ta riigilõivu tasumisest või muid menetluslikke taotlusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4