Obsah (4)

§ 4§ 13§ 12§ 5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. november 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-10123 (17259000543) Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistung

) ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a määrust nr. 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.

§ 4

lg 2 kohaselt tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu;

§ 4

lg 4 kohaselt terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid;

§ 4

lg 44 Välitöö tuleb korraldada nii, et seal paiknevad töökohad, liikumisteed ja muud tööga seotud piirkonnad ning töövahendid, mida töötajad töö käigus kasutavad, ei ohustaks inimesi ega takistaks sõidukite liiklust.

§ 13

lg 1 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Sama sätte punkti 5 kohaselt on tööandja kohustatud korraldama uue töökeskkonna 3 riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele või kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud.

§ 12

lg 31 kohaselt, kui töökohal töötavad samal ajal vähemat kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu-ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad solidaarselt selle eest, et töö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a määrus nr. 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 10 lg 3 kohaselt tuleb liikluskorraldusega tõkestada jalgsi liikuvate töötajate ja teiste isikute pääs liikuva töövahendi töötamisalale. Kui tööprotsessi läbiviimine pole jalgsi liikuvate töötajate juuresolekuta võimalik, tuleb rakendada abinõusid, vältimaks nende vigastamist töövahendi poolt. AS P läbi oma tööohutuse eest vastutanud objektijuhi K. L.u, olles teadlik, et tema töötajad on vastavalt olukorrale juhendamata, ei ole hinnatud läheduses töötanud teleskoopfrontaallaadurist tulenevaid ohte, võetud kasutusele abinõusid ohtude vältimiseks, märgistatud jalakäijate liikumisteed ja lubades tööle oma ettevõtte töötajad ning pannes neid olukorda, kus neid ähvardasid ohud, lõi olukorra, kus sai võimalikuks, et alaealine R. S., kes teisaldas teleskoop-frontaallaaduriga teraviljakuivati-hoidlast vilja õue, ei pannud tähele laaduri ees liikunud inimest ning sõitis AS P töötaja M. R.ile otsa, põhjustades hulgivigastused, mille tagajärjel M. R. suri. Hukkunud M. R.it ei olnud juhendatud objektil liikumise ja rasketehnika liikumistrajektoori osas. Seega veendudes töökoha olustikus pidi K. L. möönma, et tööohutusnormide eiramine paneb tööülesanded saanud töötajad ohtlikku olukorda. K. L.u poolne tööohutusnormide eiramine tõi kaasa olukorra, kus M. R. ei suutnud hinnata teleskoop-frontaallaadurist tulenevaid ohte, rasketehnika liikumistrajektoori ja objektil liikumise kiirust, puudusid piirded jalakäijate ja rasketehnika liikumisteede vahel ning OÜ T juhatuse liikme O. L.aga puudusid kokkulepped mõlema ettevõtte töötajate tööohutuse tagamiseks. 29.08.2017.a AS P objektijuht K. L., olles teadlik, et töökohal töötavad ohtlikes tingimustes kahe tööandja töötajad ja eirates tööohutuse norme, lubas oma töötajad tööle ning lõi olukorra, kus AS P hoidis kokku ressursse. K. L. tegutses juriidilise isiku huvides, kuivõrd teraviljakuivati-hoidla puuduste kõrvaldamise tähtaeg saabus päev varem, s.o 28.08.2017.a ja ettevõtetele oli soodsam lasta töötajatel tegutseda ohtlikus olukorras, kui järgida seadusest tulenevate töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmist, mis oleks töid veelgi viivitanud. Ettevõtte huvi oli, et vaegtööd võimalikult ruttu ära tehtaks, s.t et töötajad võimalikult palju tööd ära teeks ja vaegtöödega viivitamisel ei tekiks ettevõttele rahalisi kohustusi. Seega K. L., eirates töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, millega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm, pani toime KarS § 197 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega Aktsiaselts P läbi pädeva isiku K. L.u, eirates juriidilise isikuna töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, millega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm, pani toime KarS § 197 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Osaühingut T (reg kood xxxx) ja O. L.a süüdistatakse selles, et nemad, eirasid töötervishoiuja tööohutusnõudeid ning põhjustasid ettevaatamatusest inimese surma. 4 OÜ-l T oli ajavahemikus 03.06.2016.a-14.12.2017.a kaks juhatuse liiget O. L. ja J. L.. Juhatuse liikmed olid suuliselt kokku leppinud, et tööohutuse eest vastutab O. L.. 01.07.2017.a sõlmis OÜ T juhatuse liikme O. L.a isikus xxxx R. S.ga tähtajalise töölepingu nr 46 (kirjalik tööleping on koostatud 08.09.2017.a), mille kohaselt oli alaealise tööülesandeks ajavahemikus 01.07.2017.a-31.08.2017.a rohu niitmine trimmeriga, abitööd teraviljakuivatis jm tööd vastavalt kokkuleppele. Tööülesandeid pidi andma ja nende täitmist kontrollima vahetult O. L.. 29.08.2017.a andis O. L. vajaliku väljaõppeta alaealisele töötajale R. S.le tööülesande teisaldada vili teleskoop-frontaallaaduriga xxxx OÜ U (juhatuse liige samuti O. L.) viljakuivati-hoidla varjualuse all olevast viljahunnikust ca 40 m eemal asuvale platsile. Samal päeval tulid viljakuivati-hoidlasse hoone ehitustööde puudusi kõrvaldama AS-i P töötajad O. K., V. P., M. R. ja K. L.. O. L. oli teadlik, et AS-i P töötajad ja OÜ-s T töötav alaealine R. S. töötavad samal territooriumil ja nende liikumistrajektoor võib kattuda. Vilja teisaldamise ja vaegtööde ohutu läbiviimise tagamiseks 29.08.2017.a oli OÜ-l T läbi tööohutuse valdkonna eest vastutava juhatuse liikme O. L.a kohustus korraldada vajalik väljaõpe ohtlikku töövahendit kasutavale alaealisele töötajale, mitte lubada väljaõppeta alaealist ohtlikule tööle, kujundada viljakuivati-hoidla alad, kus võidakse liikuda sõidukiga nii, et seal oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning kooskõlastada AS-iga P ühistegevus ohtlike olukordade vältimiseks. O. L. eiras neid kohustusi, millega rikkus Töötervishoiu ja tööohutuse seadust (edaspidi

), Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000.a määrust nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, Sotsiaalministri 14.12.2000.a. määrust nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“, Väljaõppe määrust, Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a. määrust nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“. Töölepingu seaduse § 7 lg 2 p 3 kohaselt ei tohi tööandja töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu.

§ 12

lg 2 kohaselt ei tohi tööandja lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus nr. 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lg 8 kohaselt peab tööandja surve- ja tõsteseadmete, liikurmasinate ja teiste suurema ohtlikkusega töövahendite kasutajatele korraldama eriväljaõppe ja vajadusel perioodilisi täiendõppeid. Alaealisel R. S.l ei olnud mootorsõiduki juhtimisõigust ega eraldi väljaõpet teleskoopfrontaallaaduriga töötamiseks. Sellele vaatamata sõlmis O. L. töölepingu alaealisega ja andis ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta ning vajaliku ja nõuetekohase väljaõppeta alaealisele töötajale tööülesande, mille täitmiseks tuli tal kasutada ohtlikku töövahendit teleskoopfrontaallaadurit nii, et tema töötrajektoor kattus AS-i P töötajate töökoha asukohaga. Vajaliku väljaõppe olemasolul oleks R. S. osanud arvestada laaduri juhtimisel tekkivate pimenurkadega ning ohtudega, mis võivad seadme käitlemisel tekkida.

§ 13

lg 1 p 12 kohaselt peab tööandja tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist. 5

§ 13

lg 1 p 13 kohaselt on tööandja kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe.

§ 13

lg 1 p 52 kohaselt on tööandja kohustatud teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest. Sotsiaalministri 14.12.2000.a määrus nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ § 5 lg 1 kohaselt viib tööandja poolt määratud pädev isik läbi töötaja esmajuhendamise töökohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 kohaselt tutvustatakse esmajuhendamisel töötajale tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lg 6 kohaselt tagab tööandja kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama: 1) teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi; 2) abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud isikute ohutuse tagamiseks; 3) teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest; 4) teavet igasugustest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad töötaja poolt kasutatava või tema lähedal asuva töövahendi ohtlikkust; 5) juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral. Sama määruse § 1 lg 9 kohaselt andmed töötaja juhendamise ja väljaõppe kohta registreeritakse. Väljaõppe määruse § 4 lg 1 kohaselt viib töökeskkonnaspetsialist läbi töötaja sissejuhatava juhendamise tööandja kinnitatud juhendi alusel enne töötaja tööle asumist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab sissejuhatav juhendamine sisaldama: 1) ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist; 2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist; 3) juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral; 4) juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks; 5) töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule; 6) töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist. Väljaõppe määruse § 8 lg 1 kohaselt töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse 1) juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus; 2) juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet; 3) struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; 4) täiendjuhendamise põhjus; 5) töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; 6) iseseisvale tööle lubamise kuupäev. O. L., lubades tööle juhendamata R. S. ja teades, et R. S.le ei ole tutvustatud ettevõtte töökorraldust, töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavaid abinõusid, juhiseid tööõnnetuse korral, tööohutusjuhendit „Ohutusjuhend teleskooplaaduri JCB 560-80 kasutamiseks“ ja temaga ei ole läbi viidud alaealise tööohutusalast esmajuhendamist teleskooplaaduril töötamiseks, lõi olukorra, kus R. S. ei olnud teadlik ohtudest ja ei osanud neid hinnata ning vältida. Korrektse juhendamise korral oleks R. S. suutnud hinnata oma manöövrite ohtlikust teistele samas hoones ja territooriumil viibivatele isikutele ning tal oleks olnud teadmised, millistel olukordadel ei tohi töövahendiga tööd jätkata.

§ 4

lg 2 kohaselt tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu;

§ 4

lg 4 kohaselt terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid; 6

§ 4

lg 44 kohaselt tuleb välitöö korraldada nii, et seal paiknevad töökohad, liikumisteed ja muud tööga seotud piirkonnad ning töövahendid, mida töötajad töö käigus kasutavad, ei ohustaks inimesi ega takistaks sõidukite liiklust;

§ 5

lg 1 kohaselt on töövahend masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a määrus nr. 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 10 lg 3 kohaselt tuleb liikluskorraldusega tõkestada jalgsi liikuvate töötajate ja teiste isikute pääs liikuva töövahendi töötamisalale. Kui tööprotsessi läbiviimine pole jalgsi liikuvate töötajate juuresolekuta võimalik, tuleb rakendada abinõusid, vältimaks nende vigastamist töövahendi poolt.

§ 13

lg 1 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Sama sätte punkti 5 kohaselt on tööandja kohustatud korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele või kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud.

§ 13

lg 1 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud läbi viima süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; p 2 kohaselt on tööandja kohustatud vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale. Kuna viljakuivati-hoidla varjualuse all olid märgistamata jalakäijate liikumiseks mõeldud alad ja muul viisil ei tagatud jalakäijate ohutust ning isikutel puudusid konkreetsed juhised, millal tuleb töö ohutuse tagamiseks ajutiselt peatada, siis 29.08.2017.a hommikul alustasid OÜ U territooriumil samas viljakuivati-hoidla hoones kõrvuti paiknevatel aladel tööd kahe ettevõtte töötajad, millest oli teadlik ka O. L.. Seega pidi O. L. möönma, et tema töötaja võib ohustada tööprotsessis AS-i P töötajaid ja lubades alaealisel töökohustusi täita, lõi ta olukorra, kus M. R. sattus laaduri ette ja sai surma.

§ 12

lg 31 kohaselt, kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tähendab ühistegevus, et selles osalevad tööandjad kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid. O. L., andes oma ettevõtte alaealisele töötajale ülesande teisaldada vili teleskoopfrontaallaaduriga viljakuivati varjualusest välja olukorras, kus ta teadis, et samal ajal teostavad AS-i P töötajad viljakuivatis vaegtöid ja tal on teise tööandjaga oma tegevus kooskõlastamata ning samal töökohal töötanud töötajaid ei ole teavitatud võimalikest ohtudest, lõi olukorra, kus tema poolt juhendamata ja tööülesande saanud alaealise R. S. tegevuse tagajärjel saabus teise ettevõtte töötaja surm. 7 O. L. lubas tööle oma ettevõtte OÜ T alaealise töötaja R. S., kes teisaldades teleskoopfrontaallaaduriga teraviljakuivati-hoidlast vilja õue ning täites töökohustusi viljakuivatihoidla varjualusel alal ja sellest eemale jääval platsil ca 40 m ulatuses, ei pannud tähele laaduri ees liikunud inimest ning sõitis AS P töötajale M. R.ile otsa, põhjustades hulgivigastused, mille tagajärjel M. R. suri. OÜ T läbi oma tööohutuse eest vastutanud juhatuse liikme O. L.a, olles teadlik, et ettevõtte töökeskkonna riskid on hindamata, töötervishoiu ja tööohutusalane sisekontroll ettevõttes on teostamata, tema töötaja on juhendamata, liikumisteed märkimata ja lisaks teostavad samal ajal samal töökohal AS-i P töötajad viljakuivatis vaegtöid ning lubades sellise töötaja tööle, pidi möönma, et R. S. tööülesannete täitmine ohtlikus olukorras võib kaasa tuua M. R.i surma. Vastava väljaõppe saanuna oleks alaealine R. S. olnud kogenum juht ja osanud töövahendi konstruktsioonist tulenevat ohtlikkust kaastöötajate jaoks adekvaatsemalt hinnata. Teleskoopfrontaallaaduriga teostati töid kohas, mis asus viljakuivati-hoidla teiste ruumide kõrval ning vaateväli neist ruumidest katusealusele alale ja seal ees liikunud teleskoop-frontaallaaduri asukohale oli piiratud. O. L.a poolne tööohutusnormide eiramine tõi kaasa olukorra, kus alaealine R. S. ei suutnud hinnata teleskoop-frontaallaadurist tulenevaid ohte läheduses töötavate isikute jaoks, puudusid piirded jalakäijate ja rasketehnika liikumisteede vahel ning AS-i P objektijuhi K. L.uga puudusid kokkulepped mõlema ettevõtte töötajate tööohutuse tagamiseks. O. L. tegutses R. S.t tööle lubades juriidilise isiku huvides, kuivõrd ettevõtetele oli soodsam lasta töötajatel tegutseda ohtlikus olukorras. Ettevõttel oli huvi anda ohtlik töövahend väljaõppeta alaealisele, sest alaealine tegi töö ära minimaalsete kuludega ning teleskoopfrontaallaaduriga töötamiseks väljaõppe korraldamine nõudnuks väljaminekuid ja pannuks töö ajutiselt seisma, mis oleks tähendanud ettevõttele majanduslikku kahju. 29.08.2017.a OÜ T juhatuse liige O. L., olles teadlik, et töökohal töötasid samal ajal kahe tööandja töötajad, kelle ühistegevus oli kooskõlastamata ning kooskõlastatus ja ohtude hindamine nõudnuks aega, tegevusi ja ohtude vältimine rahalisi vahendeid, lõi olukorra, kus OÜ T hoidis kokku ressursse ja seega oli selline tegevus juriidilise isiku huvides. Seega O. L., eirates töötervishoiu- ja tööohutusnõuete nõudeid, millega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm, pani toime KarS § 197 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega Osaühing T läbi oma juhatuse liikme O. L.a, eirates töötervishoiu- ja tööohutusnõuete nõudeid, millega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm, pani toime KarS § 197 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ASJAOLUD 29.08.2017.a kella 10.53 paiku toimus xxxx OÜ U viljakuivati-hoidlas tööõnnetus. Tööõnnetuses osalesid OÜ T töötaja alaealine R. S. ja AS P töötaja M. R.. R. S. tööülesandeks oli sel päeval teisaldada vili teleskoop-frontaallaaduriga (edaspidi laadur) viljakuivati-hoidla (edaspidi viljakuivati) varjualuse all olevast viljahunnikust ca 40 m eemal asuvale platsile. ASi P töötajad tulid sel päeval viljakuivati hoone ehitustööde vaegtöid teostama. Tekkis olukord, kus töökohal töötasid samal ajal mitme tööandja töötajad. Kuigi M. R.i konkreetne töötamiskoht ei külgnenud laaduri liikumise trajektooriga, sai võimalikuks, et M. R. liikus vilja 8 teisaldamise ajal vilja teisaldamise alale, kus R. S. piiratud nähtavusest tulenevalt sõitis enda poolt juhitud laaduriga M. R.ile otsa. M. R. suri saadud vigastustesse. TÕENDID K. L. ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et ta töötab AS-is P

1. aastast. Ta oli töödejuhatajaks ja objektijuhiks OÜ U viljakuivati-hoidla ehitamisel. 2017.a juulikuus lõpetati teraviljakuivati-hoidla ehitus ja 29.08.2017.a läks ta koos AS-i P tööliste O. K., V. P. ja M. R.iga teraviljakuivati-hoidla ehitustööde puudusi kõrvaldama. Xxxx talu inimesi, ka O. L.a ta tulekust ei informeerinud. K. ja P. pidid tegelema piirdepostidega, R. pidi tegelema kuivati taga vahelael kruvide asendamisega, seda seletas ta meestele eelmisel päeval. R. oli sel objektil töötanud juba pool aastat ja teadis, kus mida teha. Kui ta 29.
2. objektile jõudis, oli R. oma tööd juba alustanud, teised ootasid tema saabumist. Saabudes nägi ta kaugelt ka O. L.a, aga ei suhelnud temaga. Kohapeal selgus, et kuivati juures tegeles kopplaadur vilja teisaldamisega, kuna osa piirdeposte asusid kopplaaduri töötrassi vahetus läheduses, siis ta otsustas, et alustavad tööd nendest piirdepostidest, mis asuvad kaugemal. Nad nägid, et laadur töötab, külje peal oli neil juhiga silmkontakt, ta korduvalt sõitis neist mööda, vaatas, et nad on seal. Ta ei teadnud, et otse liikudes laadurijuhi vaateväli piiratud on, et kopp varjab vaatevälja. Ohutustehnika asju selgitati tavaliselt uuele objektile minnes. R. oli sel objektil juba pool aastat töötanud ja täiendavat instrueerimist ei vajanud. R.i töö puhul nägi ta ainukese ohuna seda, et oli vaja kasutada redelit kahe ja poole meetri kõrgusele ronimiseks, muid ohte ta R.i puhul ei näinud. R.iga tal juttu ei olnud, et ta ei tohi liikuda seal, kus laadur sõidab. Tööpiirkonnas mingeid piiranguid ka ei olnud või tähistust, et siit ei tohi minna (kd II tl 16-20p). Süüdistatava OÜ T seaduslik esindaja J. L. kinnitas, et OÜ T ennast süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et töötab põllumajanduses alates
3. aastast. Tegutseb koos oma poja O. L.aga, koos majandavad kolme pereettevõtet - OÜ A, OÜ U ja OÜ T. Tööl on alaliselt 6-7 inimest, kõiki töid teevad oma töötajatega koos. Kõik inimesed on võimelised vajadusel tegema kõiki töid. Tööjaotuse kohaselt on igapäevane inimeste ja tööprotsessi juhtimine ja ka vastutus tööohutuse eest O. L.a ülesanne. Töötajateks on oma küla inimesed ja nende lapsed, tööalane väljaõpe käib maast madalast. Nii on ka R. S. oma isa ja venna kõrval masinate peal üles kasvanud. 2016.a. vedas ta naabertalus traktoriga kombaini alt vilja, 2017.a. suvel tegi mitmesuguseid töid OÜ-s T. R. S. oli vaatamata oma noorusele väga osav ja tubli masinatöödes, teda oli õpetatud ja instrueeritud, ta ei olnud algaja. On tavaline, et 14-15 aastased poisid on võimelised iseseisvalt põllul suure kombainiga vilja koristama ja nad teevad seda. 16-aastaselt on neil võimalik saada juhiluba ja sõita suure kombainiga ka maantee peal liikluses. Kui 14-15-aastased ei saa masinaid proovida ja lihtsamaid töid teha, siis 16-aastaselt nad enam masina peale ei tule. R. S. võttis tööle O. L., kes viis läbi ka instrueerimise ja väljaõppe, ka tema ise on R. S.le juhtnööre andnud.
4. augustil 2017 juhtus väga kahetsusväärne õnnetus. Nemad tegid oma igapäevast tööd, see hooaeg oli väga keeruline ja raske, koristusperiood oli suhteliselt vihmane ja kuiva aega oli viljakoristuseks napilt. Nende tööpäev oli täie hooga käima läinud, oli väga ilus ilm. Ühel hetkel ilmusid nende territooriumile ootamatult Xxxx inimesed. Sellel päeval tulemiseks ei olnud neil mingit põhjust, sest kokkulepitud tööde tegemised, tähtajad olid kõik ületatud, objekt oli neile kasutamiseks üle antud, need vaegtööd, mis olid veel üleval, nende tegemisest või tegemata jätmisest ei sõltunud nende hooajatööde tegemine. Neid töid oleks vabalt võinud teha ka juba siis, kui hooaeg läbi on, sest algselt seda ehitusobjekti kavandades oli neil xxxx väga selge kokkulepe, et viljakoristuse hooajaks on kõik tööd tehtud. Tema jaoks on arusaamatu OÜ Ti süüdistamine, OÜ T on asjaga seotud vaid seeläbi, et R. S. oli selles äriühingus tööle vormistatud. Tegelikult oli tegemist OÜ U kinnise majandusõuega, 9 kus kõrvalisi isikuid ei käinud ja rutiinsete tööde läbiviimisel tänavaliikluses kehtivaid norme rakendada pole võimalik. OÜ-l U oli leping Xxxx, et Xxxx vastutab ja tagab oma töötajate ohutuse objektil. J. L.a arvates põhjustas õnnetuse asjaolu, et kannatanu oli valel ajal vales kohas. Laadurijuht ei näe ees toimuvat, aga nii see ongi. Eeldatakse, et need vähesed inimesed, kes selle tööprotsessi juures on, saavad aru, mis toimub. (kd II tl 20-23p). Süüdistatav O. L. ennast süüdi ei tunnistanud, tema kohtuistungil avaldatud kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et neil oli Xxxx leping, et Xxxx vastutab objektil tööohutuse eest. Tollel õnnetuspäeval tulid Xxxx-i inimesed nende töömaale ilma ette teatamata. Neil oli viljakoristuse aeg, nemad (Xxxx) ilmusid ootamatult. Ei saa öelda, et ta lubas nad sinna tööle. Pigem olid kõik ehituse tähtajad üle ja nende tulekut ei osanud oodata. Mis puudutab R. S. juhendamist, siis ta arvab, et ta oli juhendatud, ta oli mitme nädala jooksul laaduriga töötanud. Oli ka ise selle laaduriga töötanud ja näinud kuidas R. töötab. Andis talle kogu aeg suunavaid juhiseid. R. sai laaduriga väga hästi hakkama. Ta oli oma isa kõrvalt palju õppinud ja kaasas käinud. Ta saab paremini hakkama, kui mõni täiskasvanu. Ta veendus, et R. liikleb laaduriga ohutult. Tal on endal C ja E kategooria juhtimisõigus. R. isa töötab nende ettevõttes. Isaga kokkuleppel nad R. tööle võtsid. Enne õnnetust 2017 augustis oli R. töötanud laaduriga vähemalt nädala. Isa pidi seda teadma, et R. masinatega töötab. R. isa oligi see, kes küsis, et kas poisile on tööd. Neil oli isaga kokku leppides jutt ka sellest, et poiss saab teha tööd laaduriga. Ka isa on veendunud R. võimetes masinatega ümber käia. R. on andekas, tal on tohutu huvi masinate vastu. Ta ei ole nõus sellega, et nende firma selle õnnetuse põhjustas. Tol õnnetusepäeva hommikul oli ta kohal, andis R.ile ja kuivatusemehele ülesande vili hoonest välja tõsta ning sõitis ära põllule. Ta liikus sellel hommikul ringi ja korraldas mitmeid protsesse. Mingil hetkel ta nägi, et need xxxx mehed on tulnud. Vaegtööde tähtaeg oli esimene juulis ja teine augustis mõni aeg enne õnnetust. Ta ei oodanudki enam nende tulekut, ei mõelnudki sellele. Üldjuhul laaduri tööalas ei liikunud kedagi. Kui R. sel hommikul tööd alustas, siis xxxx mehi veel ei olnud. Nad on R.iga rääkinud hiljem õnnetuse järgselt, ta ütles, et ta nägi, et nad olid tulnud. Oma tööd tehes ta nägi, et mehed olid seina ääres ja mehed nägid teda ka. Ta mainis, et tal oli nende töömeestega silmside. Ta ei tea, kuidas xxxx töömees laaduri alla sattus. Töömehed olid ju mõnda aega juba seal kohapeal olnud ja nägid, et laadur liikus edasi-tagasi. Laadur sõitis ju koguaeg ühes samas jäljes ja sama liigutust samal trajektooril kord minutis. Ta nägi, kui xxxx mehed olid tulnud. Ta ei tea seda, mida nad tegema olid tulnud. Temaga keegi midagi kokku leppima ei tulnud. Ka tema ei leppinud nendega ühise töömaa osas midagi kokku, ta ei jõudnud seda teha. (kd V tl 86-94). R. S. kohtuistungil avaldatud kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et ta oli 2016 ja 2017 suvel tööl OÜ-s T. Töökoha talle küsis isa, põhiline töö oli trimmeriga niitmine. 2017 juulis-augustis oli jälle tööl, siis tuli lisaks niitmisele ka laaduriga töötada. Töötas laaduriga kokku kolmel päeval, ka enne õnnetusepäeva vedas kahel päeval vilja. Oskab töötada traktoriga, teleskooptõstukiga, veoautoga eriti mitte. Teda on õpetanud isa, vend, T OÜ töölised, kes on tema sugulased. Samuti on õpetanud tööandja.
5. aasta augustis andis O. L. talle tööülesande hakata laaduriga vilja välja vedama. Vili oli hoonesse põrandale kuivama pandud ning see oli vaja hoonest välja vedada ja hunnikusse panna. Sealt edasi läks see kuivatisse. Kui ta seda tööd tegema hakkas, siis seletas O. L. talle tööülesande kõik ära ja ütles, et ta laaduriga liikumise ajal hoiaks koppa „süles“, et see vastu maad ei käiks. On pannud kopa niimoodi sutsuke allapoole, siis näeb ta sellest ilusti üle ja näeb alla ka. Kahel päeval võõraid liikumas ei olnud. Sellel päeval, kui see õnnetus juhtus, siis O. L. seletas talle, et tulevad töömehed xxxx, kuid nemad ei ole tema juures, vaid on mujal. Ta nägi, kui need xxxx inimesed hommikul kahe masinaga tulid, üks oli buss ja teine muu tööauto. Ta nägi, et mehed olid hoone seina ääres, vaatasid seinu ja lagesid. Ta teadis, et seal kohas, kus tema vilja veab, võõraid ei 10 ole, nii oli O. L. talle öelnud. Ta ei tea seda, mida need xxxx inimesed üldse tegema sinna tulnud olid. Ta oskab toimunud õnnetuse kohta öelda vaid seda, et ta nägi, et 3-4 meest olid hoonesse sõites paremal pool kollase posti juures ja seisid seal. Tema tuli laaduriga tühja kopaga vilja võtma. Ta ei näinud enda ees mitte kedagi. Laadur on kõrge, kopp oli sellisel kõrgusel „sülle tõmmatud“, et nägi selle servast üle. Ta kuulis karjumist, jäi seisma, läks laadurist välja ja jooksis sealt minema. Ta ei tea, miks see mees seal oli. See õnnetus juhtus seetõttu, et see mees kõndis laadurile ette, tema teda ei näinud ja ei saanud aru ka siis, kui otsasõit toimus. (kd IV tl 183-185). Tunnistaja O. K.i, AS P lukksepa kohtus antud ütlustest nähtub, et 29.08.2017 neile kontorist öeldi, et lähevad viljahoidlasse parandustöid tegema. Neile öeldi, et lähevad sinna, siis L. tuleb ja annab konkreetsed töökäsud kätte, mis parandada ja kus parandada. L. jõudis objektile u pool tundi peale neid, said kokku kella 10.00 paiku. Tema V. P.ga pidi hakkama piirdepostidega tegelema, M. R. pidi maja taga midagi tegema. Kui objektile jõudsid, siis laadur juba vedas vilja, uhas seal edasi-tagasi. Iga objekti peal on oma dokumentatsioon, tööohutuse eeskirjad, antakse paberid kätte tööohutuse eeskirjade kohta, tuleb läbi lugeda ja allkirja panna. Aga tollel objektil, kuhu neid
6. august 2017 saadeti, keegi ei jaganud talle mingeid juhiseid selles osas, mida ta seal teha võib või kus käia võib. Neid saadeti ainult 1-2 päevaks sinna. Õnnetusest nägi seda, et R. rippus kopa küljes, karjus ja libises siis rataste alla. Ta ei näinud kuidas R. laaduri ette sattus. R.i töötamise koht oli hoone taga, laaduri trassist jäi see kaugele. (kd I tl 153p-160). Tunnistaja T. R. M.i (töötas 2017 A OÜ-s kuivati operaatorina) kohtus antud ütlustest nähtub, et sel päeval hommikust saati veeti vilja välja. Laadur võttis kopatäie vilja, tagurdas välja sealt, siis pööras vasakule, et vili maha kallata. Ja toimus see samasugust trajektoori mööda koguaeg. Vahemik sealt varjualuse alt kuni hunnikusse kallamiseks oli umbes 5-10 m, see ei ole eriti pikk maa. Sellel päeval O. L. jõudis tööle kella 8 paiku. Selle tööga oli kiire, kuna neil oli vaja enne uue vilja tulekut see katusealune tühjaks saada, et tuua uus vili sinna. Viljalõikuse aeg enamasti ikka on kiire, sest põllumajandus palju sõltub ilmast ja see aeg ilm oligi üsna päikeseline. Hetkel, kui oli kuivatis ja suhtles Xxxx-i inimestega, kuulis karjatust ja nägi kuidas kannatanu sai löögi laaduri kopalt ja kukkus. Laadur oli siis just sõitmas kuivati katuse alla vilja võtma. Ta ei näinud kust poolt tuli kannatanu ja laaduri ette jäi. Ta oli seda meest varem kuivati ehitamise ajal objektil näinud, liikus pigem aeglaselt ja oli pisut küürus. Laaduriga sõitis R., kes tema arvates oli ka varem traktoritega sõitnud ja sai oma tööga hakkama. Tema arvates laadur ei sõitnud liiga kiiresti, vahemaa oli nii väike, et ei saanudki kiirust üles. (kd I tl 161164). Tunnistaja V. P., AS P töölise, kohtus antud ütlustest nähtub, et K. L. on tema ülemus ja töödejuhataja. 29.08.2017 läksid kolmekesi – tema, K. ja R. viljakuivati-hoidla territooriumile tööd tegema. Eelmisel päeval rääkis L. R.iga, mida ta seal tegema hakkab. Samamoodi L. rääkis nendega ka, et nad hakkavad neid pollareid tegema, aga nad enne ei hakanud tegema, kui L. kohale tuli. Tema läks algul R.ile appi mingisuguseid kruvisid kinni keerama viljakuivati edela nurga taga. Laadur tegi tööd, vedas vilja väljast sisse, märkas seda laadurit kohe sinna kohale jõudes, liikus seal edasi-tagasi ühte lühikest trajektoori pidi suurel kiirusel. Tema arvates oleks võinud ta aeglasemalt sõita kui inimesed seal samas liikusid. Mõne aja möödudes, kui L. oli kohale jõudnud, läksid koos R.iga L.u auto juurde, tema läks ees, R. tuli järgi, läksid lühemat teed pidi, sealt, kus laadur toimetas. R. pidi minema tagasi sinna maja taha, tema hakkas tegelema postidega, R.it nägi viimast korda seal auto juures. Ta ei tea, mis M. R.iga edasi toimus ja kuhu ta liikus. Tema nägi juba siis, kui ta oli pikali maas, mis seal vahepeal oli seda ta ei tea, oli sel momendil eemal. Tema seda, kust poolt R. tuli ja kuhu poole läks ning mil moel sinna laaduri ette sai, ei näinud. (kd I tl 182p-186). 11 Asjatundja I. M.: seoses
7. august 2017 toimunud õnnetusega oli nende ülesandeks rekonstrueerida olukord, mis seal toimus, selle liiklusõnnetusega ja kuidas liikusid mehhanismid, kuidas ja kus paiknesid inimesed, et panna paika täpselt see olukord nii nagu ta oli õnnetuse hetkel ja võimalusel seda illustreerida video, fotomaterjalidega, mõõtkavaga ja suhelda ka kohapeal nende inimestega, kes olid saadaval. Toimunu asukoht on OÜ U territoorium, sisehoov, mis asub xxxx. Maanteelt oli vaja ära keerata, sõita sadakond meetrit ja siis oli tema teada kas kontorihoone või mingisugune hoone, mille eest läbi sõites olid vilja laadimis punkrid ja nende alt läbi sõites oli võimalik jõuda hooneni, mille juures toimus see õnnetus. Sai küsitletud tunnistajaid nii palju kui neil võimalik oli, tutvutud põhjalikult tehnikaga, kuidas tehnika liigub, kuidas pöörab, millise kiirusega, millise käiguga see tehnika on võimeline liikuma, kus paiknes viljahunnik kuhu vilja laaditi, kus kohast võeti vili ja kuidas toimus selle laadimise tsükkel rutiinse töö korral, kuidas oli kopa asend ühes või teises positsioonis. Edasi vaatasid võimalikku juhi vaatevälja, et millises laaduri sõitmise asukohas oli milline nägemine juhi silmade läbi üldse võimalik. Tunnistajate ütluste kaudu said teada, kus olid kaks Xxxx-i töötajat ja üks Xxxx töötaja sellel hetkel ning nende ütluste järgi sai rekonstrueeritud ka ajaline telg, võttes selle õnnetuse enda hetke sellest siis meetrite ja sekunditega tagasi arvestades, kust kõige suurema tõenäosusega ja kui kiiresti liikus hukkunu. Selle laaduri töö, mida nad vaatlesid, see oli täiesti tavaline rutiinne töö. Kopp võtab vilja, tagurdab, keerab sinna, kus ta selle vilja pidi panema, paneb vilja maha, tagurdab uuesti ennast lähteasendisse, et võtta jälle uus kopatäis. Kui laadur teeb oma rutiinset tööd ja tema vaateväljas kedagi sisuliselt ei liigu, siis laadurijuhil ei ole sellist alarmi, et ta peaks oma töö katkestama, paluma lisa abi selle rutiinse töö jätkamise võimaluses. Kui ta mingisugust häirekella kuskilt läbi silmade ei näe, siis ei ole tal põhjust ka muuta oma rutiinset liikumist, sest rutiinne liikumine on mõnes mõttes nende inimeste jaoks, kes selle tehnika rutiiniga peavad kohanema või kui traktor sõidab ühte moodi koguaeg sisse välja, siis nad saavad arvestada selle traktori liikumise tsükliga. Kui sealt oligi kellelgi vaja mööda minna, siis tegelikult peaks see rutiinne tegevus võimaldama igal inimesel panna ennast kõige ohutumalt siis mingit trajektoori läbima. Antud juhul ei tekkinud silmsidet juhi poolt ja ohvri poolt. Ohver tuli maja nurga tagant ja liikus meeste juurde, kes ühendasid parasjagu tolmuimejat vooluvõrku. Vaadates vaatevälja, mida laadurijuht üldse sai näha, siis sellest nurga tagant välja tuleku hetkest saadik ei olnud laadurijuhil võimalik ohvrit üldse näha, sest see jäi kopa taha. Ilmselt ohver ei pannud seda kopa liginemist alguses tähele, kui ta sealt maja nurga tagant välja tuli ja ei eeldanud, et see nii kiiresti temani jõuab. Liikudes suurusjärk 4,5 km/h liigub inimene 1,1 meetrit/s ja selle laaduri liikumine, kui ta oli ära tagurdanud, siis kuni kokkupõrke hetkeni oli suurusjärk 3,5/3,6 sekundit. Kogu selle aja oli ohver n-ö surnud tsoonis. Juht ei saanud teda näha. Vahemaad olid nii väiksed, et vilja tegelikult vilja kuhilasse ära kallates tuli tagurdama hakata, siis peab olema vaade taha, et taga midagi ei oleks. Lisaks annab see laadur ise ka tagurdamisel signaali, sellist piibitavat signaali. Juht vaatab igal juhul tahapoole. Teiseks rutiini poole pealt on see, et kui kopp vilja laadimise hetkel, kui see välja kallati, oli üleval asendis, siis tagurdamise käigus see kopp tõmmati n-ö nii alla kui võimalik ja jäi sinna selle hetkeni, kui ta hakkas liikuma edaspidi. Sellise laaduriga sõitmiseks on vaja läbida mootorsõidukijuhi koolitus. Selleks, et minna maanteeameti eksamile on vaja sõita rooli taga 23 tundi. Noor inimene on võimeline ära õppima päris lühikese ajaga sellised töövõtted, mis on isegi riikliku standardiga määratud. Tema arvates ei saa laadurijuhi tegevusele tööprotsessis midagi ette heita. (kd II tl 4-11). Asjatundja T. A.: nende ülesanne seisnes selles, et aru saada, kuidas toimus antud frontaallaaduri töö, milles seisnes, kuidas ta liikus, kuhu pööras jne ja pidid ka selgeks tegema selle, kus antud päeval objektil olevad inimesed asetsesid ja mis ülesandeid nad täitsid ning vahetult enne õnnetust, kus see liikumine toimus. 12 Põhiline oli see, et ei tekkinud kannatanu ja laadurijuhi vahel silmsidet, kumbki teineteist ei märganud ja sellisel juhul ei saanudki antud juhul see sündmus teistmoodi lõppeda, kuna nende teekonnad nii laaduril kui sellel inimesel kohtusid kahjuks. See oli halb kokkusattumus. Kui te lähenete reguleerimata ülekäigurajale, siis sellisel juhul ei tähenda see seda, et ülekäigurada annab teile ületamise eesõiguse, aga selleks, et ellu jääda, peaksite ikkagi looma silmside läheneva auto vahel. Täpselt sama situatsioon oli ka seal. Seda silmsidet ei tekkinud ja kumbki kumbagi ei näinud. Üks võis arvata, et ta nägi teda, aga tegelikult seda ei juhtunud, sest ta ei veendunud selles. Nemad ei hinnanud laadurijuhi sõiduoskuseid. Koolitusel räägitakse ka mehhanismide ehitusest ja mõningal määral ohutustehnikast. Räägitakse ka pimenurgast tehnika kasutamisel. T-kategooria mootorsõiduki juhiloa saamiseks sellest kindlasti räägitakse. Tänaval sõites on kopp kindlasti lastud ära madalale, ta ei ole nii kõrgel. Seal sündmuskohal laadurijuht tõmbas selle endale sülle, sellisel juhul ta tõstab esimese otsa ülesse ja sellisel juhul see katab palju suurema hulga vaateväljast. Kui ta sõidab ära tänavale, siis sellisel juhul ta laseb selle esiotsa analoogselt paralleelselt maaga ja sellisel juhul tema vaateväli on tunduvalt parem. Kui ta ise oleks seda tööd teinud, siis ta oleks teinud seda täpselt samamoodi. Kuna tegemist oli suletud territooriumi või õuealaga, kus ei ole muud liiklust peal, siis antud juhul, et teha seda tööd kõige optimaalsemal viisil, siis oleks ta teinud seda samal viisil. Kuna nemad pidid rekonstrueerima selle sündmuse, siis nad ei vaadelnud seda tööinspektsiooni seisukohalt, neil polnud etteheiteid laadurijuhile tööprotsessis. (kd II tl 1218p). OÜ T kaitsja taotlusel menetlusse kaasatud asjatundjad esitasid OÜ U territooriumil 29.08.2017 toimunud õnnetuse kohta ka kirjaliku arvamuse koos fotode ja videosalvestistega. (kd V tl 7084). Kannatanu V. R. kohtus antud ütlustest nähtub, et M. R. oli tema abikaasa ligi 30 aastat, vastavalt muhamedlaste tavale oli ta abikaasa ülalpidamisel ja kasvatas lapsi, neil on kolm last ja kaks lapselast. Ta pole võimeline minema tööle kuna tal on füüsilisi ja psüühilisi haigusi, pärast abikaasa surma on tervis halvenenud. Ta korraldas abikaasa matused, Xxxx toetas 4000 euroga, matused toimusid abikaasa sugulaste nõudel xxxx. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi, milles taotleb järgmist: - Mõista kostjatelt OÜ-lt T ja O. L.-alt hageja kasuks välja solidaarselt kahju hüvitis summas 1389,72 eurot matustega seotud lennupiletite hüvitamiseks. - Mõista kostjatelt OÜ-lt T ja O. L.-alt hageja kasuks välja solidaarselt toitja kaotusega seotud hüvitist igakuiselt summas 880,13 eurot alates 01.09.2017 hageja surmani, kusjuures kahju hüvitise summa suureneb iga-aastaselt vastavalt tarbijahinnaindeksi tõusule. Alternatiivselt mõista kostjatelt OÜ-lt T ja O. L.alt hageja kasuks välja solidaarselt toitja kaotusega seotud hüvitist igakuiselt summas 880,13 eurot alates 01.09.2017 kuni 31.08.2027, kusjuures kahju hüvitise summa suureneb iga-aastaselt vastavalt tarbijahinnaindeksi tõusule. - Mõista kostjatelt OÜ-lt T ja O. L.-alt hageja kasuks välja solidaarselt mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. (kd I tl 121-125, 84-96). Kohus uuris ka kirjalikke tõendeid. - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, millest nähtub sündmuskoha olustik xxxx, hoonete paiknemine, laaduri ja laiba asukoht. (kd IV tl 9-19). - Surnu ekspertiisi akt nr. 17E-IDS0047/235, millest nähtuvalt oli M. R.i surma põhjuseks rindkere, kõhu ja vaagna tömp trauma mõlemapoolsete roiete ja vaagnaluude hulgimurdudega, siseelundite (kopsud, maks, soolekinnisti, suurrasvik) hulgirebendite ja pehmekoe lömastuskolletega. Kõik vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, lühikese aja jooksul, 13 lühikest aega enne surma saabumist, löögist massiivse laia pinnaga esemega (tõenäoliselt kopaga) vastu keha (näo, ülajäseme) paremat poolt, keha järgneva kukkumisega maapinnale ning traktori (kopplaaduri) esimese ja tagumise ratta ülesõiduga kannatanust. (kd IV tl 22-30). - Matusekulusid tõendavad dokumendid (kd IV tl 1-6). - S AS õiend matusega seotud kulude hüvitamisest V. R.ile summas 4264,02 eurot. - V. R. tervisekaart (kd IV tl 176-177). - V. R. pangakonto väljavõte (kd IV tl 158-175). - Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrus R. S. suhtes KrMS § 202 alusel (kd IV tl 178). - Maaameti kaart, millest nähtub Xxxx kuivati ja selle ümbrus (kd IV tl 186). - Tööõnnetuse uurimiskokkuvõte, millest nähtub, et tööinspektsioon on seisukohal, et tööõnnetuse peamisteks põhjusteks on OÜ T poolt ohtliku töövahendi teleskoopfrontaallaaduri kasutusele andmine alaealisele ning tööandjate Xxxx ja Xxxx poolt töö ohutusalase ühistegevuse korraldamata jätmine. Töölepingu seaduse § 7 lg 2 p 3 kohaselt ei tohi tööandja lubada alaealist tööle, mis sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu. Nii AS-i P objektijuht K. L. kui ka OÜ T juhataja O. L. olid teadlikud, et nende töötajad teostavad töid samaaegselt samal töömaal, kuid jätsid läbi mõtlemata ning oma tegevuse kooskõlastamata ohtlike olukordade vältimiseks. Uurimiskokkuvõttes viidatakse laaduri kasutusjuhendile, milles on märgitud, et laadurijuhil peab olema piisav väljaõpe, kogemused ja ohtude hindamise pädevus. Muuhulgas nähtub uurimiskokkuvõttest, et M. R. oli instrueeritud 30.07.17 ja talle oli teatavaks tehtud ka Ohutusjuhend ehitusobjektil töötajale, mille p 3.4 kohaselt ei tohi viibida tõste- ja kaevemasinate tööpiirkonnas ja territooriumil viibivate masinate liikumisteel (kd IV tl 145152). - 19.12.2016.a sõlmitud OÜ U (juhatuse liige O. L.) ja AS P töövõtuleping nr 13/16-E, mille sisuks oli xxxx kinnistul asuva OÜ U teraviljakuivati-hoidla projekteerimis- ja üldehitustööde teostamine AS-i P poolt. Töövõtulepingu (p 6.11) järgi kohustus AS P tagama töö tegemisega seotud tööohutus-, ohutus- ja keskkonnaalaste nõuete täitmise ning kandma õigusaktides ettenähtud vastutust nimetatud nõuete täitmata jätmise eest (kd IV tl 64-80). - AS-i P 06.01.2017.a käskkiri nr. 4 - U OÜ teraviljakuivatihoidla projekteerimis- ja üldehitustööde objektijuhiks määrati K. L.. Tema põhiliseks tööülesandeks oli tööde organiseerimine ning töötervishoiu, tööohutuse ning tule- ja elektriohutuse nõuete täitmise tagamine objektil (kd IV tl 63). - OÜ T juhatuse liikme O. L.a poolt 01.07.2017 R. S.ga sõlmitud tähtajaline tööleping nr 46 (kirjalik tööleping on koostatud 08.09.2017.a), mille kohaselt oli alaealise tööülesandeks töölisena ajavahemikus 01.07.2017.a-31.08.2017.a rohu niitmine trimmeriga, abitööd teraviljakuivatis jm tööd vastavalt kokkuleppele. Tööülesandeid pidi andma ja nende täitmist kontrollima O. L. (kd IV tl 43-44). - M. R.i Xxxx-is töötamist, instrueerimist ja tervisekontrolli kinnitavad dokumendid (kd V tl 1-67). - Xxxx õiend R. S. eduka õppimise kohta alates 01.09.2017 (kd V tl 68). KOHTU PÕHJENDUSED
8. KarS § 197 lg 2 näeb ette vastutuse töötervishoiu- või tööohutusnõuete eiramise eest, kui sellega on põhjustatud ettevaatamatusest inimese surm. Nimetatud nõuete eiramine võib väljenduda kohustuste täielikus eiramises või nende ebatäpses täitmises, seega on karistatav nii tegevusetus kui ka tegevus. KarS § 197 sätestatud süüteokoosseis on koosseisutüübilt blanketne 14 ja materiaalne. Selle sisustamiseks tuleb pöörduda

ja vastavat valdkonda reguleerivate seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide poole.

1. Esialgselt oli kõigile süüdistatavatele esitatud süüdistus, millest nähtuvalt panid nad kuriteo toime tegevusetusega. Kohtumenetluse käigus esitas prokurör uued süüdistused kuna leidis, et süüdistatavad on kuriteo toime pannud tegevusega. Olles analüüsinud esitatud süüdistusi ja tööõnnetuse asjaolusid, leiab kohus, et ka uues süüdistuses heidetakse kõigile süüdistatavatele ette valdavalt tegevusetust. Kohtu hinnangul on püütud süüdistustes esitada tegevusetust tegevusena, samas on tegevust puutuvas osas ignoreeritud juba kohtueelses menetluses kindlaks tehtud ja kohtus kinnitust leidnud asjaolusid. Esitatud süüdistustest tulenevalt peab kohus hindama süüdistatavate tegevust nii tegevuse, kui tegevusetuse aspektist.
2. Kriminaalasjas puudub vaidlus O. L.a ja K. L.u isiku staatuse küsimustes. O. L. oli 03.06.2016-14.12.2017 OÜ T juhatuse liige, juhatuse liikmed olid suuliselt kokku leppinud, et tööohutuse eest vastutab O. L.. K. L. töötas AS-is Xxxx objektijuhina, põhilisteks tööülesanneteks 28.03.2012.a töölepingu nr 8 (s.o muudetud 31.12.2004.a sõlmitud leping) ja 04.11.2002.a objektijuhi (töödejuhataja) ametijuhendi järgi oli ehitustööde korraldamine ja töötajate juhtimine ehitusobjektil selliselt, et oleks tagatud tellija eesmärgi saavutamine, ehitusobjekti lõpptähtajast kinnipidamine ja määratud kasumlikkuse saavutamine, samuti tööohutus- ja töötervishoiu nõuete täitmine, rakendades vajadusel abinõusid ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks ja katkestades koheselt töö, kui selle teostamine on ohtlik töötajate elule ja tervisele. AS-i P 06.01.2017.a käskkirja nr. 4 järgi määrati K. L. U OÜ teraviljakuivati-hoidla projekteerimis- ja üldehitustööde objektijuhiks. Tema põhiliseks tööülesandeks oli tööde organiseerimine ning töötervishoiu, tööohutuse ning tule- ja elektriohutuse nõuete täitmise tagamine objektil.
3. Kokkuvõtvalt heidetakse O. L.ale ette, et ta sõlmis töölepingu ja lubas alaealise, piisava kogemuse ja väljaõppeta R. S. tööle ohtliku töövahendi – teleskoop-frontaallaaduriga ja ei taganud R. S. vajalikku väljaõpet ning ei kooskõlastanud tegevusi ega taganud töötajate ohutust olukorras, kus 29.08.2017 ilmusid R. S. töökoha vahetusse lähedusse tööle ka Xxxx-i töötajad, nende seas objektijuht K. L. ja M. R..
4. Hinnates tegevuse-tegevusetuse suhet O. L.a käitumises nähtub, et tegevusena saab süüdistuses märgitust käsitleda töölepingu sõlmimist alaealise R. S.ga ja temale tööülesande andmist ohtliku masinaga töötamiseks olukorras, kus samas viljakuivatis töötasid ka teised isikud. Töölepingu sõlmimisega seonduv etteheide on kohtu hinnangul asjakohatu, selles polnud midagi ebaseaduslikku. R. S. oli töölepingu kohaselt tööle vormistatud töölisena, mille kohaselt oli alaealise tööülesandeks ajavahemikus 01.07.2017.a-31.08.2017.a rohu niitmine trimmeriga, abitööd teraviljakuivatis jm tööd vastavalt kokkuleppele. Tööülesandeid pidi andma ja nende täitmist kontrollima O. L..
5. Tegevusse puutuvalt on süüdistuses ekslikult märgitud, et O. L. andis alaealisele R. S.le korralduse laaduriga töötamiseks 29.07.2017 olukorras, kus ta teadis, et samas viljakuivatis töötavad ka Xxxx-i töötajad ja ühistegevus nendega on kooskõlastamata. R. S. ja O. L.a ütlustest nähtuvalt oli R. S. laaduriga töötamiseks saanud korralduse vähemalt kolm päeva tagasi, ka õnnetuse toimumise päeva hommikul rääkis O. L. R. S.ga, aga seda ajal, mil Xxxxi töötajaid kohal polnud ja polnud teada, et nad tulevad. R. S. on küll kohtueelses menetluses öelnud, et vestles O. L.aga sel hommikul ja viimane rääkis talle, et Xxxx-i inimesed tulevad, kuid ilmselt ta eksis. J. ja O. L. on kinnitanud, et nad ei teadnud Xxxx-i inimeste tulekust sel päeval, ka K. L. on kinnitanud, et ei teatanud tulekust ette. Eelnevast nähtuvalt sai R. S. 15 korralduse laaduriga töötamiseks olukorras, kus tema töökohal teisi isikuid polnud ja tema töötamine kellelegi mingit ohtu põhjustada ei saanud.
6. Valdav osa süüdistuses O. L.ale tehtud etteheidetest puudutavad tegevusetust, s.o

-st ja süüdistuses märgitud määrustest tulenevate kohustuste mittetäitmist (töökoha ohutu kujundamine, ohutusmärkide mittepaigaldamine, töökohtade ja liikumisteede ohutuse tagamata jätmine, töökeskkonna riskianalüüsi tegemata jätmine, töökeskkonna sisekontrolli tegemata jätmine, vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise tegemata jätmine, liikurmasinate kasutajale eriväljaõppe ja täiendõppe tegemata jätmine, töökohal kahe tööandja töötamise korral tööohutusalase ühistegevuse korraldamata jätmine).

1. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttes viidatakse laaduri kasutusjuhendile, milles on märgitud, et laadurijuhil peab olema piisav väljaõpe, kogemused ja ohtude hindamise pädevus, ühe õnnetusjuhtumi põhjusena nähakse väljaõppe puudulikkust. Uurimiskokkuvõttest nähtuvalt on väljaõppesse ja ohutusalasesse instrueerimisse puutuv jäetud nõuetekohaselt vormistamata. Samas nähtub O. ja J. L.a, ka R. S. ütlustest, et O. L. oli väljaõppe läbi viinud. Kuna väljaõpet kajastav dokumentatsioon on vormistamata, siis pole võimalik tõsikindlalt väita, kas see väljaõpe oli piisav või mitte. Ka mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine ei pruugi iseenesest olla põhjuslikus seoses juhtunud tööõnnetusega. O. L.a ütluste kohaselt oli R. S. omandanud kõik laaduriga töötamiseks vajalikud oskused ja oli kursis ka ohutusnõuetega. J. L. on kinnitanud, et R. S. töötas laaduriga asjatundlikult. Ka kohtuistungil ära kuulatud asjatundjate arvamusest nähtub, et konkreetset tööoperatsiooni (vilja teisaldamine teleskooplaaduriga viljakuivati katusealusest u 40 meetri kaugusel olevale platsile) teostas R. S. korrektselt, nii oleks seda teinud iga teine asjatundlik töötaja. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et R. S. oskustest piisas sellise tööülesande täitmiseks taluõues, kus kõrvalisi isikuid läheduses polnud. Oluline on rõhutada kõrvaliste isikute puudumist kuna O. L.a ja ka asjatundjate ütlustest nähtuvalt sõitis R. S. laaduriga, mille kopp sõidu ajal oluliselt varjas väljavaadet laaduri sõidusuunas toimuvale. Asjatundjate väitel pidasid nad kopa sellist asendit põhjendatuks ning leidsid, et asjatundmatust või hooletust laadurijuhile ette heita ei saa.
2. Nagu juba ülalpool märgitud, pole O. L.ale esitatud süüdistuses tegevust puudutavad etteheited asjakohased. R. S.ga töölepingu sõlmimine ja temale paar päeva varem ja hommikul, enne Xxxx-i töötajate saabumist korralduse andmine laaduriga töötamiseks ei ole otseses põhjuslikus seoses toimunud tööõnnetusega. 29.08.2017 kella kümne paiku, peale Xxxx-i töötajate saabumist olukord Xxxx viljakuivati juures muutus. Selle päeva kohta on tõendamist leidnud, et O. L. juhendas mitmesuguseid töid ja oli aeg-ajalt ka viljakuivati läheduses. Ta nägi töötamas R. S.t laaduriga, nägi ka seda, et ootamatult olid viljakuivatisse vaegtöid tegema saabunud Xxxx-i töötajad. Tõendatud on ka see, et sel päeval O. L. mingeid tööprotsessi korraldavaid või muutvaid käske ega keelde ei jaganud, vaid jäi tegevusetuks. Tema ütlustest nähtub, et Xxxx-i inimesed nägid laadurit töötamas lühikesel trajektooril kord minutis edasi tagasi samas jäljes sõitmas. Tema ütlustest järeldub, et mingit ohtu ta kujunenud olukorras ei tajunud. Ta teadis ka, et vastavalt OÜ U ja Xxxx-i vahelisele lepingule pidi tööohutuse viljakuivati objekti ehitusel tagama Xxxx.
3. Hinnates K. L.ule esitatud süüdistust nähtub, et temalegi esitatud etteheidetest on valdav osa seotud tegevusetusega (töökoha ohutu kujundamine, ohutusmärkide mittepaigaldamine, töökohtade ja liikumisteede ohutuse tagamata jätmine, töökeskkonna riskianalüüsi tegemata jätmine, töökeskkonna sisekontrolli tegemata jätmine, vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise tegemata jätmine, töökohal kahe tööandja töötamise korral tööohutusalase ühistegevuse puudumine).
4. Tegevusena on K. L.ule ette heidetud töötajate tööle lubamine olukorras, kus konkreetse töökoha riskid olid välja selgitamata ja maandamata. Samas nähtub K. L.u ütlustest, et M. R.ile 16 seletas ta juba eelmisel päeval tööülesande ära. Viimane pidi töötama viljakuivati taga vahelael ja vahetama seal välja eelnevalt paigaldatud kruvid. M. R. oli varem samal objektil töötanud ja teadis kus ja mida ta peab tegema. Kui K. L. 29.07.2017 xxxx juurde jõudis, oli M. R. oma tööga juba alustanud. Tema töökoht ei piirnenud vilja teisaldava laaduri trassiga. Seega on ekslik süüdistuse väide, et K. L. lubas M. R.i tööle ohtlikus või viimasele tundmatus olukorras, tööülesanne oli antud eelmisel päeval ja 29.07.2017 alustas M. R. tööd iseseisvalt, enne K. L.u objektile ilmumist. Kahtlemata nägi ta kuivatis töötamas ka laadurit. Kuna tema töökoht asus kuivati taga ja ei piirnenud laaduri rutiinse liikumistrassiga, siis ilmselt ta selles endale ohtu ei näinud.
5. K. L.u tegevuse hindamisel on kohus tuvastanud, et 29.07.2017 xxxx kuivati juures ta mingeid M. R.i tööd reguleerivaid korraldusi või käske ei jaganud, samuti ei kooskõlastanud ta ühisel objektil töötamist O. L.aga. Sarnaselt O. L.aga jäi ta kujunenud olukorras passiivseks, tegevusetuks, mistõttu ka etteheited neile mõlemale saavad olla just nimelt nende tegevusetuse kohta olukorras, kus nad väidetavalt olid kohustatud tegutsema. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et konkreetne, vahetult tagajärje saabumisele eelnev tegu ei sa olla üheaegselt nii tegevus kui tegevusetus. Olukorda, kus O. L. ja K. L. süüdistuses nimetatud õigusaktides märgitud vajalikke tegusid (tööohutusalase tegevuse kooskõlastamine, ohutuse tagamine koostöötamise tingimustes) ei teinud ja passiivseks jäid tuleb kohtu hinnangul käsitleda nende tegevusetusena.
6. Olles tuvastanud, et sisulised etteheited füüsilisest isikutest süüdistatavatele seisnevad tegevusetuses, tuleb kohtul süüteokoosseisu tuvastamisel rakendada tegevusdeliktidest erinevat deliktistruktuuri. Riigikohtu praktikas on juhitud tähelepanu sellele, et isiku süüdimõistmine mitteehtsa tegevusetusdelikti eest eeldab esmalt nõutava teo konstrueerimist ehk sellise käitumise äranäitamist, mis oleks olnud tegevusele vastav. Nõutav tegu peab ühtlasi olema objektiivselt võimalik. Järgmise sammuna tuleb põhistada süüdistatava garandikohustus ehk näidata, millest tulenes toimepanija tegutsemiskohustus konkreetses situatsioonis. Juhul kui mitteehtne tegevusetusdelikt kujutab endast ka tagajärjedelikti, tuleb selle objektiivse külje raames kindlaks teha ka hüpoteetiline põhjuslikkus nõutava teo ja tagajärje saabumata jäämise vahel.
7. Süüdistusest nähtub, et nõutavaks tegevuseks O. L.a ja K. L.u poolt, kahe tööandja töötajate ühisel objektil töötamise mõlemale ootamatult tekkinud olukorras, oleks olnud kahe tööandja tööohutusalase ühistegevuse korraldamine, töökoha ohutu kujundamine, ohutusmärkide paigaldamine, töökohtade ja liikumisteede ohutuse tagamine, ohutusalane juhendamine. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et midagi taolist O. L. ja K. L. sel päeval ei teinud, kuigi objektiivselt oleks neil olnud võimalik seda teha.
8. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas O. L. OÜ T juhatuse liikmena ja K. L. Xxxx-i objektijuhina saavad olla subjektiks tegevusetusega toime pandud kuriteos. Analüüsides süüdistuses nimetatud süüdistatavatele esitatud konkreetseid etteheiteid ja väidetavalt rikutud kohustusi, nähtub, et

-s ja teistes süüdistuses märgitud õigusaktides reguleeritakse tööandja ja töötaja õigusi ja kohustusi. Käesolevas kriminaalasjas pole vaidlust selles, et M. R.i tööandja on AS P ja R. S. tööandja on OÜ T, O. L. ja K. L. ei ole tööandjad. Kõrgemad kohtud on korduvalt (RK 4-16-5811, Tartu Ringkonnakohus 1-17-7256) väljendanud seisukohta, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme või seadusliku esindaja kohustused pole samastatavad. Juriidilise isiku kohustusi ei saa automaatselt käsitleda juhatuse liikme kohustusena, vaid see nõuab eraldi õiguslikku alust.

-s ei ole sätet, mis sarnaselt MKS §-ga 8 paneks juriidilise isiku seaduslikule esindajale kohustuse korraldada esindatava kohustuste täitmine. Riigikohtu seisukohast nähtub, et sellist karistusõiguslikku vastutust loovat tegutsemiskohustust ei saa üldjuhul tuletada ka ettevõtja üldisest hoolsuskohustusest. Sellisel viisil tegutsemiskohustuse 17 tuletamine oleks vastuolus karistusõiguse määratletuse põhimõttega. Kui seadusandja on teatud erivaldkondades (nt maksuõigus) otsustanud kehtestada regulatsiooni, mis paneb juriidilise isiku esindajale selgesõnalise kohustuse korraldada juriidilise isiku valdkonnaspetsiifiliste kohustuste täitmine (MKS § 8), ei saa teistes erivaldkondades asuda analoogset kohustust tuletama abstraktsest üleüldisest hoolsuskohustusest. (RK 4-16-5811) 16. Eelnevast nähtub, et kuigi süüdistuses märgitud etteheited võivad käesoleva kriminaalasja kontekstis olla asjakohased, ei saa neid etteheiteid vähemalt karistusõiguslikult teha O. L.ale ja K. L.ule.

-st ja teistes süüdistuses märgitud õigusaktides nimetatud kohustused on selgelt pandud tööandjatele. Eelnevast nähtuvalt puudub õiguslik alus, mis oleks sundinud füüsilisest isikust süüdistatavaid tegutsema. Süüdistuses märgitud õigusaktidest sellist kohustust ei tulene. Süüdistusest ei nähtu ja ka kohus ei tuvastanud muid aluseid O. L.al ja K. L.ul garandikohustuse tekkimiseks.

1. Juriidilise isiku kriminaalvastutuse eelduseks on asjaolu, et tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva isiku poolt on toime pandud koosseisupärane tegu. Käesolevas asjas pole tõendamist leidnud O. L.a ja K. L.u tegevuses KarS § 197 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine, mistõttu langeb ära ka juriidilistest isikutest süüdistatavate OÜ T ja AS P vastutuse küsimus.
2. Vaatamata ülaltoodule peab kohus vajalikuks käsitleda ka põhjusliku seosega seonduvat. Tegevusetusdelikti puhul tuleb tuvastada hüpoteetiline põhjuslikkus, ehk kas nõutava teo aset leidmisel jäänuks tagajärg saabumata. Põhjuslik seos teo tegemata jätmise ja tagajärje vahel tähendab tegevusetusdelikti puhul seda, et kindla teadmisega külgneva tõenäosusega saab väita, et tagajärg ei oleks saabunud, kui nõutav tegu juurde mõelda (vt RKKK 3-1-1-61-03, p 13 ja 3-1-1-60-09, p 8). Olles hinnanud kõigi asjassepuutuvate isikute - R. S., O. L., K. L., M. R. käitumist, ei saa kohus kindla teadmisega külgneva tõenäosusega väita, et süüdistatavatelt (juhul kui nad kvalifitseeruksid arutatava kuriteo subjektideks) nõutav tegevus - ühistöötamise kooskõlastamine, ohutuse tagamise täiendavate abinõude korraldamine, täiendav instrueerimine ja väljaõpe - oleksid õnnetuse kindlasti ära hoidnud. Töö seiskamine oleks olnud ilmselt ebaproportsionaalne meede, kõik muud meetmed eeldavad aga ka töötaja (kannatanu) poolset hoolsust ja ohutusnõuete täitmist. M. R.it oli 30.07.17 instrueeritud ja talle oli teatavaks tehtud ka Ohutusjuhend ehitusobjektil töötajale, mille p 3.4 kohaselt ei tohi viibida tõste- ja kaevemasinate tööpiirkonnas ja territooriumil viibivate masinate liikumisteel. Kriminaalasjas on tõendatud, et M. R.i tööülesannete täitmise koht ei külgnenud laaduri liikumistrajektooriga ja tal puudus vajadus töötava laaduri lähedusse minna. Samuti oli ta õnnetusjuhtumi toimumise ajaks juba vähemalt poolteist tundi teadlik laaduri pidevast edasi-tagasi liikumisest samal trajektooril. Olukorras, kus töötaja ei täida ise loomulikke ettevaatusabinõusid ega ka temale tutvustatud kohustuslikke ohutusnõudeid, ei pruugi ka tööandjate poolt tarvitusele võetavad abinõud õnnetust ära hoida.
3. Arvestades ülaltoodut mõistab kohus kõik süüdistatavad neile esitatud süüdistustes õigeks ja jätab V. R. tsiviilhagi läbi vaatamata. Menetluskulud KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Seega tuleb jätta riigi kanda tunnistajatele makstud kulud 49.20 eurot, ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 285.00 eurot, samuti K. L.u kaitsjatasu riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest summas 3280,20 eurot. KrMS § 182 lg 5 alusel tuleb jätta riigi kanda ka kannatanu esindaja kulud summas 2089.30 eurot. 18 Arvestades süüdistatavate poolt valitud kaitsjate tasu hüvitamise taotlustes esitatud tunnihindade mõistlikku suurust, kriminaalasja keerukust ja kaitsjate poolt tehtud töö mahukust, leidis kohus, et taotlused on põhjendadtud ja rahuldas need taotletud mahus. Kohus kaasas OÜ T kaitsja Margo Lemetti taotlusel kohtumenetlusse asjatundjad. Kohtu hinnangul oli asjatundjate panus tööõnnetuse toimumise tehiolude väljaselgitamisel vajalik ning oluline. Eelnevat arvestades rahuldas kohus kaitsja taotluse asjatundjatega seonduvate kulude (kaitsjal seoses kriminaalmenetlusega tekkinud muu vajaliku kulu summas 2345.00 eurot) hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Kuna kohus lükkas edasi kohtuotsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva, siis lükkub edasi ka apellatsiooni esitamise tähtaeg ning apellatsiooni on võimalik esitada hiljemalt 26.01.
4. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp 19