3-20-2075/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-20-2075 Haldusasi XX kaebus seonduvalt tervishoiuteenuse osutamist ja ravi määramist puudutava Tallinna Vangla 09.10.2020 vastusega nr 7-8/20/19572-2 ning 19.10.2020 vaide tagastamise otsusega nr 5-15/20/304-2 Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
2. XX esitas 23.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vangla 09.10.2020 vastuse nr 7-8/20/19572-2 ja vastava vaide tagastamist puudutava 19.10.2020 otsuse nr 5-15/20/304-2 tühistamist. Kaebusest nähtuvalt ei väljastatud kaebajale 06.07.-22.07.2020 soovitud ravimit, millega tekitati võõrutusseisund. Samuti ei ole kaebaja rahul sellega, et talle ei antud alates 01.09.2020 ravimit Haloperidol, et ta ei ole saanud arsti vastuvõtule perioodidel 08.07.-14.07.2020 ja 20.
3. – 28.08.2020 ning et arst ei määranud talle 14.07.2020 ravi. Kaebusele oli lisatud Tallinna Vangla 09.10.2020 vastus nr 7-8/20/19572-2 ja 19.10.2020 otsus nr 5-15/20/304-2, millega tagastati eelnimetatud vastuse peale esitatud vaie. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 121 lg 2 punktide 1, 2 ja 21 alusel võib tagastada kaebuse kas tervikuna või siis osaliselt ka sel juhul kui see on ilmselgelt perspektiivitu, sellega ei ole võimalik eesmärke saavutada või kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5. Vastavalt HKMS § 4 lõikele 1 kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse üksnes siis, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
6. Kaebusest nähtuvalt vaidlustatakse Tallinna Vangla meditsiiniosakonna 09.10.2020 vastust nr 78/20/19572-2 ja Tallinna Vangla 19.10.2020 otsust vastava vaide tagastamise kohta. Nähtuvalt eelnimetatud materjalist ei olnud kaebaja talle määratud raviga rahul. Kaebaja vaie tagastatigi seetõttu, et see seostus tervishoiuteenuse osutamise sisuliste küsimustega.
7. Kohus nõustub vaide tagastamist puudutavas otsuses kajastatud vastustaja seisukohaga selles, et taolise tervishoiuteenuse osutamise puhul oli tegemist eraõigusliku suhtega ning selle pinnalt tekkinud vaidlusi ei lahendata halduskohtus. Kinnipeetavaid ravides täidab vangla küll avalikku ülesannet, kuid tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (vt Riigikohtu 07.04.2011 otsuse nr 3-3-4-1-11, punktid 9-10). Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist ja rahastamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega (vangistusseaduse §-d 49, 491, 52, 53, 93 lg 6), reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat (võlaõigusseaduse §-d 758-773, tervishoiuteenuste korraldamise seadus). Kuigi tervishoiutöötaja võib olla ka vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lõikele 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega.
8. Praeguses asjas on sisuliselt vaidluse esemeks vangla meditsiinitöötajate tegevus tervishoiuteenuse osutamisel, täpsemalt ravimi vajaduse määramisel ja selle olemasolu korral vastavasisulise otsuse tegemises ja ravimi võimaldamises. Otsuse, kas kaebaja tervislik seisund nõuab vastavat ravimit või mitte, teeb vangla meditsiinitöötaja ning sellise hinnangu andmine toimub tervishoiuteenuse osutamisel, mistõttu kujunes vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe. Taoliste küsimuste lahendamine halduskohtu pädevusse ei kuulu. Selles osas saab kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras ning pöörduda maakohtusse. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse kaebus, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning eelnimetatud alusel tuleb tagastada kaebus ka antud juhul, aga kui eeldada, et mingisuguses väga kitsas tähenduses võiksid etteheited jääda ka väljapoole tervishoiuteenuse osutamist puudutavaid otsustusi, siis selles osas saab kaebuse tagastada HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 21 alusel. Seonduvalt eelnimetatuga lähtub kohus asjaolust, et nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslik kord oli läbitud osas, mis kajastub vastustaja 19.10.2020 otsuses ning sisuliselt oli tegemist siiski tervishoiuteenuse osutamise ja konkreetse ravi määramise küsimustega.
9. Vaide tagastamise kui sellise tühistamise nõude lahendamine on formaalselt vaadatuna küll halduskohtu pädevuses, kuid lähtuvalt eeltoodust ei ole antud juhul selle tühistamiseks alust ning selles osas saab tagastada kaebuse viitega HKMS § 121 lg 2 punktidele 1 ja
10. Lähtuvalt sisulise vaidluse iseloomust ei ole alust õigusvastaseks tunnistada ka Tallinna Vangla 09.10.2020 vastust kaebaja pöördumisele ega kohustada vastustajat uuesti vastama või siis vaiet läbi vaatama. Selles osas kohalduvad samuti HKMS § 121 lg 2 punktid 1 ja
11. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 2