2-20-11539/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-11539 Tsiviilasi A Pa hagi R Pi vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2628 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: A Pa (isikukood xxx, elukoha aadress: xxx) Alaealise (seaduslik) esindaja: J Pa (isikukood xxx, e-post: xxx) Kostja: R P (isikukood xxx, Elukoha aadress: xxx) RESOLUTSIOON:
2. Rahuldada hagi osaliselt.
3. Välja mõista R Pilt A Pa kasuks 206 (kakssada kuus) eurot elatist alates 10.08.20.2020 kuni A Pa täisealiseks saamiseni, s.o 07.10.2021 või lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada alates 10.08.2020 (hagi esitamisest) kuni kohtuotsuse jõustumiseni tasutud elatise makseid.
5. Elatis tuleb kanda J Pa pangakontole nr xxxx, selgitusega: “elatis A Pa“.
6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2-20-11539 ASJAOLUD
7. A Pa esitas 10.08.2020 R Pi vastu hagiavalduse elatise nõudes. Hagi-avalduse kohaselt kostja ei panusta lapse ülalpidamises ja palub välja mõista elatise seadusega kehtestatud miinimummääras 292 eurot alates hagiavalduse esitamisest.
8. 18.09.
9. a seisukohas leiab hageja, et kostja on töövõimeline isik, kes peaks leidma endale töö, mis võimaldaks panustada hageja ülalpidamisse seadusega kehtestatud määras. KOSTJA SEISUKOHAD
10. Kostja leiab 11.09.
11. a vastuses, et on ülalpidamiskohustust täitnud vastavalt võimetele, kandes igakuiselt 50-200 eurot elatiseks. Kostja on käesoleval hetkel töötu ning tal on püsikohustuseks laen. Tema sissetulekuks on pension 335,62 eurot. Kostjal on ka koer, kelle ülalpidamiseks samuti tuleb teha kulutusi. Samas saab hageja xl lastetoetust igakuiselt 194 eurot. Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks 150 eurot kuus. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
13. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
14. Poolte vahel puudub vaidlus, et A Pa on R Pi laps. Samuti puudub vaidlus, et hageja vanemad elavad lahus ning laps elab ema juures.
15. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 99 lg-st 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 2.03.
18. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
19. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1165-13, p 15).
20. Kui vanem elab koos lapsega, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.
22. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis 2 2-20-11539 ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus lisab siinkohal, et vanemate lahuselu tõttu ei peaks laste senine elustandard halvenema. Ülalpidamise andmise kohustuse jaotuse ja elatise suuruse üle vaieldes peaksid kooselu lõpetanud lapsevanemad end asetama olukorda, nagu nende kooselu ei oleks katkenud, ning säilitama lastele varasema elulaadi.
23. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
24. Hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras.
25. a aastast oli kuupalga alammäär 584 eurot, elatis ühele lapsele 292 eurot. Hageja nõuab elatist alates hagi esitamisest. Kostja märgib, et on ülalpidamiskohustust täitnud vastavalt võimalustele 50-200 eurot kuus ning on võimeline tasuma elatist lapsele 150 eurot kuus, kuna igakuisteks kohustusteks on ka laenukohustus.
26. Esmalt märgib kohus, et kostja väide laenulepingust tulenevate kohustuste osas jätab kohus tähelepanuta. Kohus nõustub, et laen võidi võtta kostja pere huvides, kuid laenuga on saanud kostja ka hüve, mistõttu on loogiline, et see tuleb ka laenuandjale tagastada. Samas on laenu võttes tehtud ratsionaalne otsus ning nimetatud kulusid saab isik ise reguleerida. Samuti märgib kohus, et koduloomade võtmisel tehakse teadlikud otsused ning see ei saa olla üllatuslik moment, et ka nende ülalpidamiseks kulub raha, mistõttu jätab ka selle väite tähelepanuta.
27. Kostja märgib, et hageja saab xlt 194 eurot lastetoetust kuus. Hageja nimetatud asjaolule vastuväiteid ei esita ega tõenda ka vastupidist. Seega leiab kohus, et antud küsimuses vaidlust ei ole. Kohus märgib, et riiklike peretoetuste eesmärk on riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi ta-gada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu
28. mai
29. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16,
30. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15).
31. Kohus rõhutab, et käesoleva ajani kehtib siiski põhimõte, et üldreegel on PKS § 101 lg 1 ning kas esinevad PKS § 102 lg 2 asjaolud, mis õigustavad elatise väljamõistmist väiksemas määras, hindab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. Samas on Riigikohus oma lahendis 3-2-1-35-17 p 30 on selgitatud, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu
32. märtsi
33. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta.
34. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 3 võib lapse huve puudutavas vaidluses koguda kohus tõendeid omal algatusel. 3 2-20-11539 Maksu-ja Tolliameti andmetel on R Pi saanud tulu 01.10.2019 kuni 30.09.2020 kokku 17 364,91 eurot, millest palgatulu moodustab 12 813,52 eurot. Seega on keskmiselt kostja igakuine sissetulek 1067,75 eurot. Töötamise registri andmetel on kostja alates septembrist töötu. Kuna hageja elab koos seadusliku esindajaga välisriigis, siis tema sissetulekute andmed kohtul puuduvad. Samas kuna hageja seaduslik esindaja ei ole vastuväited peretoetuse osas vaidlustanud, loeb kohus, et igakuiseks sissetuleksuks on vähemalt peretoetus 194 eurot.
35. Kohus pöörab tähelepanu, et mõlemad vanemad peavad panustama võrdväärselt lapse kulutuste katmisel. Samas rõhutab kohus, et vanema, kelle juures laps elab, on alati suuremad kulud, kui sellele vanemal, kelle juures laps ei ela. Samuti nõustub kohus, et lapse kasvades vajadused suurenevad, mille läbi ka kulud suurenevad. Kohus ei saa nõustuda, et elatist nõutakse ainult selle suuruse pärast, mitte lapse vajadustest lähtuvalt.
36. Kohus selgitab, et käesoleva aasta