← Eesti

1-19-9401/30

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-19-9401 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tartu

§ 424

lg 2 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta 10 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvati M.

Oeselja eelvangistuses viibitud aeg 15.10.-16.10.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja M. Oeseljale kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1-3 alusel määrati, et M.

Oeseljale mõistetavast karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 28 päeva vangistust. Ülejäänud mõistetavat karistust, s.o 1 aasta 9 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui M. Oeselg 2 aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.12.2019 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldumist alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 14.01.

  1. Katseaja kestus on 27.12.2019 – 27.12.
  2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 25.11.2020 Tartu Maakohtule M. Oeselja suhtes esimese erakorralise ettekande (tl 4-5), milles taotleti M. Oeselja karistuse täitmisele pööramist, sest hooldusalune rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Tartu Maakohtu 2.12.2020 määrusega (tl 23-25) jäeti taotlus rahuldamata ja M. Oeseljale pandi täiendav kohustus pöörduda alkoholivastasele võõrutusravile ühe kuu jooksul määruse jõustumisest ning alluda alkoholivastasele võõrutusravile. Kohus tuvastas, et M. Oeselg rikkus katseajal korduvalt (6., 14., 15.,
  3. ja 26.11.2020) alkoholi tarvitamise keeldu, kuid pidas võimalikuks anda süüdimõistetule veel ühe võimaluse. Määrus jõustus 19.12.
  4. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus on 15.12.2020 Tartu Maakohtule esitanud M. Oeselja suhtes teise erakorralise ettekande (tl 2-3), milles taotletakse M. Oeselja karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on alkoholi tarvitamise keelu rikkumine 7.12.2020 ja 15.12.
  5. M. Oeselja alkoholiprobleem on tõsine, kuid seda kahjuks isik ise ei mõista. M. Oeselg ei suhtu kohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmisesse täie tõsidusega, vaid pigem püüab oma käitumist õigustada erinevate vabandustega. Kuivõrd M. Oeselg jätkas alkoholi tarvitamist ka pärast erakorralise ettekande menetlemist, ei ole kriminaalhooldajal vähimatki alust eeldada, et ravile minek aitaks M. Oeselja alkoholiprobleemi seljatada. Seetõttu on M. Oeselg kriminaalhoolduse jaoks ebasobiv isik ning ta tuleb saata vangistust kandma. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Lisaks ettekandes toodule heidab ametnik M. Oeseljale ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumist 1.01.2021 ja 5.01.
  6. Süüdimõistetu M. Oeselg palub jätta vangistuse täitmisele pööramata ja anda talle veel ühe võimaluse.

§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab M. Oeseljale ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumist 7.12.2020, 15.12.2020, 1.01.2021 ja 5.01.2021. 7.12.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli (tl 26) kohaselt tuvastati M. Oeseljal 7.12.2020 kell 16.54 alkoholi tarvitamise tunnused (indikaatorvahendi 2

(5)tulemus positiivne, alkoholilõhna esinemine suust). Protokolli kirjutas hooldusalune, et jõi käärima läinud õunamahla. 15.12.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli (tl 27) kohaselt tuvastati M. Oeseljal 15.12.2020 kell 11.31 alkoholi tarvitamise tunnused (indikaatorvahendi tulemus positiivne, alkoholilõhna esinemine suust, aeglane kõne, ei taju aega – väidab, et on
  1. kuupäev, ei mäleta viimase 24 tunni sündmusi, apaatsus). Protokolli kirjutas hooldusalune, et tal tõmmati hammas välja ning ta hoidis seetõttu vatiga viina suus. 1.01.2021 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt tuvastati süüdimõistetu elukohas M. Oeseljal 1.01.2021 kell 19.41 alkoholi tarvitamise tunnused (indikaatorvahendi tulemus positiivne, alkoholilõhna esinemine suust). 5.01.2021 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt tuvastati xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x M. Oeseljal 5.01.2021 kell 13.47 alkoholi tarvitamise tunnused (indikaatorvahendi tulemus positiivne, alkoholilõhna esinemine suust, häiritud reaktsioon, aeglane kõne, ei taju aega – ei tea kuupäeva, tasakaalu ja koordinatsiooni kerged häired, värisemine, apaatsus). Protokolli kirjutas hooldusalune, et jõi just 40 % viina. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt 7.12.2020 ta alkoholi ei tarvitanud, vaid jõi käärima läinud õunamahla. 15.12.2020 hoidis viina valutava hamba pärast suus, kuid midagi võis ka alla neelata. 1.01.2021 alkoholi ei tarbinud ega oska ka seletada, millest võis olla tingitud väljahingatavas õhus alkoholisisaldus. 5.01.2021 lasi 40 grammi valget viina, kuna jälle oli hambavalu. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid ja kriminaalhooldusaluse kirjalikud seletused kogumis kohtuistungil antud ütlustega tõendavad, et M. Oeselja organismis oli 7.12.2020, 15.12.2020, 1.01.2021 ja 5.01.2021 eelnenud kontrollile alkoholi. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et M. Oeseljal tekkis 7.12.2020 joove õunamahla tarvitamisest, sest ettekande kohaselt palus kriminaalhooldusametnik tol päeval kodukülastuse käigus hooldusalusel näidata pudelit, kust ta väidetavat õunamahla jõi, kuid M. Oeseljal ei olnud pudelit enam alles. Küll aga tõi ta ametnikule avamata õunamahla pudeli, kust ametnik palus M. Oeseljal juua, kuid indikaatorvahendi näit sellega ei muutunud. Et tal käärima läinud õunamahlaga pudelit kontrolli käigus ette näidata ei olnud, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Kuna millegagi pole tõendatud süüdimõistetu väide käärima läinud õunamahla joomisest 7.12.2020, on kohtul alust arvata, et süüdimõistetu tarvitas sel päeval siiski alkoholi sisaldavat jooki, mitte käärima läinud õunamahla. Kui isegi eeldada, et M. Oeselg jõi käärima läinud õunamahla, oleks ta pärast esimese lonksu võtmist pidanud joomise järele jätma. Alkoholi tarvitamise keeld kätkeb endas alkoholi sisaldavate söökide ja jookide mittetarvitamist. Eelnev tähendab, et M. Oeseljal on kohustus hoiduda selliste söökide või jookide tarvitamisest, mis võivad sisaldada alkoholi ning M. Oeselg on sellest kohustusest teadlik. Seetõttu on M. Oeselg kohtu hinnangul tahtlikult toime pannud alkoholi tarvitamise keelu rikkumise. Samuti ei leevendata hambavalu alkoholiga, vaid selleks on apteegist saadaval vastavad ravimid. Ka 15.12.2020 indikaatorvahendi näit (0,147 mg/l) ja M. Oeselja üldine seisund viitab sellele, et ta ei piirdunud 15.12.2020 viinaga suus haavandi tupsutamisega, vaid pigem jõi seda. Ka ei ole süüdimõistetu ühtegi selgitust esitanud asjaolu kohta, kuidas tema väljahingatavasse õhku sattus alkohol 1.01.
  2. Tarvitades 7.12.2020, 15.12.2020, 1.01.2021 ja 5.01.2021 alkoholi, rikkus M. Oeselg

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Ettekande kohaselt on M. Oeselg alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud ka 15.04.2020, 6.11.2020, 14.11.2020, 15.11.2020, 25.11.2020 ja 26.11.2020 (kahel korral). Kuna kriminaalhooldusametnik on M. Oeselga 15.04.2020 rikkumise eest 19.05.2020 kirjalikult hoiatanud (tl 18 pöördel) ja ülejäänud rikkumiste eest on Tartu Maakohtu 2.12.2020 3

(5)määrusega süüdimõistetule määratud täiendav kohustus, siis ei saa kohus enam nende rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud

§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et M. Oeselg ei suuda alkoholi tarvitamise keeldust kinni pidada. M. Oeselg on karistusregistri 26.08.2020 väljavõtte (tl 28-29) kohaselt küll 7.05.2020 karistatud väärteokorras

§ 218

lg 1 alusel rahatrahviga (karistus täidetud 5.06.2020), kuid kuna nimetatud süütegu ei ole

§ 74lg 4 mõttes M.

Oeselja karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadne väärtegu, ei võta kohus karistuse täitmisele pööramisel nimetatud karistust arvesse. M. Oeselga iseloomustab positiivselt, et registreerimislehest nähtuvalt (tl 22) on ta registreerimiskohustust täitnud valdavalt korrektselt. Registreerimisleht ja hoiatus (tl 16 pöördel) tõendavad, et ühel korral (7.07.2020) jättis süüdimõistetu registreerimisele mõjuva põhjuseta ilmumata. Registreerimislehe kohaselt 26.11.2020 ilmus M. Oeselg registreerimisele alkoholi tarvitanuna, mistõttu ei saanud registreerimist läbi viia. Süüdimõistetu väitel, mida kohus kahtluse alla ei sea, on süüdimõistetu asunud alates 30.12.2020 osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti. “ Seega on M. Oeselg lõpuks mõistnud, et tal on alkoholiprobleem ja võtnud ette reaalsed sammud oma elukorralduse muutmiseks. Kuid sellest hoolimata on ta kuritarvitanud nii kohtu kui ka kriminaalhooldusametniku usaldust seoses jätkuva alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Süüdimõistetu on murdnud oma 2.12.2020 toimunud kohtuistungil antud lubadust edasise katseaja kestel alkoholi tarvitamisest hoiduda, sest alkoholijoove fikseeriti M. Oeseljal kõigest 5 päeva pärast kohtus toimunud esimese erakorralise ettekande arutamist. M. Oeseljale on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja -kohustused. M. Oeselg neid tingimusi ei ole täitnud. M. Oeselg on katseaja kestel rikkunud kokku 11 korral alkoholi tarvitamise keeldu (sh kaks korda 26.11.2020). Süüdimõistetu jätkas rikkumiste toimepanemist ka peale seda, kui kriminaalhooldusametnik oli M. Oeselga rikkumiste eest kahel korral hoiatanud ja kohus oli M. Oeseljale mõistetud karistuse jätnud täitmisele pööramata. Kuigi esineb ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (muude kontrollnõuete ja kohustuste täitmine, alkoholivastasele ravile pöördumine), peab kohus vajalikuks M. Oeseljale mõistetud karistuse täitmisele pöörata. M. Oeselga on karistatud alkoholi tarvitamisega seotud süüteo eest. Nimetatud asjaolu ja M. Oeselja käitumine katseaja kestel (korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine) annab alust järeldusele, et alkoholi tarvitamine ongi süüdimõistetule omane käitumismuster. Oma alkoholiprobleemi teadvustamine ja arsti poole pöördumine iseloomustab süüdimõistetut positiivselt ja viitab võimalikele muutustele süüdimõistetu hoiakutes. Kuid nõustudes kriminaalhooldusametnikuga ka kohus leiab, et M. Oeselja motiveeritus oma alkoholiprobleemiga tegelda on kaheldav. M. Oeselg on arsti poole pöördunud alles peale esimese erakorralise ettekande esitamist. Selline käitumine viitab asjaolule, et arsti poole pöördumine on pigem tingitud soovist vältida karistuse täitmisele pööramist, mitte soovist muuta oma elu sisuliselt. M. Oeselja suutmatusele hoiduda alkoholi tarvitamisest viitab ka asjaolu, et süüdimõistetu jätkas peale esimese erakorralise ettekande arutamist ja ka programmis osalemise alustamist alkoholi tarvitamist. Alkoholi tarvitamise kohta antud selgitused ( jõi käärima läinud mahla 7.12.2020, kasutas alkoholi hambavalu leevendamiseks - 15.12.2020 ja 5.01.2020 või ei tarvitanud 1.01.2021 alkoholi üldse) viitavad asjaolule, et süüdimõistetu püüab pisendada toimepandud rikkumisi või vastutust 4

(5)hoopis vältida. Ka kohtuistungil kõlas korduvalt süüdimõistetu pahameel, et üldse selliseid asju talle ette heidetakse. Kohtu hinnangul ei ole M. Oeselg mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust ning oma praegusesse alkoholi mittetarvitamise kohustusse on hooldusalune senise katseaja vältel suhtunud ilmselgelt ükskõikselt. Kuna ka alkoholivastase ravi järjekorras viibides ja peale programmis osalemise alustamist on M. Oeselg jätkanud alkoholi tarvitamist, siis puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu suudab edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda. Samuti ei garanteeri alkoholivastane ravi tulemusi, kui inimene ise ei soovi alkoholi tarvitamisest loobuda. Kuna varasemalt kohaldatud abinõud (alkoholi tarvitamise keeld, ravile pöördumise kohustus) ei ole täitnud oma eesmärki, ei annaks mõne uue lisakohustuse määramine või katseaja pikendamine tulemust. Just asjaolu, et tegemist ei ole mõne juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid M. Oeselja rikkumised on korduvad, annab antud juhul piisavalt alust pöörata karistus

§ 74lg 4 alusel täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.