← Eesti

1-20-8874/19

Obsah (12)§ 200§ 25§ 199§ 64§ 74§ 68§ 75§ 218§ 120§ 16§ 121§ 56

1-20-8874 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020, Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8874 (20251000285) Kohtunik Indrek Nummert Koh

§ 200

lg 1 - § 25 lg 1, 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluse korras Ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav Mairo Karpender Isikukood või sünniaeg: 50203184947 Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxx xxxxx, xxxxx Kontaktandmed: x Kodakondsus: Eesti Haridus: xxxx Emakeel: eesti keel Ülalpeetavad: ei ole Töökoht või õppeasutus: xx xxxx, xx xxx Karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 16.09.2020-18.09.2020 Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, RÕA korras Kannatanu I Kannatanu II Kannatanu III XX YY, esindaja LP WAS, esindaja EL RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 180 lg 1, 3, § 310 lg 1, § 313 kohus otsustas: 1

(19)1-20-8874 1. Süüdi tunnistada Mairo Karpender:

§ 200

lg 1 –

§ 25

lg 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust;

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega, seeläbi mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel pöörata koheselt täitmisele 1 (üks) kuu vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.09.2020-18.09.2020, s.o 3 (kolm) päeva ning seeläbi koheselt täitmisele pööratava vangistuse pikkus on 27 (kakskümmend seitse) päeva. Koheselt kandmisele kuuluva vangistuse täitmise tagamiseks kohaldada tõkend vahistamine ja Mairo Karpender vahistada otsuse kuulutamisel.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel jätta ülejäänud 1 (üks) aasta ja 11 (üksteist) kuud vangistust tingimuslikult kohaldamata, juhul kui Mairo Karpender ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse kaitseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt Mairo Karpender on kohustatud

§ 75

lg 1 järgi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxx xxxxx, xxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 1, 2, 21, 4 ja 8 alusel määrata Mairo Karpenderile katseajaks järgmised lisakohustused: 1) heastada kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks – 01.12.2021.a; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) otsida endale töökoht hiljemalt 01.10.2021.a või asuda omandama eriala hiljemalt 01.10.2021.a; 5) osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 kohaselt on Mairo Karpender kohustatud panema endale vastuvõtuaja psühhiaatri juurde pöördumiseks hiljemalt 01.03.2021 ja seejärel kokkulepitud ajal psühhiaatri vastuvõtule ka ilmuma seoses kohtuistungil kohtule avaldatud probleemide tõttu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist ja kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 2

(19)1-20-8874
  1. Tsiviilhagi 2.
  2. Rahuldada kannatanu YY tsiviilhagi täies ulatuses summas 109,69 eurot ja välja mõista see Mairo Karpenderilt. Tsiviilhagi tasuda YY arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx. Kohtuotsuse jõustumisel on kannatanul õigus suunata tasumata väljamõistetud hagisumma täitmiseks täitemenetlusse. 2.
  3. Rahuldada kannatanu WAS tsiviilhagi täies ulatuses summas 29,97 eurot ja välja mõista see Mairo Karpenderilt. Tsiviilhagi tasuda WAS arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtuotsuse jõustumisel on kannatanul õigus suunata tasumata väljamõistetud hagisumma täitmiseks täitemenetlusse. 2.
  4. Kohus selgitab seoses Mairo Karpenderilt tsiviilhagide väljamõistmise ja

§ 75

lg 2 p 1 alusel Mairo Karpenderile lisakohustuse panemisega, et selline lisakohustus ei piira sissenõudja võimalust taotleda oma nõude täitmist täitemenetluses enne kohtu määratud lisakohustuse täitmise tähtaega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. septembri 2004.a määrus asjas nr 3-2-1-82-04, p 10-11).
  2. Menetluskulud Välja mõista Mairo Karpenderilt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 1460 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras kohtueelses menetluses kaitsja tasu 129,60 eurot, kohtumenetluses kaitsjatasu 243,60 eurot, kokku summas 1833,20 eurot. KrMS § 183 lg-s 3 sätestatud põhimõtteid arvesse võttes võimaldada Mairo Karpenderil menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks päevaks vähemalt 152 eurot, seejuures viimasel kuul kuulub tasumisele 161,20 eurot. Antud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
  4. Tõkend Kohtuotsuse kuulutamisel kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmisel, kui viimati nimetatud asjaolu saabub enne kohtuotsuse jõustumist.
  5. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde 2 DVD+R plaati 16.09.2020 turvakaamera salvestisega ja WAS videosalvestisega ja vaatluse fototabeli koopiaga.
  6. Kohtuotsuse ärakiri edastada kohtumenetluse pooltele, Lääne prefektuurile tõkendi osas otsuse 3

(19)1-20-8874 täitmiseks ja jõustumisel kinnipidamiskohta, Viru kriminaalhooldusosakonda ning Riigi Tugiteenuste Keskusele. Vangla III üksuse noorte Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist ning loobumisel jõustub kohtuotsus järgmisest päevast. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale, välja arvatud osas, millega jäetakse rahuldamata tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või rahuldatakse see osaliselt, kui kannatanu on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja asemel on vastavalt käesoleva seadustiku § 381 lõikele 31, 32 või 33 tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitanud prokuratuur. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kannatanul on kassatsiooniõigus ning see ulatub lisaks tsiviilhagile ka süüküsimuse ja karistuse vaidlustamiseni (Riigikohtu 27.12.2019 otsus asjas nr 1-18-3901). Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates
  2. jaanuar 2021.a Paide Tallinna tn 18 kohtumaja kantselei kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Mairo Karpender: - Episood I: 16.09.2020 kella 19:55 ajal xxxx xxxxx xxxxxxxx xx xxxx AS xxxxx xxxxxx kaupluse müügisaalis võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupu järgnevalt: 20 pakki Marlboro Red sigarette summas 95 €, kilekott 2 tk 0,38 €, Captain Morgan rumm 2 pdl 53,30 €; Viru Valge viin 1 l 2 pdl 35,98 €; Zeljonaja mark viin 1 pdl 21,69 €; Ibis XO brändi 0,5 l 4 pdl 57,96 €; Sprite 2 l pdl 1,95 €; Coca-Cola 1,5 l 2 pdl 3,10 €; Saaremaa viin 0,7 l 1 pdl 10,79 €; Somersby siider 0,5 l 2 pdl 2,90 €; Snickers 50 g 2 tk 0,98 €; Mars 1 tk 0,69 €; Cuba Libre 0,33 l 1 pdl 1,29; LD Red sigarett 1 pk 4,
  3. Mairo Karpender asetas kaubad kassalindile ja peale kaupade skaneerimist müüja SK poolt asetas kaubad kahte kilekotti. Mairo Karpender pidi tasuma valitud kaupade eest summas 290,11 €. Mairo Karpender kaupade eest ei tasunud. Ta võttis kilekotid enda kätte ja suundus kaupluse väljapääsu suunas, jättes tasumata kaupade eest summas 290,11 €. Mairo Karpenderi väljudes kauplusest, takistas teda väljapääsu juures xxxx AS töötaja EP. EP seisis ukse ees ja palus appi kaupluses viibivaid isikuid. Mairo Karpender soovis uksel seisvat EPit kauba kottidega rünnata ja eest ära lükata. Mairo Karpenderi väljumist kauplusest asus takistama müügisaalis viibiv XX. XX tõmbas koos EPiga Mairo Karpenderi poe ukse juurest kauplusesse tagasi. EP sai Mairo Karpenderi käes 4
(19)1-20-8874 olevad kilekotid koos kaubaga enda valdusesse, mis kukkusid Mairo Karpenderi käest kaupluse põrandale maha. Mairo Karpender lõi rusikaga vastu XXi suu ja vasaku kulmu piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu valu. Mairo Karpender põhjustas XXile valu ja tervisekahjustuse näo piirkonnas. Mairo Karpender lõhkus rüseluse käigus kaupluse sisemise ukse klaasi, tekitades Xxxx AS-ile varalist kahju, väärtuses 65,05 eurot. Samuti purunes kotis olev 1 pdl Captain Morgan rummi väärtuses 26,65 € ja 1 pdl viina „Viru Valge“ väärtuses 17,99 €. Xxxx AS-ile tekitatud varalist kahju 109,69 €. Kaup summas 245,47 € tagastatud kauplusesse. Võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga pani Mairo Karpender toime

§ 200lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- Episood II: olles 28.07.2020 toime pannud varguse

§ 218

lg 1 järgi, mille eest on teda karistatud Paide politseijaoskonna poolt rahatrahviga 120 eurot, samuti 01.09.2020 toime pannud varguse

§ 218

lg 1 järgi, mille eest on teda karistatud Paide politseijaoskonna poolt rahatrahviga 480 eurot, uuesti 14.09.2020 kella 20:52 ajal xxxxx xxxxx xxxxxxx x xxxxx Xxxx xxxx kaupluse müügisaali kaubaletilt võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 3 pdl viina 0,5 l Hilbny Dar Classic maksumusega kokku 29,97 €. Mairo Karpender möödus kaupluse kassadest ja kõndis käes olevate kaupadega, nende eest tasumata, kauplusest välja. Mairo Karpender tekitas W AS-ile kahju 29,97 €. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani Mairo Karpender toime

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED I. Süüdistus

§ 200

lg 1 –

§ 25

lg 1, 2 järgi Röövimine kui liitkoosseis koosneb vähemalt kahest eraldi võetuna karistatavast teost, näiteks vargus (§ 199) ja vägivald (§ 121) annavad kokku röövimise (§ 200) (J. Sootak. Karistusõiguse üldosa terminitest ehk Elu seaduse fassaadi taga. Õiguskeel 2/2016, lk 9). Käesolevas asjas süüdistatav tunnistab, et soovis süüdistuses kirjeldatud võõraid vallasasju endale ära võtta. Seega on ta täielikult omaks võtnud süüdistuse järgi etteheidetu, et ta võttis kilekotid enda kätte ja suundus kaupluse väljapääsu suunas, jättes tasumata kaupade eest summas 290,11 €. Maakohtul on asjas põhilised õiguslikud küsimused alljärgmised: a) kas poetöötaja ründamine kaubakottidega vastab vägivallateole (

§ 120

) vähemalt kaudse tahtlusega, mis oli võõraste asjade valduse ülemineku vahendiks Karistusseadustiku § 200 lg 1 järgi on röövimine võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Röövimise objektiivne koosseis koosneb seega tunnustest nagu võõras vallasasi, selle äravõtmine ehk valduse muutus ja vägivald kui valduse ülemineku vahend. Röövimise koosseis on realiseeritud, kui on tuvastatud tahtlus objektiivsete asjaolude suhtes vähemalt kaudse tahtluse tasemel. Samas tuleb tähele panna, et röövimine on olemuselt kärbitud tagajärjedelikt, st omastamine kui tagajärg ei kuulu objektiivsesse koosseisu, vaid esineb koosseisus ainult eesmärgina ja on seega süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuseks (RKKKo 02.03.2005, asjas nr 3-1-1-141-04 p 10.1.) 5

(19)1-20-8874 Seega peab nii lõpuleviidud kui ka katse staadiumi jäänud röövimise korral tuvastama, et isikul oli vägivalla abil enda valdusesse saadud vallasasja suhtes omastamise eesmärk. Omastamine kui senise valdaja kestev ilmajätmine asjast ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest aga kavatsetust – sellele viitab

§ 200lg 1 kasutatud formulatsioon "omastamise eesmärgil".

Kavatsetus eeldab, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, kui mingi taotletav eesmärk ongi tema liikumapanevaks jõuks. Kavatsetusega on samas tegemist ka siis, kui tagajärje kui sellise saavutatavuse osas puudub täielik kindlus (

§ 16

lg 2 ls 1: "...ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks") (RKKKo 02.03.2005, asjas nr 3-1-1-141-04 p 10.2)

  1. b)kas poetöötajatele appi tulnud mehe löömine on samuti röövimise koosseisu tunnus või tuleks vaadelda seda eraldi Olukorras, kus süüdistatav soovis algselt toime panna vargust, kuid kasutas vara hõivamise lõpuleviimiseks teda takistama ilmunud kannatanu suhtes vägivalda, tuleb tema käitumine subsumeerida röövimisena (Riigikohtu 15.05.2013 otsus asjas nr 3-1-1-54-13). Nimetatud käsitlust selgitab ka J. Sootak raamatus „Varavastased süüteod“ (lk 87 3 lõik; lk 89 4 lõik, esimene lause).
  2. c)kokkuvõtvalt, kas inkrimineeritud tegu (subjektiivne koosseis ja objektiivse koosseisu tunnused) vastab röövimise katse koosseisule või tegemist on eraldi kehalise väärkohtlemise ja avaliku varguse katsega (varguse tahtluse transformeerumine röövimise tahtluseks või mitte). Vaidlus on, kas poe kauba hõivamine on üksnes varguse objektiivne tunnus või ka röövimise oma, millele saab vastuse läbi subjektiivse koosseisu. Kuivõrd inkrimineeritud on süüdistatavale kuriteokatse, siis kohus asub kontrollima subjektiivse koosseisu olemasolu. Tõendite järgi ei ole vaidlust, et esineb vähemalt osaliselt röövimise objektiivse koosseisu tunnuseid, vaidlus on vaid, kas neid tunnuseid tuleks eraldi kvalifitseerida

§-dest 199 ja § 121 lähtudes. 1. EPi ründamine süüdistuse järgi kaubakottidega Analüüsil saab arvesse võtta kohtupraktikas põhjendatud seisukohti: - Riigikohus on leidnud, et varguse ja röövimise eristamisel tuleb kindlaks teha, kas vägivald oli konkreetsel juhtumil elule ja tervisele ohtlik. See on aga igas asjas fakti küsimus ja selle küsimuse otsustamisel tuleb füüsilise vägivalla korral arvesse võtta ründe intensiivsust, selle suunda ja vahendeid, mis on ründaja käes (RKKKo 26.11.1996, asjas nr 3-1-1-123-96); - röövimise objektiivsesse koosseisu võib kuuluda nii füüsiline vägivald, kui ka ähvardus kasutada elule või tervisele ohtlikku vägivalda. Süüdlase teo saab röövimisena kvalifitseerida ainult siis, kui elule või tervisele ohtliku vägivallaga ähvardamine on reaalne ja ei jäta kannatanule mingit kahtlust, et vastu hakkamisel süüdlane selle ähvarduse ka tegelikult ellu viib. Ka siis, kui ähvardus ei kujuta tegelikult ohtu elule või tervisele, võib seda liiki tegevust kvalifitseerida röövimisena, kuid ainult sel tingimusel, kui süüdlane tegutseb arvestusega, et ähvardust kõlbmatu vahendiga peab kannatanu ekslikult oma elule või tervisele reaalseks ohuks. Süüdlane arvestab ja kasutab ära eranditult neil juhtudel tekkivat psühholoogilist efekti, mis ongi aluseks toimepandu kvalifitseerimisel röövimise põhikoosseisuna (RKKKo 13.01.1998, asjas nr 3-1-1-10-98); - Riigikohus on osundanud, et teo õigeks kvalifitseerimiseks tuleb selle toimepanemise situatsiooni vaadelda terviksituatsioonina. Vara saab lugeda hõivatuks alles peale tema üle tegeliku käsutusvõimaluse tekkimist ehk antud juhul ruumist lahkumise järel (RKKKo 13.02.1996, asjas nr 3-1-1-19-96). Süüdistuse kohaselt Mairo Karpenderi väljudes kauplusest takistas teda väljapääsu juures Xxxx AS 6

(19)1-20-8874 töötaja EP. EP seisis ukse ees ja palus appi kaupluses viibivaid isikuid. Süüdistatav soovis uksel seisvat EPit kauba kottidega rünnata ja eest ära lükata. Eeltoodu alusel tuleb anda hinnang süüdistatava subjektiivsele koosseisule tema tegevustest poes lähtuvalt läbi ajalise telje ehk tervikpildina. Arvestades ründe iseloomu, selle agressiivsuse astet ehk intensiivsust, vägivalla rakendamise vahetust vara valduse murdmise vahendina. Ühtlasi tuleb tuvastada, kas on välistatud, et väidetud tajutud „ründamine“ on hoopis juhuslik mõistekasutus viiteta vägivalla ohule või liialdamine - liialt subjektiivne hinnang poe töötaja ja appi tulnud isiku seisukohast, mida nö mõistlik keskmine inimene ei suudaks üldjuhul nii kuidagi mõista ja seda sõna sellises olukorras kasutada. Kui tekkinud kontekstis süüdistuses viidatud pudeleid täis kottidega ründamist saab üldse pidada vägivalla rakendamiseks, et hõivata vara, siis see peab olema sellisena psühholoogiliselt tajutav ka keskmise objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast. Vastupidisel juhul võib olla tegemist vastavalt kvalifitseeritud tunnusega - varguse toimepanemine avalikult (nt RKKKo 09.09.1997, asjas nr 3-1-194-97). Maakohus juhtis kohtumenetluses tähelepanu ka antud võimalikule õiguslikule hinnangule ja küsis poolte seisukohti, kuid pooled siiski ei soovinud konkreetselt nimetatud osas seisukohti võtta. Tõenditest kujunev kontekst peab andma konkreetsema vaatepunkti, milles seisnes rünnak (selle agressiivsusaste, intensiivsus, suund), mida sooviti sellega esile kutsuda ehk kuidas see sai olla tajutav asjaosalistele: - tunnistaja EPi ütlustest (tl 14) nähtub, et kui süüdistatava kaup oli kassas sisestatud, ta selle eest aga ei tasunud, hakkas nagu taskutest raha otsima ja raha ta ei leidnud. Seejärel hakkas ta ikkagi kaubakottidega välisukse juurde suunduma. E. N ütluste kohaselt seisis ta välisuksel ja süüdistatav hakkas teda seetõttu kaubakottidega ründama, et teda eest ära lükata. E. N kutsus teisi kliente appi; - kannatanu XX on ära tundud antud episoodis kurjategija isiku äratundmiseks esitamise protokolli järgi (tl 10-12). XX (tl 2-3) ütluste kohaselt oli ta jõudnud kassa juurde, kui välisukse juures nägi rüselemist. Ukse vahel oli üks mees kahe kilekotiga ja proovis jõuga kauplusest väljuda, üks müüjatest hoidis samal ajal mehe käes olevast kotist kinni, proovides teda selliselt takistada ja hüüdis kaupluses olevaid inimesi talle appi. XX ütluste kohaselt läks ta appi ja aitas jõuga välja trügivat meesterahvast kauplusesse tagasi tirida, võttes kinni tema käsivarrest. Mehe tugevast vastupanust purunes ukseklaas. Müüja sai mehe käest mõlemad kotid kätte, need kukkusid maha ja mingid pudelid läksid katki. - tunnistaja SK ütluste (tl 13) kohaselt oli ta kassas ja süüdistatav kassas ladus kauba kottidesse ja kauba eest tasuda ei tahtnudki ja hakkas kaubaga välisukse poole suunduma. Vahetusevanem E. N ja üks meesterahvas proovisid teda takistada; - tunnistaja R. V (tl 17-18) ütluste kohaselt nägi ta kuidas kaupluse üks müüjatest hoiab jõuga kaupluse välisust kinni ja keegi noorem meesterahvas, kel käes kilekott kaubaga, proovib jõuga uksest välja saada. Kuulis, et seesama müüja kustus kõva häälega abi ja appi jooksis X nimeline meesterahvas. X hakkas samuti jõuga noormehe kauplusest lahkumist takistama. Nad tõmbasid koos müüjaga seda noormeest müügisaali tagasi, noormees samal ajal proovis ennast ikka jõuga välisuksest koos kottidega välja pressida. Selle käigus purunes välisukse klaas ja mehel käes olnud kott kukkus maha. - kaupluse videomaterjalidest on kokkuvõtvalt tajutav rüselemine väljapääsu juures, mis haakub ka ülekuulatud isikute ütlustega. Vaidlust ei ole selles, et kotid olid täis ja kottides oli arvestatav kogus klaasist pudelites alkoholi. Süüdistatav M. Karpender andis ütlusi, et kotid olid täis. E. N oli koti sisust teadmine olemas, sest ta jälgis, mida kotti pandi - suuremaid alkoholi pudeleid. Seega kotte oli kaks, need olid rasked ja 7
(19)1-20-8874 nendega suunduti hooga ukse poole. Sooviti läbi tungida E. N uksele etteseismisest kui takistusest ja seda koos hõivatud varaga põgenema pääsemiseks. Süüdistatava subjektiivne arusaam süüdistuses kirjeldatud ründe sisust tõenditest kujuneva konteksti järgi on kohtu hinnangul järgmine:
  1. a)on selge, et süüdistatav M. Karpender olukorras, kus tema süütegu märgati, ei soovinud lihtsalt ära joosta, vaid teostas jadamisi intensiivseid jõulisi tegevusi samal ajal soovimata kuriteosaagist loobuda, selle n-ö avalöögiks oli äkiline rünnak raskete kottidega. Arvestusega, et psühholoogiliselt uksel ees seisev naisterahvas tajuks, et teda soovitakse kaubakottidega rünnata, et ta sellest ehmumise mõjul väljapääsu vabastaks. Ründamist tajus ka uksel see vahetuseülemast naisterahvas;
  2. b)kohtu jaoks igati arusaadavalt oli süüdistatava subjektiivne hetke ajel kujunenud plaan mängida ootamatusele – ehmatada ründava liikumisega kui ohuga - ning seda kasutada ära vara hõivamist hõlbustava vahendina;
  3. c)süüdistataval oli teadmine, et tema ebaseaduslikku tegevust on märgatud. Ta ei näita välja aga julguse kahenemist, vaid vastupidi, sest näitab edasi endast väljapoole hoopis kasvavat ohtu. Enda tegevuse avalikuks tulemisest ta sugugi ei ehmu ja varastatud kaubast kindlalt ei loobu ega keskendu üksnes põgenemisele, vaid läheb üle n-ö järgmisele kvalitatiivsele tasemele - ta ei keskendu üksnes põgenemisele, vaid näitab, et ta ei karda ka füüsilist konflikti naisterahvaga (süüdistuse järgi edasi ka meesterahvaga), et talle mitte kuuluva kaubaga pääseda;
  4. d)kuivõrd süüdistatav oli valmis sündmuste arengut selliselt edasi viima läbi füüsilise inimtõkke läbitungimisega, loogiliselt signaliseeris vahetusevanemas täiendavat ohutunnet, et füüsilisse konflikti astumisega ei ole välistatud rüselemise kaudu ka tervisekahju tekkimine juhul, kui süüdistatavale teed lihtsalt lahkelt ei vabastata. Vastupidisel juhul on kokkupõrke oht garanteeritud ja tagajärgede osas esineb täiendav riski võtmine. Seega sõna „ründama“ kasutamine antud olukorras on kohane. E. N oli teadmine, et süüdistatav eiras kauba eest tasumise nõuet, oli teadlik, et ta ebaseaduslik tegevus on avastatud ja see teda ei takistanud, et asjadest oleks loobunud ja tema poolt uksele ette seismisele vastati füüsiliselt – liiguti koos kaubakottidega talle peale, et ta eest ära lükata. Maakohus leiab, et vägivallaga saab eluliselt ehmatada sellise ründamise korral ka inimest kaudse tahtluse vormis, kui süüdlasel on selline sisemine tõuge ja tal ei ole aega tegu viimistleda ja efekt on vaja saavutada kiiresti valduse murdmise eesmärgil ehk finalistlikult. Tekkinud kontekst on seotud eluliselt üldteada asjaoludega (loovad tavapärasest olukorrast kõrgendatud agressiivsuse astme tajumise) alljärgmiselt:
  5. a)võõra, juba teadaolevalt ebaseaduslikult käituva, agressiivse isiku lähenemine, mis loob kiire füüsilise kontakti on inimese jaoks käsitletav mõistetavalt kallaletulemisena ehk ründamisena. Ootamatu agressiivsusega kohtumine tekitab igas inimeses ohutunde, mis on seotud inimese n-ö elu alalhoiu instinktiga ehk säilitada enda füüsiline heaolu ja tervis;
  6. b)soov põgeneda ohust. Inimene ehmub või võpatab siiski tajutava ohu tõttu, mis võib tuua füüsilist kahju inimesele endale. Samuti on üldteada, et kui see oht on äkiliselt tekkinud või esile kutsutud, siis inimene tajub väga vahetut füüsilist ohtu endale selliselt, et loomupäraselt soovib ta sellest pääseda ja pigem hädaohu vältimiseks astuda (reflektoorselt, instinktiivselt) kõrvale ohutsoonist, kui astub füüsilisse konfrontatsiooni ohuga. Refleksliigutused toimuvad kiirelt ja selle esilekutsumise põhjuseid ning mõju saab analüüsida isik ise või samaselt kõrvaltvaatleja alles pärast ohusituatsiooni lõppemist (neid ei teadvustata ega jõuta analüüsida ohu ajal). Nagu antud juhul püüab ka kohus konteksti analüüsida, püüdes panna tavapäraselt käituvat inimest samasse olukorda. Vahetusevanem siiski haarab kinni ühest kaubakotist ja peab vajalikuks hõisata ka abi järele, füüsilisse konflikti jäänud vahetusevanemas oli siiski piisavat külma närvi, millega süüdistatav ei 8
(19)1-20-8874 olnud koheselt arvestanud. Süüdistatav on ka joobes ja enda väidetel seetõttu ka ise äkiline. Vaatamata julgele vastupanule jätkas ikkagi süüdistatav samal ajal jõuliselt poest asjadega väljatungimise teostamist. Ka sellisel hetkel, kui teda uksel takistati ei keskendunud ta üksnes põgenemisele, vaid arendas edasi füüsilist konflikti, loobumata kuriteosaagist. Süüdistatava jõu intensiivsust ilmestab eraldi ka fakt, et süüdistatav ei loobu maksmata asjades ka siis, kui tema vastupanu on asunud murdma täiendavalt ka veel meesterahvast ostja. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi, et nende kottidega ei oleks olnud võimalik rünnata ja ta ei rünnanud, kuna kui ta oleks hakanud nende kottidega vehkima, siis kilekotid olid alkoholi täis, need oleksid katki läinud ja kotid olid tal vaevu käes (tl 90). Antud väited ei ole aga ei kaalukad ega asjaoludega kooskõlas alljärgmistel põhjustel: 1) otseselt ei olegi teised ülekuulatud isikud andud ütlusi, et ta oleks kottidega vehkinud, s.o liialdav väide, kohus juhib just tähelepanu teistele asjaoludele, mida saab pidada ründamiseks; 2) asjaoludest nähtuvalt ilmselt süüdistatav arvestas oma tegevuses ka teist vaatenurka, millest lähtub süüdistus. Nimelt, ta ilmselt eeldas, et kui tema vaatamata kõigele julgelt ise koos nende raskete kottidega ukse poole ründab, siis see kui fakt sunnib inimtõkke taanduma ja tee vabastama. See oli fakt asjaolust, millega süüdistatav ise tol hetkel arvestas ja eeldas, vastupidisel juhul, ei oleks ta asunud koos kottidega läbi inimtõkke intensiivse jõuga tungima ehk ründama, ta oleks loogiliselt ja eluliselt teinud näiteks pettemanöövri, püüdnud ilma füüsilise kontaktita ära (koos kaubaga või kaubata) joosta või loobunud kaubast, igal juhul vältides otsest füüsilist kontakti ja mitte vastupidi; 3) ka süüdistatava eeltoodud väidete järgi ei tajunud seda situatsiooni temaga samaselt ei E. N ega appi tulnud XX, samuti teised tunnistajad; 4) intensiivsust, mis viitab ründamisele, ilmestavad faktid ka läbi ajalise telje, et EN ei saa üksi hakkama ja kutsub abi. EN ei suuda takistada süüdistatava M. Karpenderi põgenemist poest koos maksmata asjadega. M. Karpenderi poolt rakendatav jõud on märkimisväärne ja veel miski ei ilmuta järeleandmise märke. Appi tuleb XX ja tajub ka enda sõnutsi just tugevat vastupanu. Lõpuks vastupanu käigus puruneb ka ukseklaas, kuni õnnestub süüdistatav poodi tagasi tirida ja XXi ütluste kohaselt alles seejärel õnnestub tema käest kotid kätte saada, mis kukkusid maha ja mingid pudelid läksid seeläbi ka katki. Maakohus leiab, et süüdistatava M. Karpenderi agressiivne ründetegevus (jõu kasutamine ja jõuliselt asjadega põgenemise katse) on kaudse tahtlusega

§ 120järgi konkludentselt ähvardav tegu.

Seda tahtluse tugevust kinnitavad ka läbi ajalise telje tema ründe jätkumine, sest intensiivne jõuline vastupanu kaupa füüsiliselt kaitsma asunud kahe isiku vastu ei lõpe, kuniks ei suuda vastupanu osutada ka enam appi tulnud meesterahvas. Pärast meesterahva korduvat rusikaga löömist, ei takista ega sekku enam keegi. Just see on tema subjektiivse koosseisu sisu, mis on maakohtu poolt toodud analüüsi järgi talle ka loogiliselt omistatav. Esmalt anda signaal ohust ja vastupanu korral tõestada, et oht on reaalne ehk vägivald on tema puhul ka vara hõivamise vahendiks. Kohtuistungil andis süüdistatav ütlusi, et teda ei lastud poekottidega Xxxx’i töötaja poolt välja. Vägivalda ei olnud, kottidega ta ei vehkinud ega töötajale haiget teha ei tahtnud ega teinudki. Samas antud rünnak oli vägivalla ohu ehk agressiivsuse ilming. Rünnakuga oli võimalik ja sellega sooviti ähvardada, et psühholoogiliselt püüda murda poe töötaja isikut välisukse eest heaga ära tulema. Nimetatud süüdistatava ütlustele vastanduvad ENi, XXi ja R. V ütlused kogemis. Seda kinnitab ka videomaterjalidest tajutav rüselus. Videomaterjalilt on näha üksnes rüselus, sest kaamerad asuvad liialt kaugel. Samas maakohtu hinnangul avaliku varguse koosseis minetatakse, kui esineb selline karakteristikute kogum, intensiivsuse aste nagu agressiivne rünnak katkematu ja kasvava jõulise vastupanuga, mis 9

(19)1-20-8874 kujuneb füüsiliseks konfliktiks, mida võib nimetada rüseluseks. See oli kujunenud piisava kestvusega võitluseks ühelt poolt kurjategija positsioonilt kaubast mitteloobumiseks ning poe positsioonilt kauba kaitsmise positsioonilt. Sellise intensiivsusega ja piisava kestvusega jõulises rüseluses võib võimalikuks pidada füüsilise kahju tekitamist süüdistatava poolt kaupa kaitsvate isikute vastu. Süüdistatav füüsilisse konflikti astumisega ja jõuliselt kaubast mitteloobumisega aga möönab, et võib tervise kahju ka tekitada. See ei ole enam avalik vargus, kus füüsilist konfrontatsiooni ei otsita ja füüsiline kontakt võib olla üksnes juhuslik ja episoodiline. Kuivõrd ka Riigikohus on osutanud, et hinnang tuleb anda intensiivsusele, suunale ja vahenditele kogumis, siis on see fakti küsimus ja sellele on maakohus andnud hinnangu kogu juhtumi tervikpilti arvestades. Pelgalt konteksti väline ja ründe intensiivsusesse mittesüüvimine, võib viia maakohtu arvates ekslikule järeldusele, et tegu võib olla avaliku varguse katsega või pelgalt varguse katsega ja

§ 121lg-ga 1 nagu kaitsja viitab.

Maakohus leiab, et eeltoodud rünnak uksel on kvalifitseeritav

§ 200

lg 1 –

§ 25lg 1, 2 järgi.

2. Süüdistatava poolt XXit korduvalt rusikaga näkku löömine Süüdistuse kohaselt Mairo Karpenderi väljumist kauplusest asus takistama müügisaalis viibiv XX. XX tõmbas koos EPiga Mairo Karpenderi poe ukse juurest kauplusesse tagasi. EP sai Mairo Karpenderi käes olevad kilekotid koos kaubaga enda valdusesse, mis kukkusid Mairo Karpenderi käest kaupluse põrandale maha. Mairo Karpender lõi rusikaga vastu XXi suu ja vasaku kulmu piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu valu. Tõepoolest süüdistatava M. Karpenderi ütlustest võib välja lugeda tema väidetavat arusaama, et seejärel soovis ta üksnes põgeneda (mainimata jätab, aga et soovis teha seda koos maksmata kaubaga), teda häiris, et XX teda kinni hoidma asus ja põgenemist takistas. Lisaks häiris teda seegi, et ühel hetkel XX oli kinni haaranud tema palvehelmestest, mis purunesid ja see teda ärritas ning seetõttu ka XXit lõi. Samaselt XXi ütluse järgi jäi süüdistatava kinni hoidmisel tema kätte pärlikee, mis purunes ja süüdistatav soovis, et XX nendest kinni ei hoiaks. XXi ütluste kohaselt, aga pärast seda kui süüdistatavalt õnnestus kaubakotid tagasi saada, jäi seega XX süüdistatavat edasi kinni hoidma, mõttega ta politseile üle anda. Ta ütles talle midagi sellises stiilis, et kui julged varastada, siis julge ka vastutada ja järsku muutus meesterahvas uuesti agressiivseks ja lõi talle rusikaga suu piirkonda, löögist tundis ta valu ja oli selline tunne, et huul läks seest katki. Mees rabeles edasi ja ta proovis teda tugevamini kinni hoida, seejärel aga mees lõi talle teist korda rusikas käega vastu nägu, see löök tabas aga teda vasaku kulmu piirkonda. Ta tundis, et kulm hakkab tursesse minema. XXi ütluste kohaselt lõi süüdistatav teda vähemalt ühel korral ka jalaga, antud asjaolu, ei ole aga esitatud süüdistuses, mistõttu täpsemalt kohus seda ka ei analüüsi. Lisaks tunnistaja R. V (tl 18) ütlused haakuvad esitatud süüdistusega XXile vägivalla põhjustamises. R. V ütluste kohaselt kahepeale müüjal ja Xl õnnestus noormees poodi tagasi saada. X hoidis noormeest kassa taga haardes, kuid sellel noormehel õnnestus ikkagi lahti rabeleda ja ta lõi Xt rusikaga näkku. Kuid sellega see kähmlus ei lõppenud, edasi sai X uuesti sellest noormehest kinni ja ta lõi uuesti Xle rusikaga näkku. Muud tegevused ja XXi vigastused haakuvad esitatud süüdistusega ja on eraldi võetuna 10

(19)1-20-8874 kvalifitseeritavad

§ 121lg 1 järgi, mille realiseeris otsese tahtlusega.

Lisaks kinnitavad vigastusi ka ülekuulamisel tehtud fotod XXist (tl 5-7), XXi patsiendikaart (8-9). 2.1. Kas XXi löömine oli kantud röövimise tahtlusest, kas see transformeerus röövimise tahtluseks või on ikkagi tegemist eraldi kuritegudega kehalise väärkohtlemise ja varguse katse läbi XXi ütluste kohaselt ühel hetkel, kuna süüdistatav M. Karpender oli agressiivne ja keegi talle kinnihoidmisel appi ei tulnud, siis ta ei suutnud teda enam kinni hoida ja lasi ta lahti. XXi ütluste kohaselt seejärel jooksis M. Karpender koheselt müügisaalist välja, kuid enne väljumist haaras veel põrandalt ühe 1,5 liitrise Coca-Cola pudeli, mis oli maha kukkunud ühest kottidest, mis ukse kõrval oli. Esitatud tõenditest nähtub, et süüdistatav väga jõuliselt üritas maksmata kaubaga poest lahkuda ja pärast XXi löömist ning XXi takistava tegevuse lakkamist, hakkas ta põgenema ja haaras vahetult kotist välja kukkunud Coca-Cola (kotid olid rüseluse käigus kätte saadud). Maakohus on seisukohal, et eeltoodud Coca-Colaga seotud faktiline asjaolu kinnitab, et tegelikult subjektiivses mõttes ei katkenud esmalt kiirelt kujunenud röövimise tahtlus ka XXit rusikaga löömise ajal ega pärast seda. Saavutatud röövimise tahtlus saab pidevalt lisakinnitusi kiire sündmustiku arengu käigus. Rööviks transformeerunud tahtluse jätkuva olemasolukohta on järgmised pidepunktid: 1) kui isik niivõrd vahetult pärast XXi korduvat löömist siiski nii vahetult esimese mõttena haarab kaasa enda algse eesmärgiga seotud võõra vara, kinnitab, et tema sündmuste käigus kujunenud subjektiivne arusaam enam ei katkenud ega muutunud ka XXi löömise käigus, sõltumata võimalikust lisamotiivist (vihast, et XX ta pärikeest kinni hoidis); 2) sisuliselt vahendeid valimata - kasvõi ähvardust või vägivalda ära kasutades - tuli igal juhul ära võtta kaup, mille omastamise eesmärk oli tal juba poodi tulles ja kasvõi kasutades kaudse tahtlusena ära vägivallaga vastupanu mahasurumist.

§-s 200 sätestatud röövimise subjektiivne koosseis ei eelda, et vägivalla kasutamise tahtlusega peab samal ajal olemas olema ka asja hõivamise tahtlus. Seetõttu tuleb kohtupraktikas süüdlase tegu subsumeerida röövimiseks ka siis, kui ta kasutab kannatanu suhtes vägivalda muul eesmärgil ja soov võtta ära võõras asi tekib alles kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul (RKKKo 12.03.2009 asjas nr 3-1-1-12-09, p-d 8 ja 9). Asjaolu, et antud Coca-Cola pudel leiti hiljem poe lähistelt, on sisuliselt tähtsusetu, sest röövimise episood oli lõpule viidud, kui süüdistatav lahkus poest ja viis välja vara poe valdusest (antud juhul siiski süüdistuse järgi üksnes kuriteokatse viidi lõpule) 2.2. Tahtluse piiritlemine lähtuvalt süüdistuse piiridest Maakohus on seisukohal, et süüdistuse tekst siiski ei võimalda analüüsida kvalifikatsiooni lõpule viidud röövimisest, sest süüdistuses on jäänud märkimata, et kaasa haarati vahetult pärast vägivalla tarvitamist juba süüdistuses kirjeldatud Coca-Cola. Seega kohtu poolt süüdistatava kvalifikatsiooni raskendamine lõpule viidud röövimise koosseisu järgi ei ole võimalik, samas see ei võta ära kohtul õigust ja kohustust analüüsida kohtule esitatud tõendeid sündmuse kohta poes, mis kirjeldavad süüdistataval kujunenud subjektiivset arusaama, selle püsimist ja katkematust. Nimetatud Coca-Cola on siiski süüdistuses kajastatud ja lisaks näitavad Coca-Colale osundavad tõendid vastuolusid süüdistatava ütlustes, kui üldistades kaitsepositsioonis väidetakse, et läbivalt tahtlus rööviks on välistatud ja sellist tahtlust tal poes ei olnud. 11

(19)1-20-8874 Süüdistatav andis ka ise kohtuistungil ütlusi (tl 87), mis iseloomustavad tema subjektiivset arusaama teost. Kaitsja küsis kohtuistungil küsimusi, mis puudutavad seda, milliseid järeldusi ta tagantjärele tekkinud situatsioonist on teinud. Süüdistatav andis istungil ütlusi selle kohta, kas tohib sekkuda, kui toime pannakse kuritegu. Tema ütluste kohaselt tohib ikka sekkuda, aga enda vastutusel. Inimene peab ise teadma, et kui teine inimene on purjus, võib ta äkiline olla. Tal tuleb sellega arvestada. Süüdistatava ütluste kohaselt see situatsioon õpetas talle seda, et ei tohi nii äkiline olla ning purjuspeaga on parem kodus olla. Ühiskond peab olema inimestega mõistlikum. Seega süüdistatav on ka ise hinnanud enda käitumist agressiivsena ja möönnud tagajärgi, mida omistab süüna ka ühiskonna liikmetele.
  1. Kokkuvõtvalt tervikpilt 3.
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et röövimise objektiivset koosseisu on võimalik realiseerida ka kaudse tahtlusega, kuid omastamise eesmärk on realiseeritav ainult kavatsetusega (RKKKo 02.03.2005, asjas nr 3-1-1-141-04 p 12). Asjaolu, et kohtupraktikas on kaudne tahtlus kvalifitseerimine harvaks nähtuseks ja selle sisulist kohtupraktikat on raske leida, ei vähenda see seadusandja tahet seaduses toodud määratluse alusel vastavate olukordade õigeks hindamiseks ja kvalifitseerimiseks. Vaieldamatult on käesolevas asjas omastamise eesmärgi osas see eeldus täidetud. Antud kaasuse puhul on oluline ka silmas pidada vara ja vägivalla aktide omavahelise seose puhul, et vägivald kui asja äravõtmise vahend ei pea alati olema äravõtmisega kausaalne, piisab, kui seos on finaalne (eesmärgist määratletud). Oluline on roll, mida süüdlane vägivallale ise omistab (Kairjak/Sootak. Varavastased süüteod III vnr 41 jj – Karistusseadustik kommenteeritud väljaanne lk 531 p 9.1.) Tervikpildi saamiseks hinnatakse tõendeid kogumis, sh läbi ajalise telje, selgitamaks, milline oli ja milliseks lõppastmes katkematult kasvas süüdistatava tahtlus kuni ta poest põgenes. Poe töötaja kaubakottidega ründamise tähendus ja vahetult jätkuvad tegevused on omavahel süüdistatava jaoks seotud, sest need on vajalikud asjade valduse murdmiseks. Maakohus on seisukohal, et selliselt täis raskete kaubakottidega füüsiline kontakti astumine on agressiivsuse piisav ilming, et seda pidada antud kontekstis selliseks ründamiseks, mis moodustab

§ 120koosseisu kaudse tahtluse vormis.

3.2. Süüdistatava subjektiivsed järeldused teost on sellised, et ühiskond peab arvestama sellega, et kui inimene on purjus, võib ta äkiline olla ja ta oli äkiline ning agressiivselt ründav. Süüdistatava subjektiivne arusaam on selline, et tema poolt teadvalt loodud äkiline situatsioon ei ole kindlasti üksnes tema probleem, vaid ka ühiskonna probleem. Seega esineb süüdistatava ütlustes ka vastuolu, kui ta ei soovinud kedagi väidetavalt kaubakottidega rünnata, siis enda joobeseisundit hindas selliselt, et sellega kaasneb tema käitumise äkilisus, millega teised peavad arvestama. Kui sellega peaksid tõesti rahulikud kodanikud arvestama, tuleks jaatada seisukohta, et joobes isiku poolt võõrast vara võib takistamatult võtta ja seda takistavad kodanikud panevad end ise ohtu ehk tekitavad enesele probleemi ise mitte kurjategija. Kohtu hinnangul ebaseadusliku tegevuse tõrjujate käitumistes ei saanud olla vähimatki probleemi ja nad toimisid igati õiguspäraselt. Millisesse seisundisse aga inimene end ise alkoholiga viib, vastutab 12

(19)1-20-8874 ta ise ja see pole kunagi teiste probleem. Seega tajusid tunnistaja ja kannatanu õigesti situatsiooni, sest see sisaldas nende jaoks ohtu ehk ründamist purjus äkilise inimese poolt. Ründava käitumise eesmärk on maha suruda vastupanu, tekitada psühholoogiline efekt, mis paneks tõrkuma vastase, kes takistab vara hõivamist. Maakohus leiab, et kaudset tahtlust vägivallaga ähvardamiseks iseloomustavad järgmised asjaolud ja need on kantud võõra vara omastamise eesmärgist: 1) kotid kaubaga olid rasked. ENil oli koti sisust teadmine olemas, sest ta jälgis, mida süüdistatav kotti pani - sealhulgas suuremaid alkoholi pudeleid ja nendega suunduti hooga ukse poole, soovides läbi tungida ENi uksele etteseismisest kui takistusest koos hõivatud varaga pääsemiseks. ENil oli teadmine, et süüdistatav eiras maksmise nõuet ja oli teadlik, et ta ebaseaduslik tegevus on avastatud ja see teda ei takistanud, et asjadest oleks loobunud; 2) süüdistatava käitumise agressiivsuse piisav aste, s.o füüsiline rünne kontaktiga, selle püsimine ja kasvamine. Süüdistatav tunnistas ka ise, et oli äkiline ja see oli seotud purjusolekuga, mida väidetavalt pidid tajuma ka temaga kokku puutunud isikud ja sellega arvestama. Täiskasvanud inimene peab ise vastutama, kas ja mida ta tarvitab ning kui palju. Sellega sai teda uksel takistanud töötaja arvestada vaid selliselt, et sai käsitleda süüdistatava tungimist ukse suunas vaid ründena ja seega ta tajus seda õigesti. Tüüpiliselt avaliku varguse korral ei tekiks mingit märkimisväärset füüsilist kontakti asjaomaniku või nende esindajatega. Avastamise korral, kas joostakse koos varastada püütud asjadega ära, aga see ei muutu selliselt füüsiliseks. Antud juhul toimub poe töötaja poolt koti tirimine ja süüdistatava keeldumine seda tagasi anda, süüdistatav osutab jõulist vastupanu, poe töötaja ei suutnud uksel kohe korraga saada kätte kahte kotti. Seega süüdistataval on soov põgeneda, kuid ikkagi koos asjadega ja mitte ilma, osutades vastupanu. Avaliku varguse tunnuseks ei ole selline agressiivsuse aste ja valmisolek rüseluses võitlema; 3) süüdistatava ründe jõulisus, suund, intensiivsus ja selle kestvus: 3.1) situatsioon muutub rüseluseks, mis jätkub ja kasvab, sest süüdistatav osutab kestvalt jõulist vastupanu. Müüja ei suuda tagasi saada kotte ja süüdistav püüab koos asjadega põgeneda. Kui appi tuleb meesterahvas ei toimu ka mingit olulist taltumist, v.a. see, et kotid saadakse kätte ja süüdistatav tiritakse poodi tagasi. Siiski vastupanu intensiivsus on selline, et puruneb ka ukseklaas. Sellises jõulises vastupanus ja rüseluses on suur tõenäosus saada vigastada; 3.2) süüdistatav lööb korduvalt appi tulnud meesterahvast, meesterahvas ei suuda enam süüdistatavat kinni hoida ja seejärel põgeneb süüdistatav, haarates veel kiirustades kaasa varem varastada soovitud kauba. Eeltoodud tunnuste tõttu on maakohus jõudnud seisukohale, et kaubakottidega ründamist tuleb pidada kaudse tahtluse vormis vägivallateoks. Teiseks on vägivalla seos röövimise koosseisu seisukohalt finaalne ka XXi löömise osas ja üksnes süüdistuse piiride tõttu ei ole võimalik omastada süüdistatavale lõpule viidud röövimist. Finaalset seost ilmestab see, et arvestades nii intensiivseid jõulisi tegevusi võõra vara valduse murdmiseks ja just nii vahetult pärast XXi suhtes vägivalla rakendamist, oli vaatamata vaevu õnnestunud põgenemisele ja vastupanu mahasurumisele, ikkagi jätkuvalt olemas esimene suhtumine kuriteoobjektiks olevasse asja selline, et igal juhul tuleb midagigi saagist üritada kaasa võtta (tegu loetakse lõpule viiduks subjektiivses ja objektiivses mõttes poest asjaga lahkumisel). 13
(19)1-20-8874 3.3. Kaitsja poole vastuväited Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas M. Karpenderi tahtlus kasvas üle rööviks või mitte. Kaitsja poolt esile toodud süüdistatava väide, te XX lõi ta üksnes seetõttu, et viimane rebis tema palvehelmeid, ei haaku siiski tõenditega. Kaitsja on leidnud, et poevarguse katset ja kannatanu XX ütlust tuleks vaadata eraldi tegudena vastavalt varguse katsena ja kehalise väärkohtlemisena. Sellisel juhul ei ole oleks aga võimalik hinnata tema tegu tervikpildina ja läbi ajalise telje. Maakohus on seisukohal, et kaitsja hindab tõendeid üksnes osaliselt, sest ei arvesta kogu sündmustiku tervik pilti ja ka sellise vägivalla finaalsust. Kaitsja eeldus tugineb sellele, et XXi löömiseks sai olla vaid üks põhjus. Nimetatud eeldus ei ole aga millegagi tõendatud, kui vaadata süüdistatava tegevusi terviklikult läbi ajalise telje kuni selleni, kui vahetult pärast XXi löömist ja n-ö takistava teguri elimineerimist süüdistatava poolt, haarab ta ikkagi koheselt kaasa juba algselt varastada soovitud Coca-Cola ja lahkub poest. Lisaks vahetuseülema ründamisele

§ 120

mõistes, ei olnud süüdistataval jätkuvalt midagi selle vastu, et kasutada ära tema enda poolt ka kannatanu XXi suhtes maha surutud vastupanu hetkelist edu ka selliselt. Süüdistatav andis istungil ka ütlusi, et ta ei tahtnud poe töötajale haiget teha. Tegelikkuses sellises ütluses ei ole juriidilises mõttes vastuolu röövimise kaudse tahtluse definitsiooniga, kui vaadata süüdistatava ütlusi kogumis. Süüdistatav, kannatanu ega tunnistajad ei pea teadma oma ütluste sisu juriidilist tähendust.

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kui süüdistatav oleks otsesemalt tahtnud poe vahetusevanema suhtes vägivallategu toime panna, oleks subjektiivne koosseis olnud mõne raskema tahtluse liigiga. Kuivõrd nimetatud vargusekatse kasvas üle röövimise katseks, siis on ka loogiline, et raskemat tahtluse liiki ei saanud kujuneda. Finaalses mõttes jäi lõpuni aga eesmärgiks lahkuda või põgeneda, kasvõi vastupanu jõuliselt maha surudes, võõra varaga. Süüdistata tegi kõik mis võimalik, kuid ilmselt lõpuks kartis ajategurit, et taas võidakse osutada talle vastupanu, kui ta ei lahku. Kujunenud röövimise tahtlus püsis ja ei katkenud. 3.4. Kokkuvõttes olid inkrimineeritud vägivallateod röövimise tahtlusega hõlmatud, s.o vara hõivamiseks kasutatav vägivald oli valduse murdmiseks teostatud vähemalt kaudse tahtluse vormis. Ja XXi suhtes vägivalla jätkumine oli kantud soovist toime panna rööv (see tahtlus ei kadunud ka poest lahkumise hetkel), mis esitatud süüdistuse teksti kohaselt jäi lõpule viimata. Selliselt läbivalt süüdistatava poolt sellise astmega jõu piisavalt kestvalt intensiivne ja agressiivne kasutamine vastupanu mahasurumiseks, ei olnud pelgalt põgenemissoovi realiseerimine, vaid koos sellega oli kestvalt ka kavatsetus võõrast vara omastada. Kuivõrd poes osutati talle samuti jõulist vastupanu, kotis olnud kaup läks osaliselt katki ja laiali, siis eeldas eskaleerunud situatsioon üksnes kiiret põgenemist – muu polnud võimalik enam. Seega röövi toime panemisest loobumine ei olnud vabatahtlik, sest süüdistatav tegi kuni poest lahkumiseni kõik võimaliku, et vargusest ülekasvanud röövimine õnnestuks. Kui kuriteosaagist vastupanu osutamisel ka nii kergelt ei loobutud – kotte hoiti süüdistatava poolt kõvasti käes. Süüdistatavat aga sunnitakse loobuma kahe kuritegu tõkestava inimese poolt. Selline süüdistatava agressiivne vastuhakk tervikpildina näitab, et süüdistatav pidi võimalikuks pidama, et tema väga intensiivsest jõuliset ründest tekkiva rüseluse käigus saab keegi ka vigastada ja kaubad kahjustada. Et tegemist oli ründega, tajusid vahetult süüdistatavaga füüsiliselt kokku puutunud XX ja EN. See on tervikpilt süüdistatava poolt loodud teost. Juhindudes eeltoodust on maakohus seisukohal, et täidetud on kõik subjektiivsed ja objektiivsed 14

(19)1-20-8874 inkrimineeritud tunnused esitatud süüdistuse järgi röövimise katseks. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu M. Karpender tuleb süüdi tunnistada

§ 200

lg 1 –

§ 25lg 1, 2 järgi.

II. Süüdistus

§ 199

lg 2 p 9 järgi Kohus, hinnanud kriminaalasjas episoodi II kohta kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et M. Karpender on toime pannud episoodis II kirjeldatud süstemaatilise varguse

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Nimetatud kuriteokoosseisu täitmine M. Karpenderi poolt on tõendatud järgmiste tõendite kogumis: 1) tunnistaja RV 23.09.

  1. a antud ütlustega, mille kohaselt sisenes 14.09.
  2. a enne kella 21:00 kauplusesse kaks meesterahvast, kes on varasemalt kauplusest toime pannud vargusi. Üks meesterahvastest oli M. Karpender, kes võttis alkoholiriiulilt kolm pudelit 0,5l viina ning kes pärast lühikest vestlust tunnistajaga suundus valitud kaubaga kassade suunas, möödus neist ja jättis enda käes oleva kolme pudeli viina eest maksmata. Tunnistaja kõndis M. Karpenderile kassade juurde küll järgi, kuid M. Karpenderil õnnestus kauplusest ilma sekkumiseta väljuda (tl 40). Nimetatud tunnistaja ütlustega on tõendatud inkrimineeritud teo toimepanemine M. Karpenderi poolt, täpsemalt teo toimepanemise asjaolud, kuupäev ning kellaaeg ning asjaolu, et M. Karpender varastas kolm pudelit viina; 2) 21.09.
  3. a sündmuskoha vaatlusprotokoll, millisega tuvastati, et 14.09.
  4. a kella 20:48 ajal sisenes xxxxxx x xxxxx Xxxx xxxx kauplusesse kaks meesterahvast, kellest üks on M. Karpender. M. Karpender valib riiulist kolm pudelit viina Hilbny Dar Classic ja suundub kassade suunas ning seejärel möödub kassadest kauba eest maksmata, käes kolm pudelit eelnimetatud viina (tl 43-49). Nimetatud tõendiga on tõendatud teo toimpanemine M. Karpenderi poolt, teo toimepanemise aeg ja koht ning asjaolu, et M. Karpender varastas kolm pudelit viina Hilbny Dar Classic, millega möödus kassast kauba eest maksmata, täites sellega

§ 199

sätestatud varguse objektiivse koosseisu; 3) 05.08.2020.a kiirmenetluse otsus nr 2510,20,001665, millega on tõendatud M. Karpenderi poolt

§ 199

lg 2 p 8 rikkumine ning karistamine

§ 218lg 1 alusel rahatrahviga summas 120 eurot (tl 52-53).

Nimetatud tõendiga on tõendatud M. Karpenderi poolt varasemalt varguse toimepanemine väheväärtusliku asja vastu; 4) 06.11.2020. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220172778425, mille kohaselt rikkus M. Karpender

§ 199lg 2 p 4 koosseisu ning millega karistati M.

Karpenderit

§ 218lg 1 alusel rahatrahviga 480 eurot.

Nimetatud tõendiga on tõendatud M. Karpenderi poolt varasemalt varguse toimepanemine väheväärtusliku asja vastu. 5) M. Karpenderi 11.12.2020.a kohtuistungil antud ütlusted, mille kohaselt ta tunnistab varguse toimepanemist ning asjaolu, et läks 14.09.2020.a xxxx kauplusesse, kuid ei oska öelda, millal tal tekkis soov varastada ning taskutes ei olnud tal kauplusesse minemise hetkel midagi. Nimetatud ütlustega on tõendatud, et M. Karpender tunnistab varguse toimepanemist ning episoodis II kirjeldatud süüteo toimepanemise osas M. Karpenderi poolt vaidlus puudub. 6) karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on M. Karpenderil kolm kehtivat väärteokaristust

§ 218lg 1 kvalifikatsiooniga – 05.08.2020.

a otsus väärteoasjas nr 2510,20,001665/4; 05.08.

  1. a otsus väärteoasjas nr 2510,20,001643/3; 19.06.
  2. a otsus väärteoasjas nr 2317,20,005520/3 (tl 5859). Nimetatud väljavõttega on tõendatud M. Karpenderi poolt varguse toimepanemine

§ 199lg 2 p-s 9 nimetatud kvalifikatsiooni alusel – süstemaatiline vargus.

7) 15.09.2020.a süüteo avaldus xxxxx Xxxx xxxx kaupluses toime pandud varguse kohta (tl 62) – tõendab varguse toimepanemise aega ja kohta ning varastatud kauba koosseisu. Nimetatud tõendite kogumis on üheselt tõendamist leidnud, et süüdistatav M. Karpender pani 14.09.2020. a kella 20:52 ajal xxxxxx Xxxx xxxx kaupluses toime süstemaatilise varguse

§ 199lg 2 p 9 alusel, seega on täidetud kuriteokoosseisu objektiivne koosseis. 15

(19)1-20-8874 Käesolevalt on kahtlusteta tõendamist leidnud, et M. Karpender pani nimetatud kuriteo toime raskeima tahtluse vormiga – kavatsetusega, kuna ta oma ütlustes kinnitanud juba algset eesmärki varguseks, et tal ei olnud kauplusesse sisenedes midagi taskus, kuid sellest hoolimata võttis ta riiulilt kolm pudelit viina, mille eest tasumata kauplusest välja kõndis. Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eelnevale tuginedes on tõendatud M. Karpenderi poolt süüdistuses kirjeldatud

§ 199lg 2 p 9 sätestatud teo – süstemaatilise varguse – toimepanemine ning M.

Karpender tuleb nimetatud teo toimepanemise eest süüdi tunnistada. III. Karistus 3.1. Karistus

§ 200

lg 1 –

§ 25

lg 1, 2 järgi

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 200

lg 1 puhul on tegemist esimese astme kuriteoga ning karistusraamid on kahe- kuni kümneaastane vangistus. Seega ei ole seadusest tulenevalt kohtul isegi võimalik hinnata karistuse liiki, kuna antud süüteo eest on karistusliigina ette nähtud üksnes vangistus. Küsimus on üksnes määratava vangistuse pikkuses, mille üheks aluseks on kahtlemata isiku süü suurus. Kohus leiab, et röövi objektiks olnud asjade väärtust arvestades, ei ole süüdistatava süü sellises suuruses, et karistuse mõistmise aluseks tuleks võtta keskmine sanktsiooni määr. Sellise süü suuruse analüüsiga on kooskõlas ka vägivalla teod - vahetuseülema ründamine ja appi tulnud isiku löömine. Kui vahetuseülema ründamisega suurt kahju ei põhjustatud, siis õigusvastast tegevust appi takistama tulnud XXit lõi M. Karpender korduvalt rusikaga näkku, ta sai turse ja lillaka hematoomi (tl 7, 8). Samuti arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna M. Karpenderi poolt kohtuistungil avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Prokurör nõudis selle episoodi eest karistuseks kolm aastat ja kuus kuud vangistust. Kuid kohus erinevalt prokurörist leidis, et tegemist on kõige nõrgema tahtluse liigi esinemisega süüdistataval, mistõttu kohus leiab, et süü suurusega kooskõlas olev karistus on kolm aastat vangistust. 3.2. Karistus

§ 199

lg 2 p 9 järgi

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest määratava karistuse raamid on rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Arvestades asjaolu, et noor süüdimõistetu pani lühikese aja jooksul toime juba kolmanda varguse, täites sellega kuriteo koosseisu

§ 199lg 2 p 9 alusel, ei võimalda M.

Karpanderi süü suurus enam karistamist rahalise karistusega, vaid karistuse liigiks tuleb määrata vangistus. Vangistuse pikkuse määramisel tuleb karistust kergendava asjaoluna võtta arvesse M. Karpenderi puhtsüdamlikku kahetsust varguste toimepanemise eest ning kohus on seisukohal, et M. Karpenderile tuleb II episoodis kirjeldatud kuriteo toimepanemise eest määrata miinimumilähedane karistus, milleks on 6 kuud vangistust. Arvestades varastatud asjade väärtust, tuleb hinnata seda, et õiguskorra ründamise aste ei olnud väga kõrge. 16

(19)1-20-8874 3.
  1. Liitkaristuse mõistmine Kuivõrd käesoleva otsuse punktis 3.
  2. ja 3.
  3. mõistetud karistused – vastavalt 3 aastat vangistust ning 6 kuud vangistust – on oluliselt väga erineva pikkusega, tuleb

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning seeläbi tuleb mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Arvestades asjaolu, et kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluse sätete järgi, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb seega lugeda 2 aastat vangistust. Pidades silmas M. Karpenderi resotsialiseerumise väljavaateid, peab kohus põhjendatuks kohaldada M. Karpenderile lühiajalist šokivangistust ning seetõttu tuleb

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel pöörata koheselt täitmisele 1 kuu vangistust, mille hulka tuleb

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.09.2020-18.09.2020, s.o 3 päeva ning seeläbi M. Karpenderi poolt koheselt kandmisele kuuluva karistuse pikkuseks on 27 päeva vangistust. Seejuures peab kohus põhjendatuks koheselt kandmisele kuuluva vangistuse täitmise tagamiseks kohaldada tõkendit vahistamine ja M. Karpender tuleb vahistada otsuse kuulutamisel. Prokurör samuti nõudis šokivangistust 3 kuu ulatuses, siiski kohus leiab, et eripreventiivseid eesmärke aitab juba saavutada 27 päeva pikkune vangistus, kui see viiakse täide otsuse kuulutamisel, mistõttu karistuse täitmist saadab õigusmõistmise protsessi vahetu mõju noorele süüdimõistetule. 27 päeva kokkuvõttes on piisav ka seetõttu, et M. Karpender ei ole varem kinnipidamiskohas viibinud. Šokivangistus on põhjendatud, sest ka korduvate pisivarguste (jt väärtegude eest) väärteokorras on võimalik kohaldada aresti kuni 30 päeva, arvestades, et järgmine aste on juba kuritegu. M. Karpenderi väärteomenetlustest lähtuvalt on ta alati varastada püüdnud eeskätt alkoholi ja varasemad menetlused päädisid kiirmenetlustena, mil mõisteti talle rahatrahvid (28.07.2020 episood tl 52-53 ja 01.09.2020 episood tl 68-69). On näha, et karistuslik mõju ei jõudnud saabudagi, kui sooritati uued süüteod ja need on lühikese ajavahemikuga. Lisaks mahub sellesse perioodi ka 20.08.2020 episood NPALS § 151 lg 1 rikkumisega (tl 70), mis on samuti lõppenud rahatrahviga. Üheksast kehtivatest väärteokaristustest domineerivad NPALS rikkumised (tl 70-71). Kohus leiab, et karistuslik mõju tuleb püüda saavutada šokivangistuse kaudu ja tõhusa rehabilitatsiooniga kriminaalhoolduse jätkumisel. Antud noor süüdimõistetu vajab oma elus juhendamist, et halb eluviis maha jätta ja seada sihte, kuid kindlasti realistlikke ja jõukohaseid õiguskuulekaks eluks. Selliseid soove väljendas M. Karpender ka kohtuistungil. Seetõttu ülejäänud karistus – 1 aasta ja 11 kuud vangistust – tuleb

§ 74lg 1, 2, 3 alusel jätta tingimuslikult kohaldamata juhul, juhul kui M.

Karpender ei pane kolme aasta pikkuse kaitseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75lg 1 järgi katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt M.

Karpender on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxx xxxxx, xxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 17

(19)1-20-8874

§ 75

lg 2 p 1, 2, 21, 4 ja 8 alusel ning resotsialiseerumise huvides peab kohus põhjendatuks määrata M. Karpenderile katseajaks ka järgmised lisakohustused: 1) heastada kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks – hiljemalt 01.12.2021.a; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) otsida endale töökoht hiljemalt 01.10.2021.a või asuda omandama eriala hiljemalt 01.10.2021.a; 5) osaleda sotsiaalprogrammis. Kohus märgib, et kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju heastamise kohustuse panemine M. Karpenderile ei piira sissenõudja võimalust taotleda oma nõude täitmist täitemenetluses enne kohtu määratud lisakohustuse täitmise tähtaega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. septembri 2004.a määrus asjas nr 3-2-1-82-04, p 10-11). Samuti on võimalik süüdimõistetul alati summa varem ära tasuda. Nimetatud lisakohustuse näol on tegemist karistusliku iseloomuga otsustusega, et tuletada meelde noorele süüdimõistetule vastutuse täielikkust ning see ei välista sissenõudjate poolt meetmete tarvitusele võtmist tsiviilhagide sissenõudmiseks. Lisaks peab kohus põhjendatuks M. Karpenderi poolt kohtule avaldatud probleemide tõttu

§ 75lg 4 alusel M.

Karpenderile lisakohustuse määramist, mille kohaselt M. Karpender on kohustatud panema endale vastuvõtuaja psühhiaatri juurde pöördumiseks hiljemalt 01.03.2021 ja seejärel kokkulepitud ajal psühhiaatri vastuvõtule ka ilmuma. Nimetatud kohustuse panemist arutas kohus süüdimõistetuga ja ta oli sellise kohustusega nõus. IV. Tsiviilhagid 4.

  1. YY tsiviilhagi YY on esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi (tl 32-33), hagi aluseks olevad asjaolud ühtivad I episoodi süüdistuses märgitud asjaoludega. Tsiviilhagi kohaselt tekitas M. Karpender röövimise katsega varalise kahju summas 109,69 eurot, millise ulatuses esitati ka tsiviilhagi. YY taotleb VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju väljamõistmist M. Karpenderilt. Kohtuistungil kaitsja selgitas, et tsiviilhagide vastu nad ei vaidle. Eeltoodu alusel on süüdistatav hagi sisuliselt õigeks võtnud, seda piisavalt selgelt väljendades ja see on kooskõlas ka seadusega (TsMS II kommenteeritud väljaanne, lk 1037). TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega seoses õigeks võtuga tuleb tsiviilhagi rahuldada. M. Karpenderi tuleb välja mõista 109,69 eurot kannatanu YY kasuks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. 4.
  2. WAS tsiviilhagi WAS on esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi, mille kohaselt M Karpender 14.09.
  3. a kella 20:52 ajal xxxxx xxxxx xxxxxx x Xxxx xxxx kaupluse müügisaali kaubaletilt võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kolm pudelit 0,5l viina Hilbny Dar Classic maksumusega kokku 29,97 eurot ning möödus kaupluse kassadest ja kõndis käes olevate kaupadega kauplusest välja. Sellise ebaseadusliku omastamisega tekitas M. Karpender kannatanule varalise kahju summas 29,97 eurot, millise ulatuses esitatakse ka tsiviilhagi. Kohtuistungil kaitsja selgitas, et tsiviilhagide vastu nad ei vaidle. Eeltoodu alusel on süüdistatav hagi sisuliselt õigeks võtnud TsMS § 440 lg 1 kohaselt. Seega seoses hagi õigeks võtuga tuleb M. 18

(19)1-20-8874 Karpenderi poolt kannatanu WAS-ile tekitatud kahju 29,97 eurot M. Karpenderilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel WAS kasuks välja mõista. V. Menetluskulud Käesoleva kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud on järgmised: 1) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja kulu kohtueelses menetluses 129,60 eurot (tl 75-77) ja kohtumenetluses 243,60 eurot (tl 100), kokku sumas 373,20 eurot; 2) I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1460 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kokku moodustavad antud kriminaalasja menetluskulud 1833,20 eurot, mis KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista M. Karpenderilt. Ehkki sellist taotlust ei esitatud, peab kohus isiku resotsialiseerumise huvides põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada M. Karpenderil menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks päevaks vähemalt 152 eurot, seejuures viimasel kuul kuulub tasumisele 161,20 eurot. Kohus selgitab täiendavalt, et antud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 182 lg 2 kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. Antud juhul ei ole kannatanud menetluskulude hüvitamise nõudeid esitanud, seega ei ole nende kindlaksmääramiseks ja süüdimõistetult väljamõistmiseks ka alust. VI. Muud menetluslikud küsimused Kohtuotsuse kuulutamisel šokivangistuse täitmise tagamiseks kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmisel, kui viimati nimetatud asjaolu saabub enne kohtuotsuse jõustumist. Kriminaalasja asitõendid - 2 DVD+R plaati 16.09.2020 turvakaamera salvestisega ja WAS videosalvestisega ja vaatluse fototabeli koopiaga, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 19
(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.